Rae Development OÜ kaebus Kambja valla ja Keskkonnaameti vastu seoses kaevandamisega Kopamäe II liivakarjääris
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Rae Development OÜ, esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Vastustaja Kambja vald, esindaja Kaupo Piirsalu Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik aktsiaselts Eesti Teed, esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata nõudes keelata Kambja vallal toimingute tegemine kaevandamisloa nr L.MK/325043 ümberregistreerimiseks aktsiaseltsile Eesti Teed.
2.Jätta kaebus rahuldamata Kambja Vallavalitsuse 30.04.2020.a korralduse nr 1864 resolutsiooni punktide 2 - 7 tühistamise, Kambja valla ja aktsiaseltsi Eesti Teed vahel 04.06.2020 sõlmitud rendilepingu nr 4-10/69 ja kaevandamisloa nr L.MK/325043 ümberregistreerimiseks sõlmitud kokkuleppe tühisuse kindlakstegemise ning Keskkonnaametil kaevandamisloa nr L.MK/325043 aktsiaseltsile Eesti Teed ümberregistreerimise keelamise nõuetes.
4.Mõista kaebajalt aktsiaseltsi Eesti Teed kasuks välja menetluskulud 864 eurot. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 31.05.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 31).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kambja Vallavolikogu otsustas 29.10.2019.a otsusega nr 89 (tl 6), et vallavalitsusel tuleb korraldada avalik konkurss Mäekülas asuva Kopamäe II liivakarjääri (katastriüksus 28203:005:0077) rendile andmiseks. Karjäär anda rendile koos kaeveõiguse ja maavara kaevandamise lubadest tulenevate kohustustega.
2.Kambja Vallavalitsus otsustas 02.04.2020.a korraldusega nr 1812 (tl 7) korraldada enampakkumise Kopamäe II liivakarjääri rendile andmiseks ning kinnitas konkursi tingimused. Konkursi tingimustes (tl 8) on muuhulgas öeldud, et - karjäär antakse rendile koos kaevandamise loaga nr L.MK/325043; - rentnik peab vormistama enda nimele ümber karjääri kaevandamisloa; - pakkuja omandab maavara kaevandamise loa ning esitab pakkumuses selle maksumuse suuruse. Kaevandamisloa alghind on 4 000 eurot (ilma käibemaksuta). Rendi suurus sõltub reaalsest kaevandamismahust ja seda tasutakse igakuiselt; - enampakkumise võitjal on kohustus tasuda enne kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse esitamist vallale pakkumuses toodud kaevandamisloa maksumus. Konkursi tingimuste punkt 3 pealkirjaga „Rendilepingule seatavad olulised tingimused“ sisaldab punkti 3.4, mille järgi rentnik peab omama eelnevat karjääride majandamise kogemust ja vastava pädevusega personali.
3.Kambja Vallavalitsus andis 30.04.2020 korralduse nr 1864 (tl 16, edaspidi vaidlustatud korraldus). Korralduse resolutsioonis - vald lükkas tagasi kaebaja pakkumuse kui enampakkumise tingimustele mittevastava (resolutsiooni punkt 2); - vald tunnistas kaeveloa nr L.MK/325043 võõrandamiseks ja Kopamäe II liivakarjääri rendile andmiseks korraldatud kirjaliku enampakkumise võitjaks AS Eesti Teed (resolutsiooni punkt 3); - AS Eesti Teed võib pärast kaevandamisloa maksumuse tasumist esitada Keskkonnaametile taotluse kaeveloa ümbervormistamiseks (resolutsiooni punktid 4 ja 5); - enampakkumise võitjaga sõlmitakse rendileping 30 päeva jooksul enampakkumise tulemuse kinnitamisest arvates (resolutsiooni punkt 6). Korralduses on selgitatud, et Kambja Vallavalitsuse 02.04.2020.a korraldusega nr 1812 otsustati korraldada kirjalik enampakkumine kaeveloa nr L.MK/325043 võõrandamiseks ja Kopamäe II liivakarjääri rendile andmiseks. Enampakkumise tulemusel antakse vallavara kasutusse (rendile) tasu eest tingimusel, et pakkuja omandab maavara kaevandamise loa, esitades enda pakkumuses selle maksumuse suuruse. Loa uue omajaga sõlmitava rendilepingu alusel vallale makstav tasu (rent) on seotud reaalse kaevandamismahu ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kaevandamisõiguse tasumääradega. Vald leidis, et kaebaja esitas küll kõrgeima pakkumuse 72 000 eurot, kuid tema eelnev kogemus karjääride majandamisel ei ole tuvastatav, äriregistris avaldatud majandusaasta aruannete kohaselt ei olnud ettevõttel 2017. ja 2018. majandusaastal majandustegevust ning
ettevõtte põhitegevusalaks on märgitud enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Kaebaja selgituse kohaselt ettevõttel puudub kaevandamisalane kogemus ja pädevus, kuid ettevõte on valmis tagama kaevandajal karjääride majandamise kogemuse ja pädeva personali olemasolu. Vald märkis, et pakkujale ei ole antud võimalust kaeveloa ümberregistreerimise õiguse loovutamiseks või rendilepingu sõlmimise õiguse loovutamiseks. Paremuselt teise pakkumuse 65 715 eurot teinud AS Eesti Teed omab 23 maavara kaevandamise luba ning eelnevatel aastatel reaalset majandustegevust ja käivet.
