lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-779/7

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-779/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1435
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2021, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-21-779

Haldusasi

T. S., H. T., T. S., L.L., K. V. ning K. L. ühiskaebus seonduvalt Tallinna Linnavalitsuse korralduse „Liikluspinnale kohanime määramine ja leviala täpsustamine Nõmme Linnaosas“ eelnõuga

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja kaebuse tagastamine

Resolutsioon

1.Jätta T. S., H.T., T. S., L. L., K. V. ning K. L. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
2.Tagastada kaebus selle esitajatele läbivaatamatult;
3.Saata käesolev määrus kaebuse esitajate esindajale ja teadmiseks Tallinna linnale

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtule laekus 13.04.2021 T. S., H. T., T. S., L.L., K. V. ja K. L. ühiskaebus seonduvalt Tallinna Linnavalitsuse korralduse „Liikluspinnale kohanime määramine ja leviala täpsustamine Nõmme Linnaosas“ eelnõuga. Kaebajad selgitavad, et Laaniku tänava paiknemine, ümbritsevad objektid ning planeering ei ole peale 1998. aastal väljaehitamist muutunud. Kaebajad leiavad, et planeeritav muudatus suurendab ohtu kõnealuse tänava elanike tervisele ja varale. Muudatuse tegemise põhjendused ei ole piisavad, et kaaluda üles muudatusest tekkida võivad negatiivsed tagajärjed. Peale vaidlusaluse eelnõu vastuvõtmist käivitub reguleerimata protsess, kus mõnedes andmekogudes on uus tänavanimi ja teistes vana. Ei ole teada, millise aja jooksul jõuab muudatus kõigi elutähtsate avalike teenuste praktilisse kasutusse. Kaebaja helistas Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse (TLPA) 12.04.2020 ja sealt öeldi, et tõenäoliselt võetakse eelnõu otsustamise päevakorda 2021. aasta 17. nädala (algusega 19.04.2021) linnavalitsuse istungil. Lähtudes eeltoodust on kaebajatel kindel veendumus et TLPA plaanib vaidlusaluse eelnõu jõustada. Hilisemal vaidlustamisel, kui vaidlusalune eelnõu on juba vastu võetud, oleks reguleerimata

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.03.20263-26-633/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 19.02.20263-25-3258/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

asukohaandmete muutmise protsess juba käivitunud ning õigusakti tühistamine tooks kaasa veel täiendavaid ohte, määramatust ja segadust. Nende ärahoidmine on antud kaebuse põhialus. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust vaidlusaluse haldusakti menetluse peatamiseks kuni planeeritava otsuse tagajärgede kindlaksmääramiseni.

