RBT OÜ ja XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.03.2019 otsusele nr 1912931/00005
Menetlusosalised
Kaebajad – RBT OÜ ja XX, esindaja Ülo Adamson ning vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
09.03.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus ning teha asjas uus otsus, millega jätta RBT OÜ ja XX kaebus rahuldamata.
2.Mõista RBT OÜ-lt ja XX-lt Tallinna linna kasuks välja riigilõiv 15 eurot. Muus osas jätta esimese ja teise kohtuastme menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-19-686 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.RBT OÜ-le kuuluvad F. R. Kreutzwaldi tn 3 elu- ja ärihoones korteriomandid nr 5,17, 32 ja 56, mille juurde ei ole parkimiskohti ostetud. XX-le kuulub korteriomand nr 1, mille ta ostis koos parkimiskohaga. Hoone arendaja Kreutzwaldi Maja OÜ esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) hoone kasutusloa taotluse. TLPA projektide läbivaatamise komisjon tuvastas, et arendaja ei ole välja ehitanud hoone keldrikorrusele projekteeritud parkimistõstukeid, ning 20.11.2013 otsustas, et hoonele saab anda kasutusloa, kui on tagatud ehitusprojekti kohane arv parkimiskohti. Komisjon otsustas 11.12.2013 anda kasutusloa osale hoonest – esimese korruse äripindadele suurusega 600 m2. Sellest tulenevalt väljastas TLPA 10.01.2014 kasutusload mitteeluruumidele nr 14, 15, 101 ja 104. Arendaja esitas 14.04.2014 taotluse kasutusloa saamiseks teisele ja kolmandale trepikojale, esimese korruse panipaikadele, tehnilistele ruumidele (välja arvatud parkimiskohad), esimese korruse prügikastide ruumile ning 2–7 korrusel asuvatele korteritele. Komisjon otsustas 16.04.2014, et ei nõustu uute kasutuslubade väljastamisega enne parkimistõstukite paigaldamist või kolmepoolse notariaalse lepingu sõlmimist ehitamata jäetud parkimiskohtade tagamiseks teisel kinnistul.
2.RBT OÜ ja XX esitasid 10.11.2016 taotluse korteriomanditele nr 1, 5, 17, 32 ja 56 osakasutuslubade väljastamiseks. TLPA jättis 03.01.2017 otsusega taotluse rahuldamata ehitisregistrisse elektrooniliselt tehtud märkusega, mille kohaselt tuli taotlejatel esitada kolmepoolsed notariaalselt kinnitatud lepingud parkimiskohtade tagamiseks nii, et parkimiskoha kaugus on kuni 500 m F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoonest. Samasisulise otsuse tegi komisjon 22.02.2017. Tallinna Halduskohus tühistas eelnimetatud otsused 18.08.2017 otsusega nr 3-17-699.
3.TLPA keeldus 18.03.2019 otsusega nr 1912931/00005 kasutuslubade väljastamisest. F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoone ei vasta ehitusloale, sest hoone keldrikorrusel asuv parkla on välja ehitamata. Järelikult ei vasta hoone ka detailplaneeringus sätestatud nõuetele. Detailplaneeringus ja ehitusprojektis nähakse ette parkimiskohtade arv, lähtudes eeldusest, et uute elu- ja äriruumide lisandumisega suureneb piirkonnas liikluskoormus ja vajadus parkimiskohtade järele. Parkimiskohtade arvu sätestamise eesmärgiks ei ole seega omaniku huvide kaitse, vaid tagada, et iga uue hoone püstitamisel lisanduks piirkonda teatud arv parkimiskohti. Avalikes huvides on aidata vältida ja leevendada parkimisega seotud probleeme, sh üldkasutatava maa kasutamist parkimiseks ning jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud ala vähenemist. Korterite kasutamise ja parkimise küsimust ei saa üksteisest eraldada, st korterile kasutusloa andmise menetluses tuleb hinnata ka selle kasutamisega kaasneva parkimise nõuetele
2(8)