4.Keskkonnaameti keskkonnalubade registri andmetel (kättesaadav aadressil kotkas.envir.ee, väljatrükk tl 25-26) on välja antud keskkonnaluba nr L.MK/325043 tähtajaga 13.06.2014 13.06.2029 maavara (liiva) kaevandamiseks Kopamäe liivamaardla Kopamäe II liivakarjääris, katastriüksusel tunnusega 28203:005:0077. Loa omaja on osaühing Cambi, registrikood 10240934. Äriregistri andmetel (tl 27-30) on osaühing Cambi registrist kustutatud 06.04.2020 seoses jagunemisega, omandavad ühingud on OÜ Ülenurme Teed ja OÜ Olme. Osaühingu Cambi ainuosanik oli Kambja vald. Vald teatas kohtule (tl 53), et pärast osaühingu Cambi jagunemist läksid kaevandamisloast tulenevad õigused üle vallale kui osaühingu Cambi osanikule. Kohtule on esitatud jagunemisleping (tl 41-45).
5.Kambja vald ja aktsiaselts Eesti Teed sõlmisid 04.06.2020 Kopamäe II liivakarjääri rendilepingu nr 4-10/69 (tl 23-24). Lepingu tähtaeg on 12 aastat alates lepingu sõlmimisest.
6.Kambja vald ja aktsiaselts Eesti Teed esitasid 16.06.2020 Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise loa L.MK/325043 ümberregistreerimiseks aktsiaseltsile Eesti Teed (tl 95). Taotlusele on lisatud kokkulepe kaevandamisloast L.MK/325043 tulenevate õiguste ja kohutuste loovutamise kohta (tl 96). Kokkulepe jõustub selle allakirjutamisest. Taotlust ja kokkulepet sisaldavale digitaalsele ümbrikule on aktsiaseltsi Eesti Teed esindaja alla kirjutanud 12.06.2020 ja valla esindaja 15.06.2020. Otsuse tegemise seisuga ei ole Keskkonnaamet taotlust lahendanud.
7.Kaebaja esitas 15.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada vaidlustatud korralduse resolutsiooni punktid 2 - 7; 2) keelata Kambja vallal toimingute tegemine kaevandamisloa nr L.MK/325043 ümberregistreerimiseks aktsiaseltsile Eesti Teed; 3) keelata Keskkonnaametil kaevandamisloa nr L.MK/325043 ümberregistreerimine aktsiaseltsile Eesti Teed; 4) tuvastada Kambja valla ja kolmanda isiku vahel 04.06.2020 sõlmitud rendilepingu nr 410/69 tühisus ning kaevandamisloa nr L.MK/325043 ümberregistreerimiseks sõlmitud kokkuleppe tühisus.
