X, Y, Z ja Q kaebus Hiiumaa Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr 439 ja 04.11.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/31709 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X, Y, Z ja Q, esindajad v.adv-d Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Vastustaja – Hiiumaa vald, esindaja Annika Grauberg Kolmas isik – OÜ Tahkuna tuulik Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X, Y, Z ja Q kaebus ning tühistada Hiiumaa Vallavalitsuse 14.06.2018 korraldus nr 439 ja 04.11.2019 väljastatud ehitusluba nr 1912271/31709.
2.Mõista Hiiumaa vallalt välja kaebajate kasuks kokku 15 600 eurot.
3.Kolmanda isiku ja vastustaja menetluskulud jäävad nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kõrgessaare Vallavolikogu kehtestas 08.06.2012 otsusega nr 95 XXXXXXX tuuliku maaüksuse (katastriüksuse nr XXXXX:XXX:XXXX) detailplaneeringu (edaspidi: DP), mille kohaselt on kavas kinnistule paigaldada uus trafo, eksponeeritav tuulik, rekonstrueerida olemasolev tuulik ja olemasolev hoone. DP-s on torni kõrguseks märgitud 30 m, labade diameetriks 22 m ja maksimaalseks võimsuseks 100 kW.
2.Hiiumaa Vallavalitsus andis 14.06.2018 korraldusega nr 439 projekteerimistingimused (edaspidi: PT) DP-s lubatud tuuliku maksimaalse kõrguse muutmiseks, sest mõõtmise käigus selgus, et olemasolev tuulik on 30 m asemel 35,3 m kõrge. PT-s määrati tuulegeneraatori demonteerimisel ja uue püstitamisel maksimaalseks kõrguseks 35,5 m (dtl-d 26– 27).
3.Hiiumaa Vallavalitsus andis 30.10.2019 korraldusega nr 589 ehitusloa XXXXXXX tuuliku kinnistule elektrituuliku püstitamiseks tingimusel, et Lennuametit teavitatakse tuuliku täiskõrguse saavutamisest, teostatakse asukoha koordinaatide ja kõrguse mõõtmine, mille tulemused esitatakse Lennuametile (p 1.1) ning tuuliku tekitatav müra ei ületa keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) lisas 1 seatud müra normtasemeid (p 1.2). Korralduse alusel väljastati 04.11.2019 ehitusluba nr 1912271/31709 46,3 m kõrguse tuuliku püstitamiseks (dtl 29 ja 30).
4.X, Y, Z ja Q esitasid 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiumaa Vallavalitsuse 14.06.2018 korralduse nr 439 ja 04.11.2019 ehitusloa nr 1912271/31709 tühistamiseks.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
5.X kuulub XXXXXXX kinnistu XXXXXXX külas Hiiumaal. XXXXXXX tuuliku kinnistu asub XXXXXXX kinnistu sees ning püstitatav tuulik paikneks XXXXXXX kinnistul asuvatest hoonetest alla 200 meetri kaugusel. Y ja Z kuulub XXXXXXXXXXX kinnistu XXXXXXX külas Hiiumaal. XXXXXXXXXX kinnistu ja seal asuvad eluhooned asuvad XXXXXXX tuuliku kinnistust u 400 meetri kaugusel. Q kuulub XXXXXXXXXX kinnistu. XXXXXXXXXX kinnistu hooned asuvad u 800 meetri kaugusel Tahkuna tuuliku kinnistust.
6.Vastustaja ei kaasanud kaebajaid XXXXXXX tuuliku kinnistule PT ega ehitusloa väljastamise menetlustesse. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajad teadlikud projekteerimistingimustega tuuliku kõrguse suurendamisest ega ehitusloa väljastamisest uue tuuliku püstitamiseks.
7.XXXXXXX tuuliku kinnistul kehtib DP, millega lubati kinnistule püstitada tuulik maksimaalse torni kõrgusega 30 meetrit, tiibade diameetriga 22 meetrit ja võimsusega 100 kW. PT-ga muudeti DP-s lubatud tuuliku maksimaalset kõrgust ning määrati selleks maksimaalselt 35,5 meetrit. DP ja PT on vormistatud tagantjärele olemasoleva tuuliku seadustamiseks. PT määrati olemasoleva tuuliku mõõtmete järgi ning nendega lubati kõrgema tuuliku püstitamist, kui DP võimaldas. PT-s määrati, et tuulegeneraatori demonteerimisel ja uue püstitamisel on maksimaalseks lubatud kõrguseks praeguse tuuliku kõrgus 35,5 m. Seega tuulikust potentsiaalselt lähtuvaid mõjusid ei ole hinnatud. Kuivõrd tuuliku esialgne DP-s lubatud kõrgus oli 30 meetrit, oleks PT-ga tohtinud muuta seda maksimaalselt 3 meetri võrra. Kõrgust on muudetud u 20% võrra ehk oluliselt rohkem, kui õigusaktidest tulenevalt oli lubatud. Seega on PT ja tuuliku kõrguse sedavõrd ulatuslik suurendamine õigusvastane.