3-19-686 vastavust. Kuna kasutamise nõuded on osa ehitisele esitatavatest nõuetest, ei vasta taotlusega hõlmatud korterid ehitisele esitatavatele nõuetele. Ehitusseadustiku (EhS) § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada hea tava kohaselt. Hea tava sisustamisel saab lähtuda muu hulgas standardist. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ reguleerib ka parkimisega seonduvat. Selle p 9.2.3 lg 6 kohaselt peavad määratud parkimiskohad paiknema ehitise krundil. Nõude rakendusjuhise järgi võib arendaja ja omavalitsuse kokkuleppel parkimiskoht olla väljaspool kinnistut asuvas üldkasutatavas parklas, kuid mitte kaugemal, kui tabelites 9.4 ja 9.5 osutatud (elukoha puhul 300 m). Ka Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014 (PAK) p 4.1.4 kohaselt kavandatakse parkimiskohad ehitisega samale kinnistule või kinnistule, millele on seatud vastav asjaõigus selle kinnistu kasuks. RBT OÜ-l puudub hoones parkimiskoht. XX-le kuuluvale äriühingule kuulub parkimiskoht, kuid sellel puudub kasutusluba. Seega ei vasta korterid kasutamisele ette nähtud nõuetele parkimislahenduse puudulikkuse tõttu. Korteritele kasutusloa saamiseks tuleb taotleda kasutusluba hoones asuvale parkimiskohale või tagada nõuetekohase parkimiskoha olemasolu asjaõiguslepingu alusel. Probleemi lahendamiseks võib lisaks võimalusele ehitada hoone lõpuni taotleda hoones asuvale parkimiskohale kasutusluba või sõlmida parkimisservituudi leping.
4.RBT OÜ ja XX esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 18.03.2019 otsuse tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks vaadata osakasutusloa väljastamise taotlused uuesti läbi. EhS § 50 lg 5 kohaselt on õigus taotleda ehitise osale kasutusluba, kui ehitise osa on valmis ja seda on võimalik ohutult kasutada. Käesoleval juhul on korteriomandid kui ehitise osad valmis, neid on aastaid kasutatud ning nende kasutamine on ohutu. Korteriomandite ohutut kasutamist tõendavad ehitusekspertiis, Päästeameti kooskõlastus, järelevalveametnike paikvaatlused, TLPA 07.02.2019 kinnitus ehitise kasutamise võimaluse ja ohutuse kohta. TLPA otsus on kaalutlemata. Vastustaja ei ole hinnanud nt asjaolu, mis välistaks osakasutusloa väljastamise kõrvaltingimusega. Kaalutud ei ole kaebajaid vähem kahjustavaid alternatiive. Vastustaja eirab Tallinna Halduskohtu 18.08.2017 otsust nr 3-17-699, sest keeldumise alused ei ole muutunud. Lisandunud on vaid Tallinna Transpordiameti 04.10.2018 seisukoht, mis kirjeldab põhjuseid, miks amet ei kooskõlasta osakasutusloa väljastamist. EhS § 55 sätestab kasutusloa andmisest keeldumise imperatiivsed alused. Neid tuleb analoogia korras võtta võimaluse piires arvesse ka osakasutusloa taotluse menetlemisel. Korteriomandit on võimalik hoone teistest osadest (eelkõige garaaž) sõltumatult ja ohutult kasutada, kortermaja trepikojad, korteriomandid, kommunikatsioonid jms on valmis. Mitteeluruumidele 14, 15, 101 ja 104 on osakasutusload varem väljastatud. Sellega on vastustaja kinnitanud hoone ohutust, vastavust ehitusprojektile ning garaažiosa autonoomset kasutamise võimalikkust. Kui eksisteerib avalik huvi või kolmandate isikute õiguste riive, peab vastustaja seda põhjendama. Vastustaja ei ole viidanud võimalikele parkimisprobleemidele, mis piirkonna avalikku huvi ebaproportsionaalselt riivaksid. Faktiliselt leiavad hoone eluruumide omanikud võimaluse parkida oma sõiduvahendeid nii, et see avalikkust ei häiri. 3(8)
