X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X (Senegali Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
29. mai 2024 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Riigi kanda jäävad kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud tasu ja kulu ning menetlusabi andmisega seotud kulud (riigilõiv ja tõlkekulud, mille tasumise kohustusest kaebaja 25.04.2024 määrusega vabastati).
3.Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
4.Tõlkida kaebajale kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa prantsuse keelde.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.07.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (edaspidi ka taotleja) on Senegali Vabariigi (edaspidi Senegal) kodanik, kes saabus Eestisse 08.10.2023 Läti Vabariigist, kuhu ta sisenes ebaseaduslikult Valgevene Vabariigi territooriumilt. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas taotleja 08.10.2023, kui ta peeti Tallinna Lennujaamas kinni. Taotleja soovis jõuda Eesti kaudu Prantsuse Vabariiki (edaspidi Prantsusmaa). Enda kinnipidamisel esitas ta võltsitud Prantsusmaa kodaniku isikutunnistuse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tõi ta põhjusena välja, et on homoseksuaal ning ta soovis enda elu päästmiseks saabuda Euroopasse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 06.03.2024 otsuse nr 12310080022-1 (edaspidi 06.03.2024 otsus), millega luges X. X 08.10.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi. Samuti tehti viidatud 06.03.2024 otsusega X. Xle seadusliku viibimisaluse lõppemisel koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu Eestisse ning Schengeni viisaruumi 5-aastaks. PPA 06.03.2024 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised: taotleja kaitsevajadust tuleb hinnata võimalikku sotsiaalsesse gruppi kuulumise (homoseksuaal) alusel. Ehkki Senegalis on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav, siis ei ole taotleja pagulane või isik, kes vajaks täiendavat kaitset; taotleja homoseksuaalsust puudutavad ütlused ei ole usaldusväärsed ning on ajas muutuvad ja sellest tulenevalt ebausutavad. PPA ei pea tõenäoliseks, et taotleja on homoseksuaal ja et tal seetõttu oleks Senegalis probleeme olnud. Taotleja on tõenäoliselt esitanud valeandmeid oma seksuaalse sättumuse kohta – ta ei ole rääkinud usutavalt enese identifitseerimisest, lapsepõlvest, enesemõistmisest ja homoseksuaalsusega seotud läbielamistest Senegalis. Taotleja ütlused mõistmise kohta, et ta on homoseksuaal, on jäänud napisõnaliseks ja piirdunud väitega, et ta saab seksuaalset rahuldust ainult meestega; puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Senegali naasmisel surmanuhtlus, alusetu kriminaalkaristus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine; põgenemisohu tõttu tuleb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punkti 1 alusel teha taotlejale koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks lahkumistähtaega määramata. Taotlejaga seotud asjaolusid arvestades (ebaseaduslik saabumine, võltsitud dokumentide kasutamine, soov jõuda Prantsusmaale sugulaste juurde, ametivõimude eest varjamine) on alust kahelda, et ta asuks vabatahtlikult täitma lahkumisettekirjutust ega liiguks teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse. aluseid sissesõidukeelu kehtestamata jätmiseks või selle vähendamiseks alla 5-aasta ei esine.
3.X. X (edaspidi kaebaja) esindaja riigi õigusabi korras esitas 03.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 06.03.2024 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada. PPA järeldas õigesti, et kaebaja tagakiusajaks tuleb pidada riiki ning tagakiusukartuse aluseks lugeda sotsiaalsesse gruppi kuulumist (homoseksuaal Senegalis, kus homoseksuaalsus on kriminaalkorras karistatav). Kaebaja kartust ja hirmu ei vähenda asjaolu, et tegemist oli ühe juhtumiga. Kaebajal on hirm, et video saab avalikuks ja ta võidakse ära tunda ning teda homoseksuaaliks olemise eest karistada.
4.2.PPA argument, et kaebaja ei tea ühtegi Senegalis tegutsevat LGBT+ ühingut, jääb arusaamatuks. Kaebajal puudub põhjus selliste ühingute teadmiseks, kuna ta tunneb end niigi 2 (7)
haavatavana. Arusaamatuks jääb ka PPA märgitu, et kaebaja ei oska enda seksuaalse enesemääratlemise või selleni jõudmise kohta eriti midagi öelda. See ei saa olla põhjuseks seada kaebaja ütlusi kahtluse alla. Kaebaja on pärit konservatiivsest moslemiperekonnast, kes peab homoseksuaalsust keelatuks.
