Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.04.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-686
Haldusasi
RBT OÜ ja XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.03.2019 otsusele nr 1912931/00005
Menetlusosalised
Kaebajad – RBT OÜ ja XX, esindaja Ülo Adamson ning vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
09.03.2021 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-19-686 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(8)
3-19-686 vastavust. Kuna kasutamise nõuded on osa ehitisele esitatavatest nõuetest, ei vasta taotlusega hõlmatud korterid ehitisele esitatavatele nõuetele. Ehitusseadustiku (EhS) § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada hea tava kohaselt. Hea tava sisustamisel saab lähtuda muu hulgas standardist. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ reguleerib ka parkimisega seonduvat. Selle p 9.2.3 lg 6 kohaselt peavad määratud parkimiskohad paiknema ehitise krundil. Nõude rakendusjuhise järgi võib arendaja ja omavalitsuse kokkuleppel parkimiskoht olla väljaspool kinnistut asuvas üldkasutatavas parklas, kuid mitte kaugemal, kui tabelites 9.4 ja 9.5 osutatud (elukoha puhul 300 m). Ka Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014 (PAK) p 4.1.4 kohaselt kavandatakse parkimiskohad ehitisega samale kinnistule või kinnistule, millele on seatud vastav asjaõigus selle kinnistu kasuks. RBT OÜ-l puudub hoones parkimiskoht. XX-le kuuluvale äriühingule kuulub parkimiskoht, kuid sellel puudub kasutusluba. Seega ei vasta korterid kasutamisele ette nähtud nõuetele parkimislahenduse puudulikkuse tõttu. Korteritele kasutusloa saamiseks tuleb taotleda kasutusluba hoones asuvale parkimiskohale või tagada nõuetekohase parkimiskoha olemasolu asjaõiguslepingu alusel. Probleemi lahendamiseks võib lisaks võimalusele ehitada hoone lõpuni taotleda hoones asuvale parkimiskohale kasutusluba või sõlmida parkimisservituudi leping.
3-19-686 Vastustaja nõuab õigustamatult osakasutusloa väljastamise eeldusena Tallinna südalinnas viie kuni 500 m raadiuses asuva parkimiskoha kohta asjaõiguslepingu sõlmimist. Tallinna linnas on vajadusel ööpäevaringne parkimine tagatud võlaõiguslike lepingute kaudu ja vastavalt mootorsõidukit omava isiku vajadustele/võimalustele. Piirkonnas asub lugematu hulk tasulisi eraparklaid ning ka linna maal on kõigil autoomanikel võimalik kooskõlas parkimistingimustega parkida.
3-19-686 on raske probleemi olemust tõendada, kuna eelkõige on tegemist abstraktse probleemiga. Iga menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (HKMS § 59 lg 1). Tallinna Transpordiamet pole tuvastanud, kas 23 parkimiskoha ehitamata jätmine kujutab endast probleemi. Arvestades, kui pikka aega on parkimiskohad olnud välja ehitamata, on põhjendamatu vastustaja eeldus, et probleem võib ühel hetkel tõusetuda korteriomanike vahetumisel. Osakasutuslubade väljastamisest keeldumisel, ilma et tõendataks avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet, on tegemist kaalutlusveaga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5(8)
3-19-686 Kohus tugines otsuses kaebajate poolt 01.06.2020 esitatud ja väidetavalt 30.05.2020 läbi viidud paikvaatluse fotodele ning leidis, et hoone ümbruses ei ole parkimiskoha leidmisega probleeme. Nimetatud fotosid istungil ei uuritud (HKMS § 157 lg 3) ning vastustaja ei saanud esitada neile vastuväiteid. Fotodest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Võimalik ei ole tuvastada fotode tegemise aega ega täpset asukohta. Fotode tegemiseks on valitud öine aeg suvisel perioodil. Ka tihedalt autostunud piirkonnas võib teatud aegadel leida vabu parkimiskohti, kuid see ei tähenda, et piirkonnas ei esine probleeme.
6(8)
3-19-686 Õiguslikult kaitstav ei ole kaebajate huvi planeeringu ja ehitusloa aluseks oleva projektiga võetud kohustusi mitte täita ning selle kohustusega tekkivaid kulutusi mitte kanda.
7(8)
3-19-686 linnatänaval. Võlaõiguslik kokkulepe jällegi kehtib vaid konkreetse omaniku, mitte korteriomandi igakordse omaniku suhtes.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.