Marten Pärna kaebus Tartu Vangla 6. juuli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/222 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Marten Pärn Vastustaja Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marten Pärna kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. mail 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vangla kohaldas 6. juuli 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/222 Marten Pärna (kaebaja) suhtes 3. juulist 2020 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid
kohaldati algselt üksuse juhi 3. juuli 2020. a suulise korralduse alusel ning kirjalik käskkiri koostati 6. juulil 2020 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 2 alusel tagantjärgi. Käskkirja kohaselt käitus kaebaja 3. juulil 2020 agressiivselt ja ähvardas vanglaametniku suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes võib olla ohtlik vanglas viibivatele isikutele. Ründeid on võimalik ennetada vaid juhul, kui kaebaja suhtes rakendatakse ennetavaid julgeolekuabinõusid ning tugevamat järelevalvet. Kui jätkata kaebaja hoidmist vangla avatud osakonnas, siis suureneks kinnipeetava karistamatuse tunne ning see annaks negatiivset eeskuju kaaskinnipeetavatele. Kaebaja on oma käitumise ja suhtumisega ohuks vanglaametnikele ning sellisele olukorrale tuleb reageerida koheselt ja otsustavalt. Ohutuse tagamiseks ja raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik. Kaebaja suhtes on ka varem kasutatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, tema käitumismuster ja mõtlemine ei ole muutunud.
2.Kaebaja esitas 21. juulil 2020 eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis
18.augusti 2020. a vaideotsusega nr 1-11/410-2 rahuldamata.
3.Tartu Vangla lõpetas 12. augusti 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/288 kaebaja suhtes samast päevast alates käeraudade kohaldamise. Tartu Vangla lõpetas ülejäänud 6. juuli 2020. a käskkirjas nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 2. oktoobri 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/357.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 8. septembril 2020 kaebuse Tartu Vangla 6. juuli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/222 tühistamiseks ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5.Tartu Halduskohus tagastas 15. septembri 2020. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas ning võttis 22. septembri 2020. a määrusega menetlusse kaebuse Tartu Vangla 6. juuli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/222 tühistamise nõudes.
6.Tartu Halduskohus otsustas 22. veebruari 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja palub 6. juuli 2020. a käskkirja tühistada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli ebaõige, sest kaebaja ei ole vanglaametnikku ähvardanud ning temast ei lähtu ohtu vangla julgeolekule. Vanglaametnik ei täitnud ise oma töökohustusi. Sellele viitas kaebaja ka vanglale esitatud kaebuses ja vaides. Valvur ei pruukinud üldse täpset sõnastust kuulda.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla julgeoleku tagamiseks ja edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks. Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vajalik. Vanglaametniku suhtes füüsilise vägivalla rakendamisega ähvardamine on piisav põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et kaebaja võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või panna toime raskeid õigusrikkumisi. Kuigi kaebaja varasem käitumine ei ole olnud üldjoontes ähvardav ega agressiivne, ei saanud vangla lähtuda ainult sellest asjaolust. Kaebaja suhtes on ka varem kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (sh 10. veebruari 2020. a käskkirjaga). Kaebaja varasem käitumine tekitas vanglas põhjendatud kahtluse, et kaebaja võib tulevaste ebasobivate
vastuste korral oma ähvardused ka täide viia. Olukorras, kus kinnipeetav ähvardab vanglaametnikku pärast talle ebasobiva vastuse saamist füüsilise vägivallaga, võttes seejuures arvesse, et kaebaja varasem käitumine on olnud vanglas kehtestatud korda eirav ning et kaebaja kannab karistust mh kehalise väärkohtlemise eest, peab vangla koheselt reageerima. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on Tartu Vangla 6. juuli 2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/222, millega rakendati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud käskkirja tühistada, sest täiendavate julgeolekuabinõude rakendamiseks puudus alus ja vajadus, sest ta pole käskkirjas nimetatud tegu toime pannud ning temast ei lähtu ohtu vangla julgeolekule.