4.3.Päritoluriigi informatsioonile tuginedes saab öelda, et seksuaalvähemusi kiusatakse Senegalis taga. Vastustaja viidatud Norra migratsiooniameti raport toob välja, et inimesi peetakse kinni peamiselt pärast tavakodanikelt saadud vihjeid. See võib juhtuda ka kaebaja puhul. Samuti tuuakse välja, et politsei sallib või soodustab LGBT+ kogukonna vastast vägivalda.
4.4.Kaebaja mõistis enda homoseksuaalsust juba väikesest saati ning asjaolu, et kaebaja ei osanud rääkida, kuidas ta taolise arusaamiseni jõudis või isiklikult läbi elas, ei tähenda, et kaebaja ütlused oleks ebausaldusväärsed. Iga inimene jõuab enda seksuaalsuse ja seksuaalsete eelistuste selguseni teatud aja jooksul (inimesiti erineva aja jooksul), kes kiiremini, kes aeglasemalt, kes mil viisil. Vastustaja ei ole otsuses selgitanud, miks peetakse antud juhul kaebaja ütlusi tema seksuaalsest sättumusest ebausutavaks ja valeks. Sel põhjusel ei ole ka õige vastustaja hinnang, et kaebaja üldine usaldusväärsus on madal, ning et ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja oleks homoseksuaal. Kaebaja pidi enda seksuaalsust päritoluriigis varjama ning see põhjendab ka kaebaja väljendit, et ta tundis end rõhutult.
4.5.Kaebajale tehtud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutust Eestist lahkumiseks ei ole põhjendatud ning vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebaja seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Arusaamatuks jääb, miks on kaebajat peetud põgenemisohtlikuks. Samuti ei oma tähendust, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebaja hinnangul on tema tagasisaatmine vastuolus VSS § 171 põhimõttega.
4.6.Põhjendamatu on ka kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld, mille aluseks ei saa olla kaebaja ealisus või tervislik seisund. Samuti ei saa olla sissesõidukeelu kehtestamise aluseks asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, vara või sugulasi. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei kvalifitseeru välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 4 kohaselt pagulaseks ega ka täiendava kaitse saajaks, kuna tal ei ole päritoluriigis põhjust vägivalda, alandavat kohtlemist ega piinamist karta. Kaebaja ei ole homoseksuaal. Senegal on kaebaja jaoks turvaline riik, kus kaebaja sai elada ja töötada. Ei ole alust arvata, et päritoluriiki tagasipöördumisel kaasneks kaebaja suhtes vägivald. Kaebajal on võimalik Senegali tagasi pöörduda.
5.2.PPA seadis kahtluse alla kaebaja räägitud loo, kuidas tungiti korterisse ja tema seksuaalvahekorda teise mehega filmiti. Iga taoline eraellu sekkumine peaks teenima kindlat eesmärki. Kaebaja ootamatu tabamine seksuaalvahekorras ükskõik kellega eeldab, et kaebajat tabanud isik omab detailseid teadmisi sellest millal, kus ja kellega kaebaja enda aega veedab. Kogemata just vahekorra toimumise ajal kaebaja korterisse sissemurdmine ei ole eluliselt usutav. Pärast väidetavat filmimist pole keegi kaebaja suhtes vägivalda kasutanud ega muud moodi survet avaldanud. Eluliselt ei ole usutav, et meeste seksuaalvahekorra filmimiseks korterisse sissemurdja olekski piirdunud video endale jätmisega. Samuti osutas PPA põhjendatult asjaolule, et pole eluliselt usutav, et isik, kes oli sunnitud end varjama ega saa 3 (7)
Senegali tagasi pöörduda kartes, et tema homoseksuaalsus on saanud avalikuks, oleks jätkanud tänavamüügimehena töötamist. Vastustaja on seisukohal, et ka antud vahejuhtumi kohta antud selgitustes on nii palju vastuolusid, et see viitab ilmselgelt soovile kunstlikult luua rahvusvahelise kaitse saamise aluseid.