8.Kaebaja leidis, et tema pakkumuse tagasilükkamine ei olnud õiguspärane. Vald ei ole vaidlustatud korralduses viidanud, millisel õiguslikul alusel seda tehti. Võimalust mõni pakkumus mistahes alusel tagasi lükata ei tulene enampakkumise tingimustest ega Kambja Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korrast. Enampakkumise tingimused ei nõudnud enampakkumisel osalemiseks ja pakkumise esitamiseks eelnevat karjääride majandamise kogemust ja vastava pädevusega personali olemasolu. Kaebaja esitas koos pakkumusega kõik tingimustes nõutud dokumendid. Vald ei saa enampakkumisel esitatud
pakkumise nõuetekohasust seada sõltuvusse mingisuguste tõendite või dokumentide esitamisest, mille esitamise kohustust ei ole tingimustes nimetatud, ning asuda selliste tõendite või dokumentide mitteesitamise korral seisukohale, justkui pakkumine enampakkumise tingimustele ei vastaks. Vald oleks pidanud andma pärast 27.04.2020.a seisukoha (tl 14) saamist kaebajale täiendava võimaluse dokumentide esitamiseks. Kaebaja ei nõustu sellega, et nõutav oli enampakkumisel osaleja isiklik eelnev maavarade kaevandamise kogemus ning selleks vajaliku pädevusega personali olemasolu just enampakkumisel osalejal. Kaebaja selgitas vallale 27.04.2020, et tal endal puudub eelnev karjääride majandamise kogemus, kuid kaebaja on kaevandamisloa realiseerimiseks sõlminud kokkuleppe osaühinguga Eesti Killustik, kellel on olemas nii laialdane kogemus karjääride majandamisel kui ka selleks vajaliku kompetentsiga personal. Kaebaja saab rendilepingust tulenevaid kohustusi täita ka juhul, kui kaevandamistöid teostaks osaühing Eesti Killustik kaebajaga sõlmitud lepingu alusel. Sisulist tähtsust omab kaevandamistööde asjatundlik ja õigusaktidest ning rendilepingust tulenevatele nõuetele vastav teostamine, mitte see, kas töid teostab kaebaja ise või muu isik kaebajaga sõlmitud lepingu alusel. Selline praktika on kaevandamisel tavaline, sh on sarnase kokkuleppe sõlminud osaühing Cambi ja osaühing Kruusakild. Kaebajale ei olnud ettenähtav, et praeguses asjas on valla seisukoht teistsugune. Vald ei ole põhjendanud, miks ei ole talle vastuvõetav kaevandamistööde teostamine osaühingu Eesti Killustik poolt. Kaebaja pakkus välja võimaluse, et rendilepingu sõlmib osaühing Eesti Killustik, see ei ole enampakkumise tingimustega välistatud. Rendilepingu sõlmimine ja kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule põhinevad vaidlustatud korraldusel. Õigusvastasel haldusaktil põhinev rendilepingu sõlmimine ning sellele järgnevate toimingute tegemine on õigusvastane. Üksnes vaidlustatud korralduse tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks piisav. Kaevandamisluba on üle läinud vallale. Keskkonnaamet on vallale selgitanud, et osaühingule Cambi kuuluvad load registreeritakse ümber valla ja loa omandaja ühise avalduse alusel ja nii on seda ka tehtud (tl 46, 48-49). Valla tahteavaldus kaevandamisloa ümberregistreerimiseks on avalik-õiguslik ja tehakse haldusmenetluses. Tahteavalduse andmine kaevandamisloa üleandmise kohta on haldustoiming vallavara käsutamiseks. Kaebajal on kaebeõigus keelamisnõuete esitamisel, kuna hilisem tühistamisnõuete esitamine on küll võimalik, kuid need ei pruugi kaitsta kaebaja õigusi piisavalt. Kui kolmas isik on asunud kaevandama, siis võidakse jõuda seisukohale, et kolmanda isiku usaldus kaevandamisloa talle registreerimise kehtima jäämise suhtes ei võimalda kaebaja tühistamisnõuet rahuldada. Samuti tuleb arvestada, et väheneb maavara kogus, mida kaebaja saaks Kopamäe II karjäärist kaevandada. Vaidlustatud korralduse tühistamise korral on seadusest tuleneva keelu rikkumine tuletatav haldusorgani suhtes kehtivast legaalsuse põhimõttest. Haldusorganil on lubatud tegutseda üksnes õigusaktides sätestatud raamides ja tema tegevus peab olema õigusaktidega kooskõlas. Kambja Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra kohaselt otsustatakse vallavara kasutusse andmine ja võõrandamine haldusaktiga. Haldusakti tühistamise korral puudub vallavara kasutusse andmise või võõrandamise alus. Haldusaktita toimunud vallavara kasutusse andmine või võõrandamine on tühine. Vastasel korral muutuks nõue vallavara haldusaktiga kasutusse andmise või võõrandamise otsustamise kohta sisutuks ning avaneks võimalus haldusorgani kuritarvitusteks ja omavoliks.
