Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 25. veebruari 2021. a otsuse nr 1-11/68-2 ja 26. veebruari 2021. a otsuse nr 1-11/69-2 peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetlus vanglas seoses kaupluse sortimendi ja raha äravõtmisega
1.Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas 23. septembril 2020 vanglale selgitustaotluse kaupluses või, margariini ja piimatoodete grupis müüdavate kaupade kohta. Vangla selgitas kaebajale
28.septembri 2020. a vastusega nr 2-3/3361-2 kaupluse sortimendi hinnakirja gruppidega seonduvat.
2.Kaebaja esitas 7. detsembril 2020 vanglale selgitustaotluse, milles märgib, et andis
26.novembril 2020 poodi taara summas 0,10 eurot ning summa kanti kaebaja isikukontole. Nüüd selgus, et raha on tema arvelt varastatud. Kaebaja soovib teada, kes tema raha varastab ning taotleb summa tagastamist ja olukorra heastamist. Vangla selgitas 21. detsembri 2020. a vastusega nr 2-3/4124-2 kaebajale, et väide kaebaja raha omastamise kohta on paljasõnaline.
26.novembril 2020 tagastatud taara eest ettenähtud 10 senti kanti kaebaja isikuarvele
30.novembril 2020.
3.Kaebaja esitas 22. detsembril 2020 vanglale selgitustaotluse. Esiteks väljendab kaebaja rahulolematust Tartu Vangla 28. septembri 2020. a vastuse nr 2-3/3361-2 osas põhjendusel, et
3-21-428 vangla ei ole poenimekirjas muudatusi teinud ning vangla vastuses oli solvang. Teiseks ei nõustu kaebaja vangla 21. detsembri 2020. a vastusega nr 2-3/4124-2. Kaebaja ei luba end valetajaks nimetada ning nõuab tagajärgi koos vabandustega. Kaebaja isikuarvel ei ole 0,10 eurot ning selle eest peab vangla vastutama. 7. detsembri 2020. a seisuga on kaebaja isikuarvel 0,10 eurot reserveeritud. Kaebaja loodab, et tema raha tagastatakse ning et ta ei pea kohtu poole pöörduma. Kaebaja ootab vabandusi ja heastamist. Vangla selgitas 18. jaanuari 2021. a vastusega nr 2-3/4124-4 kaebajale, et kaupluse sortimendis olevad tooted on grupeeritud õigesti ja lähiajal ei ole vangla kaupluses plaanis muudatusi sortimendi paigutuses teha. Kaebaja 10 senti on laekunud tema isikuarvele 30. novembril 2020. Kaebaja konto jääk on 0,39 eurot. Kuna kaebaja on elektriseadme kasutamise eest võlgu oktoobri ning novembri kuue päeva eest, siis on 0,39 eurot broneeringus.
4.Kaebaja esitas 20. jaanuaril 2021 vanglale märgukirja seoses Tartu Vangla 18. jaanuari 2021. a vastusega nr 2-3/4124-4. Kaebaja leiab, et kuna ta esitas Tartu Vangla 28. septembri 2020. a vastuse nr 2-3/3361-2 ja 21. detsembri 2020. a vastuse nr 2-3/4124-2 peale vaide, oleks pidanud vangla koostama vaideotsuse. Kaebaja palub tunnistada, et tema raha varastati nii 2020. a jaanuaris ja veebruaris kui ka seekord. Kaebaja palub vanglal tutvuda haldusasjaga nr 316-2461. Kaebaja ootab vabandusi. Vangla selgitas 29. jaanuari 2021. a vastusega nr 2-3/1972 kaebajale, et väide 10 sendi kaebaja isikuarvelt varastamise kohta ei ole leidnud kinnitamist. Vangla selgitas 18. veebruari 2021. a vastusega nr 2-3/197-3 kaebajale, et tema pöördumine liigitati vastavalt selle sisule ning eelnevatele pöördumistele selgitustaotluseks. Samuti ei väljendanud kaebaja avalduse pealkirjas, et soovib pöördumise lahendamist vaidena.
