Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. mai 2019. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartidele nr th-2019-01609/1, th-201901615/1, th-2019-01614/1, th-2019-01610/1, th-2019-01613/1 ja th-2019-01618/1
Menetlusosalised
Kaebaja – Aktsiaselts Atko Bussiliinid, volitatud esindaja advokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindajad Tiina Prunn ja Priit Kiidron
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil, 29. juuli 2020
Resolutsioon
1.Võtta sõidukite taustakontrolli andmed tõenditena asja juurde.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 12. oktoobril 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 08.05.2019. a. ATKO BUSSILIINID AS-le (kaebaja) kuuluvate busside osas mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli, mille käigus:
1.1.bussi (registreerimismärk 259BCS) osas väljastas mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaarti (kontrollkaart) th-2019-01609/1, millega kohaldas kaebaja bussile sõidukeelu;
1.2.bussi (registreerimismärk 004MNG) osas väljastas kontrollkaardi th-2019-01615/1, millega suunas kaebaja bussi erakorralisele ülevaatusele;
1.3.bussi (registreerimismärk 521BCR) osas väljastas kontrollkaardi th-2019-01614/1, millega suunas kaebaja bussi erakorralisele ülevaatusele;
1.4.bussi (registreerimismärk 780BDJ) osas väljastas kontrollkaardi th-2019- 01610/1, millega suunas kaebaja bussi erakorralisele ülevaatusele;
1.5.bussi (registreerimismärk 280MNL) osas väljastas kontrollkaardi th-2019-01613/1, millega kohaldas kaebaja bussi osas sõidukeelu;
1.6.bussi (registreerimismärk 281MNL) osas väljastas kontrollkaardi th-2019-01618/1, millega suunas kaebaja bussi erakorralisele ülevaatusele.
2.Aktsiaselts Atko Bussiliinid esitas 31.05.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 08.05.2019. a koostatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartide nr th-2019-01609/1, th-2019-01615/1, th-2019-01614/1, th-2019-01610/1, th2019-01613/1 ja th-2019-01618/1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt teostas PPA 08.05.2019. a kaebajale kuuluvate busside osas kontrolli ning suunas bussid erakorralisele ülevaatusele. Kahe kaebajale kuuluva bussi puhul kohaldas PPA sõidukeeldu.
3.Tartu Halduskohus jättis 12.06.2019. a määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli selgitada, kas Valga maakonna liinide avaliku teenindamise leping endiselt kehtib ning esitada sellekohased tõendid. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluste kontrollkaartide näol tegemist haldusaktidega, vaid toimingutega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. Sellest tulenevalt võib kohtu hinnangul olla lubatav esitada tuvastamiskaebus, sest toiminguid ei ole võimalik vaidlustada tühistamisnõudega.
4.Kaebaja esitas 25.06.2019. a vastuse kohtu määrusele, milles mh selgitas, et Valga maakonna liinide avaliku teenindamise leping on jätkuvalt kehtiv. Ühtlasi märkis kaebaja, et vaidlusalused kontrollkaardid on haldusaktid ning viitab kohtupraktikale (Tallinna Halduskohtus kohtuasjad nr 3-19-271 ja nr 3-19-389). Kaebaja selgitas, et kontrollkaartide näol on tegemist olukorraga, kus PPA politseiametnik ehk liiklusjärelvalve teostaja kohaldab liiklusseaduse (LS) alusel mingisuguse sanktsiooni – milleks on antud juhul kas erakorralisele ülevaatusele suunamine või sõidukeelu kohaldamine. LS-st tulenevalt on tegemist liiklusjärelvalve teostaja otsusega. Seega on tegemist reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega ehk haldusaktiga.
5.Tartu Halduskohus võttis 05.09.2019. a määrusega menetlusse Aktsiaselts Atko Bussiliinid kaebuse PPA 08.05.2019. a koostatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaartidele nr th-2019-01609/1, th-2019-01615/1, th-2019-01614/1, th-2019-01610/1, th-2019-01613/1 ja th-2019-01618/1. Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja leiab, et PPA vaidlusalused kontrollkaardid on vastuolus kehtiva õigusega ja PPA on jõudnud ebaõigetele järeldustele, mistõttu tuleb tuvastada haldusaktide õigusvastasus ja need tühistada.
