Xi kaebus Tartu Vangla 03.08.2020. a vaide tagastamise otsuse nr 111/433-2 ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 30.06.–02.07.2020. a kambri toiduluukide avamata jätmisega ning vangla kohustamiseks tagada kambris nõuetele vastav temperatuur
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Võtta kohtuasjast nr 3-20-1545 tõendina asja juurde Riigi ilmateenistuse 18.07.2020. a õhutemperatuuri mõõtmistulemused.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31. mail 2021. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X (kaebaja) esitas 08.07.2020. a Tartu Vanglale avaldused, mis registreeriti 09.07.2020. a märgukirjadena nr 2-3/2584-1. Kinnipeetav kaebas kambri toiduluukide avamata jätmise peale 30.06.2020. a, 01.07.2020. a ja 02.07.2020. a (tl 5, 6, 7). Kaebaja leiab pöördumistes, et vangla ei taganud kambriluukide avamist nimetatud kuupäevadel värske õhu saamiseks. Kambri temperatuur ei vastanud ette nähtud normidele (24°C), samas vangla on kohustatud tagama kambris normikohase temperatuuri. Kaebajal oli kuumas uni häiritud. Kaebaja leiab, et vangla rikkumised on süsteemsed ja soovib teada, miks jäeti eelpool nimetatud kuupäevadel kambriluugid avamata, kui selge vangla direktori korraldus selleks oli antud.
2.Tartu Vangla koostas 21.07.2020. a vastuse nr 2-3/2584-2 Xi märgukirjadele toiduluukide avamise osas (tl 12). Vangla selgitas vastuses, et 29.06.2020. a toimunud infokoosoleku protokolli kohaselt võivad Tartu Vangla direktori korraldusel olla kambriukse toiduluugid avatud, kui välistemperatuur on päeval üle 25°C ning ööpäeva keskmine temperatuur on 20°C. 30.06.–02.07.2020 hoiti kambriluuke kinni, sest lähtuti välisest õhutemperatuurist. Vangla märkis vastuses veel, et püüab soojade ilmade puhul teha kõik võimaliku, et vanglas säiliks kinnipeetavate inimväärikus ja vangistuses viibimine ei tekitaks rohkem kannatusi ja ebameeldivusi. Kuumalaine on Eesti kliimavööndis ajutine nähtus. Kuumalaine taandumisel ei ole põhjendatud osakonna kinnisel ajal toiduluukide avamine.
3.X esitas 31.07.2020. a vaide reg nr 1-11/433-1 Tartu Vangla 21.07.2020. a vastuse nr 23/2584-2 peale (tl 13–15). Vaie esitati Tartu Vangla tegevusele, mis seisnes 30.06.–02.07.2020. a toiduluukide avamata jätmises. Vaide esitaja leidis, et kambriluukide avamisel, kui temperatuur ületab 25°C, oleks tagatud värske õhu saamine. Vaidele lisas kinnipeetav õiendid kambri nr 3059 temperatuuri mõõtmise kohta. Kambriluukide avamisel tuleks lähtuda kambris eksisteerivast temperatuurist. Vaides nimetatud kuupäeval oli ka välisõhutemperatuur vaide esitaja arvates rohkem kui 25 kraadi. Vaide esitaja ei saa aru, miks hoiti sellises olukorras kambriluuke kinni.
4.Tartu Vangla tagastas 03.08.2020. a otsusega nr 1-11/433-2 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 2 alusel (tl 16), selgitades, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda toiduluukide avatuna hoidmist. Kehtivas seaduses ei ole välja toodud vangla kohustust avada toiduluugid, kui sisetemperatuur ületab teatud piiri. Kehtiv seadus ei näe ette toiduluukide avatuna hoidmist mistahes põhjustel.
5.X esitas 11.08.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust Tartu Vanglas kambris sisetemperatuuri ja värske õhu puudumise osas. Kaebaja on seisukohal, et kambri toiduluugid tuleb avada, kui sisetemperatuur ületab 25 °C.
6.Tartu Halduskohus jättis 19.08.2020. a määrusega kaebuse käiguta kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks). Kohtute infosüsteemist nähtub riigilõivu summas 15 eurot laekumine 28.08.2020. a. Tartu Halduskohus võttis 14.09.2020. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras 12.03.2021. a vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Kaebaja nõue
7.Kaebuse kohaselt avaldab kaebaja rahulolematust, et vangla ei avanud kambriluuke kui sisetemperatuur ületab 25 kraadi. Kaebaja põhjendab nõuet kambri nr 3059 temperatuuri mõõtmise kohta koostatud õienditega (tl 8–10). Vangla on eiranud hoonete sisekliima ja ohutuse nõuete ja eluruumidele esitatavate nõuete sätteid. Vangla on kaebajale põhjustanud kannatusi rohkem kui paratamatult vangistuse kandmisega kaasnevad. Vangla oli kaebaja inimõigusi rikkudes õigusvastaselt tegevusetu. Vangla peab olukorra kordumise vältimiseks kehtestama selgust loova haldusakti. Vastustaja vastuväited
8.Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu. Tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja esitatud kujul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kambriluukide avamata jätmine ei ole
õigusvastane. Kaebaja vastav nõue ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kohustamisnõude osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu seisukoht
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kinnipeetavast kaebaja kambri temperatuur võis suvise pööripäeva järgsel nädalal olla kaebaja esitatud temperatuuri mõõtmise kohta koostatud õiendite (tl 8–11) kohases suurusjärgus.