8.Ehitusloa kohaselt lubatakse XXXXXXX tuuliku kinnistule püstitada üle 100 kW elektrituulik kõrgusega 46,3 meetrit. Seega lubab ehitusluba üle 10 meetri võrra kõrgema tuuliku püstitamist, kui PT võimaldas. Ehitusprojektiga kavandatav ehitis ei vasta DP-le ega PT-le järgmistel põhjustel: a) uue tuuliku võimsus ei vasta DP-le, milles on määratud tuuliku võimsuseks 100 kW. Ehitisregistri järgi on hetkel olemasolev tuulik võimsusega 150 kW. Ehitusloast tulenevalt on lubatud püstitada üle 100 kW võimsusega tuulik, puudub tuuliku täpsem võimsus. Ehitusprojekti asendiplaani kohaselt on projekteeritud tuulik võimsusega 250 kW, üle kahe korra suurema võimsusega, kui DP-s lubatud. Ehitusprojekti tootmisseadme tabeli kohaselt on maksimaalne võimsus 850 kW. Kuna ehitusluba on antud üle 100 kW tuuliku püstitamiseks, on ehitusluba DP-ga vastuolus; b) uue tuuliku kõrgus ei vasta PT-le, kuna PT-s on maksimaalseks kõrguseks määratud 35,5 meetrit, samas ehitusluba võimaldab kuni 46,3 meetri kõrguse tuuliku püstitamist. Ehitusluba on tuuliku kõrguse osas vastuolus PT-ga.
2(10)
9.Tuuliku rajamine on vastuolus Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19 kehtestatud „Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine““ (edaspidi: ÜP). Arvestades, et ehitusprojekti materjalide kohaselt on püstitatav tuulik suurema võimsusega kui 0,1 MW, on sellise tuuliku püstitamiseks nõutav detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. DP lubab kinnistule püstitada tuuliku, kuid oluliselt väiksema võimsusega tuuliku, kui seda soovitakse teha. Tuuliku püstitamiseks ei ole tehtud keskkonnamõju strateegilist hindamist.
10.Esineb vastuolu riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65 kehtestatud „Hiiu maakonnaplaneering 2030+“ teemaplaneeringuga „Tuuleenergeetika“ (planeeringu lisa 6, edaspidi: teemaplaneering). Teemaplaneeringust tulenevalt on võimalik tuulikute, sh üksiktuulikute rajamine väljapoole arendusalasid vaid teemaplaneeringu reguleerimisalast väljapoole jäävate tuulikute korral ehk rajada on võimalik alla 200 kW võimsusega tuulikuid. 250 kW võimsusega elektrituuliku püstitamine on Hiiu maakonnas võimalik ainult elektrituulikute arenduspiirkondadesse, mis asuvad endise Käina valla territooriumil, mitte XXXXXXX. Ehitusluba, millega võimaldatakse 250 kW tuuliku püstitamist elektrituulikute arenduspiirkonnast väljapoole, on õigusvastane.
11.Tuuliku rajamine on vastuolus looduskaitseliste piirangutega. XXXXXXX tuuliku kinnistu asub tervikuna ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Elektrituulikut, mida soovitakse rajada ning millele on väljastatud vaidlustatav ehitusluba, ei ole kavandatud detailplaneeringu ega üldplaneeringuga. DP-st jääb arusaamatuks, kuhu on tuulikut võimalik rajada. DP joonisel on kahes erinevas asukohas kajastatud „olemasolev rekonstrueeritav tuulik“ ja „olemasolev eksponeeritav tuulik“. Kinnistul pidi sel hetkel asuma üks olemasolev tuulik. DP-s ei ole uue tuuliku asukohta selgelt kindlaks määratud ning hetkel rajatavat tuulikut detailplaneering tegelikult ei kajasta. Selliste parameetritega (kõrgus ja võimsus) tuulikut ei ole detailplaneeringuga kindlaks määratud. DP võimaldab maksimaalselt 100 kW võimsusega ja 30 meetrise torni kõrgusega tuuliku paigaldamist kinnistule. Rajatavale tuulikule ei laiene looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 p 8 erand ning tuuliku rajamine on vastuolus LKS § 38 lg-st 3 tuleneva ehituskeeluvööndi piiranguga.
12.Tuulik võib kaebajatele mõjuda negatiivselt. Tuulegeneraator tekitab erinevaid häiringuid – müra, vibratsioon, varjutamine ja valguse vilkumine, oht jäätükkide lendumiseks tuuliku labadelt. On tõenäoline ja eeldatav, et häiringud võivad XXXXXXX kinnistu omaniku õigusi rikkuda. Samuti võivad mõjutused nagu müra ja vibratsioon ulatuda kaugemale ja põhjustada ka teiste naaberkinnistute omanike õiguste rikkumist. Haldusmenetluses ei ole tuulikust tekkivaid mõjusid ja naabrite õiguste rikkumise ohtu hinnatud. Asjakohaste mõjude hindamata jätmisega on vastustaja rikkunud kaalutlusõigust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
13.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Ehitusluba on kooskõlas DP-ga ja PT-ga. DP järgi on “tuulegeneraatori maksimaalne lubatud kõrgus 30,0 m generaatori keskele (torni kõrgus). Tuulegeneraatori kõrgus maapinnast (koos labadega) on 42,76 m. Tuulegeneraatori labade diameetriks on 22 m (labade pikkus 11,0 m). Rekonstrueeritava tuuliku absoluutkõrgus merepinnast jääb võrreldes olemasoleva tuulikuga samaks. Uue tuulegeneraatori lõplikud mõõdud on täpsustamisel.“ Pärast DP kehtestamist 03.05.2018 teostati olemasoleva, 1995. a kasutusele võetud tuuliku mõõtmine. Mõõtmise käigus selgus, et tuuliku kõrgus ei ole 30 m (koos labadega 42,76 m), nagu DP-sse märgitud, vaid on 46,3 m koos labadega. Vastav viga tuli parandada. Mõõtmist kontrolliti PT väljastamise taotluse lahendamisel. Vastustaja pidas põhjendatuks, et tuulegeneraatori demonteerimisel ja uue püstitamisel on maksimaalseks lubatud kõrguseks praeguse tuuliku kõrgus 35,5 m (ilma labadeta).