6.1.Vaidlustatud haldusaktides sedastatud väidetavaid rikkumisi ehk tehnonõuetele mittevastavusi vastavatel bussidel ei esine. Kuivõrd tegemist on koormavate haldusaktidega, peab PPA tõendama haldusaktide andmise alust. Antud juhul ei ole PPA seda teinud.
6.2.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus akti kehtetusest hoolimata kaasneb sellega kaebajale negatiivne mõju. Negatiivne mõju seisneb võimalikes sanktsioonides – nt on tellijal mh õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada (Valga maakonna liinide avaliku teenindamise lepingu p 11.5). Negatiivne mõju kaasneb ka tulenevalt autokaubaveo komisjoni tööst – tegemist on komisjoniga, mis vaatab läbi ja kontrollib Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud autoveoseaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse, karistusseadustiku, Euroopa Liidu autoveoalaste otsekohalduvate õigusaktide, autovedu reguleerivate välislepingute ning muude õigusaktide autoveo-ja liiklusalaste õigusrikkumiste teated ning teeb toimepandudrikkumiste osas ettepanekuid asjakohaste meetmete rakendamiseks, mis tagaksid autovedudel ausa konkurentsi, liiklusohutuse tõhustamise ja rahvusvahelise õiguse järgimise.
6.3.Kaebaja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et haldusakti kehtivus on küll lõppenud, kuid omavad negatiivset mõju kaebajale. See võib mõjutada kaebaja edaspidiseid osalusi riigihangetel ja võib omada kaebaja majandustegevuses negatiivset mõju. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja tegevus, kaebaja sõidukite erakorralisele ülevaatusele suunamisel ja sõidukeelu kehtestamisel, lähtus õigusaktides kehtestatud nõuetest ning oli õiguspärane.
7.1.Kontrollkaardid on vormistatud sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatud kaebajale kuuluva kuue sõiduki (259BCS, 004MNG, 521BCR, 780BDJ, 280MNL, 281MNL) puuduste kohta. Kuuest kontrollitud sõidukist neli suunati erakorralisele tehnonõuete vastavuse ülevaatusele ja kahele rakendati sõidukeeldu. Sõidukitel esinevad puudused on fikseeritud nii kontrollkaartidel kui fotodel.
7.2.Kaebaja sõidukid läbisid erakorralise ülevaatuse järgmiselt: 281MNL 15.05.2019, 004MNG 27.05.2019, 780BDJ 07.06.2019, 280MNL 12.06.2019, 521BCR 26.06.2019, 259 BCS 01.08.2019.1 Kuuest sõidukist kaks (004MNG ja 280MNL) said erakorralise ülevaatuse esimesel korral tehtud, teised sõidukid tegid seda korduvalt. Sõiduk 259BCS sai kolmandal korral ülevaatuse läbida. Kaebaja väide, et tegelikkuses vaidlusalustel bussidel väidetavaid rikkumisi ei esine, on paljasõnaline ja tõendamata. Ükski kaebuses esitatud väide ei kinnita, et kontrollkaartide vormistamise ajal (08.05.2019) kontrollitud bussidel puuduseid polnud.
7.3.Kaebaja sõidukid on suunatud kontrolli juhindudes LS § 200 lõike 10 alusel kehtestatud korrast. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrus 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) § 1 lõike 1 kohaselt kehtestab määrus politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra. Politsei on pädevaks haldusorganiks vaidlusaluste kontrolltoimingute teostamisel. Vaidlust ei saa olla selle üle, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontroll toimus määruse nr 114 § 2 lõike 4 kohaselt kooskõlas selle §-ga 3 kuni 5 ning millest tulenevalt vastab kontrollkaardi vorm määrusega kehtestatud nõuetele.
7.4.Määruse nr 114 lisas 3 on täpselt määratletud, millised puudused on olulised ja millised on ohtlikud. Seega on hinnangu rikete ja puuduste ohtlikkusele andnud seadusandja ning politseiametnik vaid fikseerib rikete ja puuduste olemasolu.
7.5.Tehnoülevaatuse positiivne läbimine ei muuda sellele saatmist õigusvastaseks, kui erakorralisele ülevaatusele saatmise toimingud on läbi viidud õiguspäraselt. Vastustaja
pädevus on suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele või rakendada sõidukeeldu, kui esinevad olulised või ohtlikud rikked, mida ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada.