9.Vastustaja Kambja vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Pakkujale, kes on hilisem rentnik, esitatud nõuded on sätestatud vallavalitsuse õigusaktiga, milleks on vallavalitsuse 02.04.2020.a korraldus. Õiguslik alus pakkuja mittevastavaks tunnistamiseks ei pea olema reguleeritud vallavolikogu määruses. Vastustaja esitas nõudmised pakkujale, kellega sõlmitakse rendileping. Allrendi võimalust ei ole ette nähtud. Tingimustest on arusaadav, et termineid „pakkuja“ ja „rentnik“ ei saa käsitleda eraldi võetuna. Kaebaja ei saanud enampakkumise tingimusi hinnata varasema praktika põhjal, vaid lähtuda tuli vallavalitsuse poolt seatud tingimustest. Varasema kogemuse ja personali omamise tingimus kehtestati põhjusel, et rentnik peab tagama karjääride heaperemeheliku ja keskkonnasäästliku majandamise ning rentnikul on kohustus tagada karjääridele väljastatud kaevandamisloaga pandud kohustuste (sh karjääri rekultiveerimise projekti koostamine ja karjääri korrastamine vastavalt projektile) täitmine. Vastustaja ei ole valmis ega saagi anda Kopamäe liivakarjääri osaühingu Eesti Killustik (all)kasutusse põhjusel, et enampakkumise tingimused ei näinud sellist võimalust ette. Kaebaja ei vaidlustanud tema pakkumuse tagasilükkamist Kaatsi liivakarjääri enampakkumises, kus selle tulemusena võitis enampakkumise osaühing Eesti Killustik. Praeguses asjas soovib kaebaja anda kaevandamise õigust üle samale ühingule (tl 60). Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on osaühingule Eesti Killustik kaevandamisõiguse tagamine. Taoline käitumine on sisuliselt topeltpakkumuse esitamine osaühingu Eesti Killustik poolt kaebaja kaudu. Enampakkumise esemeks oli Kopamäe II liivakarjääri rendile andmine koos kaevandamise loaga nr L.MK/325043 ning sellest tulenevate kohustustega. S.t vallale kuuluva kinnistu rendile andmine koos kaeveõigusega, mis pärast valla osalusega eraõigusliku isiku lõppemist läks vallale üle. Keskkonnaamet on leidnud, et vastustaja on õigustatud isik kaevandamisloa ümberregistreerimise taotlemiseks. Kaevandamisloa ümberregistreerimise menetluse viib läbi Keskkonnaamet ning halduskohtus saab vaidlustada Keskkonnaameti haldusakte või toiminguid selles menetluses.
10.Vastustaja Keskkonnaamet leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus kaevandamisloa ümberregistreerimise keelamise nõude esitamisel. Halduskohtu kontroll riigivõimu tegevuse üle toimub reeglina järelkontrollina. Enne kohtuvaidluse lõppu kaevandamisloa ümberregistreerimine võib küll endaga kaasa tuua nii kaebaja kui ka haldusorgani jaoks täiendavat aja ja ressursi kulu haldusakti vaidlustamise korral, see aga ei tähenda, et kaebaja ei saaks oma õigusi tõhusalt haldusakti hilisemal vaidlustamisel kaitsta. Kambja vald ja kolmas isik esitasid 16.06.2020 Keskkonnaametile ühise avalduse kaevandamisloa nr L.MK/325043 ümberregistreerimiseks. Kuna taotlus kaevandamisloa ümberregistreerimiseks on esitatud, peab Keskkonnaamet taotlust õigusaktides sätestatud korras (sh õigusaktidest tuleneva tähtaja jooksul) edasi menetlema ja tegema taotlusega seotud otsuse. Kohus ei ole seda esialgse õiguskaitse korras keelanud.
