Riigihanked › Riigihanked

3-21-721 esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi peale edasikaebamise tähtaja lõpuni.“

Ülejäänud osas jätta Elering AS määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 280 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-21-721 330kV alajaam“ (viitenumber 225623) kohtumenetluse ajaks (HKMS § 251 lg 1 p 2) kuni käesolevas asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kaebajad leidsid, et nende huvide kaitseks on vajalik keelata hankijal hankelepingu sõlmimine kolmandate isikutega kohtumenetluse ajaks, kuna 14 päeva möödumisel VAKO otsusest on vastustajal võimalik hankeleping sõlmida (riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 2). Peale hankelepingu sõlmimist puudub võimalus hankelepingu aluseks oleva haldusakti (vastustaja 18.02.2021 otsus) kehtetuks tunnistamiseks (HKMS § 267 lg 4). Ka vastustaja huve hinnates on hankemenetluse peatamine vähekoormav meede. Riigihanke alusdokumentides (RHAD) puuduvad indikatsioonid, et hankelepingu sõlmimise aeg on avaliku ülesande täitmise tõttu ülekaalukalt olulise avaliku huviga. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja vaidluse all on keerukad õigusküsimused, mille osas ei esine juurdunud kohtupraktikat kaebajate kahjuks.

3-21-721 Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Olukorras, kus hankelepingut on võimalik sõlmida alates 09.04.2021, ei oleks kaebajatel kolmandate isikute asemel enam võimalik hankijaga lepingut sõlmida. Kohtul ei ole HKMS § 267 lg 3 kohaselt võimalik kehtivat hankelepingut ka tühistada. Kohus võib küll tuvastada hankelepingu tühisuse RHS-s sätestatud alustel, kuid tegemist on väga piiratud juhtudega. Kaebajatel on võimalik hankelepingu sõlmimiseni jõuda, sest nende pakkumus oli peale PowerPro OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistamist menetlusse jäänud pakkumustest kõige madalama hinnaga. Kaebus ei ole perspektiivitu. Õiguslik vaidlus taandub sellele, kas konsortsiumi liikmete kinnitus tõendab kaebaja II varasemat kogemust hankepassis nimetatud lepingu täitmisel. Vaidlus seondub RHAD kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisega, samuti sellega, kas kaebajate esitatud tõendid annavad piisava kindluse järelduseks, et kaebaja II referentstöö vastab RHAD-le kõigis aspektides. Vaidluse tulemus sõltub tõendite hindamisest, mis pole kohtule esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal kättesaadavad, mistõttu pole ka kaebuse edulootus hõlpsasti hinnatav. Olemasoleva teabe põhjal pole siiski alust pidada kaebuse edulootust väheseks. Vaidlust pole selles, et kaebaja II on referentstöö tegemisel osalenud, kaebajad on menetluse kestel esitanud erinevaid tõendeid enda kogemuse tõendamiseks. Nii vastustaja kui ka kolmas isik on leidnud, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna VAKO on nende arvates tõendeid õigesti hinnanud. VAKO otsus võib olla lõppastmes õige, kuid esialgse õiguskaitse lahendamise faasis ei toimu kõigi asjas esitatud tõendite igakülgset hindamist, mistõttu vastavad kohtu järeldused oleksid selgelt ennatlikud. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel ei saa avalik huvi ega kolmanda isiku õigused ülemääraselt kahjustatud. Hanketeate osa II alap 2.7 kohaselt on hankelepingu lõpptähtajaks 15.10.2027 (hankelepingu projekti järgi 15.10.2025, vt p 3.1). See on pikk aeg ning pole esitatud tõendeid, et kohtuvaidluse tõttu (mis hankevaidlustes viiakse läbi kiirendatud korras) võiks töö valmimine etteantud tähtajaks olla saavutamatu. RHAD-s ei ole fikseeritud ka konkreetset tööde alustamise aega. Töövõtja peab hankelepingu projekti kohaselt alustama töid detailses ajagraafikus fikseeritud kuupäeval, vastava detailse ajagraafiku koostab aga töövõtja ise. Hankija ei ole tööde tähtaegsuse küsimust oma seisukohas tõstatanud. Kolmas isik küll väidab, et hankelepingu sõlmimise edasilükkamine toob talle kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. Kohus märgib, et pakkujal pole õiguspärast ootust hankelepingu sõlmimisele enne, kui hankija otsused lõplikult jõusse jäävad. Õiguslikke vaidlusi hankeasjades tuleb ikka ette ning hankemenetluses osalejad peavad sellega arvestama. Kui enne hankelepingu sõlmimist on võetud rahalisi kohustusi, sõlmitud allhankelepinguid, tellitud kaupu, tehtud siduvaid kokkuleppeid vms, siis sellise äririski kandajaks on konkreetne pakkuja, mitte