3(10)
14.DP lubas elektrituuliku kõrguseks 42,76 m (koos labadega), mida suurendati 5,5 m võrra PT-ga. Olemasolevale ehitusloale on ehitise lubatavaks kõrguseks märgitud 46,3 m (koos labadega) ehk lisandunud 4 m.
15.Ehitusloale kantud andmed elektrituuliku võimsuse kohta ei ole vastuolus DP-ga. Ehitisregistris on märgitud üle 100 kW võimsusega tuuliku paigaldamise võimalus. Elektrijaama põhiandmete kohaselt on tootmisseadme poolt püsivalt väljastatav minimaalne võimsus 12 kW ja maksimaalne võimsus 850 kW. DP ega ehitusluba ei keela tootmisseadme (mis on üks ehitise osa) paigaldamist, millel on minimaalne ja maksimaalne võimsus ning mis on seadistatav 100 kW-le.
16.ÜP, teemaplaneering, DP ega ehitusluba ei keela tuulikule tootmisseadme paigaldamist, mille tootmisvõimsus ei ole fikseeritud ühele näitajale, vaid varieerub miinimum- ja maksimumnäitaja vahel ning on seadistatav ühele väärtusele. Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse püstitada ühte elektrituulikut või rajada mitmest elektrituulikust koosnevat tuuleparki, kus kasutatakse horisontaalse võlliga elektrituulikuid, mille minimaalne nominaalvõimsus on 200 kW (ühe elektrituuliku kohta). Ehitusloa alusel on õigus XXXXXXX tuuliku kinnistule püstitada üks elektrituulik, mille minimaalne nominaalvõimsus on 12 kW, millest tulenevalt on kaebajad ekslikult toonud välja, et üksiktuulikute rajamine väljaspoole arendusalasid on vastavalt teemaplaneeringule võimalik vaid teemaplaneeringu reguleerimisalast väljapoole jäävate tuulikute korral ehk rajada on võimalik alla 200 kW võimsusega tuulikuid.
17.Tuulikuid võib rajada ainult ÜP koondkaardil näidatud aladele, kuhu kuuluvad alad Kõrgessaare sadama juures ja XXXXXXX poolsaare tipus. ÜP koondkaardil on XXXXXXX poolsaare tipp näidatud kui ala, kuhu võib püstitada tuulegeneraatoreid. Üld- ja detailplaneeringute eesmärk on eelkõige ruumiline planeerimine. XXXXXXX tuuliku kinnistule rajati elektrituulik 1995. aastal, millest tulenevalt oli elektrituulik kõnealuses piirkonnas enne ÜP kehtestamist ning DP kehtestamisel ei leitud vastuolu ÜP-ga.
18.Ehitusloa välja andmisel on arvestatud teemaplaneeringu lisa 6.4 „Tuuleenergeetika KSH aruanne“ punktidega 3.2.3 ja 3.4.4. Ehitusloa lisatingimus oli, et püstitatava tuuliku poolt tekitatav müra ei ületaks sätestatud tasemeid. KSH aruande lk 100 ütleb, et tüüpiliste 2-3 MW tuulikute poolt tekitatav müratase jääb üksiku tuuliku puhul normi piiresse enamasti juba 250-350 m kaugusel.
19.Tuuliku rajamine ei ole vastuolus looduskaitseliste piirangutega. DP-s (lk 6) on selgitatud, et DPga kavandatakse olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maa-alale paigaldada uus trafo, eksponeeritav tuulik, rekonstrueerida olemasolev tuulik ja olemasolev hoone. PT-s määrati tuuliku püstitamisel maksimaalseks kõrguseks 35,5 m (mõõtmise käigus selgus, et olemasolev tuulik on 30 m asemel 35,3 m kõrge). Ehitusluba on antud Tahkuna tuuliku kinnistule 46,3 m kõrguse elektrituuliku püstitamiseks. DP-s on viidatud LKS § 38 lg 5 p-le 8 ning väljastatud ehitusloast lähtuva tuuliku püstitamine on lubatav ning kooskõlas LKS-iga.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
20.XXXXXXX tuuliku kinnistul asuvad alates 1995. a (esmase kasutuselevõtu aasta) töötav elektrituulik, 1995. a rajatud abihoone, hoone, rajatis (haruliin) ja ehitusloa alusel püstitatud ja ehituse lõppjärgus olev elektrituulik.
