Rahvastik › Pagulased

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.05.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-2001 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2001 Isik käib enda ütluste kohaselt alates 2020. a juunist kord kuus psühholoogi juures, võtab unerohtusid ja Hollandis toimunud sündmuste tõttu ravimit nimega Peroxitine. Kuigi ravi kättesaadavus ei pruugi Ugandas olla väga hea, on siiski erinevatest asutustest võimalik abi saada ja see ei ole Eestist lahkumise takistuseks. 4) Kuna taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses öeldu ei ole usaldusväärne, siis on alust kahelda tema Euroopasse tuleku tegelikus eesmärgis ja on alust arvata, et tema sooviks oli kuritarvitada varjupaigasüsteemi. Isik ei esitanud kohe Eestisse jõudes rahvusvahelise kaitse taotlust, mis viitab soovile valida sihtkohta ja mitte jääda Eestisse. Vältimaks võimalikku Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist, tuleb isikule kohaldada sissesõidukeeld Schengeni alasse. Päritoluriigi teabe järgi pakub Uganda seksuaalvähemuste õigustega tegelev organisatsioon LGBT-kogukonna inimestele turvalist ruumi ja kogukonda, aga ka otsest tuge, sh õigus- ja psühhosotsiaalset nõustamist. Humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmise asjaolusid ei esine. Sissesõidukeelu kohaldamine on proportsionaalne, kuna isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud ja võib seda uuesti teha.