hanke vaidlustaja. Arvestades hankelepingu kestvusaega, on ettenähtav, et toorme hind turul võib muutuda. Pakkujad said ja pidid seda asjaolu pakkumust tehes arvesse võtma. Kohtu arvates ei kaalu kolmanda isiku huvi asuda võimalikult kiiresti hankelepingut täitma üles kaebajate huvi tagada neile õigusvaidluse lõppemisel hankelepingu sõlmimise võimalus. Avalikes huvides on ka avalike vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine, mida riigihanke tulemuste vaidlustamisel kontrollitakse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-721 Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ülemääraselt avalikku huvi. Kõnealune riigihange on otseselt seotud Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemide Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist lahtisidumise projektiga. Nimetatud projekti ja selle tähtaegse läbiviimise suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna Balti riikide elektrisüsteem on tehniliselt osa Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemist. Elektrisüsteemi üht olulisimat parameetrit ehk sagedust kontrollib Venemaa Föderatsioon. Seeläbi on idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Baltikumis. Hankija on nende riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks alustanud ettevalmistavaid tegevusi, ühendamaks Balti riikide elektrisüsteemid Venemaa Föderatsiooni elektrisüsteemidest lahti ning liitumaks 2026. a jaanuaris MandriEuroopa elektrivõrgu ja vastava sagedusalaga. Praeguses hankeasjas vaidluse all olev hankemenetlus on seotud liiniga nr L353, mille pingestamise tähtaeg on 15.08.2025. Liini nr L353 tähtaegne rekonstrueerimine on eelduseks, et Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud saaks eraldada Venemaa Föderatsiooni energiasüsteemi küljest ning ühendada Kontinentaal-Euroopa võrguga. Liini nr L353 ehitustöödega on võimalik alustada alles pärast liinide nr L300 ja nr L301 rekonstrueerimist 2023. a mais/juunis. Eelnevad ehitustööd ei ole võimalikud, kuna sel juhul jääks Eesti Lätiga ühendatuks ainult ühe liiniga, mis pole energiajulgeoleku vaatest vastuvõetav risk. See omakorda tähendab, et liini nr L353 ehitamiseks on üksnes 2 aastat ja 3 kuud, mis on äärmiselt lühike aeg 244 km pikkuse liini rekonstrueerimistöödeks. Sünkroniseerimise projekti näol on tegemist Balti riikide elektrivarustuse kõige olulisema tegevusega lähiaastatel, mille ebaõnnestumise korral on energiajulgeolek äärmiselt suures ohus. Projekti ettevalmistamise uuringute käigus tuvastati, et sünkroniseerimise projekti ärajäämisel suureneb väga oluliselt tõenäosus, et tekib kuni viie päeva kestusega terviklik Baltimaade elektrisüsteemide kustumine, millel on katastroofiline mõju nii ühiskonna toimimisele kui ka majandusele. Et sünkroniseerimise projekt saaks ellu viidud, on ka Euroopa Komisjon otsustanud projekti elluviimiseks anda toetust ca 970 miljoni euro ulatuses. See abirahastus on seotud projekti tähtajalise elluviimisega. Juhul kui tähtaega ei saavutada, võib järgneda toetuse tagasi küsimine. Ebaõige on kohtu tuginemine tähtajana 15.10.2027 kuupäevale, argumenteerimaks seda, et lepingu täitmiseks on väga pikk tähtaeg. Nimetatud tähtaja näol on tegemist garantiiperioodiga, kuid lepinguliste tööde lõpp on siiski 15.10.2025. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad ei ole tõendanud, et nad oleksid isiklikult saanud kogemuse varasema Poola projekti täitmise tulemusena. Kaebajad on ise kinnitanud, et neil puudub see kogemus ning alltöövõtjaid, kes Poola projektis projekteerimistöödel tegelikult kogemuse said, nad praegusesse riigihankesse RHS § 103 alusel kaasanud pole. Seega puudub neil nõutud kvalifitseerimistingimusest tulenev kogemus. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb riigihankemenetluses pakkujal tõendada oma vahetu kogemuse olemasolu nendes töödes, mida ta väidab endal varasema kogemuse tõttu olevat (nt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus C-387/14, p-d 62 ja 64). Sellist tõlgendust on järgitud ka VAKO praktikas. Halduskohus määras esialgse õiguskaitse ebaõigesti kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Asjakohasem oleks määrata, et esialgne õiguskaitse kehtib kuni halduskohtu otsuse jõustumiseni, mis ei ole kaebajate õigusi ülemääraselt koormav. Halduskohus andis hankijale liiga lühikese tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks.

