Osaühingu HOBIFARMER kaebus Toila Vallavalitsuse 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punktide 1.2 ja 2‒7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing HOBIFARMER esindaja vandeadvokaat Häli Jürimäe Vastustaja – Toila vald esindaja Eve East Kolmas isik ‒ Elektrilevi OÜ esindaja Sandra Velbri
3.Tagastada pärast praeguse määruse jõustumist Osaühingule HOBIFARMER kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Osaühingul HOBIFARMER tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist.
4.Mõista Toila vallalt Osaühingu HOBIFARMER kasuks välja menetluskulud 1246 eurot. Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Eesti Vabariigi omandis on aadressil Teeserva, Altküla küla, Toila vald, Ida-Virumaa asuv kinnistu registriosa numbriga 4651408 (katastriüksuse nr 80201:001:0533; sihtotstarve maatulundusmaa) (edaspidi Teeserva kinnistu).
2.Eesti Vabariik ja Osaühing HOBIFARMER sõlmisid 27. augustil 2009 lepingu, millega seati Teeserva kinnistule 15 aastaks kasutusvaldus Osaühingu HOBIFARMER kasuks. Osaühingul HOBIFARMER on õigus taotleda kasutusvalduse pikendamist veel kuni 15 aastaks.
3-20-2006
3.Toila Vallavalitsus otsustas 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punktiga 1.2 seada tähtajatu sundvalduse Elektrilevi OÜ kasuks tehnorajatise (maakaabelliini) rajamiseks Teeserva kinnistule vastavalt OÜ KESKKONNAPROJEKT koostatud tööprojektile nr II1691 „AÜ Kaluriküla pingeparandus Metsamägara külas Toila vallas“. Korralduse punktidega 2‒7 täpsustati sundvaldusega seonduvat.
4.Osaühing HOBIFARMER esitas 14. oktoobril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Toila Vallavalitsuse 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punktide 1.2 ja 2‒7 tühistamiseks.
5.Kohus võttis 4. veebruari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmanda isikuna Elektrilevi OÜ ning tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse kompromissläbirääkimistesse.
6.Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud, kuid vastustaja tunnistas 9. märtsi 2021. a korraldusega nr 59 kehtetuks oma 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2. Kehtetuks tunnistamise tingis see, et kaebajat kui Teeserva kinnistu kasutusvaldajat ei kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse, mistõttu ei saanud kaebaja esitada asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid.
7.Kaebaja esitas kuludokumentidega.
märtsil
kohtule
menetluskulude
nimekirja
koos
8.Kaebaja esitas 15. märtsil 2021 kohtule seisukoha, milles selgitas, et kompromiss jäi sõlmimata, sest vastustaja ei olnud nõus hüvitama kaebaja menetluskulusid. Samuti märkis kaebaja, et teadmata on kolmanda isiku seisukoht vastustaja 9. märtsi 2021. a korralduse nr 59 suhtes, sh kas kolmas isik kavatseb selle vaidlustada, mille üheks tulemuseks võib olla see, et vastustaja vaide rahuldab või kohus kaebuse rahuldab ning seega ennistub olukord, mille tõttu kaebaja kohtusse pöördus. Kaebaja leidis, et kohtumenetlus tuleks peatada seniks, kuni
9.märtsi 2021. a korralduse nr 59 vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja on selge, et kolmas isik ei ole korraldust vaidlustanud. Kaebaja leidis, et eelkirjeldatu on piisavalt mõjuv põhjus. Kaebaja lisas, et ta ei nõustu sellega, et menetluskulud peaksid jääma tema kanda olukorras, kus kaebus on olnud põhjendatud, kaebajale ja riigimaale oleks pöördumatu kahju tekkinud vaidlustamata jätmise korral, vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud enam kui viis kuud pärast kohtumenetluse algust ning alles pärast seda, kui kohus on eraldi juhtinud tähelepanu kompromissi mõistlikkusele. Kaebaja oli seisukohal, et haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõike 6 järgi on põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.
9.Kolmas isik teatas 24. märtsil 2021 kohtule, et ei vaidlusta vastustaja 9. märtsi 2021. a korraldust nr 59.
10.Vastustaja märkis 1. aprilli 2021. a menetlusdokumendis, et ei nõustu sellega, et menetluskulud peaksid jääma vastustaja kanda. Vastustaja viitas sellele, et kaebajal oli võimalus vaidlustada haldusakt vaidemenetluse korras erilisi kulutusi tegemata. Kuna vastustaja leidis, et 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamise põhjuseks on kaebaja kaasamata jätmine, siis oleks kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi ka vaide esitamisega vastustajale. Vastustaja oli seisukohal, et menetluskulud peaksid jääma menetlusosaliste endi kanda.
3-20-2006
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja viitas 15. märtsi 2021. a seisukohas sellele, et kuna pole teada, kas kolmas isik kavatseb vastustaja 9. märtsi 2021. a korralduse nr 59 vaidlustada, tuleks menetlus peatada seniks, kuni 9. märtsi 2021. a korralduse nr 59 vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja on selge, et kolmas isik ei ole korraldust vaidlustanud. Kaebaja leidis, et eelkirjeldatu on piisavalt mõjuv põhjus. Eeltoodut võib mõista kaebaja taotlusena menetluse peatamiseks HKMS § 94 alusel. Kohus jätab menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Kolmas isik on 24. märtsil 2021 kohtule teatanud, et ei vaidlusta vastustaja 9. märtsi 2021. a korraldust nr 59. Kohtul puudub mõistlik põhjus selles kolmanda isiku kinnituses kahelda.
