Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
22. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-237
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 punkti 4 ja Justiitsministeeriumi 19.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7508-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-237.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. märtsi 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-237 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 jätkati Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kehtestatud piirangute kohaldamist. Lisaks kehtestati 10.12.2020 käskkirja p-ga 4 kinnipeetavatele kohustus kanda liikumisel väljaspool elukambrit vangla väljastatud kaitsemaski või muid isikukaitsevahendeid.
2.XX esitas 15.12.2020 vaide Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja p 4 peale. Tallinna Vangla edastas vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumi 19.01.2021 vaideotsusega nr 11-7/7508-2 jäeti vaie rahuldamata.
3-21-237
3.XX esitas 01.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 p 4 ja Justiitsministeeriumi 19.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7508-2 tühistamist; vangla kohustamist väljastada kaebajale laost korduvkasutatav mask või võimaldada sellise maski ostmist; käskkirjas ja vaideotsuses viidete õigusvastasuse tuvastamist, mis puudutavad maski kandmise kohustust novembris 2020; vangla kohustamist järgima Terviseameti juhist „Terviseameti loal vabastatud maski kandmisest“. Vastuseks halduskohtu 04.02.2021 kohtunõudele vastas kaebaja 08.02.2021, et ta ei vaidlusta maskikandmise kohustust, vaid kohustust kanda vangla väljastatud maski. Kaebuse eesmärgiks on saada võimalus kasutada isiklikku korduvkasutatavat maski sõltumata sellest, kui tihti vangla ühekordseid maske võimaldab. Novembrikuu osas soovib kaebaja esitada tulevikus hüvitusnõude. Kuulmislanguse osas kaebaja enam kohtu sekkumist ei vaja.
4.Tallinna Vangla esitas 01.03.2021 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et kaebaja taotles isiklike asjade laost korduvkasutatava maski väljastamist ning vangla jättis taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas vastuskirjale vaide, kuid loobus vaidest 17.01.2021 pöördumisega. Kaebaja on käinud perearsti vastuvõtul, kuid ei ole kaevanud maski kandmise kohustuse üle ning seetõttu ei ole arstid kaebajat maski kandmise kohustusest vabastanud.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 04.03.2021 määrusega kaebuse. Tallinna Vangla vastuse kohaselt on kaebaja esitanud küll vanglale 30.11.2020 taotluse laost korduvkasutatava maski väljastamiseks, kuid kaebaja esitas 19.01.2021 avalduse vaidest loobumiseks. Seega ei ole kaebaja läbinud laost korduvkasutatava maski saamise osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ka ei ole kaebaja taotlenud võimalust omale korduvkasutatav mask osta või pakiga saata. Kuna kaebaja ei ole sellist taotlust vanglale esitanud ja vanglal ei ole olnud võimalust kaebaja taotlust lahendada, on täitmata RVastS § 6 lg 3 nõue, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Seega puudub kaebajal selle nõude osas kaebeõigus ja nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja on taotlenud novembrikuu maski kandmise kohustuse osas õigusvastasuse tuvastamist, kuna soovib tulevikus esitada hüvitusnõude. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal selle nõude esitamiseks kaebeõigus ja nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 p 4 ja Justiitsministeeriumi 19.