7.6.Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et tühistamine seisneks sellises olukorras akti algusest peale kehtetuks tunnistamises, mis võib aidata negatiivseid mõjusid kõrvaldada. Valga maakonna liinide avaliku teenindamise lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi kaebaja teostama Valga maakonnas sõitjate avalikku bussiliinivedu kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega. Lisaks oli kaebajal ka kohustus pidada kinni lepingus sätestatud bussivedude kvaliteedinõuetest ning tagada sõitjate igakülgne ohutus ning tagada, et bussid on korrektse välimusega (s.h roosteplekkideta, märgatavate värviparandusteta kerel, korras istmetega jne) sobivad oma ehituselt sõitjate veoks ning vastavad sõidukitele kehtestatud nõuetele ning on läbinud tehnoülevaatuse (p-d 5.1.3, 4.3.2.9, 4.3.2.2). Leping lõppes 31.08.2019. a ning kaebajale ei saa järgneda tagajärgi, millele kaebuses on viidatud. Kontrollkaartide kehtivus on lõppenud, kuna kõik sõidukid on tänaseks päevaks läbinud erakorralise ülevaatuse. Vaidlustatavate kontrollkaartide kehtivuse lõppemisest ei saa kaebaja õigustele tekkida jätkuvat negatiivset mõju. Haldusakti täieliku ammendumise korral ei ole enam võimalik/lubatud selle tühistamine.
7.7.Vastustaja volitatud esindaja märkis kohtuistungil, et kuivõrd haldusaktid on ammendunud, ei ole tühistamiskaebuse esitamine võimalik. Riigihanke bussiliinide leping, millega teenindati Valgamaad, on lõppenud 31.08.2019. a. Kohtule esitatud fotod on täiendavad tõendid ning nendelt pole võimalik detailselt näha nt kas kuskil on mõni lõtk. Põhipuudused on kantud kontrollkaarti ja sellest tuleb lähtuda. Kohtu seisukoht
8.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.Vaidlustatud kontrollkaardid, millega PPA suunas kaebaja bussid registreerimismärkidega 004MNG, 281MNL, 521BCR ja 780BDJ erakorralisele ülevaatusele ja kohaldas kaebaja bussidele registreerimismärkidega 259BCS ja 280MNL sõidukeeldu, on õiguspärased,
10.Kontrollkaartide (tl 37, 52, 84, 116, 121, 126, 136) andmise õiguslikuks aluseks on LS § 1962 lg 1 p-d 8 ja 9 viitega sama seaduse § 73 lg-le 71 ja LS § 91 lg 2 p 5 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011. a määrus nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“. Vahetult, määruse nr 114 § 5 lg 2 p-d 1 ja 2, aga ka lg 5.
11.Kohtupraktikas on määruse nr 114 regulatsiooni arvestades peetud liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist menetlustoiminguks ning lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga kõnealuse toimingu protokolliks (korrakaitseseaduse (KorS) § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui menetlustoimingu teel ning see protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt LS §d 73 ja 731). (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2020. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-271, p 16)
12.Tulenevalt eeltoodust muudab kohus eelmenetluses 12.06.2019. a kaebuse käiguta jätmise määruse p-s 5 (tl 21p) väljendatud seisukohta ja jagab kaebaja seisukohta, et kontrollkaartidele saab mh esitada tühistamiskaebuse.
13.Kohus hindab haldusaktide õiguspärasust akti andmise aja seisuga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2). Kohus on seisukohal, et tühistamiskaebuses menetluse lõpetamiseks ei ole alust. Tõendikogum ei tõenda haldusaktide kaebaja jaoks täielikku ammendumist olukorras, kus kaebajast juriidiline isik jätkab sõitjate veo valdkonnas (tl 11p13) tegevust. Kohtuotsuses vastustaja tegevuse õiguspärasusele antav kohtulik hinnang (s. o seoses erakorralise ülevaatuse läbimisega kehtivuse kaotanud haldusaktide „ületühistamine“ ei riiva käesoleva vaidluse kontekstis vastustaja õigusi.
14.Kohus ei jaga aga kaebaja seisukohta, et vastustaja ei ole tõendanud kontrollkaartide andmise faktilisi asjaolusid, mis kehtiva õiguse kohaselt tooks kaasa nende õigusvastasuse.
