Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar 30. märts 2021, Tartu 3-19-1039 Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. mai 2019. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartidele nr th-2019-01609/1, th-2019-01615/1, th-2019-01614/1, th-2019-01610/1, th-2019-01613/1 ja th-2019-01618/1. Tartu Halduskohtu 11. septembri 2020. a otsus AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – AS Atko Bussiliinid esindaja adv Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet esindajad Tiina Prunn ja Priit Kiidron
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 11. septembri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. aprill 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 8. mai 2019. a. mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusel AS-le Atko Bussiliinid a) bussi (reg.nr 259BCS) kohta mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi (kontrollkaart) th-2019-01609/1, millega kohaldas bussile sõidukeelu; b) bussi (reg.nr 004MNG) kohta kontrollkaardi th-2019-01615/1, millega suunas bussi erakorralisele ülevaatusele; c) bussi (reg.nr 521BCR) kohta kontrollkaardi th-2019-01614/1, millega suunas bussi erakorralisele ülevaatusele;
d) bussi (reg.nr 780BDJ) kohta kontrollkaardi th-2019- 01610/1, millega suunas bussi erakorralisele ülevaatusele; e) bussi (reg.nr 280MNL) kohta kontrollkaardi th-2019-01613/1, millega kohaldas bussile sõidukeelu; f) bussi (reg.nr 281MNL) kohta kontrollkaardi th-2019-01618/1, millega suunas bussi erakorralisele ülevaatusele.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 8. mail 2019 koostatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartide nr th-2019-01609/1, th-2019-01615/1, th-2019-01614/1, th-2019-01610/1, th-2019-01613/1 ja th-2019-01618/1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusaktides sedastatud väidetavaid rikkumisi ehk tehnonõuetele mittevastavusi bussidel ei esine. PPA ei ole tõendanud busside mittevastavust tehnonõuetele.
3.Vastuses kaebuses Politsei- ja piirivalveamet (PPA) vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.
5.Kontrollkaartide andmise õiguslikuks aluseks on LS § 1962 lg 1 p-d 8 ja 9 viitega sama seaduse § 73 lg-le 71 ja LS § 91 lg 2 p 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
15.detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ § 5 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 5. Kohtupraktikas on sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist peetud menetlustoiminguks ning kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos kontrollitavate detailide loeteluga toimingu protokolliks. Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid.
6.Bussidel tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid, milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused. Lisaks on busside juhid allkirjastanud kontrollkaardid neile vastuväiteid esitamata.
7.Vaidlustatud kontrollkaartide alusel on kaebaja kõik kuus sõidukit pidanud läbima erakorralise ülevaatuse. Buss 259BCS tunnistati ka erakorralisel ülevaatusel 29. juulil 2019 olulise vea tõttu omal jõul sõitmiseks kõlbmatuks, sest suitsusus ületab nõuetega ettenähtud piirväärtuseid. Buss 521BCR tunnistati ka 24. mail 2019 tehniliselt mitte korrasolevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele. Buss 780BDJ tunnistati ka 3. juunil 2019 tehniliselt mitte korrasolevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele. Buss 281MNL tunnistati ka 13. mail 2019 tehniliselt mitte korrasolevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele. Bussid 004MNG ja 280MNL läbisid ülevaatuse vastavalt 27. mail ja 12. juunil 2019. Sellise aja järel ülevaatuse läbimine aga ei tõenda, et kontrollkaardil märgitud tehnilisi rikkeid ja puudusi 8. mail 2019 ei esinenud. Seega olid kõigi busside puhul tuvastatud rikked või puudused, mis õigustasid busside erakorralisele ülevaatusele saatmist ja kuuest bussist kahele bussile sõidukeelu kehtestamist.