2.Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse käiguta andes kaebajale või kaebajatele volikirja esitamiseks või ühiskaebuse allkirjastamiseks ning täiendavate riigilõivude tasumiseks ja määrusele vastamiseks täiendava aja. Kohus selgitas samas, et kaebajal või kaebajatel on võimalik veel kaaluda kas puuduste kõrvaldamine ja riigilõivude tasumine on põhjendatud olukorras, kus eelnõu vaidlustamisel võib tõusetuda ka kaebuse tagastamise küsimus.
3.Kaebajad vastasid kohtumäärusele 19.04.2021. Kaebajate arvates sisestatakse peale vaidlusaluse eelnõu vastuvõtmist muudatus kohe aadressiandmete süsteemi (ADS), ootamata 30-päevase vaidlustusaja möödumist. ADS andmetest on näha, et muudatused sisestatakse tavaliselt 2-13 päeva jooksul peale linnavalitsuse otsuse tegemist. Sealt jõuavad andmed reguleerimata (kuid Eesti avalike asutuste jaoks kohustuslikus) korras ja ajal erinevatesse rakendustesse. Päevade jooksul peale vaidlusaluse akti jõustamist tekib olukord, kus avalikud teenused hakkavad kasutama muudetud aadressi, kuid aadressiandmete praktiline kasutamine on raskendatud. Sellega tekib ka oht millele on kaebuses viidatud. Selline olukord vältab teadmata aja, see võib kesta üle 5 aasta. Ilma tungiva vajaduseta aadressiandmete muutmine on vastutustundetu, inimeste elu, tervist ja vara ohtu seadev, kuni ei ole organiseeritud muudatuste jõudmine praktilises kasutuses olevatesse ja tänapäeva võimalusi pakkuvatesse rakendustesse või loodud tänapäevased rakendused mis kasutaks ADS andmeid.
4.Tallinna Halduskohus küsis 19.04.2021 kohtunõudega HKMS § 252 lg 1 alusel õiguskaitse taotluse osas ka Tallinna linna arvamust.
5.Tallinna linn asus 23.04.2021 vastuses seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata. Vastutaja selgitab, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegeleb aktiivselt nõuetele mittevastavate aadresside korrastamisega koostöös Maa-ametiga 2008. aastast. Korrastustööde raames kaardistatakse probleemseid kohti, hinnatakse nende muutmisvajadust ning vajadusel määratakse ka uusi kohanimesid. Laaniku tänaval on 2 samanimelist haru, mis on vastuolus kehtivate nõuetega. Laaniku tänava pikem haru on Möldri tee ja Karusambla tänavatega ühendatud ning tekitab ühtse teedevõrgustiku. Laaniku tänava lühem kõrvalharu on tajutav eraldiseiva tänavana ning peab seetõttu kandma teist tänavanime. Sellest tulenevalt algatati Laaniku tänava kõrvalharule tänavanime määramise ja aadresside muutmise menetlus. TLPA on analüüsinud enne menetluse alustamist Laaniku tänavate olukorda ning Laaniku tänava leviala küsimust arutas enne menetluse algatamist ka Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon, mis tegutseb Tallinna kohanimedega juba 1965. aastast ning on nõuandev organ, pakkudes lahendusi kohanimedega seotud probleemidele ja leida uusi kohanimesid Tallinnas. Nimekomisjon kaalus Laaniku tänava kõrvalharuga seoses ka seda, et kõrvalharule eraldi tänavanime määramine riivaks võimalikult vähe sellest puudutatud isikuid. Seetõttu on mõistlik viia menetlus läbi kõrvaharu osas, mille ääres paikneb vähem kinnistuid. Seega on kaebus perspektiivitu ning esialgse õiguskaitse määramine tähendaks põhjendamatut venitamist haldusmenetluses. Vastustaja on korduvalt kaebajatele asjaolusid selgitanud, kaebajad ära kuulanud ning nende hirme püüdnud lahendada.
6.Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebajatel puudub õiguskaitsevajadus. Laaniku tänava nime muutmine ei too kaasa ühtegi kahjulikku mõjutust või tagajärge. Kaebajad väidavad justkui plaanib TLPA Laaniku tn nimemuutmise eelnõu jõustada, tegelikkuses ei ole eelnõu linnavalitsuse istungi päevakorras kordagi olnudki, vaid on avalikustatud 2(4)

Tallinna linna kodulehel ametliku teatena. Vastustaja kaalub menetlusega jätkamist pärast seda, kui käesolevas kohtuasjas on selginenud kohtu seisukoht ning esialgne hinnang kaebuse perspektiivikusele. Ühegi tänavanime muutmise või määramise otsust ei tehta kiirelt, vaid selleks tehakse ennem põhjalikult tööd ning kõiki Tallinna kohanimedega seonduvaid probleeme arutatakse enne menetluse algatamist ka nimekomisjonis, et välja selgitada, kas uue tänavanime määramine oleks üldse vajalik. Menetlust alustatakse siis, kui vastus eeltoodule on jaatav ja teist võimalust ei ole. Isegi kui kohus leiab, et kaebusel on perspektiivi, siis puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, sest vastustaja poolt välja antav haldusakt Sarmiku tänava nime määramise kohta on tagasipööratav.