11.Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.2020. a protokollilise otsustuse (tl 29) kohaselt on antud allüksustele suunis: kui päevane välistemperatuur on +25 kraadi ja ööpäevane keskmine +20, siis võivad üksustes kinnipeetavate kambriluugid olla avatud.
12.Kaebaja on nimetatud protokollilisest otsustusest tuletanud halduskohtus kaitstava subjektiivse õiguse. Vaidluse all on seega toiduluukide avamata jätmist lubava otsustuse mittejärgimine, mille tõttu oli kaebaja kambri temperatuur eelduslikult kõrgem, kui oleks avatud toiduluukide puhul.
13.Vastustaja on kaebaja esitatud ja vanglas registreeritud kaebusena pealkirjastatud pöördumistele (tl 34–36) reageerinud Tartu Vangla 21.07.2020. a märgukirjade vastusega nr 23/2584-2 (tl 12) ja selgitanud, et vangla 29.06.2020. a toimunud infokoosoleku protokolli kohaselt võivad Tartu Vangla direktori korraldusel olla kambriukse toiduluugid avatud, kui välistemperatuur on päeval üle 25°C ning ööpäeva keskmine temperatuur on 20°C. 30.06.– 02.07.2020. a hoiti kambriluuke kinni, sest lähtuti välisest õhutemperatuurist.
14.Kaebaja vangla seisukohaga ei nõustunud ja algatas vaidemenetluse. Vastustaja lahendas kaebaja vaide vangla 21.07.2020. a vastusele (tl 13–15) vangla 03.08.2020. a vaide tagastamise otsusega nr 1-11/433-2 (tl 16).
15.Eelmenetluses kohtu käsutuses olnud piiratud informatsiooni arvestades, menetleb kohus praeguseks käesolevas kohtuasjas kaebust Tartu Vangla 03.08.2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/433-2 ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 30.06.2020, 01.07.2020 ja 02.07.2020. a kambri toiduluukide avamata jätmisega ning vangla kohustamiseks tagada kambris nõuetele vastav temperatuur.
16.Seega on kohus möönnud kaebaja kabeõigust nii mõlemas tuvastamisnõudes kui kohustamisnõudes.
17.Vastustaja kaebusele esitatud vastuse kohaselt on problemaatiline vaide tagastamise otsuse üle tuvastamiskaebuse (tl 27) ja vangla kohustamise kohustamiskaebuse (tl 28p) menetlemine kohtu poolt.
18.Kaebaja kaebuse kohaseks taotluseks oli Tartu Vangla 03.08.2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/4332 tühistamine, kambriluukide avamata jätmise toimingute õigusvastasuse tuvastamine ning vangla kohustamine tagada nõuetekohane sisekliima püsimine ja elamisväärne eluruumide sisekliima kuumalaine korral.
19.Vaide tagastamist käsitletakse menetlustoiminguna, kaebust tõlgendades ja kaebaja tahtest lähtudes (HKMS § 2 lg 4) peab kaebaja kohtu arusaamisel vangla poolt vaide tagastamist õigusvastaseks (HKMS § 45 lg 3) ja kohus lähtub vaidlust lahendades sellest arusaamast.
20.Kohus ei saa täiel määral nõustuda vastustaja käsitlusega. Kaebaja esitatud vaide blanketil esitatud vaidega (tl 13p) on kohtu hinnangul tõendatud kahe nõude esitamine. Vaide kohaseks kaebaja taotluseks vanglale oli: 1) tuvastada kambriluukide avamata jätmise õigusvastasus 30.06.2020, 01.07.2020 ja 02.07.2020; 2) kohustada Tartu Vanglat avama kambriluugid, kui sisetemperatuur on üle 25 °C.
21.Kohustuslikus kohtueelses menetluses (HKMS § 47 lg 1) on kaebaja seega kohtueelselt esitanud vaide osaliselt vangla tegevusetuse peale, mida HMS § 72 lg 1 kohaselt nõuda ei saa. Seega tagastas Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebaja vaide õiguspäraselt.
