3-21-708/3 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

X (i/k xxxxxxxxxxx) sündis xx xx xxxx Eestis. Ta on rahvuselt venelane ja omab Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. X on Eesti Vabariigis elanud ja viibinud tähtajaliste elamislubade alusel. Tal on olnud tähtajalised elamisload järgnevatel perioodidel: 10.03.1998-10.03.2003; 20.10.2003-19.10.2006; 05.10.200704.10.2012, 24.01.2013-23.01.2018 ja 29.01.2018-09.05.2020. Kolmel korral on PPA andnud X tähtajalised elamisload erandina ning lühemaks ajaks kui maksimaalselt võimalik, sest isik on toime pannud kuritegusid alates 1996. aastast. Perioodidel 24.01.2013-23.01.2018 ja 29.01.201809.05.2020 anti X elamisluba erandina (VMS § 124 lg 2 p 7, 9, § 125 lg 1 p 2, 4). X karistusregistrist nähtub, et tedaon karistatud üheksal korral kriminaalkorras, millest kaks on kehtivad ja seitse arhiveeritud kriminaalkaristust ning 27 korda väärteokorras, millest 13 on kehtivad ja 15 arhiveeritud väärteokaristused. Harju Maakohtu 26.05.2020 määrusega nr xxxxxxx pöörati KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele X Harju Maakohtu 10.05.2017. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 10 kuud ja 12 päeva vangistust (15.05.2020-27.03.2021). Karistus pöörati täitmisele, sest X rikkus katseajal lisakohustust läbida MTÜ Lootuse külas rehabilitatsiooniprogramm kestusega 10 kuud, kuna lahkus omavoliliselt 16.04.2020 Lootuse Külast. Isik leidis, et on terve ja ei vaja enam ravi. Samuti lahkus ta talle määratud elukohast ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba küsimata. Harju Maakohtu 22.04.2020 määrusega kuulus X vahistamisele ja isik peeti kinni 15.05.2020. Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2020 määrusega jäeti X määruskaebus Harju Maakohtu 26.05.2020 määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Harju Maakohtu 26.05.2020 määrusega nr 1-17-1827 pööratud KarS §76 lg 7 aluselt täitmisele X Harju Maakohtu 10.05.2017. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 10 kuud ja 12 päeva vangistust (15.05.202027.03.2021) oli täies ulatuses täidetud ning isik oli vabastatud Tallinna vanglast 26.03.2021. X Tallinna vanglas viibimise ajal oli isikule taotletud uus, kehtiv reisidokument Venemaa Föderatsiooni saatkonnas Eesti Vabariigis ehk isikule oli taotletud Venemaa Föderatsiooni pass kuna varasem lõpetas oma kehtivuse. X Tallinna vanglas viibimise ajal oli PPA saanud Venemaa Föderatsiooni konsulaadilt kinnituse, et X reisidokument on valmis ning selle kättesaamiseks peab X isiklikult ilmuma konsulaati. PPA oli veendumusel, et X Tallinna vanglast vabanemispäeval oleks organiseeritud X Venemaa Föderatsiooni saatkonda Eesti Vabariigis konsuli vastuvõtuaeg reisidokumendi kättesaamiseks ning edasine transport Narva piiripunkti, kust isik oleks välja saadetud Venemaa Föderatsiooni. Maailmas toimuva epidemioloogilise olukorra tõttu ehk COVID19 viiruse leviku tõttu oli Venemaa Föderatsiooni saatkond koos konsulaadiga pandud kinni karantiiniks. Vesteldes kirja teel Venemaa Föderatsiooni suursaatkonnaga Eesti Vabariigis, ei saanud Venemaa Föderatsiooni saatkond anda täpseid vastuseid, millal nad avavad taas oma uksed. Arvestades eelmainitud pöördus PPA seisukohale, et X suhtes esineb põgenemisoht ning oht avalikule korrale, arvestades tema eelnevat käitumisviisi, ning et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid ning peale Tallinna Vanglast vabanemist on vajalik X kinnipidamine ning edasine paigutamine PPA kinnipidamiskeskuses. Peale vabanemist Tallinna Vanglast, toimetati X PPA kinnipidamiskeskusesse Põhja Prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve toimingute läbiviimiseks. Kuna X oli koostatud keelduv otsus tähtajalise elamisloa andmisest, peale vangistuse aja lõppu lõppes ka X õiguslik alus viibida Eesti Vabariigi territooriumil. Peale Tallinna Vangla vabanemist viibib X Eesti Vabariigi õigusruumis illegaalselt. 26.03.2021 PPA Kinnipidamiskeskuses migratsioonijärelevalveliste toimingute läbiviimisel selgus, et X oli saabunud kaks Harju Maakohtu 18.02.2021 määrust asjades nr xxxxxxx ja nr xxxxxx. Harju Maakohtu kohtumääruse nr xxxxxx resolutsiooni järgi Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1, 2 alusel otsustati asendada X PPA Põhja prefektuuri 20.12. 2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,15,015603 määratud tasumata rahatrahv 160 eurot ehk 40 trahviühikut arestiga 4 (neli) päeva. VTMS § 205 lg 2 kohaselt oli X kohustatud 1 (ühe) kuu jooksul pärast Harju Maakohtu 26.05.2020 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxxx mõistetud ja täitmisele pööratud ärakandmata karistuse ärakandmist ilmuma aresti kandmiseks PPA Põhja prefektuuri Tallinna arestimajja (Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1). Harju Maakohtu kohtumääruse nr xxxxxx