15.Kohtu hinnangul on tõendikogumiga tõendatud, et vastustaja on vaidlusaluses haldusmenetluses omaalgatuslikult välja selgitanud asjas tähtsust omavad asjaolud, need teostatud menetlustoimingute käigus tõendanud ja teinud õiguspärased otsused (HMS § 6).
16.Vaidlust ei ole selles, et kontrollkaartide tegemise ajal olid need kaebaja suhtes koormavad, mistõttu lasus vastustajal kohustus tõendada kaartide andmist eeldavad faktilised asjaolud.
17.Kohtu hinnangul on vastustaja kogunud asjakohase ja piisava tõendikogumi käesolevas juhtumis oluliste asjaolude tõendamiseks. Kohus ei tähelda vastustajal menetlus- ja/või vorminõuete rikkumisi, oleksid saanud mõjutada kaebaja busside kontrollimise tulemusel tehtud otsustusi (HMS § 58).
18.Bussil Iveco registreerimismärk 004MNG on tehnoseisundi kontrollimise käigus (tl 37) kontrollitud šassii üldist seisundit, vedrusid ja stabilisaatorit, amortisaatoreid, torsioonivedru, reaktiivvardaid, õõtsharke ja –hoovasid ja tuvastatud, et bussil puudub esimene parem amortisaator, ülemääraselt on kulunud esisilla õõtshoova puksid, kabiini tagasilla risttalas esinevad mõrad ja tuvastatud on lõtkud tagasilla esimeste vedrusõlme puksidel. Nõuetele mittevastavus on tuvastatud kontrollkaardi p 10 alapunktides (5) ja (6) kirjendatud osades ja sõlmedes ja buss suunatud erakorralisele ülevaatusele (p 14). Bussi tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid (tl 38–51), milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused.
19.Bussil Isuzu registreerimismärk 259BSC on tehnoseisundi kontrollimise käigus (tl 52) kontrollitud šassii üldist seisundit, kütusepaaki ja –torusid, muu varustuse seisundit, tulekustutit ja vedelikulekkeid ja tuvastatud, et bussil on tagumine registreerimismärk kulunud, viimasel istmereal on kahjustatud vasakult teine turvavöö, avastatud on kütusetoru leke tagasilla juures, pidev õlileke mootorist, mis tilgub sõiduki kuumadele osadele ja et tulekustuti on rohkem kui 10 aastat kontrollimata, samuti tuvastati ülemäärane korrosioon alusraami sõrestikul. Nõuetele mittevastavus on tuvastatud kontrollkaardi p 10 alapunktides (0), (6), (7) ja (8) kirjendatud osades ja sõlmedes ja bussile on pandud sõidukeeld (p 11). Bussi tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid (tl 53–83), milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused.
20.Bussil Iveco registreerimismärk 280MNL on tehnoseisundi kontrollimise käigus (tl 84) kontrollitud mootori kinnitust, rehve, vedrusid ja stabilisaatorit ja torsioonivedru ning tuvastatud, et bussil on kinnitusest lahti käigukasti tugipuks, kulunud on tagasilla vedrude puksikinnitused, nähtav on rehvi kulumise indikaator, tuvastatud on eri tüüpi rehvid esisillal, tuvastatud on esisilla mootoripoolsete pukside ebakindlus. Nõuetele mittevastavus on tuvastatud kontrollkaardi p 10 alapunktides (5) ja (6) kirjendatud osades ja sõlmedes ja bussile on pandud sõidukeeld (p 11). Bussi tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid (tl 85–115), milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused.
21.Bussil Iveco registreerimismärk 281MNL on tehnoseisundi kontrollimise käigus (tl 116) kontrollitud kiiruspiirikut ja vedelikulekkeid ning tuvastatud, et bussil põleb kiiruspiiriku märgutuli ja tuvastatud õlileke mootoriruumist. Nõuetele mittevastavus on tuvastatud kontrollkaardi p 10 alapunktides (7) ja (8) kirjendatud osades ja sõlmedes ja buss on suunatud erakorralisele ülevaatusele (p 14). Bussi tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid (tl 117–120), milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused.
