Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar 25. märts 2021, Tartu 3-20-151 X kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikust alandavate ja tervistkahjustavate kinnipidamis-tingimustega Tartu Halduskohtu 18. septembri 2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 18. septembri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) 90 eurot Eesti Vabariigi kanda
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. aprill 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 20. jaanuari 2020. a otsusega nr 5-37/19/154-6 osaliselt tagastas ja osaliselt jättis rahuldamata kaebaja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate ja tervistkahjustavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Vastustaja selgitas, et kaebaja viibis ajavahemikel 15. detsembrist 2016 kuni 17. aprillini 2017,
28.juunist kuni 27. detsembrini 2017, 24. märtsist kuni 25. maini 2018 ja 23. augustist kuni
4.detsembrini 2018 Tallinna Vanglas 14 erinevas kambris, mis vastasid kehtestatud tingimustele. 2017. aasta mõõtmistulemused kinnitavad, et vangla kambrite õhuniiskus oli pigem madal ning kaebaja märgitud hallitust kambrites ei esinenud. Tualett oli seintega eraldatud ning kambris oli kraanikauss, mis võimaldas kinnipeetavatel kasutada voolavat külma vett. Kaebajale oli tagatud võimalus kasutada igal nädalal duširuumi. Tallinna Vangla vanade
hoonete olmetingimused olid kahtlemata teiste vanglatega võrreldes halvemad, kuid inimväärsed tingimused olid siiski tagatud. Isikute elu ja tervist kahjustavaid tingimusi Tallinna Vangla olmeruumides asjakohasel ajavahemikul ei esinenud. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu terviseprobleeme, mille tekkimise põhjusi saaks seostada vangla kambrite väidetava ebasanitaarse seisukorraga.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 23. jaanuaril 2020 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks kinnipidamistingimused Tallinna Vanglas ajavahemikel 15. detsember 2016 kuni 17. aprill 2017, 28. juuni kuni 27. detsember 2017, 24. märts kuni 25. mai 2018 ja 23. august kuni 4. detsember 2018 ning mõista vanglalt välja hüvitis inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste eest 3000 eurot ja tervistkahjustavate kinnipidamistingimuste eest 3000 eurot.
3.Vastuses kaebuses Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebajale tagatud kinnipidamistingimused ei alandanud tema inimväärikust ega põhjustanud tervisekahjustust.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohus jättis 18. septembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus ei käsitanud kaebuses esitatud tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, kuna see on hõlmatud hüvitamisnõudega.
5.Asjas on vaidluse all, kas kaebuses nimetatud ajavahemikul vastasid kambrid, milles kaebajat hoiti, õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kas kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, mida tuleb hüvitada rahaliselt.
6.Kaebaja nõue on sõnastatud üldsõnaliselt. Selles ei ole välja toodud konkreetseid etteheiteid kambritingimustele asjakohastel ajavahemikel. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest saab siiski järeldada, et kaebaja hinnangul olid kambrid esmajoones liiga niisked, millest tulenevalt esines vanglas hallitust ning kaebaja tervislik seisund halvenes seetõttu (nahahaigused). Vangla on analüüsinud kambrite olukorda, sh kirjeldanud tehtud remonttöid ja üldisi tingimusi, ka niiskuse ja hallituse esinemisega seonduvat. Kaebaja üldsõnalised seisukohad ei kinnita, et konkreetsetes kambrites esines puudujääke sanitaartingimustes. Puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber vangla positsiooni, et asjakohaste kambrite tingimused vastasid vähemalt eluruumidele esitatavatele miinimumnõuetele. Kaebaja pöördumistele seoses kambritingimustega on vangla vastanud ning vajadusel teinud ka kambrites remonttöid. Kaebaja mittenõustumine vastustaja põhjendustega ja järeldustega ning tema esitatud väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et haldusorgan oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Haldus- ega kohtumenetluses ei ole tõendamist leidnud, et kaebuses märgitud ajavahemikel olid kambrid, milles kaebaja viibis, ebakohased ning miinimumnõuetele mittevastavad. Seega vangla ei ole kaebaja inimväärikust alandanud. Minimaalsetele nõuetele vastavas kambris kinnipeetava hoidmine ei ole õigusvastane ega tekita kaebajale RvastS alusel hüvitatavat kahju.
7.Kaebaja on selgitanud, et tal tekkisid Tallinna Vanglas nahaprobleemid (nt kliiketendustõbi). Vangla tegevuse ning kaebajale väidetavalt tekitatud tervisekahju vahel ei ole aga otsest põhjuslikku seost. Vangla on põhjendatult märkinud, et nahaprobleemid olid kaebajal juba varasemalt (aastast 2008). Seda kinnitab ka kaebaja tervisekaardi väljavõte.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla on ise tunnistanud, et kambrites, kus kaebaja viibis, esines hallitus ja oli vigane ventilatsioon. Seega ei vastanud kambrid ehituslikele ega
tervisekaitse nõuetele. Seda kinnitavad ka õiguskantsleri 2017. aasta raport ja EIK 29. jaanuari 2019. a otsus Nikitin jt vs Eesti. Viimases analüüsiti tingimusi Tallinna Vanglas 2014. aastal. Loogiliselt olid tingimused aastatel 2016 kuni 2018 veel halvemad. Kaebaja on piisavalt tõendanud kinnipidamistingimuste õigusvastasuse.
