lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-726/40

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-726/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
969
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-726

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Ele Liiv, Kaupo Paal

Kohtuasi

KK hagi VÕ, JP, AP, RP, SP ja KK vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu andmete parandamiseks ja omandiõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse VÕ, JP, AP, RP, SP ja KK apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja KK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka esindajad Kostja VÕ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja JP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja AP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja RP (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja SP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate esindaja advokaat Kristjan Nõges Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Kinnitada hageja KK ja kostjate VÕ, JP, AP, RP, SP ja KK vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Hageja loobub käesoleva tsiviilasja raames esitatud nõuetest. 1.2 Pooled lepivad kokku, et kinnisasja, mille registriosa nr on XXXXXXXX kaasomand lõpetatakse asja korteriomanditeks jagamise teel selliselt, et korteriomandite esemete reaalosad vastavad väljakujunenud kasutuskorrale. 1.3 Pooled lepivad kokku, et nad teevad jõupingutusi selleks, et minna notari juurde korteriomanditeks jagamist vormistama hiljemalt 2017 aasta jaanuari lõpuks. 1.4 Korteriomanditeks jagamise kulud jagavad pooled vastavalt kaasomandi proportsioonidele. 1(3)

1.5 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2015 otsus. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges arveldusarvele nr EE981010220224244221.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
6.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.16.01.2015 esitas KK Harju Maakohtule hagi VÕ (kostja I), JP, AP, RP, SP (kostjad II – V) ja KK (kostja VI) vastu. Hageja palus tuvastada KK kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. Alternatiivselt tuvastada KK kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ning Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos senise kande kustutamiseks, mille kohaselt on kinnisasja 1⁄4 mõttelise osa kaasomanik KK ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja 19/20 mõttelise osa kaasomanikus KK ja 1/20 mõttelise osa kaasomanikuks KK. Tuvastada kostjate VÕ, JP, AP, RP, SP kohustus anda nõusolek kinnistu omandiõiguse üleminekuks KK-le ja KK-le. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 3⁄4 suurune mõtteline osa Aegviidu vallas Aegviidu alevis XXX ja XXX asuvast kinnistust. 06.08.2010 sõlmiti kinnistu mõttelise osa müügileping ning asjaõigusleping, millega kostjad VÕ, JP, AP, RP ja SP müüsid ühisomanikena kinnistu 1⁄4 suuruse mõttelise osa KK-le hinnaga üks kroon. Hagejat müügilepingu sõlmimisest ega sisust ei teavitatud. 24.11.2014 koostas Paide notar Ene Nuka hagejale notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks ja saatis selle kostjatele. 06.08.2010 toimunud käsutustehing on tühine, kuivõrd see piirab hageja ostueesõiguse teostamist. Kuna kostjate vahel 06.08.2010 sõlmitud käsutustehing on tühine TsÜS § 84 lg 1 alusel, kuulub kinnistu 1⁄4 mõttelise osa kaasomand endiselt kostjatele I-V, kellel on kohustus anda nõusolek kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks, s.o hagejaga vastavate tahteavalduste vahetamise teel asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning hageja kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna kandmiseks. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vahel 06.08.2010 sõlmitud võõrandamistehinguga on hageja kui kaasomaniku ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimine välistatud tulenevalt AÕS § 73 lg-st 4. Seda põhjusel, et kõnealuse võõrandamistehingu ühel poolel olnud kostja VI on sama tehingu teisel poolel olnud kostja I tütre poeg ehk alaneja sugulane PKS § 80 lg 1 mõttes. Kostjad I-V soovisid kinnistu mõttelise osa kostjale VI kinkida. Müügileping sõlmiti seetõttu, et notar Marika Leis oli vastavalt kostjate varasemale soovile ette valmistanud müügilepingu. Müügileping on TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik, kuivõrd kostjad ei soovinud selle sõlmimisel tuua kaasa müügilepingule iseloomulikke õiguslikke tagajärgi, vaid kinkelepingule iseloomulikke õiguslikke tagajärgi. Kostjale VI teadaolevalt sai hageja teada müügilepingust juba 2010 suvel ehk vahetult pärast müügilepingu sõlmimist. Sellest teavitas

2(3)

hagejat kostja I. Hageja ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas kulgema mitte hiljem kui 31.07.2014, sest siis teavitas kostja VI hagejat ise, seejuures informeeris kostja VI hagejat ka müügihinnast ja tasumise korrast. Hageja poolt esitatud ostueesõiguse teostamise avaldus on koostatud alles 24.11.2014. Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus rahuldas 02.11.2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või jätta uue otsusega hagi kogu ulatuses rahuldamata. Menetluse käik
5.12.12.2016 kohtuistungil esitasid pooled ringkonnakohtule ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele tsiviilasja lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Ühtlasi palub kostja tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte taotlusega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
7.Kostja taotleb kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist Advokaadibüroo Lepmets & Nõges arveldusarvele nr EE981010220224244221. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot. Sellest pool, s.o 225 eurot, tuleb tagastada.
8.Kuna pooled kokkuleppeliselt lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitada 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja