Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 26. aprill 2021, Tartu
Haldusasi
Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse (kaebaja kirjade vastu võtmata jätmine ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks edastada vaie Justiitsministeeriumile Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Kirjalik menetlus Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-21-686
RESOLUTSIOON
Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jaak Reinomägi esitas 20. jaanuaril 2021 Viru Vanglale avalduse, milles palus uurida
19.jaanuaril 2021 toimunud juhtumi asjaolusid, mille käigus vanemvalvur ei võtnud temalt vastu ametlikke kirju ning viskas need luugi kaudu tagasi kambrisse ka pärast seda, kui J. Reinomägi oli need ukse vahelt koridori visanud. Viru Vangla käsitas avaldust märgukirjana ning vastas sellele 19. veebruari 2021. a vastusega nr 6-14/1929-2.
2.J. Reinomägi esitas 22. veebruaril 2021 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles taotles ettekirjutuse tegemist Viru Vangla kodukorra seletuskirja p 15.1.3 täiendamiseks sellega, kuidas toimub kirjavahetus ametiasutustega. J. Reinomägi leidis, et Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 ja selle seletuskiri ei määra, kuidas ja millistel aegadel on vanglaametnik kohustatud vastu võtma ametlikke kirju.
3.Viru Vangla tagastas 24. märtsi 2021. a kirjaga nr 6-12/49-2 J. Reinomäe 22. veebruari 2021. a vaide ning jättis selle Justiitsministeeriumile edastamata.
4.J. Reinomägi esitas 28. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse, s.o 19. jaanuaril 2021 kaebaja kirjade vastu võtmata jätmise ja Justiitsministeeriumile vaide edastamata jätmise, õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks edastada vaie.
4.1.Kaebuse kohaselt tahtis kaebaja 19. jaanuaril 2021 saata ametlikke kirju, kuid neid ei võetud kuni õhtuse loenduseni vastu. Pärast õhtust loendust viskas kaebaja kirjad koridori ning ametnik pidi need vastu võtma, mitte tagasi kambrisse viskama. Viru Vangla kodukord ei kehtesta norme, millal võib kinnipeetav esitada saatmiseks ametlikke kirju. Tavakirjade puhul on nende esitamise kord kodukorras sätestatud. Kaebaja hinnangul on vangla kohustatud õigusasutustele adresseeritud kirjad vastu võtma igal ajal.
4.2.Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) säte, mille kohaselt tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv kaebajal, kuigi vastustaja süü on ilmselge.
4.3.Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks võtma vastu esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel.
5.Tartu Halduskohus tagastas 13. aprilli 2021. a määrusega J. Reinomäe kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis J. Reinomäe taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja jättis J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3).
5.1.Halduskohus leidis, et kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus seoses
19.jaanuaril 2021 kirjade vastu võtmata jätmisega (sealhulgas kirjade kaebaja kambrisse tagasi andmisega), tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub selle nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse asjaoludel ei ole preventiivne huvi tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Tuvastamisnõude rahuldamine ei tagas seda, et vangla võtab edaspidi kaebajalt ametlikud kirjad vastu igal kaebaja poolt soovitud ajal või võtab vastu ka kirjad, mille kaebaja on visanud koridori põrandale.
5.2.Tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kirjade registreerimislehe kohaselt esitas kaebaja kaks ametlikku kirja 20. jaanuaril 2021. Seega sai kaebaja kõnealused kirjad vanglaametnikule tõenäoliselt üle anda järgmisel päeval (kaebaja ei ole ka väitnud, et temalt jäid need kirjad üldse vastu võtmata) ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale õiguslikku eelist. Samuti ei ole tuvastamiskaebuse rahuldamisel kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. Tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma.
5.3.Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 täiendamine. Selle nõude osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu ei ole võimalik kaebajat vastava kohustamisnõude esitamisele suunata. Kaebaja ei esitanud enne vaide esitamist vangla direktorile taotlust kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks.
5.4.Viru Vangla 24. märtsi 2021. a otsus nr 6-12/49-2 vaide edastamata jätmise ja kaebajale tagastamise kohta on menetlustoiming, mida ei saa ilma põhinõude esitamiseta vaidlustada. Põhinõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus kuuluks seetõttu tagastamisele.