5(10)

3-21-721 Kolmandad isikud nõustuvad määruskaebuse seisukohtadega. Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel analüüsinud hankelepingu sõlmimata jätmise kahjulikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Hankelepingu sõlmimisega viivitamisel ei ole hankelepingu tähtaegne täitmine võimalik. Hankelepingu p 3.1 kohaselt tuleb hankeleping täita ja töö hankijale üle anda hiljemalt 15.10.2025. Hanke mahu hulka kuulub lisaks liini ehitusele õhuliini trassi ettevalmistamine ja projekteerimine, mis on õhuliini ehitamise eelduseks. Tegemist on mahuka tööga, mille ressursid on Eestis piiratud ning vastavad tööd tuleb sisse osta allhanke korras. Liini ehitamisele eelneb läbirääkimiste pidamine maaomanikega, maalepingute sõlmimine, suhtlus kohalike omavalitsustega, sh projekteerimis- ja ehitamistingimuste taotluste esitamine, kooskõlastuste küsimine, lubade hankimised jne. Eeltöödega tuleb alustada kohe. Mida kauem hankelepingu sõlmimine edasi lükkub, seda kriitilisemaks muutub L353 ehitusprojekti valmimine tähtajaks. Vaidluse jõudmisel apellatsiooni- ja kassatsiooniastmesse võivad kolmandad isikud hankelepingu täitmiseks kaotada 4–5 kuud. Sellisel juhul on hankelepingu õigeaegne täitmine sisuliselt välistatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kolmandatele isikutele kaasa ulatusliku varalise kahju mh hankelepingu täitmiseks planeeritud ja kasutult seisvate ressursside ning kehtivuse kaotavate soodsate hinnapakkumiste näol, mis mõjutab kogu hankeprojekti maksumust. Hankelepingu õigeaegne täitmata jätmine võib kolmandatele isikutele kaasa tuua hankija poolt õiguskaitsevahendite kasutamise. Hankeprojekti ja selle tähtaegse läbiviimise suhtes esineb ülekaalukas avalik huvi. Kaebus on perspektiivitu. VAKO otsusest nähtuvalt ei näita kaebajate esitatud äripartnerite kinnitus, et kaebaja II panus referentslepingu täitmisse oli selline, et ta omandas sellega ka hankes nõutava kvalifikatsiooni, s.o vajaliku kogemuse tööprojekti koostamiseks vaidlusaluse hankemenetluse käigus sõlmitava hankelepingu täitmiseks.

3-21-721 praegune hankeleping sõlmitakse ehk mis on täielikult väljaspool osapoolte riski (nt küberrünnakud või muud samalaadsed toimingud). Kaebajad ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et lepingut ei ole võimalik tähtaegselt täita, kui töödega ei alustata kohe. Kolmandate isikute loetletud eeltööd on täiesti tavapärased tegevused seda tüüpi lepingute puhul ja need on teostatavad 18 kuuga. Projekti rahastamisega seonduvad argumendid on põhistamata. Määruskaebuses ei ole infot selle kohta, millised tähtajad on kehtivas otsuses ega põhistatud, miks tähtaegade pikendamine on võimatu ja tipneb kindlasti toetuse tagasi küsimisega. Kaebus on perspektiivikas. Kaebajatel on subjektiivne õigus, et nende suhtes tehtud hankija otsused riigihankes on tehtud õiguspäraselt. Hankija on teinud esitatud tõenditest järeldusi, mis ei vasta tõele. Tõenditest nähtuvalt on kaebajal II tööprojekti koostamise kogemus olemas, sh nähtub tõenditest selle kogemuse omandamise üksikasjad. Kaebajad ei ole kinnitanud VAKOle ega kellelegi teisele kaebuse perspektiivitust, vaid selgitanud, milles seisnes hankija soovitud tõendi esitamata jätmise objektiivne põhjus. Hankija loogika järgi ei kvalifitseeruks enamus suuremaid Eesti peatöövõtjaid ehitustööde riigihangetel, kus on kvalifitseerimistingimusena nõutud kogemust ehitus- ja tööprojekti koostamisel, sest tööprojekti faktiliseks koostamiseks kaasatakse projekteerimisbüroo. Peatöövõtjatel ei ole tihti vastava pädevusega isikut tööl. Seetõttu ei näinud kaebajad, kuidas saab üksnes tööprojekti autorsus tõendada kogemust kvalifitseerimistingimustes nimetatud lepingu osas, kuivõrd projekteerimistööde juhtimine ja tellimine teiselt isikult on niivõrd tavapärane praktika. Varasem Euroopa Kohtu praktika (04.05.2017 otsus C-387/14) ei vasta küsimusele, milline täpselt peab olema ühispakkuja roll lepingus, et ta saaks tugineda sellele kui enda kogemusele või mil moel peab see olema tõendatud. Seda küsimust tõlgendavad VAKO otsused on tehtud teistel asjaoludel – olukorras, kus oli dokumentaalselt tõendatud, et ühispakkuja soovis tugineda varasema lepingu täitmisele osas, milles tal tegelikult rolli ei olnud (VAKO otsused 11218/191509, p 8.2.4.2 ja 111-18/191509, p 9.2.4.2). Tõhus ja konkreetne osalemine on kaasusepõhine, mis eeldab kvalifitseerimistingimuse tõlgendamist (mida täpselt oli nõutud) ning hankijale esitatud tõendite igakülgset analüüsi. Kolmandatel isikutel ei saa tekkida õigustatud ootust hankelepingu sõlmimise osas, seda eriti kohustusliku ooteperioodi jooksul (RHS § 120 lg 2, § 145) ning sellele järgneval perioodil, mil tema edukaks tunnistamine on VAKO-s ja kohtus vaidlustatud. Ettevõtjate huvid hankelepingu sõlmimiseks on võrdse kaaluga. Kolmandate isikute väited materjalide tellimise kohta on ainetud, sest nad on võtnud endale äririski hankelepingu sõlmimise aja osas. Mahukate ettevalmistuste tegemine on kolmandate isikute enda riisikol ja lepingu sõlmimise edasilükkamine kohtumenetluse ajaks ei saa kuidagi riivata nende õigusi.