12.Vastustaja on kohtumenetluse jooksul 9. märtsi 2021. a korraldusega nr 59 kehtetuks tunnistanud kaebaja poolt vaidlustatud 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2. Sellega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud, sest Teeserva kinnistu suhtes ei kehti enam sundvaldust. HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja ei ole HKMS § 152 lõike 2 järgi taotlenud tuvastamisnõudele üleminekut ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik, lõpetab kohus praeguse asja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
13.Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).
14.Kaebaja on palunud, et kohus mõistaks HKMS § 108 lõike 6 alusel vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 1429 eurot (riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1414 eurot).
14.1.Kohus märgib, et kaebuse eest tasutud riigilõivu 15 eurot ei saa vastustajalt välja mõista, vaid see tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lõike 5 punkt 4). Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist.
14.2.Üldreegel on, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lõige 4). HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lõike 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. novembri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-50-13, punkt 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lõige 6). Seega selleks, et otsustada, kellel tuleb menetluskulud kanda, tuleb hinnata, kas vastustaja
15.septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamine oli tingitud praeguses asjas kohtule kaebuse esitamisest. Vastustaja tunnistas 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks pärast seda, kui kohus tegi 4. veebruaril 2021 määruse, kus tõi esile kaebaja osutatud puudused sundvalduse seadmise menetluse läbiviimisel ja haldusakti andmisel (mh see, et kaebajat ei kaasatud haldusmenetlusse) ning tegi sellest tulenevalt menetlusosalistele ettepaneku vaidluse kompromissiga lahendamiseks. Vastustaja
3-20-2006 tunnistas 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks kaebaja esile toodud põhjusel: kaebajat kui Teeserva kinnistu kasutusvaldajat ei kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse, mistõttu ei saanud kaebaja esitada asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu üheselt sellele, et 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 punkti 1.2 kehtetuks tunnistamine oli tingitud praeguses asjas kaebuse esitamisest. Seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Asjakohane ei ole vastustaja viide sellele, et kaebajal oli võimalus esitada 15. septembri 2020. a korralduse nr 262 peale vaie erilisi kulutusi tegemata. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt ei oma praegusel juhul menetluskulude jagamisel tähtsust see, kas kaebajal oli võimalik esitada vaie. Kaebajal oli vabadus otsustada, kas ta soovib kõnealuse korralduse peale esitada vaide vastustajale või otse kaebuse kohtule. Kaebaja valik pöörduda otse kohtusse ei saa olla etteheidetav. Järgmisena tuleb otsustada, kas kaebaja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja tunnihind oli 140 eurot (ilma käibemaksuta), mida saab kohtu hinnangul pidada mõistlikuks. Kaebaja õigusabikulud summas 1414 eurot seisnevad järgmises (kõik summad sisaldavad käibemaksu): - arve nr 20200366 summas 952 eurot: 7. oktoobril 2020 nõupidamine kliendiga, konsultatsioon 10 minutit; 8. oktoobril 2020 materjalide läbitöötamine, perspektiivi hinnang 1 tund; 12.‒14. oktoobril 2020 kaebuse koostamine ja täiendamine 4 tundi 30 minutit; - arve nr 20210007 summas 84 eurot: 9. novembril 2020 kaebaja 5. novembri 2020. a e-kirjaga saadetud materjalide analüüs, kliendile vastamine 30 minutit; - arve nr 20210070 summas 252 eurot: 8., 11. ja 15. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtu
4.veebruari 2021. a kohtumäärusega tutvumine, punkti 2 osas edasikaebamise perspektiivi hindamine ja määruskaebuse koostamine Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2021. a määrusele 1 tund 30 minutit; - arve nr 20210125 summas 126 eurot: 3. märtsil 2021 vastustaja kompromissiettepanekule vastamine 15 minutit; 12. märtsil 2021 taotluse koostamine kohtule 30 minutit. Kohus leiab, et praeguses asjas ei saa vajalikuks ja põhjendatuks pidada arvel nr 20210007 toodud õigusabikulu 84 eurot 9. novembril 2020 kaebaja 5. novembri 2020. a e-kirjaga saadetud materjalide analüüsi ja kliendile vastamise eest (30 minutit). Kaebaja esindaja esitas kaebuse kohtule 14. oktoobril 2020 ja tegi järgmise menetlustoimingu 17. veebruaril 2021, kui esitas määruskaebuse. Seega ei nähtu, et kaebaja esindaja oleks seoses arvel nr 20210007 kajastatuga teinud praeguses kohtumenetluses menetlustoimingu. Põhjendatuks ei saa pidada seda, et vastustaja peab hüvitama kaebaja õigusabikulud, mis seisnevad üksnes kaebaja saadetud materjalide analüüsis ja kaebajale vastamises, tegemata sellega seoses menetlustoimingut kohtumenetluses. See, et menetlustoimingut ei tehtud, viitab sellele, et kaebaja 5. novembri 2020. a e-kirjaga saadetud materjalid ei olnud praeguse kohtumenetlusega seoses otseselt vajalikud. Vastustajalt on aga põhjendatud välja mõista üksnes kohtumenetlusega otseselt seotud õigusabikulud. Samuti ei saa kohtupraktika kohaselt vajalikuks ja põhjendatuks pidada menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks tehtud õigusabikulusid (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-70052, punkt 12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. novembri 2014. a määrus asjas nr 3-2-1-77-14, punkt 12 ja 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Seega ei saa arvel nr 20210125 toodud õigusabikulu, mis oli tehtud 12. märtsi 2021. a taotluse ehk menetluskulude väljamõistmise
3-20-2006 taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (30 minutit), pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Niisiis ei ole vajalikud ja põhjendatud kaebaja õigusabikulud summas 168 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Ülejäänud kaebaja õigusabikulud on kohtu hinnangul kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajanud materjalide mahukust ja asja keerukust ning tehtud menetlustoiminguid arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1246 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.