Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse (kaebaja kirjade vastu võtmata jätmine ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks edastama vaie Justiitsministeeriumile
Menetlusosalised
Kaebaja – Jaak Reinomägi Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.
2.Jätta Jaak Reinomäe taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetada taotlejale kätte. Määrus edastada teadmiseks Viru Vanglale.
RVastS § 6 lg 3Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
VSkE § 48 lg 2
1.Jaak Reinomägi esitas 20.01.2021 Viru Vangla sisekontrolli talitusele kaebusena pealkirjastatud avalduse (digitoimiku leht (dtl) 11), milles palus uurida 19.01.2021 toimunud juhtumi asjaolusid, mille käigus vanemvalvur ei võtnud temalt vastu ametlikke kirju ning viskas need luugi kaudu tagasi kambrisse ka pärast seda, kui J. Reinomägi oli need ukse vahelt koridori visanud. Viru Vangla käsitas avaldust märgukirjana ning vastas sellele 19.02.2021. a vastusega nr 6-14/1929-2 (dtl 13–14).
2.J. Reinomägi esitas 22.02.2021 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise (dtl 15– 16), milles taotles ettekirjutuse tegemist Viru Vangla kodukorra seletuskirja p 15.1.3 täiendamiseks sellega, kuidas toimub kirjavahetus ametiasutustega. Pöördumises leiab J. Reinomägi, et Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 ja selle seletuskiri ei määra, kuidas ja millistel aegadel on vanglaametnik kohustatud vastu võtma ametlikke kirju. Sõnastus „v.a kirjad ametiasutustega“ ei taga tema hinnangul piisavalt õigusi.
3-21-686
3.Viru Vangla tagastas 24.03.2021. a kirjaga nr 6-12/49-2 (dtl 18–19) J. Reinomäe 22.02.2021. a vaide ning jättis selle Justiitsministeeriumile edastamata. Vangla leidis, et vaie ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning puudus on selline, mis välistab vaide menetlemise, sh selle edastamise Justiitsministeeriumile. Vaide esitaja taotlusest nähtub, et ta soovib vaidlustada Viru Vangla kodukorra seletuskirja punkti 15.1.3, sest tema arvates ei selgita kodukorra seletuskiri piisavalt, kuidas ta peaks ametiasutustele adresseeritud kirja vanglale üle andma. Vaide esitaja arvates olid tema poolt koridori visatud kirjad vanglale üle antud ja vangla oleks pidanud need edastama. Vaide esitaja arusaam on ekslik. Kirjavahetuse korraldust reguleerivad vangistusseaduse (VangS) § 29 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 48 jj. VSkE § 48 lg 2 sätestab selgelt, et kinnipeetav, st ka vahistatu, annab kirja vanglateenistujale. Seega ilmselgelt ei saa lugeda kirja viskamist koridori vanglale üleandmiseks. Kuna kirja vanglale andmist reguleerivad selgelt nii VangS kui ka VSkE, ei saa seda muuta vangla kodukorraga ning vaides kirjeldatud asjaoludel ei ole vangla kodukorra säte asjassepuutuv norm. Kuna norm ei ole asjassepuutuv, ei saa seda ka vaidemenetluse korras vaidlustada, ning vaie kuulub vastavalt HMS § 79 lg 1 p-le 1 tagastamisele.
4.J. Reinomägi esitas 28.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse, s.o 19.01.2021 kaebaja kirjade vastu võtmata jätmise ja Justiitsministeeriumile vaide edastamata jätmise, õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks vaiet edastama. Kaebaja selgitab, et tahtis 19.01.2021 saata ametlikke kirju. Talle anti küll kirjade saatmiseks ümbrikud, kuid hiljem kirju kuni õhtuse loenduseni vastu ei võetud. Pärast õhtust loendust viskas kaebaja kirjad koridori ning ametnik pidi need vastu võtma, mitte tagasi kambrisse viskama. Viru Vangla kodukord ei kehtesta norme, millal võib kinnipeetav esitada saatmiseks ametlikke kirju, kuigi tavakirjade puhul on nende esitamise kord kodukorras sätestatud. Kaebaja hinnangul on vangla kohustatud õigusasutustele adresseeritud kirjad vastu võtma igal ajal. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks HKMS säte, mille kohaselt tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv kaebajal, kuigi vastustaja süü on ilmselge. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks võtma vastu esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel.