11.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik leidis, et kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustatud korralduse resolutsiooni punktide 4-7 vaidlustamiseks. Punkti 6 sisuks on korralduse täitmise kord (tähtaeg) ja see ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Lisaks on kohustus sõlmida rendileping praeguseks realiseerunud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikuvad punktid 4, 5 ja 7 tema õigusi. Kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. Kambja vald ja kolmas isik on 16.06.2020 esitanud ühise taotluse kaevandamisloa
ümberregistreerimiseks. See tähendab, et need isikud on vajalikud toimingud teinud. Keelamiskaebus ei ole lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. Kolmandale isikule ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel on kohus võtnud menetlusse kaebaja nõude Keskkonnaameti vastu menetluses, milles kaebaja on vaidlustanud Kambja Vallavalitsuse haldusakti. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane haldusakt. Enampakkumise esemeks oli rendilepingu sõlmimise võimalus ning rendilepingu eseme sihtotstarbelise kasutamise võimaluse saamiseks ka kaevandamisloa võõrandamine (ümberregistreerimine). Rendilepingu sõlmimise õiguse Kopamäe II liivakarjääri maa-ala kasutamiseks sai enampakkumise korras isik, kes tegi kõrgema pakkumise kaevandamisloa eest. Tingimustest tervikuna on mõistlikult arusaadav, et Kambja vald soovis sõlmida lepingu isikuga, kes asub kaevandamisõigust teostama ise ja omab selles valdkonnas kogemust. Enampakkumise sai võita ja rendilepingu sõlmida isik, kes vastab tingimuste punktis 3 rentnikule sätestatud tingimustele. Kaebaja enampakkumises rentnikule ehk pakkujale sätestatud tingimustele ei vastanud. Vallal oli õigus konkursi tingimustele mittevastav pakkumine tagasi lükata, see tuleb üldisest haldusakti õiguspärasuse nõudest. Vastupidise käsitluse korral tulnuks enampakkumise võitjaks kinnitada isik, kes tegelikkuses tingimustele ei vastanud, mis oleks aga tähendanud õigusvastase haldusakti andmist. Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, on lubatud ka selle akti alusel tehtavad toimingud.
KOHTU SEISUKOHT
Vaidlustatud korralduse tühistamine (vastustaja Kambja vald)
12.Kohtu hinnangul oli enampakkumise esemeks rendilepingu sõlmimine ja kaevandamisloast tulenevate õiguste ja kohustuste võõrandamine ühtse tervikuna. Kambja vald soovis anda rendile liivakarjääri ja anda samale isikule ehk rentnikule üle kaevandamisloa. Kaevandamisloast tulenevad õigused, eelkõige õigus kaevandada, on varalised õigused, mida selle omaja saab käsutada. Enampakkumisel osalejatel tuli pakkuda konkreetne rahasumma ning enampakkumise võitjal tekkis õigus sõlmida rendileping ja omandada kaevandamisluba. Rendi suurus ei kujunenud enampakkumise tulemusena. Kambja valla otsustus selle kohta, kes omandab enampakkumise eseme (s.t kellega sõlmitakse rendileping ja kellele antakse üle kaevandamisluba) on avalik-õiguslik. Samuti on avalikõiguslik kaevandamisloa ümberregistreerimise menetlus, mille viib läbi Keskkonnaamet. Rendileping ja kokkulepe kaevandamisloa üleandmise kohta on eraõiguslikud. Kohtuasja lahendamisel ei oma määravat tähtsust see, kas ja millisel alusel omandas Kambja vald kaevandamisloa. Vald on võtnud endale kohustuse luba üle anda. Praktikas on Keskkonnaamet sarnastel asjaoludel loa ümber registreerinud (tl 46-49).
13.Vaidlustatud korraldusega otsustas vald mitte sõlmida rendilepingut kaebajaga olenemata sellest, et kaebaja pakutud hind oli parim. Vald tugines sellele, et kaebajal puudus enampakkumise tingimustes nõutav karjääride majandamise kogemus ja vastava pädevusega personal. Kohtu hinnangul saab eeltoodud tingimust pidada enampakkumise tingimuste hulka kuuluvaks.
Enampakkumise korraldamise otsustamisel kinnitas vald konkursi tingimused (vt otsuse punkti 2). Tegemist on ühtse dokumendiga, mille üksikuid punkte ei saa käsitleda kontekstist välja rebituna. Tingimusi tervikuna vaadates on arusaadav, et enampakkumise eseme saab omandada üksnes isik, kellel on eelnev karjääride majandamise kogemus ja vastava pädevusega personal: enampakkumine korraldati rendilepingu sõlmimise eesmärgil ja tegemist oli tingimustes rentnikule kehtestatud nõudega.