3-20-2001 Euroopasse Istanbuli ja Saksamaa kaudu ning jõudis välja Hollandisse. Passis oleva Vantaa lennujaama templi kohta selgitas kaebaja, et mehed, kellega ta kohtus, ütlesid talle, et ta on Saksamaal ja ta ei oska öelda, kas see oli Saksamaa või Soome. PPA küsimusele, miks kaebaja väitis Hollandis, et ta käis Eestis konverentsil, vastas kaebaja, et ta ei ole midagi sellist öelnud. Esimesel, 13.03.2020 küsitlusel kirjeldas kaebaja, et lahkus Ugandast 2019. aasta augustis Turkish Airlines’i lennuga Istanbuli ja sealt edasi Saksamaale (ei mäleta, millisesse lennujaama). Kolm päeva pärast Saksamaale jõudmist ja peatumist hotellis viisid kolm meest kaebaja uuesti lennujaama, kus ta registreeriti järgmisele lennule, kuid ta ei tea, millisele lennule nad läksid; arvas, et Hollandisse. Istungil ütles kaebaja, et ta lahkus Saksamaalt Hollandisse Müncheni lennujaamast ning tegemist oli sama lennujaamaga, kuhu ta Istanbulist saabus. Hollandi lennujaama kohta ei osanud kaebaja seletusi anda, kuna Hollandisse saabumisest ei mäleta ta midagi. Teisel, 19.06.2020 vestlusel kinnitas kaebaja Euroopasse jõudmist selliselt, et ta tuli Saksamaale ja sealt läks koos kolme mehega Hollandisse. PPA küsimusele, millest tuleneb erinevus Hollandis räägitud Euroopasse saabumise ja Eestis räägitu vahel, vastas kaebaja, et Hollandi ametnik ei hoolinud tema jutust. Kolmandal, 17.07.2020 intervjuul selgitas kaebaja, et esimesena maandus ta Saksamaal ja sealt lendas kolme päeva pärast edasi Hollandisse. Passis oleva Soome piiriületustempli kohta vastas kaebaja, et mehed väitsid talle, et ta saabus Saksamaale. Lisaks kinnitas kaebaja, et ta ei ole kunagi varem Eestis käinud, vaid lahkus Ugandast Turkish Airlines’i lennuga Istanbuli ja sealt edasi Saksamaale. Seega on kaebaja ütlustes oluline vastuolu kui võrrelda Eestis ja Hollandis antud ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid. Kuna kaebaja väidab, et teda hoiti Hollandis päevi kinni, vägistati ja piinati ning tal õnnestus sealt lõpuks põgeneda ja tänaval abi paluda, ei ole usutav ega loogiliselt põhjendatav, et kaebaja oleks Hollandi ametivõimude jaoks vahetult pärast selliseid sündmusi mõelnud välja detailse tõele mitte vastava loo oma Euroopasse saabumisest. Seda, et tõesed on kaebaja Hollandis, mitte Eestis antud ütlused, kinnitab Vantaa lennujaama tempel kaebaja passis ja PPA PIU kinnitus, et kaebaja oli 27.08.2019 laevareisil Helsingist Tallinnasse. Kaebaja ei oska vastuolusid usutavalt põhjendada. 3) Samuti ei ole järjepidevad kaebaja ütlused sellest, kuidas tema pere ja sõbrad tema homoseksuaalsusest teada said ning millised olid „vahelejäämiste“ tagajärjed. Esimest korda jäid kaebaja ja tema poiss-sõber väidetavalt vahele 01.03.2019 ülikooli hostelis poiss-sõbra toakaaslasele. Kaebaja selgitas 19.06.2020 vestlusel esmalt, et tal oli poiss-sõbraga hetk, nad armatsesid, suudlesid ja poiss-sõbra toanaaber sattus neile peale. Toanaabri karjumise peale tulid kohale teised inimesed ning kohale kutsuti ka kaebaja tädi ja poiss-sõbra isa. Kaebaja ja poiss-sõber viidi kohalikku politseijaoskonda, kus nad pandi erinevatesse kongidesse. Kongis olles küsis kaebaja koristajalt telefoni ja helistas oma täditütrele, kes teadis, et kaebaja on gei. Kaebaja kirjeldas, et kolmanda päeva õhtul tehti tema kong lahti ja kästi järgneda. Politseijaoskonnast lahkudes kohtus kaebaja oma täditütre ja tema poiss-sõbraga, kes ütlesid, et ta ei saa Ugandas olla, kuna teda otsitakse. Kaebaja kirjeldas vestlusel, et tema poiss-sõber jäi pärast kaebaja lahkumist kaebaja täditütre juurde, kuna ta kartis oma perekonna juurde minna ja täditütrelt saadud rahast ei piisanud nende mõlema lahkumise korraldamiseks. Kaebaja selgitas 12.03.2020, et teist korda jäi ta poiss-sõbra isale vahele Mukonos oma täditütre korteris. Kaebaja poiss-sõber külastas teda supermarketis, kus kaebaja sel ajal töötas ja koos mindi täditütre korterisse. Seal viibides olid nad lahti riietunud ja istusid voodil, kui neile järgnenud poiss-sõbra isa vihaselt uksele koputas. Poiss-sõbra isa andis kaebajale kolm kõrvakiilu ja lõi teda, misjärel viis ta kaebaja politseijaoskonda. 17.07.2020 vestlusel rääkis kaebaja, et ta istus koos poiss-sõbraga voodil ja sõi õhtusööki, kui kuulis koputust. Kaebaja 4(13)

3-20-2001 avas ukse ja koputajaks oli poiss-sõbra isa, kes neid seejärel lõi. Poiss-sõbra isa nägi neid hetkel, kui nad sööma hakkasid. Lisaks selgitas kaebaja, et poiss-sõbra isa oli tulnud koos politseiga ja nad palusid abi, kui poiss-sõbra isa neid peksis. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et esimest korda jäi ta koos poiss-sõbraga vahele ülikoolis märtsis 2019 ja teist korda augustis 2019, kuid kohtu täpsustava küsimuse peale väitis, et teine intsident toimus siiski mais 2019. Võttes arvesse, et kaebaja väitis istungil mitmel korral, et teine vahelejäämine toimus augustis ning tegemist oli kaebaja elu muutva sündmusega, mille järel tundis ta, et ta peab Ugandast lahkuma, ei ole tõenäoline, et kaebaja ajaks sellise sündmuse toimumise aja segamini. Küsimus pole kuupäevades, vaid ajaline erinevus on kolm kuud. Lisaks on kaebaja ütlustes olulised olustikulised erinevused – ühel korral väitis ta, et nad olid poiss-sõbra isa saabudes voodil ilma riieteta, kuid teisel korral, et asusid õhtust sööma; ühel korral ütles kaebaja, et poiss-sõbra isa viis nad politseijaoskonda, kuid teisel korral selgitas, et poiss-sõbra isa tuli koos politseiga. 4) Arvestades kaebaja vastuolulisi selgitusi Euroopasse saabumise ja poiss-sõbraga „vahelejäämiste“ kohta, on alust kahelda ka kaebaja seksuaalset sättumust puudutavate väidete usutavuses. Kaebaja on oma seksuaalsuse, orientatsiooni ning selle teadvustamise ja aktsepteerimise, samuti oma homoseksuaalsete suhete kohta seletusi andnud kolmel PPA-s peetud vestlusel ja kohtuistungil. Kaebaja ütlustes on ebakõlad. Kaebaja selgitas 19.06.2020 vestlusel, et tal olid oma sõbra CC vastu tunded juba kooliajal aastal 2014. Kaebaja neljandal kooliaastal 2015. aasta augustis toimus koolis pidu, kus kaebaja sõber avaldas talle armastust. Kaebaja kirjeldas, et see tekitas temas hirmu ja ta ei teadnud, mida öelda. Seejärel selgitas kaebaja, et nendevahelised tunded kasvasid ja kuuendal aastal olid nad koos ning seejärel keskkool lõppes. 17.07.2020 vestlusel väitis kaebaja, et kui poiss-sõber talle armastust avaldas, siis tundis ta kergendust ja see oli olnud see, mida ta soovis ja palvetas ning pidu lõppes tema jaoks hästi. Kaebaja väitis, et oli oma poiss-sõbraga suhtes juba alates 2015. aasta augustist. Samal aastal rääkis kaebaja oma elus toimuvast ka täditütrele. Kaebaja tõi 19.06.2020 vestlusel välja, et tal olid oma orientatsiooni pärast probleemid, tal läks koolis halvasti, temas kasvasid tunded teiste kaaslaste vastu ja need tunded võisid lõpuks kaasa tuua probleeme. Partnerite osas märkis kaebaja, et tal oli vaid üks partner, kes oli talle enamat kui sõber ja kes toetas teda. Kaebaja on 17.07.2020 kinnitanud, et tal ei olnud oma poisssõbraga seksuaalset suhet. 13.03.2020 ja 17.07.2020 vestlusel väitis kaebaja, et tajus esmakordselt oma homoseksuaalsust, kui õppis keskkoolis 2017. aastal. Sama väitis kaebaja kohtuistungil. Kaebaja selgitas, et enne seda oli ta käitunud imelikult; teda huvitasid mehed ja tema sees olid tunded, mis kasvasid. Kaebaja kirjeldas, kuidas ta elas hirmus ja šokis, tema sees oli hirm ja ta oli segaduses. 19.06.2020 vestlusel selgitas kaebaja, et Ugandas elades ei võtnud ta omaks, et on gei, kuna ta oli hirmul ja segaduses. Kaebaja aktsepteeris enda homoseksuaaliks olemist alles Hollandis, kus ta sai aru, et see on normaalne ja Euroopas seda aktsepteeritakse. Seega ühelt poolt kirjeldab kaebaja, kuidas ta oli poiss-sõbraga suhtes juba 2015. aasta augustist ja kuidas tal olid tema vastu tugevad tunded. Samas toob ta välja, et tal oli hirm ja segadus ning enne 2017. aastat oli ta käitunud imelikult ning temas olid tunded oma kaaslaste vastu. Oma orientatsioonis jõudis ta väidetavalt selgusele alles 2017. aastal ehk kaks aastat pärast poisssõbraga väldanud suhet. Enda homoseksuaalsust kaebaja Ugandas elades ei aktsepteerinud, vaid see omaksvõtt toimus alles 2019. aastal Hollandis. Nende ebakõlade tõttu ei saa pidada kaebaja väidet oma homoseksuaalsuse kohta piisavalt usutavaks, sest kaebaja ütlustest nähtub, et ta väidetavalt aktsepteeris end homoseksuaalina ka juba Ugandas. 5) Puudub vaidlus, et seksuaalsuhted samast soost inimeste vahel on Ugandas karistusseadustikuga keelatud. Vaidlus on selles, et PPA hinnangul ei ole kaebaja 5(13)