3-19-686 Vastustaja nõuab õigustamatult osakasutusloa väljastamise eeldusena Tallinna südalinnas viie kuni 500 m raadiuses asuva parkimiskoha kohta asjaõiguslepingu sõlmimist. Tallinna linnas on vajadusel ööpäevaringne parkimine tagatud võlaõiguslike lepingute kaudu ja vastavalt mootorsõidukit omava isiku vajadustele/võimalustele. Piirkonnas asub lugematu hulk tasulisi eraparklaid ning ka linna maal on kõigil autoomanikel võimalik kooskõlas parkimistingimustega parkida.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 31.07.2020 otsusega kaebuse ning mõistis Tallinna linnalt kummagi kaebaja kasuks välja menetluskulud 415 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et arendaja jättis hoone parkimiskohad välja ehitamata – 74 parkimiskoha asemel ehitati 51. Seega ei vasta hoone tervikuna detailplaneeringule ja ehitusprojektis esitatud nõuetele. See on hoonele tervikuna kasutusloa andmisest keeldumise alus (EhS § 55 p 3). Vastustaja saab mõjutada kohustuste täitmist kasutusloa väljastamisest keeldumisega (EhS § 55). Arendaja teadis vähemalt alates 20.11.2013, et nõutud parkimiskohtade välja ehitamata jätmine on hoonele tervikuna kasutusloa andmisest keeldumise aluseks. Seejärel valis arendaja teadlikult taktika esitada osakasutuslubade taotlusi. Kui vastustaja oli korduvalt ajavahemikul 04.03.2015–22.02.2017 keeldunud äripindadele ja korteritele osakasutuslubasid väljastamast, esitas arendaja 22.01.2018 vastustajale ettepaneku muuta ehitusprojekti selliselt, et mitte nõuda parkimistõstuki ehitamist. Arendaja vältis seega teadlikult detailplaneeringust ja ehitusprojektist tulenevate nõuete täitmist. EhS § 19 lg 1 p 1 järgi peab omanik tagama ehitise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh ehitise vastavuse planeeringule. Järelikult lasub ka kaasomanikel ühiselt vastutus ehitise kasutamise nõuete järgimise eest. See kohustus läks neile üle arendajalt äripindade ja korterite ostmisega. Vastustaja märkis haldusaktis järgmist: „Kuna mõne korteri omanikult oleks ebaproportsionaalne nõuda terve parkimiskorruse väljaehitamist vastavalt ehitusprojektile, on võimaldatud osakasutusloa taotlemise tingimuste täitmiseks alternatiiv“. Sellest saab järeldada, et kaebajate jaoks nõutavaks tegevuseks, mis on eelduseks osakasutusloa väljastamisele, on asjaõiguslepingu sõlmimine. Usutav ei ole vastustaja esindajate poolt istungil väidetu, et kaasomanikelt võib endiselt eeldada parkimiskohtade väljaehitamist. Standard EVS 843:2016 reguleerib muu hulgas parkimisega seonduvat. Standard räägib üheselt arendajatest ja kohalikust omavalitsusest ning on mõeldud parkimiskohtade planeerimise ja ehitamise jaoks. Seega ei ole standardi esemeks üksikud parkimiskohad. Standardi tabelis 9.4 toodud parkla suurim kaugus sihtpunktist on seega samuti mõeldud arenduste puhul tervikuna. Seega pole õige vastustaja seisukoht, et standardist tulenevad tingimused eluruumide omanike jaoks. Ka PAK on suunatud kohalikule omavalitsusele ja arendajatele planeerimis- ja ehitusmenetluse teostamiseks. Vastustaja on standardile ja arengukavale tuginedes otsinud alust, et sisustada parkimiskoha nõuet asjaõiguse alusel ning põhjendada, miks on parkimiskoha maksimaalne lubatav kaugus hoonest 500 m. Tegemist oli lubamatu kaalutlusega. Kolmandate isikute ja avaliku huvi riived, millega kasutusloa väljastamisel tuleb arvestada, peavad olema konkreetselt tuvastatavad, mitte üldised. Vastustaja pole tõendanud, et haldusakti andmise ajal esines parkimisprobleem. Istungil selgitas vastustaja esindaja, et neil 4(8)
3-19-686 on raske probleemi olemust tõendada, kuna eelkõige on tegemist abstraktse probleemiga. Iga menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad (HKMS § 59 lg 1). Tallinna Transpordiamet pole tuvastanud, kas 23 parkimiskoha ehitamata jätmine kujutab endast probleemi. Arvestades, kui pikka aega on parkimiskohad olnud välja ehitamata, on põhjendamatu vastustaja eeldus, et probleem võib ühel hetkel tõusetuda korteriomanike vahetumisel. Osakasutuslubade väljastamisest keeldumisel, ilma et tõendataks avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet, on tegemist kaalutlusveaga.