21.XXXXXXX tuuliku kinnistu külgneb ainult XXXXXXX kinnistu katastriüksusega. XXXXXXX kinnistu koosneb kahest katastriüksusest, mille sihtotsarve on maatulundusmaa. XXXXXXX kinnistu ühel katastriüksusel (nr XXXXX:XXX:XXXX) paikneb elumaja ja kõrvalhooned. XXXXXXX kinnistu katastriüksus XXXXX:XXX:XXXXX külgneb omakorda ranna ja merega, osaliselt munitsipaalomandis ja riigi omandis olevate teedega ning kinnistuga nr XXXXXXXX (XXXXX metskond X, XXXXXXX küla, Hiiumaa vald), mis on riigiomandis ja millel asub mets. Seega ei piirne Y ja Z omandis olev XXXXXXX külas asuv XXXXXXXCCCC kinnistu ning Q omandis olevad XXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistud kolmanda isiku kinnistuga. XXXXXXX 4(10)
kinnistul paiknevast elumajast asub vaidlusalune tuulik 257 m kaugusel. XXXXXXXXXX kinnistul asuvast elumajast asub vaidlusalune tuulik 491 m kaugusel. XXXXXXXXXX kinnistul asuvast elumajast asub vaidlusalune tuulik 954 m kaugusel. XXXXXXX tuuliku kinnistu ja XXXXXXXXX ning XXXXXXXXXX kinnistute vahel asub metsaga kaetud ala.
22.Ehitusluba on kooskõlas DP-ga ja PT-ga. DP-st nähtuvalt on elektrituuliku lubatavaks kõrguseks 42,76 m, mitte 30 m. Ehitusloal on märgitud ehitise kõrguseks 46,3 m. Eelnev tugineb mh PT-le.
23.PT ei ole õigusvastane. Pärast DP kehtestamist teostati 03.05.2018 olemasoleva, 1995. a kasutusele võetud tuuliku mõõtmine. Mõõtmise käigus selgus, et tuuliku kõrgus ei ole mitte 30 m, nagu DP-sse märgitud, vaid on 35,3 m. Vastav viga tuli parandada. Mõõtmist kontrolliti PT väljastamise taotluse lahendamisel. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p-le 1 oli vallal õigus anda projekteerimistingimusi, sest DP kehtestamisest oli möödas 5 aastat ja DP kehtestamise järel ilmnes oluline uus asjaolu. EhS § 27 lg 2 p-st 1 tuleneb, et projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada väljakujunenud keskkonda (antud juhul oli 1995. a rajatud tuuliku tegelik kõrgus 35,5 m). Uue tuuliku torni kõrguse määramisel lähtuti olemasoleva tuuliku kõrgusest. Vastustaja pidas põhjendatuks, et tuulegeneraatori demonteerimisel ja uue püstitamisel maksimaalseks lubatud kõrguseks on praeguse tuuliku kõrgus 35,5 m. DP lubas elektrituuliku kõrguseks 42,76 m, mida suurendati 5,5 m võrra PT-ga. Ehitusloale on ehitise lubatavaks kõrguseks märgitud 46,3 m ehk lisandunud 4 m moodustab ca 8% ehitise kõrgusest. Eeltoodu jääb EhS § 27 lg 4 p-s 3 sätestatu piiresse.
24.Ehitusloale on märgitud üle 100 kW võimsusega tuuliku paigaldamise võimalus. Kaebajad on esitanud elektrijaama põhiandmed, kus on näha, et tootmisseadme poolt püsivalt väljastatav minimaalne võimsus on 12 kW ja maksimaalne võimsus 850 kW. DP ega ehitusluba ei keela tootmisseadme (mis on üks ehitise osa) paigaldamist, millel on minimaalne ja maksimaalne võimsus ning mis on seadistatav 100 kW-le. Olemasolev tootmisseade, millel on võimsuste vahemik, on DPga ja ehitusloaga kooskõlas.
25.Ehitusprojekti ja -loa aluseks on detailplaneering (EhS § 42 lg 1 ja § 44 lg 1 p 1). Detailsusastmelt järgmine õigusakt peab vastama vahetult eelnevale. Samas ei ole DP, ÜP ning teemaplaneeringu vahel olemuslikku vastuolu.
26.Kolmas isik ei nõustu, et lisaks DP-le tuli teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kolmas isik ei nõustu ka kaebajate viitega ÜP-le, et ehitusprojekt oleks tulnud kooskõlastada naabritega. Kõikide naabrite elamud asuvad mõlemast tuulikust enam kui 250 m kaugusel.
27.ÜP, teemaplaneering, DP ega ehitusluba ei keela tuulikule tootmisseadme paigaldamist, mille tootmisvõimsus ei ole fikseeritud ühele näitajale (ehk 100 kW), vaid varieerub miinimum- ja maksimumnäitaja vahel ning on seadistatav ühele väärtusele.
28.Puuduvad vastuolud teemaplaneeringuga. Täitmata on eeldus, et kasutusele võetakse üle 200 kW tuulik. Tuulikuid võib rajada ainult ÜP koondkaardil näidatud aladele, kuhu kuuluvad alad Kõrgessaare sadama juures ja XXXXXXX poolsaare tipus.
29.Tuuliku rajamine ei ole vastuolus looduskaitseliste piirangutega. DP kohaselt kavandatakse olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maa-alale paigaldada uus trafo, eksponeeritav tuulik, rekonstrueerida olemasolev tuulik ja olemasolev hoone. Ehitatav tuulik on DP-s määratletud. DP on kooskõlas LKS-ga ja vaidlusaluse tuuliku ehitamine on lubatud LKS § 38 lg 5 p 8 alusel. Tahkuna tuuliku kinnistul rajati 1995. a tuulik ja see oli pika aja vältel töökorras.
30.Kaebajad ei ole selgitanud, kuidas olemasolevast tuulikust lähtunud mõjude kontekstis muudab uue tuuliku rajamine nende olukorda. Kolmandale isikule kuuluva kinnistu sihtotstarve on tootmismaa ja tuuliku ehitamiseks läbiti detailplaneerimismenetlus, milles mh anti ärakuulamise
5(10)
õigus naabritele. Kaebajatel oli võimalik tuuliku mõjusid arutada juba detailplaneeringu menetluse ajal. DP-le vastuväiteid ei esitatud, see kehtestati ja sellest on olnud teadlikud kõik naabrid.
31.Kaebajad ei ole selgitanud ega välja toonud, kuidas olemasolevast tuulikust lähtunud mõjude kontekstis muudab uue tuuliku rajamine nende olukorda. Müra- ja vibratsioonitasemed vastavad kehtestatud normidele. Kaebajate elumajad paiknevad rohkem kui 250 m kaugusel tuulikust ja eelduslikult varjutamist ei toimu. Tuuliku labakutelt jäätükke ei lendu, sest olemasolev tehnoloogia ja vahendid ei lase labakutele jäätükke tekkida.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kaebus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.
33.Kaebajad heidavad vastustajale ette, et kaebajaid ei kaasatud vaidlustatud haldusaktide haldusmenetlusse. Samuti ei ole kaebajate hinnangul ehitusluba kooskõlas teemaplaneeringuga, ÜPga, DP-ga.
34.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud - piisab mõistlikust kahtlusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 13). Õige on kolmanda isiku seisukoht, et kaebajatel oleks olnud võimalus avaldada oma seisukohti DP menetluses, mis on avalik. Samas ei saa võrdsustada detailplaneeringu menetluses osalemist ehitusloa menetlusega. Lisaks ei olnud DP materjale aluseks võttes võimalik üheselt aru saada, millist rajatist soovitakse rajada. DP p-s 3 on märgitud, et DP-ga kavandatakse olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maa-alale paigaldada uus trafo, eksponeeritav tuulik, rekonstrueerida olemasolev tuulik ja olemasolev hoone. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik erinevate rajatiste püstitamiseks, et rajada Eesti esimene kasutusest maas tuulegeneraator näidistuulejaama avalikuks muuseumieksponaadiks ja telkimisala, lõkkease jms. Tuulegeneraatori püstitamine, uue trafoalajaama ehitamine ja puurkaevu rajamine kuuluvad LKS § 38 lg 5 p-s 8 nimetatud erandite alla, mis ei vaja ehituskeeluvööndi vähendamist, kuna tegemist on tehnorajatistega. DP p-s 3 on märgitud, et tuulegeneraatori torni maksimaalne lubatud kõrgus on 30 m (generaatori keskele). Tuulegeneraatori kõrgus maapinnast (koos labadega) on 42,76 m. Tuulegeneraatori labade diameeter on 22 m (labade pikkus 11 m). Rekonstrueeritava tuuliku absoluutkõrgus merepinnast jääb võrreldes olemasoleva tuulikuga samaks. Uue tuulegeneraatori lõplikud mõõdud on täpsustamisel (dtl 17). Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas 09.12.2020 määruse p-s 33 välja toonud, et DP menetluse kohta avaldatud teated viitavad ühest küljest sellele, et kinnistule rajatakse muuseumieksponaat ning seda toetavad rajatised, sh puhkeala. Teisest küljest viitab DP sellele, et rajatakse töötav tuulegeneraator. Üheselt ei ole arusaadav ka see, kas töötav tuulik rajatakse vana tuulikut rekonstrueerides või rajatakse uus tuulik. DP p 3 kohaselt on uue tuulegeneraatori lõplikud mõõdud täpsustamisel, mistõttu ei olnud ebamõistlik kaebajate ootus, et võimalike täiendavate ehitusõigust puudutavate haldusaktide väljastamisel kaasatakse nad ehitamisele eelnevatesse haldusmenetlustesse.
35.Vaidlustatud haldusaktid puudutasid kaebajate õigusi HMS § 11 lg 1 p 3 alusel, mistõttu tuli neile anda HMS § 40 lg 1 alusel tähtaeg seisukohtade esitamiseks. Haldusmenetluses võib menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata läbi viia HMS § 40 lg 3 p-des 1-7 sätestatud alustel. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb selgitada, kas see võis mõjutada lõpptulemust (HMS § 58). Arvestades eelnevat ning kaebajate elamute kaugusi kavandatavast tuulikust (vastavalt 257 m, 491 m ja 954 m), võis eeldada, et vaidlustatud haldusaktid võivad nende õigusi piirata. Asja materjalidest ei nähtu ka, et haldusmenetluses oleks hinnatud tuulikust lähtuvaid negatiivseid mõjusid lähedal asuvate kinnistute omanikele (müra, vibratsiooni, varjutust, jäätükkide lendumist vms). Õige ei ole hinnata negatiivseid mõjusid alles kasutusloa menetluses. Vastupidine tõlgendus ei ole kooskõlas EhS §-s 8 sätestatud ehitise ohutuse põhimõttega, samuti EhS § 11 lg 2 p-dega 3 ja 6(10)
5 ning EhS § 44 p-ga 4, välistades sisuliselt võimaluse vabaneda ehitise kasutamisest lähtuvatest negatiivsetest mõjustustest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2020 määrust käesolevas asjas). Kuivõrd kaebajaid ei kaasatud vaidlustatud haldusaktide menetlusse, on vaidlustatud haldusaktid formaalselt õigusvastased.