8.Kaebaja ei ole tõendanud kontrollkaartide alusetust ega õigusvastasust. Samuti seda, et keegi kaebaja bussijuhtidest oleks politsei poolt kontrollimisel bussidel avastatud puudused kohapeal
kõrvaldanud või vaielnud vastu kontrollkaartidel PPA ametnike menetlustoimingute käigus avastatud rikete või puuduste olemasolule. Avalikul bussiliiniveol (tl 14–19) tegutseva bussijuhi ametit pidava isiku puhul tuleb eeldada, et tal on piisavad teadmised, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid. Seega tuleb järeldada, et bussijuhid, kes tegutsesid kaebaja nimel, olid kontrollkaartidele märgitud rikete ja puudustega nõus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tegelikkuses väidetavaid rikkumisi ehk tehnonõuetele mittevastavusi bussidel ei esine. Kuivõrd tegemist on koormavate haldusaktidega, peab PPA olema suuteline tõendama vastavate haldusaktide andmise alust. Antud juhul ei ole PPA aga seda teinud. Kontrollkaardilt ei nähtu, et tegemist oleks protokolliga, mida allkirjastades nõustub juht välja toodud puudustega ning kinnitaks nende olemasolu. Samuti ei ole kontrollkaardil kohta, kuhu sõidukijuht saaks võimalikke vastuväiteid kirja panna. Juht on akti allkirjastanud vaid selle kättesaamise tuvastamiseks, mitte ei kinnita allkirjaga väidetud puuduseid. PPA poolt esitatud piltide ja video juurde ei olnud esitatud konkreetseid selgitusi, mis piltidelt nähtub ning mida sellega tõendada soovitakse. Muuhulgas sedastas PPA esindaja kohtuistungil, et piltidelt ei olegi tegelikult võimalik puuduseid näha. PPA ei ole välja toonud kaalutlusi, millest ta haldusakti andmisel lähtus. Haldusakti resolutsioonist ei nähtu üheselt, mis olid haldusakti andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud ega ka kaalutlused, millest PPA haldusakti andmisel lähtus. Halduskohus ei ole oma otsuses piisavalt analüüsinud kaebajale kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi, lisaks ei ole kohus täitnud tal lasuvat uurimispõhimõtet selle asjaolu välja selgitamisel. Vastustaja on esitanud seisukoha, et kuivõrd 31. augustil 2019 lõppes riigihanke bussiliinide leping, millega teenindati Valgamaad, on haldusaktid ammendunud ja tühistamiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuivõrd kaebajast juriidiline isik jätkab sõitjate veo valdkonnas, ei ole haldusaktid kaebaja jaoks täielikult ammendunud, seega on tühistamiskaebuse esitamine põhjendatud.
10.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PPA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. PPA selgitab, et Määruse nr 114 lisas 3 on määratletud, millised puudused on olulised ja millised on ohtlikud. PPA üksnes fikseerib rikete või puuduste olemasolu sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt on politseiametnikul olulise rikke või puuduse korral õigus suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele ning ohtliku rikke puhul rakendada sõidukeeldu, kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist. Seega on seadusandja juba ette ära kaalunud, milliste rikete/puuduste korral tuleb milliseid meetmeid rakendada, et liiklusohtu vältida. Kaebaja on kogu kohtumenetluse vältel väitnud paljasõnaliselt, et bussidel ei esinenud kontrolli teostamise ajal kontrollkaartides viidatud puuduseid, kuid ei ole esitanud omalt poolt ühtki tõendit selle kohta ega ole selle võimatust usutavalt põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid kaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 halduskohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et PPA ei ole tõendanud kaebaja bussidel puuduste esinemist ja seega oli kahele bussile sõidukeelu kohaldamine ja nelja bussi erakorralisele ülevaatusele suunamine õigusvastane. Lisaks eelnevale ei ole vastustaja põhjendanud meetmete kohaldamist kaalutlusotsusena. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja kaevatavas lahendis viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et PPA poolt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimine liiklusjärelevalve käigus on menetlustoiming. Kontrollimisega vahetult ei tekitata, muudeta ega lõpetata isiku õigusi ega kohustusi. PPA on liiklusjärelevalve teostajaks tulenevalt LS § 193 lg-st 1. Tehnonõuetele vastavuse kontroll ei ole ka toiming HMS § 106 lg 1 mõttes, vaid üks osa liiklusjärelevalve menetlusest. Vastavalt ei vasta PPA tegevus kontrolli läbiviimisel ei haldusakti ega toimingu mõistele ja on seega üksnes üheks toiminguks liiklusjärelevalve teostamisel.