5.3.Seksuaalse orientatsiooni kirjeldamist ei hinnata konkreetsete kriteeriumite järgi. Isik peaks ise usutavalt suutma kirjeldada oma orientatsiooni täpselt nii nagu ta tunneb, mitte ei poeta üksikuid termineid ega iseloomusta üldteada käitumist. Kaebaja selgitused oma sättumuse kohta on niivõrd vastuolulised ja eluliselt ebausutavad, et nendele tuginedes ei ole võimalik jaatada kaebaja kuuluvust LGBT kogukonda. PPA küsimusele, millal sai kaebaja teadlikuks enda homoseksuaalsest orientatsioonist vastas kaebaja üldsõnaliselt, et viibides naisterahvastega koos ei tunne end mugavalt. Kui kaebajalt uuriti, mis siis tema partneri juures kõige rohkem meeldib, siis vastas kaebaja, et talle meeldivad inimesed, kellel on iseloomu. Vastustaja peab eluliselt usutavaks, et inimene, kes tõepoolest identifitseerib ennast homoseksuaalina oskab kirjeldada oma enesemääratlemiseni jõudmise teed palju detailsemalt. See, et mõni meesterahvas ei tunne ennast naiste seltskonnas mugavalt ja mõni naine ei tunne ennast hästi meeste seltskonnas, ei tee nendest homoseksuaale. Enesemääratlemine homoseksuaalina, eriti sellises konservatiivses riigis nagu Senegal, on suure tõenäosusega pikkamööda arenev teadvus, kus inimene tunneb, et tema on hoopis teiste väärtuste kandja, kui valdaval osal teda ümbritsevast ühiskonnast. Ka enda partnersuhet ei osanud ta kirjeldada millegi muuga, kui üldise kirjeldamisega, et talle meeldib inimestes iseloomu olemasolu. Kahtlemata on keeruline rääkida isiklikest ja sügavatest läbielamistest, kui ise pole seda tegelikult kogenud.
5.4.Kaebaja ei ole suutnud selgitada, mis ajendas teda koduriigist põgenema, kui ta enda sõnade kohaselt on homoseksuaal juba sünnist. Tähelepanu väärib ka see, et kaebaja olevat suhtes praegu teise LGBT esindajaga, kes on jäänud Senegali, siis kogu menetluse jooksul pole ta oma partneri üle muret tundnud ega väitnud, et tema armastatud inimene oleks samuti tagakiusuohus nende koduriigis. PPA on pidanud põhjendatult ebausutavaks, et kaebaja ei kuulu sotsiaalsesse gruppi oma soolise orientatsiooni tõttu, seega ei ole tegemist olukorraga, kus kindlate tõendite puudumine eluliselt usutavate asjaolude kohta tooks kaasa vajaduse tõlgendada kõik kaebaja ütlused tema kasuks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja ütlused tema soolise orientatsiooni ja Senegalis aset leidnud juhtumi kohta usutavad.
5.5.PPA on vaidlustava otsuse punktis II selgitanud välja seaduslikud alused ning põhjused, miks kohaldada kaebajale sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld ning jääb nende juurde. Kuna kaebaja päritoluriigis ei ole tegelikult kaebajale reaalset ohtu elule ega tervisele, siis on 5-aastane sisenemiskeeld kohane meede, et kaebaja elaks oma päritoluriigis ega kuritarvitaks rahvusvahelise kaitse süsteemi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. PPA tuvastas 06.03.2024 otsuses1 õigesti, et kaebaja ei ole homoseksuaal2, mistõttu ei ole tal põhjust karta ka sel põhjusel tagakiusu Senegalis. Kuna kohus nõustub PPA 06.03.2024 otsuses tehtud järeldusega, et kaebaja ei ole pagulane ning ta ei vaja täiendavat kaitset, siis kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei pea kohus põhjendatuks PPA otsuse vastavaid seisukohti (PPA otsuse punktid 6 ja 7) kohtotsuses korrata. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid PPA kogutud päritoluriigi info ümberlükkamiseks.
Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 14–31 PPA 06.03.2024 otsuse punkti 6.4.1 alapunktid „Hinnang taotleja tagakiusukartusele“ ja „Pagulasstaatuse kokkuvõte“ ning punktis 8 tehtud kokkuvõte vastuseks kaebaja haldusmenetluses esitatud arvamusele ja vastuväidetele
4 (7)
7.Vastuseks kaebaja väidetele, mis puudutavad tema pagulase staatust või õigust saada täiendavat kaitset, märgib kohus järgmist:
7.1.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Homoseksuaalsetele inimestele suunatud karistusõiguslike õigusnormide olemasolul moodustavad homoseksuaalsed inimesed sotsiaalse grupi VRKS § 4 lg 1 ja direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lg 1 punkti d mõttes (Euroopa Kohtu otsus C-199/12, punkt 49).
7.2.Puudub vaidlus, et Senegalis kehtiva seaduse järgi on homoseksuaalsus kriminaalkorras karistatav ja kaebaja taotlust tuli hinnata sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Kohtumenetluses on peamine vaidlusküsimus, kas kaebaja väiteid oma homoseksuaalsuse kohta saab lugeda usutavaks või kas on usutav, et homoseksuaalsust omistab kaebajale tema väidetav tagakiusaja. Kui vastus neile küsimustele on eitav, ei ole alust järelduseks, et kaebajat ähvardab Senegali tagasipöördumisel tagakius, mis kaebaja väidete kohaselt saab Senegalis osaks geidele.