36.Kaebajad on välja toonud, et PT ja ehitusluba ei ole vastavuses ÜP-ga. ÜP seletuskirja p 2.1.5.1 kohaselt kajastuvad tuuleenergia kasutamiseks sobilikud kohad (reservmaad) tuulegeneraatorite paigaldamiseks üldplaneeringu koondkaardil. Tuulegeneraatorite paigaldamisel Kõrgessaare vallas tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: üle 0,1 MW tuulegeneraatorite püstitamiseks tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH); üle 0,1 MW ja enam, kui ühte majapidamist teenindavaid või elektrivõrku energiat müüvad tuulegeneraatorid ei tohi rajada elamutele lähemale kui 500 m ja neid võib rajada ainult üldplaneeringu koondkaardil näidatud aladele (Kõrgessaare sadama juures ja XXXXXXX poolsaare tipus). Täpne tuulikute ja hoonete vaheline kaugus võib olla ka suurem ja määratakse täpselt detailplaneeringu KSH tulemusel ning see peab olema kajastatud detailplaneeringus olevates keskkonnatingimustes. Tuulegeneraatori võimsusega üle 0,1 MW püstitamisel on kohustuslik minimaalne kuja 500 m naaberkrundil oleva elamu või detailplaneeringu alusel kehtiva hoonestusalani (ÜP seletuskirja p 2.1.5.2, tabel 1). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kolme kaebaja elamud paiknevad lähemal kui 500 m ning nende õigustega ei ole arvestatud, mistõttu on vaidlustatud haldusaktid vastuolus ÜP-ga.
37.Kaebajad on välja toonud ka vaidlustatud haldusaktide vastuolu teemaplaneeringuga. Teemaplaneeringu seletuskiri täpsustab, et teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse püstitada ühte elektrituulikut või rajada mitmest elektrituulikust koosnevat tuuleparki, kus kasutatakse horisontaalse võlliga elektrituulikuid, mille minimaalne nominaalvõimusus on 200 kW (ühe elektrituuliku kohta). Ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 db. Planeeringus esitatud põhimõtteid peab aluseks võtma nii üksiku elektrituuliku kui ka tuuleparkide rajamisel. Teemaplaneering ei näe ette elektrituulikute (sh üksiktuulikute) rajamist väljaspool arendusalasid. Teemaplaneeringu lisa 1 kaardil on märgitud sinise ühtlase joonega tuuleenergia arendusala. Kolmandale isikule kuuluv kinnistu on märgitud tõenäoliselt ebasobiva alana (vt ka p 2.2.1; vt ka seletuskirja lk-d 8 ja 12 ja p-d 3.1.1 ja 3.1.2; vrd ka p 3.3.3). Vastustaja on tuginenud asjaolule, et kolmas isik ei soovi püstitada elektrituulikut, mille minimaalne nominaalvõimusus ei ületa 200 kW. Samas ei ole vastustaja arvestanud asjaoluga, et teemaplaneering ei näe ette väljaspool arendusalasid üldse tuulikute rajamist. Isegi kui arvestada, et kolmas isik soovis rajada uut elektrituulikut olemasoleva tuuliku asemele, oleks vastustaja pidanud ehitusloa andmisel arvestama teemaplaneeringus sätestatuga.
38.DP-s on tuuliku maksimaalseks võimsuseks märgitud 100 kW, torni kõrguseks 30 m, labade diameetriks 22 m ja maksimaalseks võimsuseks 100 kW. Rekonstrueeritava tuuliku absoluutkõrgus merepinnast jääb võrreldes olemasoleva tuulikuga samaks. Uue tuulegeneraatori lõplikud mõõdud on täpsustamisel (dtl 19). Ehitusloale on märgitud üle 100 kW võimsusega tuuliku ehitamine. Tootmisseadme põhiandmete kohaselt on XXXXXXX tuuliku maksimaalne tootmisseadme väljundusvõimsus 850 kW ning minimaalne tootmisseadme püsivalt väljastatav võimsus 12 kW. Seega õige on vastustaja hinnang, et tootmisseadet on võimalik seadistada ühele väärtusele. Samas puudub kindlus, et tuulik seadistatakse tööle alla 100 kW võimsusega, arvestades, et ehitusluba võimaldab ehitada ning kasutusele võtta üle 100 kW võimsusega tuulikut.
39.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et DP-s ja vaidlustatud haldusaktides on ka tuuliku mõõtmed erinevad. DP-s on absoluutkõrguseks (kõrgus merepinnast) märgitud torni kõrgus 30 meetrit (42,76 meetrit koos labadega). PT-ga suurendati torni kõrgust 30 meetrilt maapinnast 35,5 meetrini. Samas PT-s on märgitud, et maksimaalseks lubatud kõrguseks on praeguse tuuliku kõrgus 35,5 m tuulegeneraatori demonteerimisel ja uue püsitamisel. Ehitusprojekti joonisel on tuuliku kõrgusena märgitud 46,3 m (koos labadega). Kolmas isik on esitanud torni projekti koos mõõtmetega (dtl 216), millelt nähtub, et torni kõrgus ilma labadeta on 33 900 mm (33,9 m). Vastustaja tõi välja, 7(10)
et DP ja PT erinevus tuleneb asjaolust, et peale DP kehtestamist teostati 1995. a kasutusele võetud tuuliku mõõtmine ning mõõtmise käigus selgus, et tuuliku kõrgus koos labadega on 46,3 m (vastustaja 08.02.2021 lisa), mistõttu parandati viga PT-ga.