14.Määrusega nr 114 on sätestatud PPA ametnike õigused ja kohustused sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus, s.h kontrollimise metoodika ning avastatud mittevastavuste kvalifitseerimine ning sel juhul kohaldatavad meetmed. Vaidlust ei ole ka selles, et rikke või puuduse avastamisel koostatakse määruse nr 114 § 3 lg 3 kohaselt kontrollkaardid vastavalt määruse nr 114 lisadele 1 ja 2. Kontrollkaartidel kajastatakse menetlustoimingus kontrollitavaid valdkondi (määrus nr 114 § 3 lg 31) ja kontrolli käigus konkreetsete detailide osas avastatud puudusi ja rikkeid, s.o kontrolli eesmärki, käiku ja tulemust. Seega on kontrollkaardil selles osas menetlustoimingu protokolli tunnused (HMS § 18 lg 2).
15.Tulenevalt määruse § 114 § 3 lg-st 1 hõlmab tehnonõuetele vastavuse kontrollimine liiklusjärelevalve käigus: 1) mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalset hindamist; 2) mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemist liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamist; 3) mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamist. Kommertssõiduki, s.o m.h mootorsõiduki, mis on kasutatav sõitjateveoks, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha (määrus nr 114 § 1 lg 3), kontrollimisel PPA ametnik kontrollib: 1) visuaalselt mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavust; 2) viimase kontrollimise kontrollkaarti ja tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli kontrollkaarti või välisriigis liiklusjärelevalve käigus tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kontrollkaarti; 3) kas varasemal kontrollimisel avastatud rike või puudus on kõrvaldatud. Kehtiv õigus ei näe seega ette, et kontrolli käiku ja kontrollimisel avastatud puudusi tuleks liiklusjärelevalve raames lisaks kontrollkaardi koostamisele täiendavalt dokumenteerida. Samuti ei tulene menetluskorrast, et visuaalsel kontrollimisel ilmnenud puuduste või rikete tõsikindlaks tuvastamiseks tuleks kohapealsele kontrollile lisaks koguda täiendavaid tõendeid. Vastavalt määruse nr 114 § 3 lg-le 2 peab mõõtevahendi abil kontrollima määruse nr 114 lisades 2 ja 3 nimetatud (S)-tähisega detaile, teiste detailide kontrollimisel ei pea mõõtevahendit kasutama, kuid kontrollimise kvaliteedi tõstmise eesmärgil on see soovitatav. Määruse nr 114 lisas 3 on iga detaili kohta kontrollimise meetodi lahtris ette nähtud kontrolli protseduur. Valdavalt ongi kontrolli meetodiks vaatlus, mille teostamiseks mõne detaili puhul tuleb
rakendada täiendavaid tegevusi. Näiteks roolihoovastiku kontrollimiseks ratastega maapinnale toetuval ja töötava mootoriga (roolivõimendi) sõidukil tehakse roolirattaga täispööre; hoovastiku liikumise kontroll vaatlusega. Kontrollkaardi lahtrid 1-10 (määrus nr 114, lisa 2) ongi seega tõendiks sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise, samuti avastatud puuduste ja rikete kohta. Kontrolli läbiviimise juures viibiv sõiduki juht saab kontrollkaardile allkirja andes ühtlasi märkida, kui kontrolli ei teostatud vastavalt metoodikale või kui tema hinnangul tuvastati puudus või rike ebaõigesti.