6.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohus leidis põhjendamatult, et kaebajatele kasutusloa andmise eeltingimuseks on seatud üksnes asjaõiguslepingu sõlmimise nõue. Vaidlustatud haldusaktist tuleneb üheselt, et esimese lahendusena on vastustaja näinud hoone nõuetekohast valmisehitamist. Alternatiivi pakkumine oli vastutulek kaebajatele. Linn ei ole loobunud ehitise nõuetekohase lõpuni ehitamise nõudest. Kohus on ise otsuses tuvastanud, et arendaja kohustused läksid äripindade ja korterite ostmisega hoone omanikele üle. Samas on kohus hiljem põhjendamatult järeldanud, et osakasutusloa taotlemise korral kohustused ei kehti. EhS ei tunne mõistet „arendaja“ ning EhS § 19 lg-st 1 tulenevalt ei tee seadus vahet, kas omanik on kinnisvaraarendaja või hoone lõppkasutaja. Halduskohus ei ole arvestanud osakasutusloa andmise erisustega. EhS § 50 lg-st 5 ei tulene osakasutusloa andmise kohustust. Osakasutusloa andmisest keeldumise alused ei tulene vaid EhS § 55 lg-st 1, vaid on laiemad. Osakasutusloa väljastamine peaks olema erandlik, sest üldjuhul on hoone ehituslikult terviklik, selle osalist kasutamist võib lubada vaid siis, kui tagatud on kõik olulised hoone toimimise aspektid. Halduskohus on möönnud, et osakasutusloa taotlemise eesmärk oli hoiduda kõrvale parkimiskohtade rajamise kohustusest. Alternatiivse lahenduse võimaldamine ei ole kaalutlusviga. Parkimiskohtade arv tuleneb detailplaneeringust, mille koostamise aluseks oli nii standard kui PAK. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et nimetatud õigusaktid ei kehti nn üksikjuhtumil. Kui leida, et alternatiivi pakkumine oli õigusvastane, jättis kohus tähelepanuta, et sellisel juhul esineb vaid võimalus ehitada hoone nõuetekohaselt lõpuni, st paigaldada puuduvad parkimistõstukid. Vastustaja peab osakasutuslubade üle otsustamisel järgima kehtivast planeeringust tulenevaid nõudeid. Parkimiskohtade arv on avalikku huvi ja naabrite õigusi kaitsev tingimus. Vastustaja ei saa sellest mööda vaadata. Vastustaja ei pidanud hakkama tuvastama, kas parkimiskohtade arv on ka tegelikkuses põhjendatud. Kasutusloaga ei saa hakata igakordselt ümber hindama planeeringuga kehtestatud nõudeid. Vastustaja on olnud läbivalt seisukohal, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 lähiümbruses on oluline puudus parkimiskohtadest ning nõudlus ja koormus tänaval asuvatele parkimiskohtadele on põhjendamatult suur. On ilmne, et parkimiskohtade välja ehitamata jätmine mõjutab piirkonda negatiivselt. Seda kinnitab vastustaja poolt läbi viidud paikvaatlus, kus ilmnes, et enamus parkimiskohad olid hõivatud. 15-minutilise vaatluse käigus tuvastati vähemalt kolm parkimisnõuete rikkumist. Perioodil 01.01.2013–27.08.2020 on F. R. Kreutzwaldi tänaval registreeritud 566 parkimisega seotud väärteomenetlust.