40.Vastustaja ei ole PT väljaandmisel viidanud konkreetsetele sätetele, millele ta PT väljaandmisel tugines. Samas ei ole PT ka vaidluse ese. Vaatamata eelnevale kohus selgitab, et EhS § 27 lg 2 p 2 järgi ei tohi projekteerimistingimuste andmine olla vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse üldplaneeringus määratud tingimusi (EhS § 27 lg 2 p 3). Tartu Ringkonnakohus selgtias 18.06.2020 kohtuotsuse nr 3-19-674 p-s 19: „EhS § 27 lõikes 4 on sätestatud loetelu tingimustest, mida võib projekteerimistingimustega täpsustada. Samas tuleb tähele panna, et projekteerimistingimusi ei anta detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3). Eelnõu seletuskirja järgi tähendab detailplaneeringu olemuslik muutmine seda, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohiks anda olukorras, kus tegelikkuses tuleb koostada uus detailplaneering. Detailplaneering on oma olemuselt osa kohaliku omavalitsuse territooriumi puudutav planeering, mida koostatakse eelkõige ehitusõiguse andmiseks. Seega seisneb detailplaneeringu olemus ehitusõiguses. Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Eelnõu seletuskirja kohaselt on seetõttu EhS § 27 lõikesse 4 koondatud alused, mille muutmine ei peaks eelduslikult olemuslikku detailplaneeringu lahendust muutma. Eelnõu autorite selgitusel püüti EhS § 27 formuleerimisel järgida seadusliku aluse täitmise nõuet, et projekteerimistingimustega ei nullitaks ära varem detailplaneeringus avalikkusega kokku lepitud lahendust.“ EhS § 27 lg 4 p 3 järgi täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud kõrguse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest. Kuivõrd praegusel juhul on DP-s torni absoluutkõrguseks 30 meetrit ning PT-ga suurendati torni kõrgust 35,5 meetrini, on ületatud EhS § 27 lg 4 p-s 3 sätestatud ülempiiri 2 meetri võrra.
41.Vastustaja toob välja, et ehitusloa väljaandmisel on arvestatud teemaplaneeringu lisa 6.4 „Tuuleenergeetika KSH aruanne“ punktidega 3.2.3 ja 3.4.4. Nimetatud punktidest tuleneb, et Eestis on elektrituulikute osas normeeritud keskkonnamõjuks vaid müra; öisel ajal elamumaal 40 dB (taotlustase – iseloomustab häid tingimusi) ja 45 dB (piirtase – iseloomustab rahuldavaid tingimusi). Eelnevast tuleneb ka minimaalne vahemaa elamute ja elektrituulikute vahel. Elektrituuliku ja elamu vaheliseks minimaalseks vahemaaks on Hiiu maakonnas määratletud 2000 m (lk 64). Tüüpiliste 2-3 MW tuulikute poolt tekitatav müratase jääb üksiku tuuliku puhul normi piiresse (40 dB uute elamumaade taotlustase öisel ajal) enamasti juba 250-350 m kaugusel (olenevalt tuuliku võimsusest ja konkreetsetest parameetritest). Tuulikute grupi puhul võib tüüpiliste 2-3 MW tuulikute puhul üle 40 dB ulatuvat müra esineda üldjuhul kuni 600-700 m kaugusel lähimast tuulikust. 45 dB mürataseme (leebem nõue ehk rahuldavad tingimused olemasolevatel elamualadel öisel ajal, rakendatav kokkuleppel maaomanikuga) leviku ulatus on üldjuhul ligikaudu poole väiksem. Konkreetne vahemaa sõltub antud kohast ja tuulikupargist (tuulikute tekitatav müratase, tuulikute arv, omavaheline paigutus jms). Väiksema müratasemega tuulikute puhul võivad vahemaad kujuneda väiksemateks ning suurema müratasemetega tuulikute ning gruppide puhul suuremaks (lk 100). DP p-s 7 on välja toodud, et müra ei tohi ületada 35 dB(A). Vastustaja ja kolmas isik ei ole selgitanud ning esitanud tõendeid rajatava tuuliku mürataseme kohta, vaid on üksnes leidnud, et müra- ja vibratsioonitasemed vastavad kehtestatud normidele (sealjuures arvestades rannas olevat mürafooni, mis on tekkinud tuulest ja merest). Samas arvestades, et vähemalt kahe kaebaja elamud paiknevad lähemal kui 700 m rajatavale tuulikule, ei saa välistada kaebajatele tuulikust tulenevaid mõjusid.
42.Kaebajad toovad välja, et tuuliku rajamine on vastuolus LKS § 38 lg-st 3 tuleneva ehituskeeluvööndi piiranguga ning rajatavale tuulikule ei laiene LKS § 38 lg 5 p-s 8 sätestatud erand. 8(10)
LKS § 38 lg 5 p 8 sätestab, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele. DP-s (lk 6) on selgitatud, et detailplaneeringuga kavandatakse olemasolevale tootmismaa sihtotstarbega maa-alale paigaldada uus trafo, eksponeeritav tuulik, rekonstrueerida olemasolev tuulik ja olemasolev hoone. Kuivõrd vaidlustatud ehitusloas esinevad vastuolud selle aluseks oleva DP-ga ning ka PT ei ole kooskõlas EhS § 27 lg 4 p-ga 3, ei ole LKS § 38 lg 5 p-s 8 sätestatud ehituskeelu vähendamine tõendatud.
43.DP p-s 7 on välja toodud, et Eestis ei ole hetkel korrektseid kehtivaid normatiive müratasemele, konkreetsete normide puudumisel on mõistlik arvestada analoogseid olemasolevaid välismaiseid või vanemaid norme ja standardeid. On kindlaks tehtud, et tuule kiirusel üle 8 m/s summutab taustamüra moodsate tuuleturbiinide hääle pea täielikult. Mereäärsetel ja metsastunud aladel on taustmüra sisealadega võrreldes suurem. Vaidlustatud korralduses on viidatud, et ehitusluba väljastatakse tingimusel, et müra ei ületa keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kinnitatud „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 seatud müra normtasemeid. Konkreetsete uuringuteta ei ole tuulikust tulenevaid negatiivseid mõjusid võimalik välistada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 määrus p 44). Asjas ei ole esitatud täiendavaid tõendeid selle kohta, et PT ja ehitusloa väljastamisel oleks hinnatud keskkonnamõjusid või hinnatud tuulikust tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid kaebajatele. Kuivõrd vaidlustatud haldusaktid on eeltoodud põhjustel õigusvastased, ei hinda kohus kaebuse teisi väiteid.
44.Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab Hiiumaa Vallavalitsuse 04.11.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/31709 ning selle aluseks oleva 14.06.2018 korralduse nr 439.
45.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kohus rahuldas kaebuse. Kolmas isik oli vastustaja poolel, mistõttu jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
46.Kaebajad esitasid taotluse Hiiumaa vallalt kaebajate menetluskulude 25 752,2 euro väljamõistmiseks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel tuleb kohtul hinnata, kas menetluskulud seonduvad vaidlusaluse haldusasja lahendamisega ning kas menetluskulude taotletud mahus välja mõistmine on kooskõlas menetluse keerukuse, materjalide mahukuse ja tehtud menetlustoimingute arvuga ega ole teise poole suhtes äärmiselt ebaõiglane. Asjakohane ei ole hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus asjas nr 3-3-180-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus asjas nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1570, p 17).
47.Kaebajad paluvad Hiiumaa Vallavalitsuselt välja mõista kaebajate menetluskuludena: 1) kaebuselt tasutud riigilõivu summas 120 eurot; 2) ekspertarvamuse kulu summas 3600 eurot; 3) 11 eurot päringute eest registritest; 4) tasu advokaadi õigusabi eest ringkonnakohtus 07.03.2021 seisuga kokku summas 22 021,2 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Kohus peab põhjendatuks kaebuselt tasutud riigilõivu 120 euro ning registritesse tehtud kulu 11 euro väljamõistmist vastustajalt. Asja juurde on esitatud kaebajatele väljastatud 28.02.2021 arve nr 210776 summas 30 509, 34 eurot. Arve spetsifikatsioonist ajavahemiku 08.09.2020–08.03.2021 kohta nähtub, et vandeadvokaadi Kaisa Laidvee tunnihind on 190 eurot ning vandeadvokaat Martin Triipani tunnihind on 250 eurot. Kohus nõustub vastustajaga, et õigusteenuse tunnitasust 190/250 eurot (millele lisandub käibemaks) lähtumine ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Ehitusloa vaidlustamisel on kohtupraktikas peetud 165 9(10)
euro suurust advokaaditöö tunnihinda (ilma käibemaksuta) professionaalse õigusteenuse tavapäraseid hindu arvestades põhjendatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 määrus haldusasjas 3-19-457, p 42). Kaebajate esitatud õigusteenuse tunnitasu ületab kohtupraktikas viidatud sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades kaebuse mahtu ning asja keerukust, peab kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 165 eurot, millele lisandub käibemaks.
48.Samuti arvestab kohus menetluskulude põhjendatuse hindamisel, et kahe esindaja kasutamine kaebajate poolt ei olnud põhjendatud TsMS § 175 lg 3 mõttes. Ka sisaldab menetluskulude nimekiri osaliselt kahekordset ajakulu arvestust (nt arve nr 210776 spetsifikatsioonil on märgitud, et 23.09.2020, 24.09.2020, 25.09.2020, 28.09.2020 on mõlemad esindajad koostanud kaebust ning esialgse õiguskaitse taotlust; 02.10.2020, 05.10.2020, 07.10.2020, 08.10.2020 on mõlemad esindajad koostanud määruskaebust; 20.10.2020, 21.10.2020, 21.10.2020 on mõlemad esindajad koostanud vastust kohtunõudele jne.) Seega suurt osa spetsifikatsioonis nimetatud toimingutest on teinud mõlemad esindajad. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud samade tegevuste dubleerimine esindajate poolt. Samuti ei nähtu kohtule ekspertarvamuse koostamise vajalikkust.
49.Arvestades eelnevat ning asjaolu, et asjas ei ole peetud kohtuistungit, ei pea kohus taotluses toodud toimingud ning nendele kulunud aega täies ulatuses põhjendatuks. Kohus mõistab Hiiumaa vallalt kaebajate kasuks välja 13 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2600 eurot, kokku 15 600 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.