16.Praeguses asjas ei ole kaebajale kuuluvate sõidukite juhid ühegi vaidlusaluse sõiduki kontrollkaardile märkinud, et kontrollimisel oleks esinenud minetusi või puudusi või rike oleks tuvastatud ebaõigesti. On õige, et juhi märkuste jaoks ei ole kontrollkaardil eraldi lahtrit ette nähtud. Samas on võimalik märkuse tegemine allkirja lahtri juurde või saab osutada vähemalt suuliselt selle, kui juhi hinnangul mingis osas kontrolli läbiviimine ei vastanud nõuetele või kontrolli tulemusel tehtud järeldused olid ebaõiged. Kui sõidukite juhid neid võimalusi ei kasutatud, puudus ka vastustaja ametnikul võimalus kaebaja seisukohtadega vastavas osas arvestada. Ringkonnakohus jagab kaevatavas otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et LS § 72 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p 7, § 5, § 10 p 1 alusel saab bussijuhilt eeldada teadmisi tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja seega kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväidete esitamise võimalusest. PPA-le ei ole etteheidetav, kui kaebajale kuuluvate sõidukite juhid ei omanud selles vallas piisavaid teadmisi või ei soovinud kontrolli käigu ja tulemustega kohta arvamust avaldada. Kuid ka juhul, kui bussijuhid oleks märkinud kirjalikult vastuväited kontrollkaardile, ei oleks see kõrvaldanud kontrollkaardi kui tõendi tähendust. Vastuväite esitamine andnuks aga PPA-le indikatsiooni, et konkreetse puuduse või rikke tuvastamine on vaidluse all ja seega võib olla soovitav kontrolli tulemuste täiendav dokumenteerimine või ka näiteks detaili visuaalse kontrolli kordamine. Sellele vaatamata on kontrollkaart tõend selle kohta, et PPA ametnik tuvastas sõiduki kontrollimisel kontrollkaardile märgitud puuduse ja/või rikke.
17.PPA õigusi ja kohustusi puuduse või rikke avastamise korral reguleerib määruse nr 114 § 5. Selle esimese lõike teise ja kolmanda lause kohaselt, kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise või välisriigis registreeritud kommertssõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit ja selle haagist erakorralisele ülevaatusele või välisriigis registreeritud kommertssõidukit põhjalikumale läbivaatusele lähimasse ülevaatuspunkti. Ringkonnakohus leiab, et toodud säte annab ühtlasi võtme määruse nr 114 § 5 lg 2 tõlgendamiseks. See norm näeb ette, et kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) olulise rikke või puuduse korral suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele ning välisriigis registreeritud kommertssõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse ülevaatuspunkti; 2) ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Normis on kasutatud mõistet „võib“, mis tavapäraselt märgib, et haldusorganil on õigus ja kohustus asjaolusid kaaludes otsustada, kas meedet üldse kohalda. Samas viitab määruse nr 114 § 5 lg 1 ls 3 kasutatud mõiste „ei pea“ sellele, et olulise või ohtliku puuduse või rikke avastamisel võib jätta lõikes kaks nimetatud meetme kohaldamata üksnes lõikes üks nimetatud juhul. Esimese ja teise lõike koostoimes saab seega järeldada, et olulise või ohtliku puuduse või
rikke avastamise üldjuhul tuleb lõikes kaks nimetatud meedet kohaldada, kuid võib esineda erandlikke olukordi, mil PPA võib loobuda meetme kohaldamisest.
18.Käesolevas asjas ei väida kaebaja, et esineks erakorralised asjaolud, mille tõttu oleks PPA pidanud vähemalt kaaluma kaebaja 4 bussi erakorralisele ülevaatusele suunamisest ja 2 bussi suhtes sõidukeelu kohaldamisest loobumist. Ka ringkonnakohtule ei ole asja materjalide pinnal selliste asjaolude esinemine äratuntav. Vastavalt ei ole PPA-le etteheidetav meetme kohaldamise ebapiisav põhjendamine või kaalutlusõiguse teostamata jätmine.
19.Määruse nr 114 §-des 3 kuni 5 sätestatud menetluskorrast tuleneb ühtlasi seegi, et sõiduki erakorralisele ülevaatusele suunamise või sõidukeelu kohaldamise otsus tehakse liiklusjärelevalve tulemusena kontrolli teostamise järel ilma kontrollkaardile märgitud puuduste ja rikete esinemise täiendava kinnituseta. Seega ei ole näiteks vajalik tehnilise ekspertiisi korraldamine puuduse või rikke esinemises veendumiseks. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalustes kontrollaktides haldusaktina käsitatavas osas (lahtrid 11-16) ei pidanud vastustaja lisaks puuduste ja rikete kirjeldamisele ning nende määratlemisele olulise või ohtliku puuduse või rikkena enam esitama täiendavaid kaalutlusi busside suhtes meetme kohaldamise otsustamisel. Kontrollakti kohane täitmine oli piisav, et anda kaebajale võimalus saada aru, millised puudused ja rikked PPA tuvastas ning kas ta hindas tuvastatud puudused ja rikked oluliseks või ohtlikuks.
20.Ühtlasi saab menetluskorrast järeldada, et juhul kui sõiduki omanik ei nõustu kontrollkaardile märgitud puuduse või rikke esinemisega sõidukil, tuleb tal vaidluse korral oma väidet tõendada. Seega on ekslik kaebaja arusaam, et vaidluse korral peab PPA asuma täiendavalt puuduste ja rikete esinemist tõendama. Käesoleval juhul on PPA teinud kontrolli teostamisel fotosid ja videoülesvõtteid. Sellist kohustust PPA-l vahetult ei ole, kuid kontrolli jäädvustamine hõlbustab kontrolli käigu, samuti avastatud puuduste ja rikete mõistmist. Isegi, kui üksikult võetuna ei ole fotol puuduse või rikke esinemine tuvastatav, kinnitab see siiski kontrolli teostamist ja seda, et detail on olnud ametniku tähelepanu all. Teisalt võimaldavad fotod ka kaebajal selgitada ja põhjendada, miks tema arvates puudust või riket ei esine. Kuna vaidlusalused sõidukid olid kaebaja valduses, siis saab eeldada, et pärast kontrolli oli kaebajal võimalik endal veelkord kontrollida, kas kontrollkaartidele märgitud puudused ja rikked tegelikkuses esinesid. Vastavalt saanuks kaebaja dokumenteerida ka oma kontrolli tulemused. Sõltuvalt etteheidetava puuduse või rikke olemusest ei saa välistada, et kontrollkaardil märgitud puuduse või rikke esinemise kahtluse alla seadmiseks võib piisav olla ka ainuüksi vastuväite esitamine. Kuid ka sel juhul saab tegemist olla üksnes põhjendatud vastuväitega, milles kaebaja selgitab ja põhjendab, miks tuvastatud asjaoludel konkreetset puudust või riket ei saanud sõidukil olla. Kaebaja üldsõnaline väide, et kontrollkaardile märgitud puudusi ja rikkeid bussidel ei esinenud, ei ole kontrollitav ega lükka ümber kontrollkaartidega tuvastatut. Seda, et tuvastatud puudus või rike oleks ebaõigesti hinnatud oluliseks või ohtlikuks ei ole kaebaja PPA-le üldse ette heitnud.
21.Puuduste ja rikete puudumine ei ilmne sellestki, et kaks bussi läbisid erakorralise ülevaatuse esimesel katsel. Kaebaja ei korraldanud ühegi bussi erakorralisele ülevaatusele saatmist vahetult PPA kontrolli teostamise järel. Seejuures neli bussi kuuest ei läbinud erakorralist ülevaatust esimesel korral. See iseenesest kinnitab, et bussid ei vastanud tehnonõuetele. Kuid ka kahe bussi osas, mis läbisid erakorralise ülevaatuse esimesel korral, ei saa järeldada, et kontrollaktis märgitud puudusi ei esinenudki. Ilmselt võib eeldada, et sõiduki ülevaatusele eelnevalt kõrvaldatakse teadaolevad puudused ja rikked. Enam kui kaks nädalat hiljem toimunud ülevaatusel sõiduki tehnonõuetele vastavaks tunnistamine ei kinnita seega, et sõiduk ka PPA kontrolli teostamise ajal tehnonõuetele vastas. Muid tõendeid ega isegi täpsemaid väiteid detailide tehnonõuetele vastavuse kohta kaebaja ei esitanud.
22.Eeltoodu aluse jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
23.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.