5(8)
3-19-686 Kohus tugines otsuses kaebajate poolt 01.06.2020 esitatud ja väidetavalt 30.05.2020 läbi viidud paikvaatluse fotodele ning leidis, et hoone ümbruses ei ole parkimiskoha leidmisega probleeme. Nimetatud fotosid istungil ei uuritud (HKMS § 157 lg 3) ning vastustaja ei saanud esitada neile vastuväiteid. Fotodest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Võimalik ei ole tuvastada fotode tegemise aega ega täpset asukohta. Fotode tegemiseks on valitud öine aeg suvisel perioodil. Ka tihedalt autostunud piirkonnas võib teatud aegadel leida vabu parkimiskohti, kuid see ei tähenda, et piirkonnas ei esine probleeme.
7.RBT OÜ ja XX paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jäävad varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab RBT OÜ ja XX kaebuse rahuldamata.
9.Nagu halduskohus märkis, puudub vaidlus selles, et nii detailplaneeringus kui ehitusprojektis oli ette nähtud 74 parkimiskohta, kuid välja ehitati neist üksnes 51, sest arendaja ei paigaldanud parkimistõstukeid, mis oleksid võimaldanud parkimist mitmel tasandil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et EhS § 19 lg 1 alusel peavad ehitise omanikud tagama ehitamise ja ehitise kasutamise kooskõlas õigusaktidest tulenevatele nõuetega, sh ehitise vastavuse planeeringule. Kui ehitis ei vasta ehitusloale või planeeringule, keeldub pädev asutus kasutusloa andmisest (EhS § 55 p 3). Vaidlust pole, et nõutud parkimiskohtade puudumine ei muuda korteriomandite kasutamist omanike jaoks ohtlikuks. Vastustaja märgib, et parkimiskohtade arv on ette nähtud eelkõige avalikkuse ja kolmandate isikute huvides, sest kui hoone enda kinnistul pole tagatud vajalik arv parkimiskohti, mõjutab see negatiivselt ümbruskonna tänavate parkimisintensiivsust.
10.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kasutusloa väljastamise menetluses peab vastustaja hakkama kaaluma, kas detailplaneeringus ja ehitusprojektis sätestatud parkimiskohtade arv on põhjendatud. Vastustaja ei pidanud teostama paikvaatlust, et teha kindlaks, kui probleemne on parkimine F. R. Kreutzwaldi tänaval. Huvide kaalumine on juba läbi viidud eelkõige detailplaneeringu menetluses. Kaebajad pole välja toonud asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse, et konkreetses olukorras on parkimisnormatiivide järgimise nõudmine ebaproportsionaalne. Fotod selle kohta, et teatud ajal on tänaval vabu parkimiskohti, pole asjakohased tõendid. Kehtib põhimõte, et parkimine tuleb korraldada eelkõige kinnistu piires. F. R. Kreutzwaldi tänav asub Tallinna kesklinnas, kus nii äripinnad kui eluruumid asuvad väga kontsentreeritult ning kus liikleb lisaks hulganisti inimesi, kes ise selles piirkonnas ei ela. Seega peab ringkonnakohus eluliselt usutavaks vastustaja positsiooni, et nõudlus parkimiskohtade järele on seal suur. Riigikohus on haldusasjas nr 3-17-1398 märkinud, et EhS 55 lg 3 võimaldab teatud juhtudel kaalutlusõigust, kuid arvestada tuleb, et kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul pole põhjust pidada kaebajate huvi saada kasutusluba kõiki parkimiskohti välja ehitamata olulisemaks kui avalikkuse huvi linnaruumi järele, kus avalikud tänavad pole parkivatest autodest ülekoormatud. F. R. Kreutzwaldi tn 3 omanikel puuduvad objektiivsed takistused, et parkimiskohad välja ehitada või tagada parkimiskohad vastava asjaõigusliku lepinguga.
6(8)
3-19-686 Õiguslikult kaitstav ei ole kaebajate huvi planeeringu ja ehitusloa aluseks oleva projektiga võetud kohustusi mitte täita ning selle kohustusega tekkivaid kulutusi mitte kanda.