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7508-2 tühistamist. Kaebaja vaidleb käskkirjale vastu osas, et lubatav on kanda vaid vangla väljastatud kaitsemaski, mis on vangla praeguse praktika kohaselt ühekordselt kasutatav mask. Käskkiri ei reguleeri vangla poolt maskide väljastamise sagedust. Kaebaja 08.02.2021 seisukohast on ka järeldatav, et kuigi kaebaja on pidanud arvet, mitu korda on ta pidanud sama maski kandma, ei ole ta omale uue maski väljastamist taotlenud ega selles osas ka kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja ei ole isegi väitnud, et ta on soovinud omale uut maski ning vanglateenistuja oleks sellest keeldunud. Eluliselt võib pidada usutavaks, et igal kinnipeetaval on lihtsam pidada arvet tal olemasoleva(te) maski(de) üle kui ühel ametnikul kümnete kinnipeetavate maskide üle. Oluliseks kohtus kaitstavaks õiguseks ei ole ka see, et vangla pakuks kaebajale igakordselt maski selle asemel, et kaebaja avaldaks ise soovi uue maski saamiseks. Kaebaja on kinnitanud, et tema eesmärgiks on isikliku korduvkasutatava maski saamine sõltumata sellest, kui tihti vangla ühekordsete maskide vahetust võimaldab. 2(5)
3-21-237 Maski kandmise nõude kehtestamise eesmärk on nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujate elu ja tervise kaitse. Kohtule ei nähtu riivet kaebaja elule, tervisele või muudele õigushüvedele, mis tuleneb sellest, et kaebaja peab kandma vangla väljastatud, mitte isiklikku maski. Tegemist on üksnes valikuvabaduse riive ja mugavuse küsimusega, mida ongi mitmes valdkonnas vanglas piiratud. Kaebaja ei tugine ka sellele, et üldkorralduses sätestatu seaks kaebaja tervise rohkem ohtu kui vangla poolt väljastatud maskide kandmine. Olukorras, kus kaebajale on tagatud vangla väljastatud maskid, mida kaebaja sõltumata nende jagamise sagedusest kanda ei soovi, on tegemist väheintensiivse õiguste riivega. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaideotsuses on selgitatud, et isiklike maskide kasutamine ei ole lubatav, sest vangla ei saa veenduda nende tõhususes. Tegemist on asjakohase ja õiguspärase kaalutlusega. Vanglale ei saa ka panna koormavat kohustust uurida iga kinnipeetava korduvkasutatavat maski põhjalikult, selgitamaks välja, kas see on ikka tõhus või mitte. Korduvkasutatavad maskid vajavad pesemist ja desinfitseerimist, mille igakordset kontrolli ei saa vanglalt muude ülesannete täitmise kõrvalt täiendavalt eeldada, arvestades veel koroonapandeemiast tulenevat täiendavat koormust. Samuti on oluline, et vanglal säiliks kontroll kasutatavate maskide tõhususe üle elu ja tervise kaitse eesmärgil, mille tõttu peab kaebaja oma valikuvabaduse piirangut taluma. Kohus tagastab eeltoodust tulenevalt käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 15.03.2021 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.03.2021 määrus tühistada. Kaebaja ei nõustu kohtuga selles, et ta pole laost korduvkasutatava maski saamise osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja esitas vanglale taotluse, mille vangla jättis rahuldamata. Kaebaja esitas vaide, kuid loobus sellest, sest vangla põhjendas, et nemad lähtuvad käskkirjast ja esialgu tuleks vaidlustada käskkiri. Kaebaja tegi seda ja esitas vaide Justiitsministeeriumile, mis jäeti rahuldamata. Kaebaja ei nõustu sellega, et tal puudub novembrikuu osas maski kandmise kohustuse osas kaebeõigus. Kaebaja soovib esitada kahjunõude. Lisaks ei olnud novembris maski kandmise kohustust. Seega on ka preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse osas, sest on oht, et vangla õigusvastane käitumine võib jätkuda. Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne. Vanglas kasutatakse korduvalt ühekordseid maske. Kaebaja soovib kasutada isiklikku korduvkasutatavat maski. Kaebaja ei ole esitanud taotlust saata korduvkasutatav mask, sest see on laos olemas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 04.03.2021 määruse tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele leiab kohus järgmist.