22.Bussil Isuzu registreerimismärk 521BCR on tehnoseisundi kontrollimise käigus (tl 121) kontrollitud vedelikulekkeid, mille käigus tuvastatud õlilekked mootoriruumist ja ülerõhuklapist. Nõuetele mittevastavus on tuvastatud kontrollkaardi p 10 alapunktis (8) kirjendatud osades ja sõlmedes ja buss on suunatud erakorralisele ülevaatusele (p 14). Bussi tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid (tl 122–125, 129–135), milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused.
23.Bussil Mercedes-Benz registreerimismärk 780BDJ on tehnoseisundi kontrollimise käigus (tl 136) kontrollitud pidurisüsteemi ja vedelikulekkeid ning tuvastatud, et bussil ei toimi seisupidur ja lekib jahutusvedelik. Nõuetele mittevastavus on tuvastatud kontrollkaardi p 10 alapunktides (2) ja (8) kirjendatud osades ja sõlmedes ja buss on suunatud erakorralisele ülevaatusele (p 14). Bussi tuvastatud tehnoseisundi puuduste kohta on tehtud pildid (tl 137– 146) ja video (tl 147), milledele on jäädvustatud kontrolli käigus avastatud puudused.
24.Nagu eelnevalt käsitletud, tuleb LS § 91 lg 2 p 5 kohaselt juht kõrvaldada sellise sõiduki juhtimiselt, kui sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud. Sõidukeeldu on kohaldatud busside 259BSC ja 280MNL juhtidele.
25.Bussi 259BSC kontrollimisel on vastustaja tuvastanud sellised puudused, mis on fikseeritud kontrollakti p 10 alapunktides (0, 6–8) ning ühekaupa loetletud kontrollakti p-s 12, mis tingisid sõidukijuhi sõiduki juhtimisel kõrvaldamise. Bussi 280MNL kontrollimisel on vastustaja tuvastanud sellised puudused, mis on fikseeritud kontrollakti p 10 alapunktides (6) ja (7) ning ühekaupa loetletud kontrollakti p-s 12, mis tingisid sõidukijuhi sõiduki juhtimisel kõrvaldamise. Kumbki juhtidest ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise vastu kontrollkaartide kohaselt vaielnud (tl 5p, 9p) vaid on allkirjastanud kontrollkaardid vastuväiteid omamata.
26.LS § 1962 lg 1 p 1 annab aluse suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ning seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Nagu eelnevalt korduvalt käsitletud on erakorralisele ülevaatusele suunatud bussid 004MNG, 281MNL, 521BCR, 780BDJ. Ükski juhtidest ei ole sõiduki erakorralisele ülevaatusele saatmisele vastu vaielnud (tl 6p, 7p, 8p,10p) vaid on allkirjastanud kontrollkaardid vastuväiteid omamata.
27.LS § 73 lg 71 kohaselt ei vasta mootorsõiduk või selle haagis kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
28.Määruse nr 114 § 4 kohaselt on mootorsõiduki kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu esitatud määruse lisas 3. Avastatud rikked ja puudused jagunevad kolme kategooriasse: 1) väheoluline rike või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse mootorsõiduk tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus – rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda. Määruse nr 114 § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele. Kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) olulise rikke või puuduse korral suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele; 2) ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Vastavalt § 5 lg-le 5 tuleb politseiametnikul määruse lisas 3 nimetamata, kuid liiklust või keskkonda ohustava muu tehnilise rikke või puuduse avastamise või selle kahtluse korral olenevalt rikke või puuduse ohtlikkusest lähtuda § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatust.
29.Eelnevast järeldub, et see, milline rike või puudus on väheoluline, oluline või ohtlik, on fikseeritud määruse nr 114 lisas 3; kui sõidukil on kasvõi üks oluline puudus, on politseiametnikul õigus suunata see sõiduk erakorralisele ülevaatusele; politseiametnikul on isegi selliste puuduste või rikete puhul, mis on määruse nr 114 lisas 3 fikseerimata, diskretsioon otsustamaks, kas sõiduk suunata erakorralisele ülevaatusele.
30.Vaidlustatud kontrollkaartide alusel on kaebaja kõik kuus sõidukit pidanud läbima erakorralise ülevaatuse. Kohus võtab Maanteeameti kodulehelt käesoleva kohtuotsuse koostamise ajal 02.09.2020. a välja trükitud sõidukite taustakontrolli andmed 31 lehel tõenditena asja juurde.