3-21-721 sätestatud tähtajaks. Seega ei saa riigihanke teostamise tähtaeg olla 2027. a. Rahastusotsus sätestab grandi osalise tagasikutsumise alused ja nimetab ära vaegustega, osalise või hilinemisega projekti valmimise. Kulud peavad nende abikõlblikkuseks olema tekkinud rahastusotsuse art-s II.19.1 sätestatud vahemikus. Ulatuslike viivituste korral võib rahastaja lepingu ühepoolselt üles öelda. Esialgse õiguskaitse ajaline kestus on oluline. Hankija on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus esialgse õiguskaitse määramata jätmiseks tervikuna. Alternatiivselt on hankija soov, et esialgne õiguskaitse ei kehtiks automaatselt kuni kõikide vaidluste lõpuni, vaid kaebajatel tuleb esialgset õiguskaitset igas kohtuastmes uuesti taotleda. Ringkonnakohtul on võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset ka muus asjakohases sõnastuses. Hankija täpsustab varasemalt esitatud alternatiivset taotlust ja palub uue määrusega määrata, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 kehtib sõnastuses, mille kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse kuni 15 päeva möödumiseni halduskohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Koos määruskaebusega esitatud EL rahastusotsus (grandileping) sisaldab teavet, mille avaldamine kahjustaks avalikku huvi ja on hankija ärisaladus. Sel põhjusel palub hankija kohtul menetluse nimetatud dokumendi osas kinniseks tunnistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-721 (käibemaksuta) või rohkem ühe (1) lepingu kohta. Leping ei pea Hanketeate avaldamise kuupäevaks olema lõppenud, kuid Pakkuja peab olema teostanud ehitustöid selleks ajahetkeks nõuetekohaselt ja vähemalt nelja miljoni (4 000 000) euro ulatuses (käibemaksuta).“. Seega seondub vaidlus RHAD kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisega ning sellega, kas kaebajate esitatud tõendid kinnitavad kaebaja II referentstöö vastavust RHAD-le. Tegemist on tõendite hindamise küsimusega ning lõpliku hinnangu eelnimetatule saab anda asja sisulise läbivaatamise käigus. VAKO otsus jätta kaebajate vaidlustus rahuldamata ei välista kaebusel eduväljavaadete olemasolu. Menetlusosalisel, kes ei nõustu VAKO otsusega, on võimalik see vaidlustada kohtus. Õiguspärase otsustuseni jõudmiseks ongi loodud võimalus mitmeastmelise kohtumenetluse kasutamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.

9(10)

3-21-721 ulatusliku varalise kahju mh hankelepingu täitmiseks planeeritud ja kasutult seisvate ressursside ning kehtivuse kaotanud hinnapakkumiste näol.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.