7.Kaebajad ei ole TLPA-le esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Kaebajate väidetud olukorra tekkimine, kus näiteks päästesündmusele reageerides ei leita üles õiget asukohta, on äärmiselt vähetõenäoline ning ei ole kuidagi mõjutatud tänavanime aspektist. Mis puudutab üldse eraõiguslikke navigeerimisrakendusi, siis jääb kaebajate seisukoht siinjuures vastustajale segaseks. Tänava nime muutmine ei saa ohustada mingilgi moel kellegi vara ja tervist, sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata, paraku tõenäoliselt ka meelevaldsed. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu tuginedes ainuüksi faktilistele asjaoludele ning vastustaja poolt läbi viidud korrektsele menetlusele, kus on kaasatud nii kaebajad, Nõmme Linnaosa valitsus kui ka Maa-amet ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (nõndanimetatud pöördumatud tagajärjed). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
9.Esialgse õiguskaitse taotluses soovisid kaebajad peatada Tallinna Linnavalitsuse korralduse „Liikluspinnale kohanime määramine ja leviala täpsustamine Nõmme Linnaosas“ eelnõu vastuvõtmise. Vastustaja on aga esitanud 23.04.2021 küllalt põhjaliku seisukoha ning selgitanud tänavanimede korrastamisega seonduvaid asjaolusid. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja põhjendustega ning ei pea vajalikuks kõike üle korrata. Kohtul ei ole põhjust praeguses menetlusjärgus kohaliku omavalitsuse eelnimetatud vastusest ning seisukohtadest mitte lähtuda.
10.Esialgse õiguskaitse taotlusest ega ka Tallinna linna vastusest ei nähtu mingisuguseid koheselt asetleidvaid ulatuslikke toiminguid. Selles tähenduses õiguskaitse vajadus kaebajatel tegelikult puudub. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei saa kaebajate jaoks lähiajal ka raskeid või pöördumatuid tagajärgi tekkida. Vastustaja on selgitanud, et ühegi tänavanime muutmise või määramise otsust ei tehta kiirelt. Samuti seda, et tegelikkuses ei ole eelnõu linnavalitsuse istungi päevakorras kordagi olnudki, vaid see on olnud avalikustatud Tallinna linna kodulehel ametliku teatena. Lähtuvalt eeltoodust jääb õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest õiguskaitse kohaldamise eelduslikud tingimused ei ole täidetud. Tingimused ei ole täidetud ka selles mõttes, et taolisel kaebusel ei ole praegu arvestatavaid eduväljavaateid.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 võib kaebuse tagastada kui kaebajatel puudub 3(4)

ilmselgelt kaebeõigus ehk kui kaebus on ennatlik või muudel põhjustel ilmselgelt perspektiivitu. Mis puutub keelamiskaebustesse üldisemalt, siis võib neid esitada üksnes juhul kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebajate õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Antud juhul taolise olukorraga tegemist ei ole ning seega peab kohus põhjendatuks kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel koheselt tagastada. See on nii menetlusökonoomia huvides kui ka menetlusosaliste endi huvides. Ilmselt ei ole võimalik leida varasemast kohtupraktikast taolisi lahendeid, kus oleks n-ö etteulatuvalt keelatud teatavate õigusaktide eelnõude kavandamine, väljatöötamine või menetlemine. Taolised kavatsused elanike õigusi rikkuda ei saa. Mis puutub hiljem vastuvõetavatesse haldusaktidesse, kui need vastu võetakse, siis saab neid selleks ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustada ning olenevalt võimaliku õiguste riive intensiivsusest vajaduse korral ka esialgset õiguskaitset taotleda. Praegu on aga kaebus selgelt perspektiivitu ja ennatlik.

12.Halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõikest 4 on võimalik esitada määruskaebus ka selles osas, mis puudutab kaebuse tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.02.20263-26-410/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 09.02.20263-24-2237/25Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium