Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-715 25. märts 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld Aivar Mäe kaebus Sotsiaalkindlustusameti otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks Kaebaja Aivar Mäe, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020. a otsus Aivar Mäe kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. juuli 2020. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
21.detsembri 2020. a otsused.
3.Rahuldada kaebus. Tühistada nii Sotsiaalkindlustusameti 20. jaanuari 2020. a otsus nr 301851 kui ka 20. märtsi 2020. a vaideotsus nr 8-3/4850. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama Aivar Mäe taotlus uuesti läbi.
4.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Aivar Mäe kasuks välja menetluskulu 1527 eurot.
5.Tagastada kautsjon Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus pangakontole nr EE512200221011374711.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aivar Mäe (kaebaja) esitas 6. jaanuaril 2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) alusel represseeritu tunnistuse väljastamiseks ja toetuse määramiseks. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia 28. juuli 1986. a käskkirja kohaselt andis ansambel Vitamiin, mille koosseisu kuulus ka kaebaja, 24.–29. juulini 1986. a kontserte Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimise piirkonnas.
2.SKA jättis 20. jaanuari 2020. a otsusega nr 301851 taotluse rahuldamata, sest ReprS § 2 lg 1 p 13 annab õiguse saada represseeritu toetust neile, kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks. Kaebaja andis koos ansambliga Vitamiin kontserte Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimise piirkonnas. Seega ei vasta ta ReprS § 2 lg 1 p-s 13 sätestatud tingimustele. SKA jättis kaebaja vaide 20. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 8-3/4850 rahuldamata. ReprS § 2 lg 1 p 13 on kohaldatav isikute suhtes, kes saadeti tuumakatastroofi piirkonda sunniviisiliselt ja kes vahetult osalesid tuumakatastroofi tagajärgede
3-20-715 likvideerimisel. Puuduvad tõendid, et kaebaja osales tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisel ja et ta saadeti tuumakatastroofi piirkonda sunniviisiliselt.
3.A. Mäe esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles SKA otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning SKA kohustamist vaatama taotlust uuesti läbi. Kaebaja saadeti koos ansambli Vitamiin teiste liikmetega pärast Tšernobõli aatomielektrijaama avariid sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda seal viibinud inimestele esinema.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja esines 24.–29. juulini 1986 Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimise piirkonnas ansambli Vitamiin koosseisus, kuid pole tõendatud, et ta saadeti sinna sunniviisiliselt. Ka ei ole seadusandja tahtega kooskõlas anda represseeritu staatus ja kompensatsioon represseerimisega seotud kannatuste eest isikutele, kes ei osalenud tuumakatastroofi likvideerimisega seotud töödel ja kes viibisid piirkonnas väga lühikest aega. Kaebaja sellistel töödel ei osalenud ja viibis tuumakatastroofi piirkonnas lühikest aega.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. detsembri 2020. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi.
5.1.Ringkonnakohus leidis, et Eesti Tšernobõli Ühingu esimehe vastusest SKA kirjale võib järeldada, et ka artistid viibisid tuumajaamast 30 km raadiuses moodustatud avarii likvideerimistööde kinnises tsoonis. See nähtub ka ansambli kunstilise juhi seletustest: „Jõudsime esimese läbilaskepunktini, kust pääses edasi tuumaõnnetuse tsooni. Esimeses punktis kontrollisid üksnes püssimehed dokumente. Enne tsooni sisenemist teibiti bussil kõik väiksemadki avaused kinni, et radiatsioonist saastunud tolm bussi sisse ei tungiks. Järgmine läbipääsupunkt oli muidugi karmim – seal olid kummiülikondades ja gaasimaskides mehed vastas, kõik bussis olijad ja buss desinfitseeriti. [---] [K]umu meie esinemistest levis ja nii kündsime selle ajaga läbi kogu reaktori lähiümbruse.“
5.2.Kaebuse rahuldamata jätmist põhjendas ringkonnakohus sellega, et kaebaja ei võtnud vahetult osa tuumakatastroofi likvideerimistöödest, vaid esines katastroofi piirkonnas ansambli Vitamiin koosseisus.
5.3.Samas leidis ringkonnakohus, et kaebaja saadeti tuumakatastroofi piirkonda sunniviisiliselt. Ringkonnakohus pidas usutavaks, et kaebaja ei tahtnud katastroofi tsoonis viibida ja et tal polnud võimalust valida, kas sinna minna või minemata jätta. Ringkonnakohus lähtus ansambli kunstilise juhi seletusest, et ta sai telefonogrammi selle kohta, et puhkus lükatakse edasi, sest ees ootavad kordusõppused. Edasisi sündmusi on kunstiline juht kirjeldanud järgmiselt: „Kui Tallinna saabume, peame kohe minema Eesti filharmoonia juhi Oleg Sapožnini juurde. Saime aru, mida tähendab Kiievi oblast ning et meid saadetakse Tšernobõli. Tallinna Lennujaamas püüdsid kõik põgeneda, kes maakoju, kes metsa. 24 tundi hiljem olid kõik mehed leitud. Kabinetis, kus viibis ka Eesti NSV sõjakomissar kindralmajor Roomet Kiudmaa, pandi konkreetselt fakti ette: kas viis päeva laulu või viis kuud labidat. Valisime kahest karmist variandist viimase.“ Ka Andres Oja selgitused kinnitavad ansambli kunstilise juhi öeldut: “Tulime juuli lõpus Vitamiiniga pikalt ja raskelt Siberi turneelt, kus esinesime BAM-i (Baikali-Amuuri raudteemagistraal) äärsetes linnades ja asulates. Edasi pidi algama puhkus. Aga lennujaamas ütles administraator: ärge minge kuhugi, midagi tuleb veel.“ “Vitamiini mehed kutsuti filharmoonia direktori juurde, kus oli ka üks sõjaväelane. Anti teada, et tuleb minna Tšernobõli. Hakkasime vastu: mis kuradi Tšernobõli?! Nalja teete? Ei lähe me kuhugi!“ meenutas Oja toimunut. „Aga ega keegi küsinud, kas me tahame. Meid pandi fakti ette: kui ei taha minna Tšernobõli laulma ja kitarri mängima, siis võite kuni pooleks aastaks minna sinna tööle – kordusõppustele.“
2(4)
3-20-715 Ringkonnakohus asus seisukohale, et seletuste hindamisel tuleb need seostada toonase olustikuga. Sündmused ei toimunud demokraatlikus õigusriigis, tänased arusaamad ei ole tolleaegsesse ühiskonda üksüheselt ülekantavad. ReprS § 2 lg 1 p 13 ei sea represseeritud isiku staatuse omandamist sõltuvusse katastroofi piirkonnas viibimise kestusest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus, tühistada SKA vaidlustatud otsus ja vaideotsus ning kohustada SKA-d vaatama tema taotlus uuesti läbi. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtuga, et ReprS § 2 lg 1 p-s 13 on represseeritu staatus seostatud tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimistöödest vahetu osavõtmisega. Sellist tingimust seadus ei sätesta.
7.SKA kassatsioonkaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kaebaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada materiaalõiguse normi (ReprS § 2 lg 1 p 13) ebaõige kohaldamise tõttu. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Kolleegium teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused, SKA vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse ning kohustab SKA-d vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi.