3-20-2001 homoseksuaalsus usutav ning isegi kui pidada seda usutavaks või kui Uganda ametivõimud käsitavad kaebajat homoseksuaalsena, siis ei ähvardaks teda Ugandasse naastes tagakius. Kaebaja on väidetavalt kahel korral jäänud poiss-sõbraga koos olles vahele ning sellega seotud ütlustes on vastuolusid. Isegi kui pidada usutavaks, et kaebaja viidi koos poiss-sõbraga mõlemal korral politseijaoskonda, ei ole põhjust arvata, et kaebajat oleks karistatud. Mõlemal korral õnnestus kaebajal politseijaoskonnast lahkuda (kaebaja väidete kohaselt politseiametnike kaasabil). Samuti ei piinatud ega pekstud kaebajat politseijaoskonnas. Kaebajale ei ole esitatud süüdistust ja ta ei ole tagaotsitav. Samuti ei nähtu kaebaja väidetest, et tema täditütre poisssõbrale, kes kaebaja sõnul on politseinik, oleks tekkinud kaebaja aitamisest mingeid probleeme. Ei ole usutav, et kaebaja Ugandasse naasmise korral võib poiss-sõbra isa ta tappa. Poiss-sõbra isa on väidetavalt teadlik kaebaja suhtest tema pojaga ning kahel korral, s.o märtsis ja mais 2019, kui kaebaja väidetavalt koos poiss-sõbraga vahele jäi, andis poiss-sõbra isa talle kõrvakiile ja kutsus politsei. Mingeid tõsisemaid vigastusi ega ähvardusi poiss-sõbra isa kaebajale ei teinud. Ehkki kaebaja väitis ka kohtuistungil, et kaebaja isa on teda ähvardanud, on need ütlused vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Seejuures kinnitas kaebaja istungil, et poiss-sõbra isaga olid suhted halvad pelgalt kaebaja ja poiss-sõbra vahelise sõpruse pärast. Materjalidest ei nähtu, et poiss-sõbra isa oleks kaebajat ähvardanud pärast esimest intsidenti. Poiss-sõbra isaga kokkupuudete vältimiseks on kaebajal võimalik riigisiseselt ümber paikneda. Kaebaja väited on vastuolus ka päritoluriigi infoga, mille kohaselt on homoseksuaalsus Ugandas surmanuhtlusega karistatav, homoseksuaalsete inimeste õigused vähekaitstud ning neid diskrimineeritakse. Ehkki kaebaja viidi kahel korral politseisse, õnnestus mõlemal korral nii kaebajal kui ka tema poiss-sõbral karistuseta lahkuda. Samuti ei nähtu kaebaja väidetest, et politsei oleks kaebaja või tema poiss-sõbra suhtes teinud menetlustoiminguid. Ülikooliõpingute katkemine ei olnud seotud kaebaja seksuaalse orientatsiooniga, vaid asjaoluga, et tädi ei toetanud enam rahaliselt tema õpinguid. Kaebaja perekond ei öelnud temast lahti tervikuna, vaid täditütar ja viimase politseinikust mees olid valmis teda majutama ning rahaliselt toetama. Seega nähtub kaebaja ütlustest, et vaatamata päritoluriigi infole on temasse suhtutud mittediskrimineerivalt. 6) Kuna kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebaja kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Kaebaja ei ole selles osas PPA otsusele vastuväiteid esitanud ja PPA 09.09.2020 otsuse põhjendused on piisavad. Päritoluriigi infot arvestades ei ole eluliselt usutav, et Ugandasse naastes ähvardaks kaebajat piinamine, vangistus või muu inimväärikust alandav kohtlemine. 7) Kaebaja on toonud lahkumisettekirjutusega seoses välja, et tal puuduvad Ugandas sugulased, vara ja elukoht. Need väited ei anna alust asuda PPA-st erinevalt seisukohale. Viibimisaluseta välismaalasele tehakse VSS § 7 lg 1 alusel lahkumisettekirjutus. Riigikohtu 03.05.2019 otsuses nr 3-18-89 (p 10) järgi on lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmine kaalutlusotsus, mis eeldab isiku sellekohast ärakuulamist ja põhjendustes asjakohaste kaalutluste esitamist. Korrektne kaalumine on eriti oluline seetõttu, et vabatahtliku lahkumise tähtaja määramata jätmisega kaasneb üldjuhul imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal esineks mingeid arvestatavaid põhjusi, miks talle oleks otsuse tegemisel tulnud määrata tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi, pereliikmeid või vara, millega seoses oleks vaja teha mingeid toiminguid. Kaebajal ei ole tõsiseid terviseprobleeme, mis takistaksid kohest lahkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(13)

3-20-2001 1) Kaebaja kvalifitseerub pagulaseks oma seksuaalse sättumuse tõttu. Halduskohus pidas põhjendamatult kaebaja ütlusi ebausutavaks. Kaebaja on korduvalt ja järjekindlalt kinnitanud, et kardab oma poiss-sõbra isa ja ühiskonna tagakiusu, sest kaebaja seksuaalne orientatsioon on paljastatud. Ugandasse naastes hakatakse teda valimatult ja ilma põhjuseta jälle politseisse viima ning ta ei saa loota sellele, et tema täditütre poiss-sõber saab teda sealt iga kord välja aidata. Kui kaebaja saadetakse tagasi Ugandasse, siis piinamine tema suhtes jätkub ning see seab ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebaja ütlused on olnud mõnevõrra vastuolulised vaid selles, mis hetkest alates kaebaja end geina aktsepteerib. Kaebaja intervjuu kestis tunde ja toimus tõlgi vahendusel, mistõttu võib olla osa teabest moondunud. Väsimuse tõttu võis kaebaja teha pisivigu. Kaebaja ütluste usaldusväärsus on seatud kahtluse alla eeskätt tema Euroopasse saabumise asjaolude tõttu, kuid see ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotluse alust. Kui kaebaja andsid Eestile üle Hollandi ametivõimud, siis ei saa rääkida kaebaja ebaseaduslikust riiki sisenemisest. Kaebaja esitas Eestis kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. 2) Rahvusvahelise taotleja LGBT-tausta kindlaksmääramine on usaldusväärsuse küsimus. Seetõttu peaks hindamine toimuma individuaalselt ja tundlikul moel. Taotleja seksuaalset orientatsiooni aitab kindlaks määrata taotleja isikliku taju, tunnete, erinevuse, stigma ja häbi uurimine. Kindlat lahendust sellele, milliseid küsimusi küsida, ei ole. Samuti pole olemas „õigeid vastuseid“. Küll peaks taotleja oskama rääkida enese identiteedist, lapsepõlvest, enesemõistmisest ning romantilistest ja seksuaalsetest suhetest. Seda kõike on kaebaja oma ütlustes väga detailselt teinud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta koolis kehalise kasvatuse tunnis vaatas poisse ja milliseid tundeid see temas tekitas. Samuti on ta oma poiss-sõbra kohta andnud täpseid ütlusi. Kaebaja ütlusi ei saa ebausutavaks hinnata põhjusel, et ta on ajanud korduvate vestluste käigus segamini aastaarve. Selline eksimine on inimlik ja on usutav, et keskmine inimene ei suuda pinge all ütlusi andes meenutada täpseid aastaarve. Ütluste sisulist poolt ei ole PPA ega ka halduskohus kahtluse alla seadnud. 3) Ugandat peetakse maailma üheks kõige homofoobsemaks riigiks, kus korraldatakse geidele n-ö nõiajahte. Homoseksuaalsuse eest võib ähvardada eluaegne vangistus. Seetõttu ei tohi kaebajat Ugandasse tagasi saata. 4) Kaebajal ei ole küll Eestis sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid, kuid neid ei ole tal enam ka Ugandas, sest perekond on kaebajast lahti öelnud. Töö leidmine pärast seksuaalse sättumuse avalikuks tulekut on keeruline kui mitte võimatu. Kaebaja on asunud Eestis tööle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2001 direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Homoseksuaalsetele inimestele suunatud karistusõiguslike õigusnormide olemasolul moodustavad homoseksuaalsed inimesed sotsiaalse grupi VRKS § 4 lg 1 ja direktiivi 2011/95/EL art 10 lg 1 p d mõttes (Euroopa Kohtu otsus C-199/12, p 49).