14.Vaidlusalune tingimus on selge sõnaga kehtestatud rentnikule. Mõistlik isik ei saanud tingimust tõlgendada nii, et rentnik täidab selle tingimuse ka juhul, kui tal endal nõutav kogemus ja personal puudub, kuid ta sõlmib allrendilepingu või annab rendilepingu üle isikule, kellel on need olemas. Sel viisil ei omanda ju rentnik nõutavat kogemust ja personali. Kaebaja soovitud tähendust ei saa tingimusele tuletada asjaolust, et vallale kuuluvat karjääri majandas varem vallale kuuluv osaühing Cambi, kuid kaevandamistöid teostas temaga sõlmitud lepingu alusel osaühing Kruusakild. Küsimus ei ole selles, kas kaebajal oleks olnud õigus sõlmida allrendileping. Vald kehtestas nõuded rentnikule ehk isikule, kellega ta soovis rendilepingu sõlmida. Küsimus sellest, kas rentnikul oleks olnud õigus kaasata hiljem tööde tegemiseks muid isikuid, väljub praeguse vaidluse piiridest. Arusaamatuks jääb kaebaja mõttekäik, et vald oleks tema asemel võinud sõlmida rendilepingu osaühinguga Eesti Killustik. Rendilepingu sõlmimise eesmärgil korraldatud enampakkumine muutub mõttetuks, kui lepingut ei sõlmi enampakkumise võitja, vaid tema suva järgi valitud isik.
15.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lg 1 ja 2 kohaselt on munitsipaalomand vallale või linnale kuuluv vara ning valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. Kambja Vallavolikogu 13.04.2018.a määrusega nr 25 kehtestatud vallavara valitsemise korra (edaspidi kord) § 11 lg 2 näeb ette, et vallavara võib käsutada (sh kasutusse anda või võõrandada) läbipaistvalt ja kontrollitavalt, lähtudes põhimõttest vältida kahju. Korra § 17 lg 2 p 3 ja 5 alusel kehtestatakse vallavara kasutusse andmiseks korraldatava enampakkumise ettevalmistamise käigus lepingu põhitingimused ja vajadusel muud tingimused. Korra § 18 lg 1 sätestab, et enampakkumine on avalik ja sellest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. Korra § 32 lg 3 põhjal toimub vallavara müük samuti eeltoodud korras.
16.Kohtu hinnangul on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum otsustamaks, millistel tingimustel ta oma vara kasutusse annab. Järgida tuleb avaliku võimu teostamise üldisi põhimõtteid, samuti tuleb vallal kinni pidada tema enda kehtestatud õigusaktide (praegusel juhul korra) nõuetest. Riigikohus on selgitanud, et lepingute sõlmimine, millega avalik võim annab kasutusse olulise avaliku ressursi, peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-05 p 17). Vald ei ole praegusel juhul rikkunud avaliku võimu teostamise põhimõtteid või läinud vastuollu korraga. Sh ei ole vald kehtestanud ebamõistlikke või põhjendamatuid tingimusi. Vald selgitas, et tema eesmärgiks oli leida rentnik, kes saab tagada karjääride heaperemeheliku ja keskkonnasäästliku majandamise ning kaevandamisloast tulenevate kohustuste täitmise. Seda
arvestades on mõistlik ja isegi vajalik kehtestada nõuded rentniku kogemusele ja pädevusele.
17.Kaebaja hinnangul ei olnud tema pakkumuse tagasilükkamine õiguspärane, kuna kord või enampakkumise tingimused ei näe sellist võimalust ette. Kohus sellega ei nõustu. Õigusaktidest ei tulene, et vallavara kasutusse andmise või võõrandamise otsustamine peaks olema sedavõrd rangelt reglementeeritud. Vallal tuli otsustada selle üle, kes omandab enampakkumise eseme, arvestades seejuures nii pakutud hinda kui ka rentnikule kehtestatud nõudeid. Kaebaja ei eita seda, et tal nõutav kogemus ja personal puudus. Sel juhul ei olnud vallal võimalust teha otsust, et rendilepingu sõlmimise ja kaevandamisloa omandamise õigus tekib kaebajal.
18.Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kambja vald andis kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht küsimuses, kas kaebajal on olemas nõutav kogemus ja personal (tl 13) ja kaebaja esitas vastuseks põhjaliku seisukoha (tl 14). Kohus ei nõustu kaebajaga, et vald oleks pärast kaebajalt vastuse saamist pidanud kaebajale andma täiendava võimaluse seisukoha või dokumentide esitamiseks. Sh arvestades, et kaebaja teatas eelviidatud seisukohas, et tal kogemust ega personali ei ole.
19.Kohus ei nõustu kolmanda isiku väitega, et kaebajal on kaebeõigus üksnes vaidlustatud korralduse resolutsiooni punktide 2 ja 3 vaidlustamiseks. Vaidlustatud korralduse resolutsiooni punktid 2-7 moodustavad ühtse terviku, millega otsustatakse, et enampakkumise eseme omandamise õigus on kolmandal isikul ning vallavalitsusel tuleb teha vastavad tehingud.