5.Viru Vangla esitas 08.04.2021 kohtule seisukoha, milles palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja tugineb ühekordsele juhtumile, kus ta viskas kaks kirja koridori põrandale, kuid ametnik asetas need läbi toiduluugi kambrisse tagasi. Vangla hinnangul ei ole praegusel juhul asjakohane seostada kirjavahetust ametiasutustega toimunud sündmusega. Kuna kirja vanglale andmist reguleerivad selgelt nii VangS kui ka VSkE, ei saa seda muuta vangla kodukorraga. Kirjade vastuvõtmise kord on sätestatud Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra p-s 15.1.3, mille kohaselt võtab kinnipeetavailt kirjad vastu vanglateenistuse ametnik pühapäevast neljapäevani kell 15.00–20.00, v. a kirjavahetus ametiasutustega. Vangla on seisukohal, et nii VangS, VSkE kui ka kodukord täpsustavad piisavalt nii era- kui ka ametlike kirjade üleandmist ja vastuvõtmist ning täiendavate meetmete kohaldamine on ebavajalik ega hoia tulevikus ära olukordi, kus vanglaametnikel võib puududa tööülesannete täitmise vajadusest tulenevalt koheselt võimalus kirjade vastuvõtmiseks.
3-21-686
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks vangla tegevuse 19.01.2021 temalt ametlike kirjade vastu võtmata jätmisel ja tema vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmisel, ning kohustada vanglat vaiet Justiitsministeeriumile edastama.
7.Kohus hindab esmalt kaebuse lubatavust (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (II). I
8.Kohus leiab, et kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus seoses 19.01.2021 kirjade vastu võtmata jätmisega (sealhulgas kirjade kaebaja kambrisse tagasi andmisega), tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub selle nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
9.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
9.1.Tuvastamiskaebuse esitamist peetakse kohtupraktikas lubatavaks, kui haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine aitab mingil viisil reaalselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Piisavaks ei peeta üksnes soovi veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses.
9.2.Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, märkides, et see aitab vältida tulevikus sarnast olukorda. Kohtupraktikas aktsepteeritakse preventiivset huvi tuvastamiskaebuse põhjendusena üldjuhul siis, kui on reaalne oht, et haldusorgan ka edaspidi kaebaja suhtes sarnaselt käitub ning kui kaebajal ei ole hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Praeguse kaebuse asjaoludel kohus preventiivset huvi piisavaks ei pea.
9.3.Kohtuasja materjalidest nähtub, et vangla ei võtnud 19.01.2021 vastu kaebaja kahte ametlikku kirja, mille kaebaja viskas pärast õhtust loendust enda kambrisse sisenedes koridori põrandale. Kohtu hinnangul ei taga tuvastamisnõude rahuldamine seda, et vangla võtab edaspidi kaebajalt ametlikud kirjad vastu igal kaebaja poolt soovitud ajal või võtab vastu ka kirjad, mille kaebaja on visanud koridori põrandale. Seega ei pruugi tuvastamiskaebuse menetlemine ja võimalik rahuldamine hoida kohtu hinnangul ära sarnase olukorra kordumist.
9.4.Lisaks on kohus seisukohal, et tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kuigi 19.01.2021 õhtul jäid kaebajalt kirjad vastu võtmata, siis kirjade registreerimislehe kohaselt esitas kaebaja kaks ametlikku kirja 20.01.2021. Seega sai kaebaja kõnealused kirjad vanglaametnikule tõenäoliselt üle anda järgmisel päeval (kaebaja ei ole ka väitnud, et temalt jäid need kirjad üldse vastu võtmata) ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale kohtu hinnangul õiguslikku eelist. Samuti ei ole praegusel juhul tuvastamiskaebuse rahuldamisel kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. Tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat midagi tegema (haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma). Kui vangla peaks tulevikus jätma kaebaja esitatavad ametlikud kirjad vastu võtmata, on kaebajal enda õiguste kaitseks tõhusamad õiguskaitsevahendid kui tuvastamisnõue. Kaebajal on sellises olukorras võimalik esitada vanglale vaie ning taotleda kirjade vastu võtmist (HMS § 72 lg 1 p 3).
9.5.Kaebuse põhjendustest võib aru saada, et kaebaja eesmärgiks on hoopis Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 täiendamine. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja aga läbinud selle nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu ei ole võimalik kaebajat vastava
3-21-686 kohustamisnõude esitamisele suunata (vt ka käesoleva määruse p-d 10.2–10.5).
9.6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu kaebuse 19.01.2021 kirjade vastu võtmata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Kaebaja palub veel tunnistada õigusvastaseks vangla 24.03.2021. a otsuse nr 6-12/49-2 vaide edastamata jätmise ja tagastamise kohta ning kohustada vanglat vaiet Justiitsministeeriumile edastama.
10.1.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse, sh muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseks esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtu hinnangul on kaebaja tahe see, et vangla kodukord reguleeriks täpsemalt ametlike kirjade vastuvõtmist. Kuivõrd kodukorra p 15.1.3 kohaselt võtab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavailt kirjad vastu üldjuhul pühapäevast neljapäevani kell 15.00–20.00, v.a kirjavahetus ametiasutustega, siis on kaebaja eesmärgi saavutamiseks kohane õiguskaitsevahend vangla kohustamise nõue täpsustada kodukorra p-i 15.1.3. Vangla 24.03.2021. a otsus nr 6-12/49-2 on menetlustoiming, mis ei ole üldjuhul iseseisvalt vaidlustatav. Samuti ei ole vaide tagastamise otsusega antud juhul piiratud kaebajalt ametlike kirjade vastu võtmist ning see ei puuduta iseseisvalt kaebaja õigusi. Seega ei saa ilma põhinõude esitamiseta kaebaja praegusel juhul vaidlustada vaide tagastamist ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmist.