31.Vastustaja poolt tehtud viite alusel on kohus Maanteeameti kodulehelt kontrollinud, et buss 259BCS, mis sai 08.05.2019. a politseilt sõidukeelu, tunnistati ka erakorralisel ülevaatusel 29.07.2019. a olulise vea tõttu omal jõul sõitmiseks kõlbmatuks, sest suitsusus ületab nõuetega ettenähtud piirväärtuseid. Seega ei ole kohtule kontrollkaardi õigusvastasus äratuntav.
32.Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel suunas politsei bussi 004MNG 08.05.2019. a erakorralisele ülevaatusele, mille buss läbis 27.05.2019. a. Kuna kaebaja bussijuht ei ole suutnud 8. mail bussi kontrollimisel kohapeal korda teha, siis ei ole kohtule kontrollkaardi õigusvastasus äratuntav. Rohkem kui kaks nädalat pärast kontrolli erakorralise ülevaatuse läbimine ei tõenda kontrollkaardi nr th-2019-01615/1 õigusvastasust.
33.Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel suunas politsei bussi 521BCR 08.05.2019. a erakorralisele ülevaatusele. Buss tunnistati ka 24.05.2019. a tehniliselt mittekorras olevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele. Seega ei ole kohtule kontrollkaardi nr th-2019-01614/1 õigusvastasus äratuntav.
34.Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel suunas politsei bussi 780BDJ 08.05.2019. a erakorralisele ülevaatusele. Buss tunnistati ka 03.06.2019. a tehniliselt mittekorras olevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele. Seega ei ole kohtule kontrollkaardi nr th-2019-01610/1 õigusvastasus äratuntav.
35.Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel suunas politsei bussi 280MNL 08.05.2019. a erakorralisele ülevaatusele kehtestades sõidukile liikumiskeelu, mille buss läbis 12.06.2019. a. Kuna kaebaja bussijuht ei ole suutnud 8. mail bussi kontrollimisel kohapeal korda teha, siis ei ole kohtule kontrollkaardi nr th-2019-01613/2 õigusvastasus äratuntav. Rohkem kui kuu aega pärast kontrolli erakorralise ülevaatuse läbimine ei tõenda kontrollkaardi õigusvastasust.
36.Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel suunas politsei bussi 281MNL 08.05.2019. a erakorralisele ülevaatusele. Buss tunnistati ka 13.05.2019. a tehniliselt mittekorras olevaks ja kästi esitada korduvale ülevaatusele. Seega ei ole kohtule kontrollkaardi nr th-2019-01618/3 õigusvastasus äratuntav.
37.Neil faktilistel ja õiguslikel alustel nõustub halduskohus nõustub PPA-ga, et kõigi busside puhul olid tuvastatud rikked või puudused, mis õigustasid busside erakorralisele ülevaatusele saatmist ja kuuest bussist kahele bussile sõidukeelu kehtestamist.
38.Kaebaja ei ole tõendanud kontrollkaartide alusetust ega õigusvastasust. Samuti seda, et keegi kaebaja bussijuhtidest oleks politsei poolt kontrollimisel bussidel avastatud puudused kohapeal kõrvaldanud või vaielnud vastu kontrollkaartidel PPA ametnike menetlustoimingute käigus avastatud rikete või puuduste olemasolule. Avalikul bussiliiniveol (tl 14–19) tegutseva bussijuhi ametit pidava isiku puhul tuleb halduskohtu hinnangul eeldada, et tal on piisavad teadmised, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid (LS § 72; majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p 7, § 5, § 10 p 1). Seega tuleb järeldada, et bussijuhid, kes tegutsesid kaebaja nimel, olid eespool nimetatud busse puudutavatele kontrollkaartidele märgitud rikete ja puudustega nõus. Kaebuse ja kaebaja volitatud esindaja kohtuistungil esitatud vastupidised väited kontrollkaartide õigusvastasusest on paljasõnalised ja kummutatud haldusmenetluses PPA kogutud ja kohtu poolt avalikest andmekogudest kogutud tõenditega.
39.Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata.
40.Kaebaja menetluskulud (tl 154–161, 166–172) jäävad seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna vastustaja ei ole menetluskulu vastaspoolelt väljanõudmist kehtestatud korras (HKMS § 109 lg 1) taotlenud, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.