20.Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Võlaõiguslikud kokkulepped ja toimingud kaevandamisloa ümberregistreerimiseks (vastustaja Kambja vald)
21.Kaebaja taotles, et kohus tuvastaks rendilepingu ja kaevandamisloa üleandmiseks sõlmitud kokkuleppe tühisuse. Kaebaja põhjendas lepingute tühisust sellega, et puudub haldusakt, milles on vastava lepingu sõlmimine otsustatud. Kohus ei rahuldanud kaebaja nõuet vaidlustatud korraldus tühistada. See tähendab, et lepingud ei saa olla tühised kaebaja välja toodud põhjusel. Kohus jätab selle nõude rahuldamata.
22.Kaebaja taotles ka seda, et kohus keelaks vallal teha toiminguid kaevandamisloa ümberregistreerimiseks. Kaebaja hinnangul on tegemist avalik-õigusliku toiminguga. Kaevandamisloa ümberregistreerimise menetlus on iseseisev haldusmenetlus, milles Kambja vald osaleb mitte haldusorganina, vaid menetlusosalisena. Nagu kohus eespool selgitas, on avalik-õiguslik Kambja valla otsustus selle kohta, et enampakkumise eseme omandamise õigus on kolmandal isikul. Vaidlustatud korralduse alusel tehtavad tehingud ja toimingud, sh kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse esitamine või muude menetlustoimingute tegemine selles haldusmenetluses, ei ole käsitletavad Kambja valla kui haldusorgani toimingutena valla vara kasutusse andmiseks ja võõrandamiseks läbi viidud haldusmenetluses.
Kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse esitamisel ei ole vahet, kas kaevandamisloa üleandja (omaja) on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik. Olukorda võib võrrelda sellega, kui kohalik omavalitsus otsustab võõrandada kinnisasja, sõlmib selleks võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu ja esitab kinnistamisavalduse uue omaniku kinnistusraamatusse kandmiseks ka sel juhul ei muutu kinnistamisavalduse esitamisega seotud vaidlus halduskohtu pädevuses olevaks toiminguks olenemata sellest, et avalduse esitab avalik-õiguslik isik ja kinnisasja võõrandamine otsustati avalik-õiguslikus menetluses. Kaevandamisloa ümberregistreerimise haldusmenetlus ei ole veel lõppenud ja põhimõtteliselt on võimalik, et Kambja vallal tuleb teha selles menetluses menetlustoiminguid. Kuid eeltoodu alusel tuleb neid toiminguid käsitleda eraõiguslikena - tegemist on eraõigusliku kokkuleppe ehk kaevandamisloast tulenevate õiguste ja kohustuste võõrandamise kokkuleppe täitmiseks tehtavate toimingutega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 3 võimaldab halduskohtul keelata haldusorganil teha toiminguid haldusmenetluses. HKMS § 5 lg 2 alusel piirdub halduskohtu pädevus eraõigusliku tehingu puhul tehingu tühisuse tuvastamisega. Halduskohtul puudub pädevus kaebaja soovitud keelu kehtestamiseks ning kohus jätab nõude HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaevandamisloa ümberregistreerimise keelamine (vastustaja Keskkonnaamet)
23.Maapõueseaduse (MaaPS) § 42 lg 1 ja 3 kohaselt peab kaevandamiseks olema kaevandamisluba ning kaevandamisloa omajal on loa alusel muuhulgas õigus kaevandada, s.o eemaldada mäeeraldise piires maavara looduslikust seisundist. MaaPS § 73 lg 1 ja 4 alusel võib kaevandamisloa andja (s.o Keskkonnaamet) kaevandamisloa omaja ja kaevandamisluba saada sooviva isiku ühise taotluse alusel registreerida kaevandamisloa ümber teisele isikule. Taotlusele lisatakse muuhulgas kaevandamisõiguse loovutamise kokkulepe. Loa ümberregistreerimisel lähevad loa uuele omajale üle kõik loaga seotud õigused ja kohustused. MaaPS § 73 lg 7 sätestab kaevandamisloa ümberregistreerimisest keeldumise alused. Kuna praegusel juhul ei soovita kaevandamisloa osalist ümberregistreerimist, siis võivad nendeks olla: - kaevandamisloa omajal on tähtpäevaks tasumata maavara kaevandamisõiguse tasu; - taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud; - keskkonnaloa taotlust ei ole esitanud isik, kes taotlusest nähtuvalt loaga lubataval tegevusalal tegutseb; - taotluses on esitatud olulise tähtsusega valeandmeid või keskkonnaloa taotlejale on viimase nelja kuu jooksul keeldutud sama tegevuse jaoks luba andmast valeandmete esitamise tõttu.