10.2.Kohus märgib, et ei saa praegusel juhul suunata kaebajat põhinõude esitamisele, sest selle nõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus kuuluks seetõttu tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebajal tuleb Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks taotleda vanglalt kodukorra muutmist ehk sisuliselt haldusakti andmist, mis kehtestaks ametlike kirjade vastuvõtmise regulatsiooni (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu 07.12.2020. a määrus nr 3-19-2448, p 11). RVastS § 6 lg 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile; taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega tuleneb sellest regulatsioonist, et kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab ta esitama kõigepealt haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, tuleb esitada vaie (Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2015. a määruse nr 3-11-2181, p 18). Ka antud juhul ei saanud kaebaja kohtu hinnangul pöörduda kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks kohe vaidega Justiitsministeeriumi poole, vaid pidi esmalt taotlema kodukorra täiendamist Viru Vangla direktorilt (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2017. a määrus nr 3-17-495, p 20). Piirangud seoses sellega, et kaebaja ei saanud 19.01.2021 anda vanglaametnikule üle ametlikke kirju tema poolt soovitud ajal, ei olnud kodukorra p 15.1.3 regulatsioonist ka vahetult mõjutatud.
10.3.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud enne 22.02.2021. a vaide esitamist vangla direktorile taotluse kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks. Seega, kuigi kohus ei nõustu vaide tagastamise kirjas väljendatud vangla seisukohaga, et kaebaja ajendiks pöördumise esitamisel oli üksnes asjaolu, et vastu ei võetud tema poolt koridori põrandale visatud kirju, on vangla siiski vaide lõppjärelduses õiguspäraselt tagastanud, sest puudus kaebaja taotluse sisulise lahendamise kohta tehtud otsus ning kaebajal puudus vaide esitamise õigus (HMS § 79 lg 1 p 1; vt ka Riigikohtu 19.10.2015. a otsus nr 3-3-1-28-15, p 27 ning Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017. a määrus nr 3-16-2034, p 20).
3-21-686
10.4.Isegi kui asuda seisukohale, et vangla oleks pidanud tõlgendama vaidena pealkirjastatud kaebaja 22.02.2021. a pöördumist taotlusena haldusakti andmiseks ehk kodukorra p 15.1.3 täiendamiseks, tuleks selle taotluse rahuldamata jätmise korral enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetlus. Sellist vaidemenetlust aga toimunud ei ole, mistõttu ei saaks ka sel juhul lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust kodukorra p 15.1.3 muutmise osas läbituks (vt ka Riigikohtu 02.06.2010. a määrus nr 3-3-1-30-10, p 16).
10.5.Seega, kui kaebaja soovib endiselt Viru Vangla kodukorra p 15.1.3 täiendamist, tuleb tal esitada esmalt vanglale vastav taotlus ning kui vangla direktor peaks jätma taotluse rahuldamata, on kaebajal õigus esitada vastava otsuse peale vaie Justiitsministeeriumile ja vaidemenetluse läbimise järgselt soovi korral kaebus kohustamisnõudes kohtule.
10.6.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse vangla 24.03.2021. a otsuse nr 6-12/49-2 õigusvastasuse tuvastamise ja vangla vaide Justiitsministeeriumile edastamiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
12.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluses vangla kohustamist võtma vastu esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel.
13.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal.
14.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam kohtumenetlust. Lisaks märgib kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, s.t see peab teenima sama eesmärki. Kuna kaebuses on esitatud 19.01.2021 kaebajalt kirjade vastu võtmata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõue, vangla 24.03.2021. a otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ja vangla kohustamise nõue edastada vaie Justiitsministeeriumile, siis ei oleks esialgse õiguskaitse taotlusega taotletav abinõu, s.o kohustada vanglat vastu võtma esialgsed meetmed ametlike kirjade vastuvõtmisel, seotud põhivaidlusega, ja sellega seonduv esialgse õiguskaitse taotlus ei oleks lubatav.
15.Kuna kohus leidis eelnevalt, et vangla on kaebaja 22.02.2021. a vaide lõppjärelduses õigesti tagastanud, ei toimu esialgse õiguskaitse taotlusega seoses ka vaidemenetlust (vt käesoleva määruse p-d 10.2 ja 10.3). Seega ei toimu esialgse õiguskaitse taotlusega seoses vaide- ega kohtumenetlust, mistõttu ei ole see lubatav.
16.Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
17.Põhjusel, et kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Need taotlused jäävad seetõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.