7.3.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 09.04.2021 otsuse nr 3-20-2001 punktides 11–12 järgmist: „11. Rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalne identiteet sõltub sellest, kuidas ta ise end määratleb. Kui rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb väitel, et taotleja on gei – nagu praeguses asjas –, on taotleja väited enda seksuaalse sättumuse kohta menetluse lähtepunktiks. Rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvituste vältimiseks tuleb siiski haldusorganil ja kohtul hinnata muu hulgas seda, kas taotleja ütlused oma seksuaalse sättumuse kohta on loogilised ja usutavad ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, samuti teha kindlaks taotleja üldine usaldusväärsus (vt täpsemalt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990, p-d 16–21 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4).
12.Erialakirjanduses on peetud seksuaalse orientatsiooni väite usaldusväärsuse kindlakstegemisel oluliseks taotleja intervjueerimist ja suunamist tema eneseleidmise protsessi kirjeldamisel. Intervjuu läbiviimisel ei tohiks lähtuda stereotüüpidest, vaid isikust ja temaga seotud asjaoludest; lähtuda tuleks isiku identiteedist, mitte tema (varasemast) seksuaalsest käitumisest; eelistada tuleks mitmete intervjuude läbiviimist, et tekitada taotlejas usaldust küsitleja vastu ja aidata nii kaasa taotleja n-ö avanemisele; taotleja käitumist intervjuul tuleb hinnata tema võimaliku usaldamatuse, häbi, ebakindluse, vaimse seisundi jmt kontekstis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsus nr 3-19-990, p 16).“.
7.4.PPA 06.03.2024 otsus lähtub eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu antud suunistest ning PPA on põhjalikult hinnanud kaebaja antud ütlusi, sh nende vastuolusid, ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et need ei ole loogilised ja usutavad. Kohus ei pea vajalikuks nendel vastuoludel siinkohal peatuda, kuid ka kohtuistungil antud ütlused üksnes kinnitavad PPA järeldusi.
7.5.Kaebaja ütlused haldusmenetluses olid enesemääramiseni jõudmisest väga üldsõnalised, piirdudes põhimõtteliselt väidetega, et ta saab seksuaalset rahuldust ainult meestega ning tüdrukute seltskonnas tundis ta end ebamugavalt. Sel põhjusel esitas kohus kaebajale enesemääramisega seotud küsimusi ka kohtuistungil ning vastused kohtu küsimustele üksnes kinnitasid, et kaebajal on stereotüüpne ettekujutus homoseksuaalsusest, mitte isiklik kogemus. 5 (7)
Samuti tõi kaebaja kohtuistungil välja asjaolusid, mida ta haldusmenetluses välja ei toonud ning kohtu hinnangul on istungil esitatud väited liialdatud ning kantud soovist näidata oma eluolu Senegalis dramaatilisemana kui see tegelikult on.
7.5.1.Nt asus kaebaja kohtuistungil väitma, et ta pärineb suurest marabout’e ja imaamide perekonnast, kus homoseksuaalsust ei sallita 3. Jääb arusaamatuks, et kui kaebaja on sedavõrd suurest ja mõjukast suguvõsast, siis miks video tegija videot perele ei saatnud, sellega politseisse ei pöördunud või muud sarnast ei teinud. Ka kaebaja ise toob kaebuses välja, et üldjuhul karistatakse Senegalis homoseksuaale pärast tavakodanikelt saadud vihjet. Isik, kes väidetava video tegi, ei olnud kaebaja tuttav. Tegemist oli võõra inimesega, mistõttu kui tema eesmärgiks oleks olnud kaebaja seksuaalse sättumuse paljastamine, siis oleks sellele pidanud ka midagi järgnema. Võõras isik ei tea, et kaebaja lahkus riigist või ta väidetavalt varjas end. Sel põhjusel oleks ka loogiline, et kui video teinud isik oleks soovinud video avaldada või sellega politseisse minna, siis oleks ta seda ka teinud ning sellisel juhul oleks käidud ka kaebajat kodust otsimas. Kuna kaebajat filmiti üüripinnal, siis oleks kaebaja või tema partneri kontaktid olnud hõlpsasti kättesaadavad toa üürinud inimeselt. Ometi videole midagi ei järgnenud. Seejuures kirjeldas kaebaja istungil, kuidas video teinud isik hakkas teisi kutsuma ning intsidendiga oli seotud rohkem inimesi. Ei saa olla eluliselt usutav, et sellises olukorras ükski inimene ametivõimudele ei teata. Ka PPA tõi otsuses välja, et video tegemisega jääb arusaamatuks, miks pidi keegi ukse maha murdma, et teha video, millega midagi ette ei võeta.