Vt UNHCR, Guidelines on International Protection No. 9: Claims to Refugee Status based on Sexual Orientation and/or Gender Identity within the context of Article 1A(2) of the 1951 Convention and/or its 1967 Protocol relating to the Status of Refugees, 2012, kättesaadav: https://www.unhcr.org/509136ca9.pdf; ICJ, Yogyakarta Principles - Principles on the Application of International Human Rights Law in relation to Sexual Orientation and Gender Identity, 2007, kättesaadav http://www.unhcr.org/refworld/docid/48244e602.html.

8(13)

3-20-2001 46; 17.07.2020 seletuse vastused nr 24–26, 33–34, 57–58; 17.08.2020 seletus; vt ka halduskohtu istungi helisalvestis alates kell 13:56:06), et ta sai juba kooliajal aru, et tal ei ole tundeid tüdrukute, vaid poiste vastu; vanemaks saades muutusid need tunded tugevamaks ja 2017. aastal kaebaja teadvustas endale, et on gei; enda homoseksuaalsust aktsepteeris kaebaja 2019. aastal Hollandis. Kaebaja on kirjeldanud, et tundis peamiselt segadust ja hirmu, kuna homoseksuaalsus on Uganda ühiskonnas hukkamõistetav ja karistatav, mistõttu kaebaja pidi oma seksuaalset sättumust varjama. Hollandis teiste geidega suheldes sai kaebaja aru, et homoseksuaalsus ei ole vale. Kaebaja on pidanud enda geina määratlemisel tähtsaks umbes nelja aasta pikkust suhet oma kooli- ja ülikoolikaaslase CC-ga (teisi partnereid kaebaja sõnul tal ei olnud). Kaebaja on kirjeldanud (vt 19.06.2020 protokolli vastused nr 8, 32, 38–40; 17.07.2020 protokolli vastused nr 24, 27, 29, 32), et ta sai Cga tuttavaks oma esimesel koolipäeval keskkoolis; tutvusest sai sõprus ja hiljem tekkisid tal C vastu tugevamad tunded. 2015. aastal avaldas C talle armastust, mille järel nad muutusid lähedasemaks. Kaebaja on öelnud ka seda, et tal ei olnud CC-ga „seksuaalset suhet“, kuid on selgitanud, et nad veetsid koos aega, õppisid, ostsid maiustusi jms asju, suudlesid ja „romansseerisid“. Pärast keskkooli lõpetamist said mõlemad telefonid ja said suhelda ka siis, kui nad vahetult teineteist ei näinud. Kaebaja on selgitanud, et ta pidi oma homoseksuaalsust ja suhet C-ga kõigi, sh oma perekonna eest varjama ning ainsana teadis kaebaja tunnetest ja seksuaalsest orientatsioonist tema täditütar, kellega kaebajal oli usalduslik suhe. Ringkonnakohus ei näe kaebaja eeltoodud seletustes märkimisväärseid vastuolusid. Kaebaja selgitused ei ole selles osas küll väga detailsed, kuid teisalt olid üsna üldised ka talle esitatud küsimused. Kaebaja intervjuude protokollidest saab järeldada, et tema vastused on olnud pigem napisõnalised ka neile küsimustele vastamisel, mille puhul PPA ei ole tema seletuste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud (nt oma perekonnast rääkides).

