Eno Tuive kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 21.01.2021. a otsuse peale seoses vandeadvokaat Margus Viira tegevusega
Resolutsioon
Tagastada Eno Tuive kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on pooleli kohtumenetlus kriminaalasjas nr 1-20-9371 (20244001040), milles on süüdistatava Eno Tuive kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margus Viira.
2.E. Tuiv esitas 29.12.2020 registreeritud nr 2-15/1046 kaebuse Eesti Advokatuurile vandeadvokaat Margus Viira tegevuse peale. Kaebuses avaldas E. Tuiv rahulolematust, et 07.11.2020 toimunud kohtuistungil osales M. Viira, keda kaebaja ei ole soovinud ennast kaitsma. E. Tuiv palub määrata temale usaldusväärne advokaat.
3.E. Tuiv esitas veel 18.02.2021 registreeritud nr 2-15/1046-6 kaebuse Eesti Advokatuurile seoses vandeadvokaat Margus Viira tegevusega. Kaebaja ei ole rahul kaitsja tegevusega.
E. Tuiv esitas veel 26.02.2021 registreeritud nr 2-15/1046-8 kaebuse Eesti Advokatuurile seoses vandeadvokaat Margus Viira tegevusega. Kaebaja taotleb, et advokatuur lõpetaks M. Viira kaebaja advokaadiks olemise, kuna kaebaja väitel M. Viira mõjutab kohtunikku kriminaalasjas tema vastu.
5.Eesti Advokatuuri aukohus küsis kirjalikke selgitusi advokaadilt. Vandeadvokaat M. Viira esitas 17.01.2021 selgituse aukohtule.
6.Eesti Advokatuuri aukohus vaatas 21.01.2021 istungil läbi 29.12.2020 esitatud kaebuse ja jättis sama istungi otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaat Margus Viira tegevuse suhtes algatamata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Otsus allkirjastati 22.02.2021.
7.E. Tuiv esitas 02.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 21.01.2021 otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole aukohus võtnud arvesse kaebaja taotlusi, mis ta saatis 11.02.2021 ja 19.02.2021. Kaebaja ei ole rahul 21.01.2021 otsusega ning palub arvesse
võtta tema viimane 19.02.2021 taotlus. Kaebaja leiab, et advokaat ei kaitse tema huve, vaid teeb koostööd prokuratuuriga.
8.Tallinna Halduskohus andis 08.03.2021. a määrusega haldusasja üle kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Kohtuasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 29.03.2021.
9.E. Tuiv esitas 10.03.2021 taotluse Tartu Halduskohtule. Kaebaja avaldab rahulolematust, miks ei ole aukohus lõpetanud kaitsja Margus Viira esindust kohtuasjas, mille menetlus toimub Viru Maakohtus. Kaebaja soovib, et M. Viira ei oleks enam tema advokaat. Kaebaja soovib, et aukohus kaaluks tema taotlust.
10.Tartu Halduskohus tegi 05.04.2021 kohtunõude Eesti Advokatuurile.
11.Eesti Advokatuur esitas 08.04.2021 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste menetlusdokumentidega. Advokatuur selgitas, et vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg-le 31 tegi aukohus asjas resolutsioonina vormistatud otsuse. Otsuses on kaebajale selgitatud, et motiveeritud otsuse teeb aukohus, kui menetlusosaline teatab aukohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avaldamisest arvates soovist esitada otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebaja ei ole vastustajat teavitanud soovist otsuse peale kaebus esitada, millest tulenevalt ei ole aukohus motiveeritud otsust teinud. Kaebaja 18.02.2021 ja 26.02.2021 kaebuste osas ei ole Eesti Advokatuuri aukohus veel otsust teinud. Kumbagi viidatud kaebust ei saa käsitleda kui teavitust, et kaebaja soovib aukohtu 21.01.2021 istungi motiveeritud otsust. Kohtu seisukoht
12.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda aukohtult, et temale kriminaalasjas määratud riigi õigusabi osutav advokaat kõrvaldatakse menetlusest. Selleks on riigi õigusabi seaduses (RÕS) ette nähtud teistsugune menetluskord ning kaebaja ei saa saavutada oma eesmärki, pöördudes kaebusega Eesti Advokatuuri aukohtu poole.
13.Kuigi huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus, eeldab kaebuse menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Kohtu hinnangul ei riku kaebaja õigusi Eesti Advokatuuri aukohtu 22.02.2021 otsus.
14.Kuna 29.12.2020 kaebuses heitis kaebaja ette, et vandeadvokaat M. Viira ei täida oma kohustusi kaitsta teda kriminaalasja arutamisel, siis pidi aukohus arutama AdvS § 15 lg 1 ja Eesti Advokatuuri kodukorra § 48 p 1 alusel, kas advokaat on toime pannud distsiplinaarsüüteo, st eiranud advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõudeid. Aukohus leidis 21.01.2021 istungil, et vandeadvokaat M. Viira tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnused puuduvad. Eesti Advokatuuri kinnitusel, ei teatanud kaebaja, et soovib esitada otsuse peale kaebuse, mistõttu ei ole aukohus teinud motiveeritud otsust, vaid üksnes resolutiivotsuse vastavalt Eesti Advokatuuri kodukorra § 57 lg-le 31.
15.Aukohus küsis advokaadilt kirjalikke selgitusi ning nendest nähtuvalt on E. Tuiv avaldanud advokaadile, et tal on uus advokaat ja ta ei vaja enam M. Viira jätkamist tema kaitsjana. M. Viira selgituste kohaselt ei olnud aga teda ühegi teise advokaadi poolt informeeritud lepingust kaebaja kaitsmiseks, mistõttu ei olnud M. Viiral võimalik kaebaja kaitsmisest ühepoolselt loobuda. M. Viira märkis 17.01.2021 selgituses siiski, et kui E. Tuiv jätkab kaitsja suhtes jämedat käitumist, siis ei ole võimalik kaitsjal oma tööd teha ja kaitsja on sunnitud AdvS § 44 lg 5 alusel taotlema Eesti Advokatuurilt kliendilepingu lõpetamist.
16.Kohus leiab, et kaebajal tuleb pöörduda oma taotlustega seoses riigi õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega kohtu poole, kes kriminaalasja menetleb, seega Viru Maakohtu poole. RÕS § 20 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Uus riigi õigusabi osutaja nimetatakse kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel RÕS §-s 18 sätestatud korras. Seega peab kaebaja ise saavutama kokkuleppe teise advokaadiga, kes on nõus temale õigusabiteenust osutama. Ainult juhul, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, siis kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest vastavalt RÕS § 20 lg-le 31.
17.Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2020. a määrus nr 3-20490, p 8; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud varasem praktika). Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Praegusel juhul leiab kohus, et advokatuur on õiguspäraselt jätnud 29.12.2020 kaebuse alusel aukohtumenetluse algatamata seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kui isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse esitada AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud taotlus ja aukohus on selle läbi vaadanud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid järgides, on huvitatud isik kaebeõiguse realiseerinud. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi karistamist. Aukohtul on kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida, kas advokaati distsiplinaarkorras karistada või mitte ning tuvastada distsiplinaarsüüteo asjaolud. See tähendab, et kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p-d 8–9). Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2014 määrus nr 3-13-1365, p 15).
18.Eesti Advokatuur on kinnitanud 08.04.2021 vastuses kohtunõudele, et kaebaja 18.02.2021 ja 26.02.2021 kaebused on veel aukohtu menetluses ning nende osas ei ole otsuseid tehtud.
19.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodud põhjendustele tagastab kohus E. Tuive kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
20.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.