5.5.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvat kohtumenetlust. Lisaks ei oleks esialgse õiguskaitse taotlusega taotletav abinõu, s.o kohustada vanglat vastu võtma esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel, seotud põhivaidlusega, ja sellega seonduv esialgse õiguskaitse taotlus ei oleks lubatav. Kuna vangla lõppjäreldusena
tagastas kaebaja vaide õigesti, ei toimu esialgse õiguskaitse taotlusega seoses ka vaidemenetlust. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seoses ei toimu vaide- ega kohtumenetlust, ei ole see taotlus lubatav. Tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, mistõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
5.6.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
6.Tartu Ringkonnakohtule saabus 20. aprillil 2021 J. Reinomäe riigi õigusabi taotlus, milles kaebaja väidab, et halduskohtu lahend ei ole temale õiguslikult arusaadav. Kaebaja ei saa iseseisvalt oma õigusi kaitsta, kuna tal puudub juriidiline haridus ja ta on psüühiliselt haige. Kohtumääruse lugemine tekitab kannatusi, mistõttu palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi, et ta saaks vaidlustada Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2021. a määrust ja kaitsta enda õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele.
8.Riigi õigusabi liigid ning õigusabi saamise tingimused ja korra näeb ette riigi õigusabi seadus
(RÕS).
Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud taotluses palunud määrata temale riigi õigusabi, et ta saaks vaidlustada Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2021. a määrust ja kaitsta enda õigusi. Tuginedes HKMS § 2 lõike 4 ls-st 2, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ja arvestades kohtuasja menetluse käiku, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2021. a määruse vaidlustamiseks, s.o määruskaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 8).
9.RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lõike 1 p-des 1 ja 12 nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. J. Reinomägi taotleb riigi õigusabi halduskohtu 13. aprilli 2021. a määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest ega kaebaja taotlusest asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et kaebaja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, mis paiknesid kuuel leheküljel ja kus on kohtule piisavalt arusaadavalt selgitatud probleemi olemust ja kaebaja seisukohti. Samuti on kohtueelse menetluse käigus kaebaja esitanud vanglale arusaadava sisu ja taotlusega dokumendid. Selleks, et väljendada oma rahulolematust halduskohtu määruse osas, ei ole vajalik omada õigusalast haridust. Kaebajal on varasemast ajast pikaaegne kogemus kohtuga suhtlemisel ja kohtus enda õiguste kaitsmisel ning seetõttu on ta teadlik ka kohustuslikku kohtueelset menetlust reguleerivatest normidest. Halduskohtu 13. aprilli 2021. a määruses on halduskohus põhjalikult ja detailselt selgitanud asjassepuutuvaid menetlusnorme ja enda seisukohti ning põhjendusi. Kaebaja teadmisi arvestades ei tohiks olla halduskohtu määrusest arusaamine raske. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja suuteline iseseisvalt esitama oma seisukohad ja argumendid, miks halduskohtu lahend ei ole tema arvates õige. Lisaks ei ole tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, mille menetlemisel apellatsiooniastmes oleks vajalik, et kaebajat esindaks õigusteadmistega isik.
11.Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti selgitab haldusasja lahendav
kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
12.Halduskohus tagastas J. Reinomäe kaebuse, kuna kaebajal puudub kaebeõigus nõuda kirjade vastu võtmata jätmise ning vangla menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist edastada kaebaja vaie Justiitsministeeriumile. Kaebaja algatatud vaidlus on seotud sellega, et kuidas ja millistel kellaaegadel võtab Viru Vangla kinnipeetavatelt vastu ametlikke kirju. 19. jaanuaril 2021 viskas kaebaja ametlikud kirjad ukse vahelt koridori, kuid vanglaametnik viskas need kambriluugi kaudu kambrisse tagasi. Järgmisel päeval sai kaebaja ametlikud kirjad vanglateenistusele üle antud. Kuigi Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 alusel võtab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavailt kirju vastu üldjuhul pühapäevast neljapäevani kell 15.00-20.00, v.a kirjavahetus ametiasutustega, soovib kaebaja, et vangla võtaks ametiasutustele adresseeritavad kirjad vastu igal ajal (isegi kuni öörahuni).
13.Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul J. Reinomägi suutnud iseseisvalt enda seisukohad ja põhjendused halduskohtule arusaadavaks teha ning puudub alus arvata, et ta ei suuda oma seisukohti esitada määruskaebuse vormis ringkonnakohtule. Samuti oleks praeguse vaidluse menetlemisel kaebajale tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile, kuna kaebajal on võimalik muuhulgas ametikirju vanglateenistusele üle anda pühapäevast neljapäevani kell 15.00-20.00. Seega puudub vajadus määrata kaebajale esindajaks riigipoolne õigusteadmistega isik. Samuti ei ole J. Reinomägi riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et ta ei ole enam apellatsioonimenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väited, et tal puudub juriidiline haridus ja ta on psüühiliselt haige, ei ole eelnevalt väljatoodud asjaolude alusel piisavad riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks.
14.Seega ei ole J. Reinomäele riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.