7.5.2.Küsimusele, kui vanalt kaebajal esimene homoseksuaalne suhe oli, vastas kaebaja, et oli 11–12-aastane ning see kõik juhtus vanemate äraoleku ajal kodus, ehkki enne seda selgitas kaebaja istungil, et ta teadvustas homoseksuaaliks olemist 13-aastaselt. Hiljem selgitas kaebaja veel ka seda, et tegi seda kodus pereliikmetega, kui vanemaid ei olnud kodus. Kaebaja ütlused on olnud ajas sedavõrd muutuvad, et tema ütlusi homoseksuaaliks olemise kohta ei saa pidada usaldusväärseks ega ka tõele vastavaks. Kui kaebaja oleks kodus avaldanud juba lapsena oma homoseksuaalsuse pereliikmetele, siis oleks sellest pidanud teadma enam isikuid, kui Prantsusmaal elav õde. Samas esindaja küsimusele enda suhete kohta vastas kaebaja, et tal on homoseksuaalsed suhted olnud 17-aastasest saadik.
7.5.3.Kaebaja jutu muudab ebausutavaks ka kirjeldus, kuidas homoseksuaalid Senegalis suhteid loovad. Kaebaja jutust jääb mulje, et suhete loomine on suhteliselt lihtne ning sisuliselt ollakse valmis enda homoseksuaalsust avaldama suhteliselt kiiresti. Kaebaja kirjeldas homoseksuaalide kogunemise kohti kui salajasi kohti, ent sellega kaebaja väited sisuliselt ka piirdusid. Kohus märgib, et üldjuhul on riikides, kus homoseksuaalsus on karistatav, kogunemiskohad siiski seotud LGBT organisatsiooniga, kuid kaebaja ei osanud ühtegi Senegali LGBT ühingut välja tuua. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik, kes on enda seksuaalsust sedavõrd pika aja vältelt teadvustanud ei oska ühtegi organisatsiooni välja tuua ning ei ole nende vastu isegi huvi tundnud.
7.6.Seega nõustub kohus PPA-ga, et kaebajal ei ole alust karta tagakiusu Senegalis põhjusel, et ta on homoseksuaal, kuna kaebaja väited homoseksuaaliks olemisest ei ole usutavad.
8.Sel põhjusel ei ole kaebajal alust karta ka Senegalis tõsist ohtu, mis on täiendava kaitse andmise aluseks.
9.Õiguspärane on PPA otsus ka osas, millega otsustati kaebajale teha vabatahtlikku täitmistähtaega määramata lahkumisettekirjutus ning kohaldada sissesõidukeeld 5-aastaks. Kohus nõustub PPA põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuses märgitule, siis ei tuginenud PPA otsuses pelgalt VSS § 6 8 põgenemisohu
Kell 00:08:24–00:17:03
6 (7)
alusele, vaid PPA analüüsis kaebajast lähtuvat põgenemisohtu individuaalselt. Kaebaja ütlused kogumis kinnitavad, et tema sooviks oli liikuda Prantsusmaale ning ükski teele tekkinud takistus tema meelt ei muutunud. Seejuures kasutas kaebaja võltsitud dokumente ning varjas end erinevates riikides ametivõimude eest. Kaebaja põgenemisohtu on korduvalt hinnatud ka tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise ning seal kinnipidamise menetluses 4 ning need põhjendused on asjakohased ka praegusel juhul.
10.Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. VSS § 74 lg 2 sätestab, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 7 4 lg 4). VSS seletuskiri täpsustab, et Eestis on lubatud kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Riigil peab olema võimalik piirata välismaalase, kes on kuritarvitanud talle antud riigis viibimis- või elamisluba, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu. Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuse nr 3-18-1891 punktis 16, et VSS § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine. Kohtu hinnangul on PPA seda teinud ning kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on see ebaproportsionaalne ei ole piisav, et möönda otsuse õigusvastasust. Praegusel juhul on põhjendatud sissesõidukeelu kohaldamine mh selleks, et heidutada isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.
11.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid talle ei hüvitata. Riigi õigusabi tasu ja kulu ning samuti kaebajale 25.04.2024 määrusega antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
13.Kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Haldusasi 3-23-2233, mis on kättesaadav kohtute infosüsteemist
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.