11.Aktsepteeritavaks ei saa pidada seda, et olukorras, kus esineb takistus hoonele tervikuna kasutusluba anda, hakkavad korteriomanikud esitama osakasutuslubasid iga korteriomandi kohta eraldi, väites, et nemad kinnistul parkimiskohti ei vaja ning avalikke tänavaid sõiduki parkimisega ei koorma. EhS § 50 lg 5 järgi võib ehitise osale anda osakasutusloa, kui ehitise osa on valmis ning täidetud on õigusaktides esitatud nõuded, eelkõige nõue, et ehitist on võimalik ohutult kasutada. EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud üksnes seda, et osakasutusloa võib anda, kui ehitise osa on võimalik iseseisvalt kasutada; kasutusloa kõrvaltingimusena on võimalik ette näha selle hilisem muutmine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et pädeval asutusel on EhS § 50 lg 5 kohaldamisel kaalutlusõigus ning ehitise ohutu kasutamise tingimus on vaid üks kaalumisele tulev kriteerium. Vastustaja peab seisma hea selle eest, et F. R. Kreutzwaldi tn 3 omanikud ehitavad nõutud parkimiskohad välja. Nimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui hinnata iga korteriomandi omaniku soovi ja vajadust parkimiskoha järele. Kasutusloa väljastamisel ei saa lähtuda sellest, kas konkreetne osakasutusloa väljastamist taotlev isik omab autot. Omanikud ja nende vajadused muutuvad. Seetõttu ongi ette nähtud parkimisnormatiivid, mis peaksid ehitise kasutajate hulka silmas pidades tagama igal ajahetkel vajaliku hulga parkimiskohtade olemasolu. Vastustaja seisukohta, et kasutuslubasid ei väljastata enne, kui kõik nõutavad parkimiskohad on välja ehitatud, ei muuda õigusvastaseks see, et arendaja võõrandas olemasolevad parkimiskohad korteriomanditest eraldi, mistõttu on hetkel hoone parkimiskorrusel parkimiskohtade näol 51 täiendavat kinnisasja. Isegi juhul, kui kõik parkimiskohtade omanikud ja kasutajad ei oma F. R. Kreutzwaldi tn 3 hoones eluruumi, võib eeldada, et parkijateks on lähikonnas elavad või töötavad isikud, mis omakorda vähendab parkimise koormust avalikel tänavatel. Seega on kõigi (kokku 74) parkimiskohtade väljaehitamise nõue igal juhul eesmärgipärane ja avalikes huvides.
12.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja nõudis kaebajatelt asjaõiguslepingu sõlmimist. Haldusakti tekstist nähtub, et asjaõiguslepingu sõlmimine oli ette nähtud ühe alternatiivina. Halduskohus leidis põhjendamatult, et sellise alternatiivi pakkumine oli lubamatu kaalutlus. Parkimiskohad väljaspool kinnistut on standardi ja PAK-i järgi üks võimalus, kuidas tagada vajalike parkimiskohtade olemasolu. Kuna F. R. Kreutzwaldi tn 3 arendaja lubas kõik parkimiskohad ehitada välja kinnistul, siis sel viisil sätestati see nii planeeringus kui ehitusprojektis. Kui ehitise uued omanikud soovivad taganeda nimetatud dokumentides kokku lepitust, ei vabasta see neid nõutavate parkimiskohtade olemasolu tagamisest. Üheks alternatiiviks ongi standardist ja PAK-ist lähtuvalt leida vajalikud parkimiskohad lähikonnas. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et arendajateks mitte olevad omanikud ei pea parkimisnormatiividest lähtuma. Õige pole kaebajate seisukoht, et parkimiskoht on tagatud ka võlaõigusliku kokkuleppega või võimalusega parkida avalikul tänaval. Kinnistul ongi detailplaneeringuga ette nähtud konkreetne arv parkimiskohti selleks, et sellel kinnistul asuva ehitise kasutajad ei pargiks
7(8)
3-19-686 linnatänaval. Võlaõiguslik kokkulepe jällegi kehtib vaid konkreetse omaniku, mitte korteriomandi igakordse omaniku suhtes.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebajate esimese ja teise kohtuastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajatelt tuleb vastustaja kasuks välja mõista riigilõiv 15 eurot. Muude menetluskulude hüvitamist pole vastustaja taotlenud. Vastustaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Ringkonnakohus selgitas 29.10.2020 määruses, et riigilõivu suuruseks on 15 eurot ning vastustajal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.