22.Õiguspäraselt ei ole menetletud kohtu hinnangul aga kaebaja teist taotlust. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav kaebaja tahe ja taotlus toimingu sooritamiseks, mida vangla vaide tagastamise otsuses küll märgib, esitades ka taotlusele sisulised vastuväited. Kuna aga vangla vaide tagastamise 03.08.2020. a otsustuses (tl 16) ei selgita vangla kinnipeetavale, et esitagu uus eraldiseisev taotlus toimingu sooritamiseks, vaid esitab sisulised vastuväited, siis tõlgendab kohus selle asjaolu kaebaja kasuks. Kaebaja ei pidanud aru saama, et vangla põhjenduste kohaselt pidi vangla hinnangul kaebaja esitama uue eraldiseisva taotluse ja läbima taotluse rahuldamata jätmisel uuesti vaidemenetluse. Kohtu hinnangul pidi vaide tagastamise menetlustoimingut tehes vangla oma positsiooni kaebajale sõnaselgelt selgitama, mitte alles kohtumenetluses selle vastuväitega tulema, et kohustamisnõudes on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 5). Kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise aktsepteerimine välistaks selles osas kaebaja kaebeõiguse.
23.Kohus nõustub põhimõtteliselt vangla seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kambri toiduluukide avatuna hoidmist, kuid samas, VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kinnipeetaval on seega nõudeõiguse alus ja vanglal omakorda kohustus tagada, et kambris oleks elamiseks sobiv temperatuur, piisavalt õhku ja toimiv ventilatsioon. Neil asjaoludel loeb kohus kohustamiskaebuses kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks (HKMS § 47 lg 1 ls 2).
24.Kaebeõiguse tunnustamine ei ole võrdsustatav kaebuse põhjendatusega. Kohus on seisukohal, et puudub alus nii kaebaja taotletud konstateeringuteks kui vangla kohustamiseks.
25.Energiatõhususe ja ruumitemperatuuri sätetes tehakse muuhulgas elu- ja avalike ruumide puhul vahet energiaarvutuses jahutuse seadmete aastaringsete ja suviste ruumitemperatuuride vahel. Kuna suvised norm-ruumitemperatuurid põhinevad tehniliste võimsuste arvutustel, siis lähtuvad need keskmise ruumitemperatuuri määratlemisel keskmisest välistemperatuurist. Kohtule ei ole teada asjakohast kohtupraktikat, millest tuleneks, et kui kinnipeetava kambri temperatuur ületab suvel või ülekütmisel 24–25 kraadi, nagu see oli kaebaja tõendite kohaselt
30.juunist 2. juulini eelmisel aastal, et siis esineb alus apelleerida kinnipeetava põhiõiguste
rikkumisele koos sellest tulenevate järelmitega. Liiatigi sai alguse ja keskendub vaidlus poolte vahel toiduluukide avamise õiguse täitmise üle.
26.Kaebuse põhiargument tugineb Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.2020. a protokollilise otsustusel (tl 29), mis seob kinnipeetavate kambriluukide avatuna hoidmise päevase ja ööpäevase keskmise välistemperatuuriga.
27.Kaebaja on kaebuse põhistamiseks esitanud kambri temperatuuri mõõtmise tulemuste õiendid (tl 8–11). Vastustaja põhjendab vastuväiteid kaebusele tõenditega ööpäevaste keskmiste välistemperatuuride kohta (tl 30–32).
28.Kummagi poole tõenditest ei tulene ja tõendid ei tõenda, et vaidlusalustel päevadel oleks päevane ja ööpäevane keskmine temperatuur ületanud Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.2020. a protokollilise otsustuses fikseeritud parameetreid.
29.Riigi ilmateenistuse avalikel andmetel {https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/, 29.04.2021} oli 2020. a juunis Eesti keskmine õhutemperatuur 17,4 °C, mis on 3,0 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 14,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 31,7 °C (18. juuni, Valga ja Võru) ning miinimumiks 0,5 °C (2. juuni, Narva); juulis oli Eesti keskmine õhutemperatuur 16,3 °C, mis on 1,1 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 17,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 27,7 °C (18.juuli, Võru) ning miinimumiks 5,0 °C (15. juuli, Kuusiku). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 294 tundi, mis on 102% normist (paljuaastane keskmine 288 tundi).
30.Neil asjaoludel ei sea kohus kaebaja väiteid kambri siseõhu südasuvele omasest tavapärasest kõrgemast temperatuurist kahtluse alla ja lähtub nendest. Samuti ei vastusta kohus kaebaja seisukohta toatemperatuuri ja une kvaliteedi vahel.