24.HKMS § 45 lg 1 alusel võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keskkonnaamet leidis, et kaebajal ei ole keelamisnõude esitamise õigust, kuna kaebaja saab oma õigusi vajadusel hiljem kaitsta tühistamisnõudega. Kaebaja hinnangul ei ole see piisav,
kuna kaevandamisloa ümberregistreerimisega tekib kolmandal isikul kaevandamise õigus ja enampakkumise eseme väärtus väheneb.
25.Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kaebeõiguse puudumine sedavõrd selge, et keelamisnõude saaks jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule on osa konkurentsisituatsioonist, mida kaebaja vaidlustab. Ka Keskkonnaamet ei väida kaebeõiguse puudumist põhjusel, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole võimalik, kuna vastustaja hinnangul saaks kaebaja esitada tühistamiskaebuse. Kohus möönis esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et kaevandamise korral tõenäoliselt väheneb maavara varu ja sellega seotult enampakkumise esemeks oleva vara väärtus ning kaebaja võib kaotada huvi rendilepingu sõlmimiseks ja kaevandamisloa omandamiseks vaidlustatud korralduses toodud tingimustel. Kohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset ja ei keelanud kaevandamisloa ümberregistreerimist, kuna see asjaolu ei kaalunud üles muid asjaolusid, mis rääkisid esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. See ei tähenda, et sama asjaolu ei võiks olla piisav keelamisnõude esitamise alusena. Arvestada tuleb ka seda, et praeguses asjas on keelamisnõue üks osa liitkaebusest, mille terviklikuks eesmärgiks saab pidada vaidlustatud korralduse tühistamist ja selle täitmiseks tehtud tehingute ja toimingute kõrvaldamist või ärahoidmist. Kohus peab eeltoodut arvestades keelamisnõuet lubatavaks ja lahendab selle sisuliselt. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et 09.06.2020.a määruses sisalduvad kohtu seisukohad kaevandamisloa ümberregistreerimise küsimuses ei ole praegu enam asjakohased. Kohus lähtus selle määruse tegemise ajal teada olevatest andmetest, sh sellest, et kaevandamisloa omaja on keskkonnalubade registri andmete põhjal osaühing Cambi. Alles hiljem selgus, et Kambja valla andmetel on kaevandamisluba üle läinud talle ning Keskkonnaamet on vallale kinnitanud, et kaevandamisloa üleandmine on võimalik ilma seda vahepeal valla nimele registreerimata (tl 53, 46).
26.Keelamisnõude rahuldamise eelduseks on kavandatava haldusakti või toimingu õigusvastasus. Kohtu hinnangul puudub alus väita, et kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule oleks õigusvastane. Kambja vald ja kolmas isik on esitanud Keskkonnaametile MaaPS § 73 lg 1 ja 4 nimetatud taotluse ja dokumendid. Kaebaja hinnangul on nende hulka kuuluv kokkulepe kaevandamisloa üleandmise kohta tühine, kuid kohus kokkuleppe tühisust ei tuvastanud. Kaebaja ei väida, et esineb mõni MaaPS § 73 lg 7 sätestatud alus, mille tõttu ei ole kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule lubatud.
27.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse ühes nõudes läbi vaatamata ja muudes nõuetes rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 4 alusel kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
See tähendab, et vastustajate ja kolmanda isiku menetluskulude kandmine praeguses asjas on kaebaja kohustus.
29.Vastustajad ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.
30.Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 101-104). Kolmanda isiku menetluskuludeks on esindaja kulud kogusummas 864 eurot (sisaldab käibemaksu). Kolmas isik kasutas õigusabi 6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Tehtud toimingud on ajaliselt mahult mõistlikud, sh arvestades, et kaebuse koosseisus oli neli erineva iseloomuga ja erinevate vastustajate vastu suunatud nõuet. Kohus rahuldab kolmanda isiku taotluse.
31.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja (sh kohaliku omavalitsuse asutuse, riigiasutuse) andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.