Vjatšeslav Malsagovi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vjatšeslav Malsagovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Malsagov
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määruse peale menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisa ühel lehel.
3.Rahuldada määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määrus ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4.Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja on kinnipeetav Viru Vanglas.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 21.08.2020 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud 24.08.2020, tl 13), milles soovis 12.08.2020 toimunud intsidendiga (kaaskinnipeetava poolne rünnak) talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3600 eurot.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 26.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3), milles palus mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 3600 eurot ja tagada tema turvalisus. Määruskaebuse esitaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest.
4.Viru Vangla märkis 10.11.2020. a vastuses kohtunõudele (tl 11), et kahju hüvitamise taotlust ei ole veel lahendatud.
5.Tartu Halduskohus jättis 17.11.2020. a määrusega (tl 16-16p) kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
6.Määruskaebuse esitaja palus 23.11.2020. a vastuses (tl 18 ja 20) mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel ning teatas, et ta soovib riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 21-22p).
7.Tartu Halduskohus tagastas 14.12.2020. a määrusega (tl 24-25p) kaebuse kohustamisnõude osas; jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata; jättis kaebuse teistkordselt käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused vastavalt määruse p-le 6.3. Kohus selgitas, et puuduste kõrvaldamisel korral tuleb määruskaebuse esitajal kirjeldada 12.08.2020. a juhtumi asjaolusid (kus kohas ja mis tegelikult toimus sel kuupäeval), miks määruskaebuse esitaja arvates on juhtunus süüdi vangla ja mis tagajärjed tekkisid määruskaebuse esitajal vahetult 12.08.2020. a juhtunu käigus või peale seda. Samuti tuli määruskaebuse esitajal esitada kohtule enda väiteid kinnitavad tõendid, näiteks väljavõte tervisekaardist, et kohus saaks veenduda tervisekahju tekkimises. Lisaks tuli määruskaebuse esitajal täpsustada, kas ta on nõus haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või soovib asja arutamist kohtuistungil.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 18.12.2020 avalduse (pealkirjastatud kaebusena), milles selgitas, et 03.09.2019 toimunud intsidendi käigus kaaskinnipeetav peksis teda ning juhtumi kohta algatati kriminaalasi. 12.08.2020 kaaskinnipeetav taas ründas määruskaebuse esitajat, misjärel määruskaebuse esitaja võeti töölt ära, teda ei lastud õppima, jäeti ilma kokkusaamisest ja pandi kinni § 69 järgi. Määruskaebuse esitaja palus Viru Vanglalt tema kasuks välja mõista 3500 eurot, sest ta kannatas moraalset kahju. Määruskaebuse esitaja palus anda vastus talle vene keeles, kuna ta ei valda eesti keelt. Avaldusele oli lisatud 4 dokumenti.
9.Tartu Halduskohus tagastas 04.01.2021. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohtu väitel pidi määruskaebuse esitaja puudused kõrvaldama hiljemalt 23.12.2020, kuid kaebaja ei ole 14.12.2020. a määrust täitnud ja kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Seonduvalt kaebuse tagastamisega jättis kohus läbi vaatamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Määruskaebuse esitaja esitas 25.01.2021 määruskaebuse, milles palub läbi vaadata tema kaebus ja vabastada ta riigilõivust. Määruskaebuse esitaja märgib, et 12.08.2020 ründas teda kaaskinnipeetav ning ta küsis toimunu kohta vanglalt valvekaamera salvestisi, kuid vangla ei ole vastanud. Pärast intsidenti kaotas ta töö, õppimisvõimaluse, ei saanud naisele helistada 6 päeva, teda alandati ja ta oli šokiseisundis. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Määruskaebuse esitaja palub anda talle advokaat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab sisuliselt määruskaebuse (II) ja riigi õigusabi taotluse (III). I
12.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on
seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Määruskaebuse esitaja palub läbi vaadata tema kaebus. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja sai 04.01.2021. a määruse tõlke kätte 22.01.2021. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne, ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määruse peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Asjast selgema ülevaate saamiseks võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde ka määruskaebuse lisa (HKMS § 62 lg 2).
14.Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. II
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada.
16.Tartu Halduskohus tagastas 04.02.2021. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, milles kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus kohustas 14.12.2020. a määrusega määruskaebuse esitajat kõrvaldama kaebuses esinevad puudused 5 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitaja sai 14.12.2020. a määruse kätte 18.12.2020 (tl 26). Seega tuli määruskaebuse esitajal puudused kõrvaldada hiljemalt 23.12.2020. Halduskohus märkis 04.01.2021. a määruses, et määruskaebuse esitaja ei ole 14.12.2020. a määrust täitnud ega kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt esitas määruskaebuse esitaja 18.12.2020 avalduse, milles selgitab asjaolusid seonduvalt kahju hüvitamise nõudega. Määruskaebuse esitaja lisas avaldusele ka 4 dokumenti. Seega leidis halduskohus vaidlustatud määruses ekslikult, et määruskaebuse esitaja ei ole täitnud halduskohtu 14.12.2020. a määrust 04.01.2021. a määruse tegemise seisuga.
17.Eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 04.01.2021. a määruse ja saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. III
18.Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud ise kaebuse, mitmed täiendavad seisukohad ja
määruskaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja halduskohtumenetluses osalenud arvukates kohtuasjades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.