31.VangS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus nr 85) § 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kusjuures kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Tänapäevaste energiatõhusule kehtestatud nõuete kohaselt loetakse siseõhu temperatuuri ülempiiriks ca +27 kraadi. VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
32.Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja kambri siseõhu temperatuur oli vaidlusaluse toimingu päevadel vangla mõõtmiste toimumise ajal eelpool viidatud õigusaktide kohast tingimuslikku ülempiiri ületav ja/või selle lähedane.
33.Riigi ilmateenistuse avalike andmete kohaselt oli 2020. a juuni keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisest õhutemperatuurist (17,4 °C) 3,0 °C võrra normist kõrgem ja juulis omakorda 16,3 °C, mis on 1,1 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 17,4 °C), kusjuures õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 27,7 °C (18.juulil).
34.Kohus ei näe neil asjaoludel seost kaebaja viidatud vastustaja tegevusetuse ja Eesti keskmisest kõrgema õhutemperatuuri vahel neil päevadel, mille osas on kaebaja käesolevas asjas halduskohtusse pöördunud.
35.Kohus on seisukohal, et vastustaja on astunud tema võimuses olevad kohased sammud kaebajale ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamisel. Nimetatu on tõendatud Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.2020. a protokollilise otsustusega (tl 29), mis seob kinnipeetavate kambriluukide avatuna hoidmise päevase ja ööpäevase keskmise välistemperatuuriga.
36.Kaebaja lähtub kambriõhu sisetemperatuurist, vastustaja välistemperatuurist. Kuna Riigi ilmateenistuse andmetel oli 2020. a juulis Eestis kõrgeim õhutemperatuur 18. kuupäeval, siis võtab kohus erinevate temperatuuride mõjutuste võrdlemiseks Tartu Halduskohtu menetluses olnud kohtuasjast 3-20-1545 tõendina asja juurde Riigi ilmateenistuse avalikud andmed 18.07.2020. a keskmise temperatuuri kohta. Nimetatud kohtuasjas on samad pooled. Seega ei saa tõendi sisu olla pooltele üllatuslik. Kohtuasjas vaieldi 18.07.2020. a kaebaja kambri toiduluugi avamise üle ja praeguseks jõustumata kohtuotsuse kohaselt kaebaja õiguste rikkumine tuvastamist ei leidnud.
37.Nimetatud tõendiga loeb kohus tõendatuks 18.07.2020. a keskmise välistemperatuuri 21,9 kraadi, mis oli Riigi ilmateenistuse andmetel vaidlusaluste kuude kõrgeim ja oluliselt kõrgem kui vastustaja samast allikast pärinevate tõenditega tõendatud 15,4–18 kraadi (tl 30–32) vaidlusaluste päevade kohta.
38.Vastustaja tõenditega (tl 30–32) loeb kohus tõendatuks 30. juuni keskmise temperatuuri 16,5 kraadi, 1. juulil 15,4 kraadi, 2. juulil 18 kraadi ja vastavad maksimumid ööpäevas 20,4 kraadi, 18 kraadi ja 23. kraadi. Seega on tõendatud vastustaja seisukoht, et vaidlusalustel päevadel Tartu Vangla direktori 29.06.2020. a protokollis (tl 29) kajastatud direktori otsustust ja sealt tulenevat kumbagi välistemperatuuri piirnormi kaebaja suhtes ei rikutud. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et Riigi ilmateenistuse andmetel oli 18. juuli maksimum õhutemperatuur 26,7 kraadi, vastustaja tõendite kohaselt aga ainult vastavalt 20,4, 18,0 ja 23,0 kraadi vaidlusalustel päevadel.
39.Kuna eluruumi siseruumi siseõhu temperatuuri ülempiir on kehtivas õiguses sätestatud soovituslikuna, mitte absoluutnormina, siis on kohus vaidluse sisulises osas seisukohal, et vangla ei ole olnud kaebaja suhtes õigusvastases tegevusetuses ja puudub alus vastustaja kohustamiseks, sest vanglateenistus on täitnud vangla direktori suunist korrektselt. Kaebaja vastupidised seisukohad ei ole tõendatud. Objektiivsest õigusest ei tulene kohtu hinnangul alust vastustaja kohustamiseks. Vastustaja ei ole eiranud vangistuse kohaldamise üldpõhimõtteid ega jätnud õigusvastaselt kaebajat põhiõigusteta.
40.Kaebaja vaide menetlemise osalise õigusvastasuse konstateerimine pole vajalik. Vastavate normide kaitse eesmärk on tagada isiku õigus halduskohtulikule kaitsele, mis on käesoleval juhul kaebajale tagatud. Kaebaja õiguste kaitseks pole preventiivsel eesmärgil tarvilik taotletav konstateering ka sisuliselt, sest puudub igasugune alus arvamuseks, et vastav situatsioon korduks. Kohtuasjas 3-20-1545 leidis nt toiduluukide avamine vanglateenistuse poolt tõendamist.
41.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.