3-20-2001 tekitas see aga kaebajas hirmu ja segadust ning tal tuli oma seksuaalset orientatsiooni varjata. Kaebaja hakkas oma seksuaalset orientatsiooni positiivsena nägema (s.o aktsepteeris seda) alles Hollandis, kus tal oli võimalik teiste geidega suhelda ja viibida keskkonnas, kus homoseksuaalsust ei pidanud varjama ja seda ei peetud valeks. PPA arvates on vastuoluline, et kaebaja sõnul tundis ta juba 2014. aastal CC palja ülakeha vaatamise järel seksuaalset erutust, 2015. aastal avaldas C talle armastust ja kaebaja tunded järjest kasvasid, kuid seksuaalses vahekorras ei olnud nad kunagi. Ringkonnakohtu hinnangul on aga stereotüüpne eeldada, et kaebaja suhe oma poiss-sõbraga pidi hõlmama mingit kindlat liiki seksuaalse iseloomuga tegevusi, eriti kui taotleja oli selle suhte ajal väga noor ja elas enda sõnul pidevas hirmus, et tema seksuaalne orientatsioon võib tulla avalikuks. Üldisemalt tuleb ka märkida, et rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalkäitumine ei pruugi alati peegeldada tema seksuaalset orientatsiooni. Nii näiteks võib põhimõtteliselt taotleja olla gei ka siis, kui tal ei ole kunagi olnud – näiteks hirmu või häbi tõttu – seksuaalse iseloomuga suhteid või kui tal on olnud – näiteks pere- või ühiskondliku surve tõttu – sellised suhted hoopis vastassugupoolega. Kuna geide tagakiusamine ei ole sageli seotud üksnes (või peamiselt) nende seksuaalse käitumisega, vaid üldisemalt nende identiteedi ja selle ühiskonna moraalinormidele mittevastavusega,2 tuleb olla ettevaatlik ka sellise teabe põhjal taotleja usaldusväärsusele hinnangu andmisega. PPA näeb vastuolu selles, et kaebaja oli enda sõnul ligikaudu kaks aastat homoseksuaalses suhtes, enne kui sai aru, et on gei, ning siis läks veel kaks aastat, enne kui kaebaja homoseksuaalsuse omaks võttis. Ka see PPA arusaam põhineb ringkonnakohtu arvates stereotüüpsel arusaamal, et suhe teise samast soost isikuga eeldab tingimata, et isik on oma seksuaalse orientatsiooni omaks võtnud ja sellega leppinud. Kaebaja kasvas üles ühiskonnas, kus homoseksuaalsust peetakse ebaloomulikuks ja valeks, mistõttu võis kaebajal olla raske endalegi tunnistada, et ta on gei. Kaebaja on kirjeldanud, et tema suhe poiss-sõbraga arenes järk-järgult ja neil ei olnud „seksuaalset suhet“. Seetõttu ei ole olulist sisulist vastuolu kaebaja selgitustes, et tal oli „suhe“ oma poiss-sõbraga, kuid tal puudus selle suhte alguses kindlus oma seksuaalses orientatsioonis ja ta ei olnud seda omaks võtnud. PPA heidab kaebajale ette, et ta ei oska rääkida oma väidetava poiss-sõbra vanematest muud, kui et tema isa on sõjaväelane, ning ema võib olla ärinaine. Samas on ka PPA küsimused selle kohta olnud üldised (küsitud on ühel vestlusel „kes on poiss-sõbra isa; kes on poiss-sõbra ema“ – vt 19.06.2020 protokolli küsimused nr 43–44).

EASO, Judicial Analysis. Evidence and credibility assessment in the context of the Common Europan Asylum System, 2018, p 4.5.1, kättesaadav: https://www.easo.europa.eu/sites/default/files/easo-evidence-and-credibilityassesment-ja_en.pdf.