9.ReprS § 2 lg 1 p 13 järgi on õigusvastaselt represseeritud isikuks ka ReprS § 2 lg 1 sissejuhatavas osas esitatud tunnustele vastav isik, „kes saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks“. Pole vaidlust, et ReprS § 2 lg 1 p 13 laieneb 1986. aastal toimunud Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonda sunniviisiliselt selle katastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikutele. Pole ka vaidlust, et kaebaja vastab ReprS § 2 lg 1 sissejuhatavas osas esitatud tunnustele ning esines 1986. a suvel koos ansambliga Vitamiin Tšernobõli tuumakatastroofi piirkonnas.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kaebaja saadeti sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda ja et tal ei olnud muud mõistlikku valikut kui minna sinna koos ansambliga Vitamiin esinema. Kaebajale anti valida, kas minna ansambliga lühikeseks ajaks („viis päeva laulu“) sellesse piirkonda esinema või sõjaväeteenistuse kohustuslasena kordusõppuste korras samasse piirkonda palju pikemaks ajaks vahetult katastroofi tagajärgi likvideerima („viis kuud labidat“). Ansambli kunstilise juhi ja Andres Oja seletustest (vt käesoleva otsuse p 5.3) saab selgelt järeldada, et kaebajale anti mõista, et kordusõppused toimuksid tuumakatastroofi piirkonnas ja seisneksid katastroofi tagajärgede likvideerimise pikemaajalises vahetus osalemises. Kolleegium märgib, et käesoleva otsuse punktis 5.3 (ringkonnakohtu otsuse p 14.4) esitatud ansambli kunstilise juhi tsitaadis on ilmselge sõnavääratus. Kontekstist lähtuvalt (käesoleva otsuse punktid 5.1 ja 5.3 (ringkonnakohtu otsuse punktid 12 ja 14.4)) ei pidanud ansambli kunstiline juht silmas viimast valikut, mille ette nad seati. Ta pidas silmas esimest valikut, s.o koos ansambliga tuumakatastroofi piirkonda esinema minekut.
11.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et ReprS § 2 lg 1 p 13 laieneb ainult nendele Tšernobõli tuumajaama katastroofi piirkonda sunniviisiliselt saadetud isikutele, kes võtsid katastroofi tagajärgede likvideerimistöödest vahetult osa. See säte seostab inimesele antavad soodustused tema sunniviisilise saatmisega tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgede likvideerimiseks. Pole mõistlikku põhjendust eristada inimesi, kes sunniviisiliselt saadeti tuumakatastroofi väliseid tagajärgi oma vahetu
3(4)
3-20-715 tööga kõrvaldama, inimestest, kes sunniviisiliselt saadeti neid inimesi oma tööga toetama. Kõigi katastroofi piirkonda tööd tegema saadetud inimeste töö eesmärgiks oli see, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud. Nii mõistetuna hõlmab ReprS § 2 lg 1 p 13 ka katastroofi piirkonda sunniviisiliselt tööle saadetud isikuid, kes oma tööga tagasid katastroofi tagajärgede likvideerimistööde vahetu tegemise võimalikkuse (nt kokad), kõigi selles piirkonnas asuvate inimeste meditsiinilise teenindamise ning ka nende psüühilise jätkusuutlikkuse. Katastroofi piirkonda esinema saadetud muusikute töö oli kahtlemata suunatud teiste vaimse tervise hoidmisele ja kosutamisele, et katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud ja likvideerimistöid sunniviisiliselt tegema saadetud inimesed oleksid oma edasises elus jätkusuutlikud.
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ReprS § 2 lg 1 p 13 ei seosta represseeritu staatust tuumakatastroofi piirkonnas töötamise kestusega.
13.Kuna kaebaja saadeti sunniviisiliselt Tšernobõli tuumajaama piirkonda tegema tööd selleks, et tuumajaama katastroofi tagajärjed saaksid likvideeritud, ja ta töötas seal, siis vastab ta nõuetele, mis on kehtestatud ReprS § 2 lg 1 p-ga 13.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 esimesele lausele kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja menetluskuluks halduskohtus oli riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu 504 eurot. Ringkonnakohtus oli kaebaja õigusabikulu 576 eurot, Riigikohtus 432 eurot. Õigusabikulud on põhjendatud ning vastustajalt tuleb välja mõista 1527 eurot. Kaebaja tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.