10.VangS § 69 lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-d 1-4 näevad ette, et täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
11.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisenäol on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Kohtupraktikas on lisaks selgitatud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
12.Vangla rakendas kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamise eesmärgil. Vastustaja tugines täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisel eelkõige sellele, et kaebaja oli pärast vanglaametnikult endale mittesobiva vastuse saamist ähvardanud vanglaametnikku füüsilise vägivallaga ning sellega kaasnes oht vangla julgeolekule. Vastustaja tugineb selle tõendamisel vanglaametniku ettekandele (tl 25), mille kohaselt lubas kaebaja 3. juulil 2020 pärast valvurilt vastuse saamist, et kaebaja kohe kontaktisiku juurde ei saa, valvurile füüsilise noomituse (peksa anda) teha. Kaebaja on seadnud kahtluse alla ettekande usaldusväärsuse ja leiab, et ei kasutanud eelviidatud sõnastust ning valvur võis valesti kuulda.
13.Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku ettekande õigsust tuleb eeldada, kui ei esine asjaolusid, mis tekitavad selles kahtlust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-15-2715). Haldus- ja kohtumenetluses esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ettekandes kajastatud teabe usaldusväärsuse kahtluse alla. Valvur on kirjeldanud, millal, kus ja mida kaebaja ütles ning mis kontekstis. Valvuril
puudub kohtule teadaolevalt motivatsioon ja põhjus ebatõeseid selgitusi anda. Samuti ei saa kohtu hinnangul eeldada ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist. Samas on aga tõenäoline, et kaebaja soovib oma tegevusele leida erinevaid õigustusi, et vastutusest vabaneda. Kaebaja on ise vaidemenetluses välja toonud, et suhtles valvuriga ja oli tema vastusest häiritud ning et ta väljendas seepeale vihaselt oma pahameelt (tl 6) ning seetõttu on kohtule usutav, et kaebaja võis kasutada selle raames ähvardavat kõneviisi. Eeltoodule tuginedes peab kohus vanglaametniku ettekandes kajastatut kaebaja vastupidistest selgitustest usaldusväärsemaks.
14.Kohus nõustub vangla seisukohaga, et füüsilise vägivallaga ähvardamine on piisav põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et kaebaja võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule ja panna lähitulevikus toime raskeid õigusrikkumisi. Vanglaametniku ähvardamine füüsilise vägivallaga kätkeb endast selgelt ohtu vanglaametniku turvalisusele ning annab aluse selle ohu vähendamiseks kasutada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus möönab, et kaebaja vastus võis olla öeldud emotsioonide mõjul mõtlemata, kuid ka sellises olukorras ei ole mõeldav, et vangla asub meetmeid kasutusele võtma alles siis, kui ähvarduse esitanud kinnipeetav hakkab ähvardust reaalselt ellu viima. Täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine ongi kantud eesmärgist ennetada edasisi õigusrikkumisi ja isikust lähtuvat ohtu vangla julgeolekule, sh vanglaametnikele. Ennetava meetme rakendamisel ei ole seega oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seega ei oma määravat tähendust asjaolu, et varasemalt ei ole kaebaja väidetavalt agressiivselt ja ähvardavalt käitunud. Ähvardades endale meelepärase vastuse mittesaamisel vanglaametnikku füüsilise vägivallaga oli vangla reaktsioon ohu vähendamiseks täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise teel põhjendatud. Põhjendatult on vangla arvestanud ka kaebaja varasema käitumisega ning sellega, et tema suhtes on ka varem olnud vajalik täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada.
15.Kohus on seisukohal, et täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega ei piiratud kaebaja õigusi ülemääraselt ning meetmed on taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita, et meetmeid kohaldati karistuslikul eesmärgil. Vangla on arvestanud vajadusega tagada kinnipeetava järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli vältida edaspidiseid õigusrikkumisi ning reageerida kaebajast tulenevale ohule vangla julgeolekule. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Vangla on iga rakendatud meetmete kohta esitanud vaidlustatud käskkirjas põhjenduse, mida soovitakse meetme kohaldamisega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid kohtuotsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.