resolutsiooni järgi Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel otsustati asendada Xile PPA Põhja prefektuuri 21.07.2017 otsusega väärteoasjas nr 2315,17,004470 määratud tasumata rahatrahv 200 eurot ehk 50 trahviühikut arestiga 5 (viis) päeva. VTMS § 205 lg 2 kohaselt oli X kohustatud ühe kuu jooksul pärast Harju Maakohtu 26.05.2020 määrusega kriminaalasjas nr xxxxxx mõistetud ja täitmisele pööratud ärakandmata karistuse ärakandmist ilmuma aresti kandmiseks PPA Põhja prefektuuri Tallinna arestimajja. Xiga läbiviidud küsitluse raames, nõustus isik täitma Harju Maakohtu poolt määratud aresti. Xile oli selgitatud, et peale tema aresti täitmist, koostatakse isikule uus kinnipidamine väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kuni ajani, mil Venemaa Föderatsiooni saatkond Eesti Vabariigis avab oma uksed ning reisidokumendi kättesaamine on uuesti võimalik. X nõustus pakutuga ning ei avaldanud vastuväiteid. 26.03.2021 lõppes Xi seaduslik alus viibida Eesti Vabariigi territooriumil pärast Tallinna vanglast vabanemist. Eelpool mainitud Harju maakohtu otsus, mida X oli nõus täitma, pikenes isiku seaduslik viibimisaeg kuni 04.04.2021. Alates 04.04.2021 isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. X peeti kinni 04.04.2021 kell 10.01 VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. PPA koostas 04.04.2021 isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241151, mis kuulus täitmisele kohaselt, kuid mitte hiljem, kui 04.04.2021. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 04.04.2021. Isikule kohaldati ettekirjutusega sissesõidukeeldu Schengeni suhtes 3 aastaks. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht. Illegaalimenetluse raames oli Xiga viidud läbi küsitlus, kus isik tunnistas, et tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning kindlat elukohta Eesti Vabariigi territooriumil. Isik tunnistas, et ta ei suhtle oma lastega ning peale oma õe tal ei ole teisi sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigiga. X teatas küsitluse käigus, et on nõus lahkuma vabatahtlikult Eesti Vabariigi territooriumilt vältimaks üleliigseid sunnirakendamise meetmeid. Xi lahkumisettekirjutuse puhul on arvestatud isiku suhtumisega toime pandud kuritegudesse, samuti ka karistusjärgset käitumist, ning on alust arvata, et X vaatamata tema palvetele ja lubadusele viibida väljaspool PPA kinnipidamisasutust tema poolt kindlaksmääratud kohas, võib X väljasaatmisest kõrvale hoida. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid PPA leidis, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Tähtajalise elamisloa andmise/pikendamise ja lahkumisettekirjutuse menetluse raames ning eelnevalt PPA poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et täidetud on VMS § 124 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus ning PPA leidis, et Xi Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. Oma tegevusega on X mitmel korral kahjustanud tugevalt teiste isikute õigusi ja vabadusi, mis on otseselt ohustanud avalikku korda ja ühiskondlikku turvatunnet ning PPA on seisukohal, et ka tulevikus võib X kahjustada teiste isikute õigusi või huve (eelkõige rahvatervist, omandit ning ühiskonna turvalisust ja toimimisvõimet), kui ta tegeleb suures koguses narkootiliste ainete käitlemisega, varavastaste kuritegude toimepanemisega ning kui ta käitleb lõhkeainet ja selle olulisi osasid. Lisaks ka Xi varasem käitumisviis näitab, et isik kaldub kõrvale täitmast leebemaid järelevalvemeetmeid nagu seda näitas isiku rehabilitatsiooni ravile saatmine ning edasine omavoliline lahkumine rehabilitatsioonikeskusest (Lootuse küla). PPA hinnangul on seega täidetud ka VMS § 124 lg 1 ps 3 sätestatud eeldused ning Xi Eestis viibimine võib ohustada teiste isikute õigusi või huve. Käesoleval ajal Eesti Vabariigi prioriteet on selliste kuritegude ennetamine, ning avalik huvi on väga kõrge. Kui kriminaalkorras karistamine on reaktsioon juba tehtud teole ning teenib ka

potentsiaalselt ohtliku isiku eraldamise eesmärki muust õiguskuulekast ühiskonnast, siis sundtäidetava lahkumisettekirjutuse puhul peamise eesmärgina tuleb praegusel juhul näha riigi soovi hoida ära tulevikus toimuvaid võimalikke uusi süütegusid. Sellest nähtub ka riigi usaldamatus isiku vastu, kellele on varem antud viibimisõigus, isik aga on oma käitumisega riigi usaldust kuritarvitanud. Arvestades ülalmainitut ning tulenevalt PPA otsuses nr 15.3-3.2/155-8 28.09.2020 kirjeldatud asjaoludest ja Xi varasemast käitumisest PPA leiab, et on täidetud VSS § 68 p 4 välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isik on varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole varasemalt seadusekuulekalt käitunud ning täitnud kohtumäärusi, millega kohus määras leebemaid järelevalveja karistusmeetmeid. Arvestades Xi varasemat käitumist ja kohtu poolt määratud meetmete täitmisest kõrvalehoidumist on PPA arvamusel, et ka seekord ei täida X leebemaid järelevalvemeetmeid ning arvatavasti isik ei ole leebemate järelevalvemeetmete ja väljasaatmiskohustuse täideviimiseks PPA-le kättesaadav. Lisaks, nagu ennem oli mainitud, puudub isikul isikut tõendav dokument, küll aga on dokument valmis ja asub Venemaa Föderatsiooni saatkonnas Eesti Vabariigis, kuid COVID-19 viiruse karantiini tõttu on saatkonna uksed suletud ja dokumendi kättesaamine võimatu. PPA on arvamusel, et kui anda Xile võimalus leebemate järelevalvemeetmete täitmiseks, milles täitmisest, PPA arvates, isik arvatavasti kõrvale kaldub, on isik ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita ning põgenemise korral on isik raskemini tuvastatav. Karistusregistrist nähtuvad isiku karistused üheksal korral kriminaalkorras, millest kaks on kehtivad ja seitse arhiveeritud kriminaalkaristust ning 27 korda väärteokorras, millest 13 on kehtivad ja 15 arhiveeritud väärteokaristused ning lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise puhul on tegemist PPA poolse prognoosotsusega, ning PPA võtab arvesse asjaolu, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, võib kahjustada teiste isikute õigusi või huve (eelkõige rahvatervist, omandit ning ühiskonna turvalisust ja toimimisvõimet). Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks mineviku sündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel, mistõttu on kuriteo toimepanemise fakt avalikule korrale ja seeläbi riigijulgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks. Tuginedes eeltoodule ja arvestades Xi emotsionaalset seisu ja eelnevat käitumisviisi on PPA seisukohal, et isik ei täida vabatahtlike järelevalvemeetmeid ning kaldub kõrvale lahkumisettekirjutuse täitmisest ehk et ei lahku Eesti Vabariigi territooriumilt. Seega PPA peab vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). PPA arvates kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Antud juhul ei ole alternatiivi X kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, PPA on kaalunud välismaalase eelnevalt toime pandud õigusrikkumiste laadi ja raskust, asjaomaste isikutega seotud ohte, võtnud arvesse välismaalase Eesti Vabariigis elamise asjaolusid, sh tema perekonnaliikmeid, ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga, asus seisukohale, et kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba X (sünd xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 68 p 4 nimetatud põhimõtted ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja koostoimes, leiab, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 68 p 4 nimetatud põhimõtted ja VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise asjaolud. VSS § 15 lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule. VSS § 68 p-st 1 tuleneb, et põgenemisohuna käsitatakse muuhulgas seda, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Välismaalase põgenemise ohule võivad viidata muuhulgas elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine ning varasem käitumine. PPA-le antud isiku ütluste kohaselt tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid ning kindlat elukohta Eesti Vabariigi territooriumil. Isik tunnistas, et ta ei suhtle oma lastega ning peale oma õe tal ei ole teisi sotsiaalseid sidemeid Eesti Vabariigiga. X on teatanud PPA-le, et on nõus lahkuma vabatahtlikult Eesti Vabariigi territooriumilt vältimaks üleliigseid sunni rakendamise meetmeid. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Xil selline viibimisalus puudub. Samuti puudub tal kehtiv isikut tõendav dokument. Tema passi kättesaamine Venemaa Föderatsiooni suursaatkonnast viibib, kuna saatkond on hetkel suletud ning ei ole teada, millal see avatakse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Kohus märgib, et isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. Käesoleval juhul Xil puuduvad seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks (VMS § 43). Isiku eelnevast käitumisest võib järeldada, et isik ise ei kavatse