10(13)

3-20-2001 küsinud seda temalt. 17.07.2020 seletas kaebaja, et nad istusid voodil ja sõid õhtust. PPA ei täpsustanud, kas nad olid sel ajal täielikult või osaliselt riides. Halduskohus on täiendavalt välja toonud, et kaebaja on eksinud ka teise „vahelejäämise“ ajaga (PPA-le väidetu kohaselt toimus see 2019. aasta mais, kuid halduskohtu istungil väitis kaebaja esialgu, et 2019. aasta augustis; kohtu täpsustava küsimuse peale meenus kaebajale, et teine „vahelejäämine“ oli siiski mais). Ringkonnakohus nõustub, et selles osas on tegemist sisulise vastuoluga ning kaebajalt võib eeldada selle mäletamist, kas teine „vahelejäämine“ toimus vahetult enne Ugandast lahkumist või juba mitu kuud varem. Halduskohus tõi täiendavalt haldusmenetluses antud seletuste vastuoluna välja ebaselguse selles, kas teisel „vahelejäämisel“ viis poiss-sõbra isa kaebaja ja tema poiss-sõbra ise politseisse või tuli kohale koos politseiga. Samas on PPA selle kohta küsimuse esitanud alles 17.07.2020 intervjuul, mille peale kaebaja täpsustas, et poiss-sõbra isa tuli koos politseiga (vastus nr 52). PPA ega halduskohus ei ole sündmuste käigu kohta täpsemaid küsimusi esitanud. Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et sisulisi vastuolusid ei ole kaebaja seletustes, mille kohaselt sai tema seksuaalne sättumus ja suhe poiss-sõbraga avalikuks 2019. aasta märtsis, kui nad jäid ülikooli ühiselamus esimest korda vahele. PPA ega halduskohus ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja seletust, et selle tõttu ütles kaebaja perekond temast lahti ja ta läks elama Mukonosse oma täditütre juurde, kus ta varjas ennast. Kaebaja seletustes on ebajärjekindlus osas, mis puudutab teise „vahelejäämise“ aega. Vastuolud „vahelejäämiste“ olulistikulistes detailides võivad olla seletatavad nii PPA üldiste küsimustega kui ka sellega, et rohkem kui aasta tagasi juhtunud sündmuse kõigi üksikasjade mäletamist ei saagi eeldada.

United Kingdom: Home Office, Country Policy and Information Note - Uganda: Sexual orientation and gender identity, 4 January 2017, Version 3.0e, p 2.3.10, kättesaadav: https://www.refworld.org/docid/58b4308e4.html

11(13)

3-20-2001 aga ma andsin sellest teada ja mind pandi teise kongi. Nad olid minust vanemad ja mind pandi hiljem omaealistega kokku. Mind üritasid ära kasutada need mehed, kellega koos olin“. Vastuseks küsimusele, kuidas politsei kaebajat kohtles, ütles kaebaja, et „nad lihtsalt arreteerisid mind“ (17.07.2020 seletuse p 53). Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ütlused ei kinnita politseiametnike poolset vägivalda kaebaja suhtes. Päritoluriigi teabe järgi on aga Ugandas juhtumeid, kus politsei on avaldanud vahistatud LGBT-kogukonna inimeste seksuaalse orientatsiooni kaaskinnipeetavale, mis on viinud kaaskinnipeetavate poolse vägivallani.5 Kaebaja kirjeldatud asjaolude põhjal on võimalik, et teised kinnipeetavad olid kaebaja seksuaalsest orientatsioonist teadlikud ja suhtusid sellesse halvasti, mis omakorda toetab kaebaja väidet, et ta on gei.

United Kingdom: Home Office, Country Policy and Information Note - Uganda: Sexual orientation and gender identity, 4 January 2017, Version 3.0e, p 2.3.11, kättesaadav: https://www.refworld.org/docid/58b4308e4.html.

EASO, Judicial Analysis. Evidence and credibility assessment in the context of the Common Europan Asylum System, 2018, p-d 4.3.6.1, 4.3.7.5, 4.4, kättesaadav: https://www.easo.europa.eu/sites/default/files/easoevidence-and-credibility-assesment-ja_en.pdf.

12(13)

3-20-2001 rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2018 otsus nr 3-17-1026, p 11 ja samas asjas tehtud Riigikohtu 01.10.2018 otsus, p 20).

(digitaalselt allkirjastatud)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.