9.Kaebaja on seisukohal, et korduvkasutatava maski saamise osas on kohtueelne menetlus läbitud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas XX kaebuse nõude osas väljastada talle 3(5)
3-21-237 laost korduvkasutatav mask või võimaldada tal osta selline mask HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud vanglale 30.11.2020 taotluse isiklike asjade laost temale saadetud korduvkasutatava maski väljastamiseks, mille vangla jättis 29.12.2020 rahuldamata. Samuti on kaebaja 12.01.2021 esitanud vangla vastusele vaide, kuid on sellest 17.01.2021 loobunud. Seega on nõude osas kohtueelne menetlus läbimata ning seda sõltumata loobumise põhjusest.
10.Kaebaja on seisukohal, et tal on novembrikuu osas maski kandmise kohustuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebeõigus, sest ta soovib esitada tulevikus hüvitamisnõude. Määruskaebuses on kaebaja lisaks selgitanud, et ta soovib tuvastamiskaebuse esitamist ka preventiivsel eesmärgil. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 38 lg 4 järgi peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Põhjendatud huviks ei saa olla huvi veenduda tegevuse õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel (nt Riigikohtu 12.11.2009 määrus nr 3-3-1-70-09, p 12). Käskkirjas ja vaideotsuses viidete, mis puudutavad maski kandmise kohustust novembris 2020, õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ei aitaks praegusel juhul kaebaja õigusi paremini kaitsta, sh ei tagaks võimalust kasutada vanglas isiklikku korduvkasutatavat maski. Kui kaebaja hinnangul on vastustaja tegevusega talle põhjustatud kahju, tuleb esitada kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõude esitamise soov tulevikus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2 teine lause). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi tulevikus, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11). Kaebuse asjaolud ei kinnita, et esineks reaalne oht, et vangla võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda ning seda pole võimalik tavapärase järelkontrolli raames kõrvaldada. Samuti ei ole alust arvata, et kaebajal puuduks tulevikus sarnases olukorras võimalus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Eelneva põhjal tagastas halduskohus kaebaja tuvastamisnõude õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.HKMS § 121 lg 2 p 21 annab kohtule õiguse kaebus tagastada, kui sellega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt ei saaks kaebust tõenäoliselt rahuldada. Halduskohus on õigesti leidnud, et olukorras, kus kaebajale on tagatud vangla väljastatud ühekordsed maskid, kuid kaebaja ei soovi neid kanda sõltumata sellest, kui tihti neid jagatakse, on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda temale meelepärast maski. Asjas ei nähtu riivet kaebaja elule, tervisele või muudele õigushüvedele, mis tuleneksid sellest, et kaebaja peab kandma vangla väljastatud maski ega saa kanda isiklikku maski. Tegemist on valikuvabaduse piiranguga, mida kaebaja peab vangistuses viibimise tõttu paratamatult taluma. Vaidlustatud 10.12.2020 käskkiri ei reguleeri maskide väljastamise sagedust, kuid Tallinna Vangla 08.12.2020 vastuses on kaebajale selgitatud, et reeglina antakse kinnipeetavale üks mask päevas. Vajadusel väljastatakse mask sagedamini. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks taotlenud vanglalt täiendavalt ühekordse maski väljastamist ja sellest oleks keeldutud. Kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Vangla on vaideotsuses asjakohaselt selgitanud, et isiklike maskide kasutamine ei ole lubatav, sest vanglal puudub võimalus veenduda nende tõhususes. Kaubanduses müüakse väga erinevaid korduvkasutatavaid kaitsemaske, mille kohta ei ole teada, mil määral need kaitset pakuvad. Samuti on ühekordsete maskide kasutamisega vanglal lihtsam tagada julgeolekut, sest korduvkasutatavatesse maskidesse on võimalik peita vanglas keelatud esemeid ja aineid. Seetõttu on põhjendatud nõue, et kinnipeetavad kannavad vangla väljastatud kaitsemaske ning esineb alus vangla 10.12.2020 käskkirja ning 4(5)
3-21-237 Justiitsministeeriumi 19.01.2021 vaideotsuse tühistamise nõude osas kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 04.03.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.