9.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid kaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 201 lg-le 4 halduskohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et on täitnud tõendamiskoormuse ning tõendanud kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tema kinnipidamise ajal Tallinna Vanglas 2016. kuni 2018. aastani. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
12.Halduskohus osutas põhjendatult sellele kaebaja, et kaebaja etteheited kinnipidamistingimustele on üldsõnalised. Vaidlusalusel ajavahemiku jooksul viibis kaebaja neljateistkümnes eri kambris. Vastustaja möönab, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused sel ajal erinesid tingimustest Tartu Vanglas ja Viru Vanglas, kuna viimased paiknevad selleks otstarbeks ehitatud kaasaegsetes hoonetes. Samas tõi aga vastustaja välja, mida on tehtud vangla eluosakondades kinnipidamistingimuste parandamiseks jooksvate remont- ja hooldustöödena kinnipeetavate olmetingimustest tulenevate kannatuste ärahoidmiseks. Andmed vanglas tehtud temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmise kohta ning tehtud tööde loetelu kinnitavad, et kuigi Tallinna Vangla hoonetes olmetingimused ei olnud head, siis ei saa neid ka tervikuna pidada inimeste eluruumideks sobimatuks. Üldsõnaline väide kinnipidamistingimuste sobimatusest seda tõendite alusel tehtud järeldust ümber ei lükka. Seetõttu pidi kaebaja vastustajalt hüvitise nõudmisel ise nimetama, millises kambris, millisel ajal ja ulatuses puudused esinesid. Nende andmete ja asjakohaste tõendite esitamata jätmise tõttu ei ole kahjunõude aluseks olevad faktilised asjaolud kontrollitavad mõistlike jõupingutustega. Kohtutel puudub tegelik võimalus tagasiulatuvalt veenduda, et kambrite olmetingimused ei olnud kohased.
13.Kaebaja arvates kinnitavad kinnipidamistingimuste sobimatust juba õiguskantsleri 2017. aasta raport ja EIK 29. jaanuari 2019. a otsus Nikitin jt vs Eesti. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. 2017. aastal Tallinna Vanglasse toimunud kontrollikäigu kokkuvõttes1 leidis õiguskantsler tõepoolest, et Tallinna Vangla Magasini tänava hooned on äärmiselt amortiseerunud ning pidas oluliseks, et kinnipeetavatele elu- ja pesuruumid oleks korras. Samas ei leidnud õiguskantsler, et Tallinna Vangla elukambrid üldse ei sobiks kinnipeetavate eluruumina kasutamiseks. Vastupidi, vastuseks kinnipeetava taotlusele on õiguskantsler leidnud2, et kõigele vaatamata ei ole alust pidada Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi õigusvastaseks. Mõõtmistel on temperatuur ja õhuniiskus elukambrites olnud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ lisas „Eluruumidele esitatavad nõuded“ tooduga kooskõlas. Kättesaadav võrgulehel https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20Tallinna%20Vanglas se.pdf
Vt nt https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puud umise_kohta_olmetingimused_tallinna_vanglas.pdf
Erinevalt kaebaja arusaamast asus ka EIK 29. jaanuari 2019. a otsuses Nikitin jt vs Eesti seisukohale3, et üldsõnalised etteheited vangla olmetingimuste kohta ei anna alust pidada tingimusi isiku õigusi rikkuvateks, kuna üldised etteheited ei ole kontrollitavad. Tähelepanuväärne on, et toodud järeldusele jõudis EIK perioodide osas, milles esines kahtlus ka EIK-i pöördunud isiku isikliku ruumi nõude rikkumise osas, s.t isik oli paigutatud kambritesse ühes teiste kinnipeetavatega selliselt, et tema arvestuslik isiklik ruum jäi 3m2 ja 4m2 vahele. Käesolevas asjas ei ole kaebaja aga isikliku ruumi vähesuse etteheidet üldse tõstatanud.
14.Eeltoodu alusel ei näe ringkonnakohus võimalust kalduda kõrvale HKMS § 59 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse jagamise üldreeglist. Halduskohus selgitas otsuses tõendamiskoormuse jaotust, osutades, et kaebajal tuli tõendada asjaolusid (eelkõige, milles seisnes kinnipidamistingimuste sobimatus), millele ta hüvitisenõudes tugineb. Kaebaja ei teinud seda menetluses halduskohtus ega ka apellatsioonimenetluses. Samuti ei ole kaebaja suutnud tõendada, et vaidlusalusel ajal Tallinna Vanglas viibimine oleks põhjustanud talle tervisekahju. Kuigi vastustaja ja halduskohus leidsid, et sellist seost ei saa olla juba põhjusel, et kaebaja nimetatud nahahaigus diagnoositi tal enne Tallinna Vanglasse paigutamist, ei ole kaebaja isegi püüdnud selgitada, miks ta siiski leiab, et tervisekahju tuleb seostada just vaidlusalusel ajal Tallinna Vanglas viibimisega.
15.Kuna kaebaja neid asjaolud ei tõendatud, siis ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldus – vastustaja õigusvastane tegu, tervisekahju osas ka põhjuslik seos. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1 tuli kaebus seega rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tallinna Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
17.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb avaldatavas kohtulahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga vastavalt HKMS § 175 lg-le 3. /allkirjastatud digitaalselt/
EIK 29. jaanuari 2019. a otsus Nikitin jt vs Eesti, p 191
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.