5.Kaebaja esitas 19. veebruaril 2021 vanglale vaide seoses Tartu Vangla 18. veebruari 2021. a vastusega nr 2-3/197-3. Kaebaja põhjendab, et vangla peab koostama vaideotsuse. Vangla peab tunnistama, et on esitanud valeväiteid. Vanglaametnik on varasemalt kaebajale selgitanud, et pöördumised liigitatakse vastavalt nende sisule ning mitte pealkirjale. Kui kaebaja pöördub sisekontrolli poole, peab sisekontroll ka vastama. Kaebaja soovib vabandamist, heastamist ning vangla direktorilt ja sisekontrollilt vastuseid, kuna tema isikuarvelt on jälle raha varastatud. Tartu Vangla tagastas 26. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/69-2 kaebaja vaide, kuna vastus märgukirjale ei ole haldusakt ning seda ei saa vaidemenetlusest vaidlustada. Vastuse sisuga mittenõustumine ei anna alust vaide esitamiseks. Menetlus vanglas seoses kaebaja dokumentidega
6.Kaebaja esitas 30. detsembril 2020 Tartu Vanglale märgukirja, milles selgitab, et teine kinnipeetav võttis temalt erinevaid dokumente, mis on kaebajale väga tähtsad ning maksavad palju. Kui sektor karantiini tõttu kinni pandi, siis palus teine kinnipeetav, et inspektorkontaktisik kaebajale materjalid tagasi annaks. Inspektor-kontaktisik ütles, et võib dokumendid ära võtta, kuid kaebajale neid ei tagastata, kuna kaebajal ei ole raha. Kuna teine kinnipeetav vabanes, ei saanud kaebaja dokumente tagasi. Kaebaja annab vanglale võimaluse kompromissiks. Tartu Vangla selgitas 15. jaanuari 2021. a vastusega nr 2-3/4370-2 kaebajale, et juhul kui tegemist oli kaebaja dokumentidega, siis oli kaebajal keelatud neid anda teisele kinnipeetavale kasutamiseks ning temal oli neid keelatud vastu võtta (Tartu Vangla direktori
11.veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ p 8.2.2). Inspektor-kontaktisiku sõnul uuris teine kinnipeetav, kuidas ta saaks dokumendid kaebajale edastada. Kontaktisik selgitas kaebajale, mida ta dokumentide tagasi saamiseks peab tegema, kuid ei ole raha kaebajalt küsinud. Inspektor-kontaktisik oleks pidanud koostama eseme äravõtmise akti, kui sai teada, et teise kinnipeetava käes on temale mittekuuluvad esemed, kuid see jäi koostamata ning vangla vabandab selle eest. Samas oli kaebajal võimalik esitada taotlus
3-21-428 dokumentide tagasi saamiseks, kuid kaebaja ei teinud seda. Seetõttu ei olnud ametnikul võimalik veenduda selles, et dokumendid tõepoolest kuuluvad kaebajale.
7.Kaebaja esitas 20. jaanuaril 2021 vanglale märgukirja, mida täiendas 10. veebruaril 2021, seoses oma 30. detsembri 2020. a avalduse ja vangla 15. jaanuari 2021. a vastusega nr 2-3/4370-2. Kaebaja kinnitab, et vaidlusalusest teemast ei ole inspektor-kontaktisik temaga vestelnud. Inspektor-kontaktisik ütles teisele kinnipeetavale, et ta konfiskeerib dokumendid, aga kaebajale neid ei tagasta. Kaebaja teeb ettepaneku võtta ühendust teise kinnipeetavaga ning küsida temalt selgitusi, inspektor-kontaktisikul tõestada dokumentide kohta selgituste andmist, vaadata üle vangla andmebaasist andmed ning lisada menetlusse Tartu Vangla 3. detsembri 2020. a vastus nr 2-3/3999-2. Tartu Vangla selgitas 17. veebruari 2021. a vastusega nr 2-3/173-3 kaebajale, et vanglateenistuse ametnikul puudub põhjus mõelda välja ja panna kirja selgitust, mis ei vasta tõele. Vangla soovitab kaebajal esitada tõendid ametniku valetamise osas, et vangla saaks kaebaja väiteid kontrollida. Vangla ei ole kohustatud kinnipeetava soovil ühendust võtma vanglast vabanenud isikutega. Vangla soovitab kaebajal isikuga endal ühendust võtta. Vangla on menetluse raames tutvunud kaebaja nimetatud vangla vastusega.
8.Kaebaja esitas 19. veebruaril 2021 Tartu Vanglale vaide seoses Tartu Vangla 17. veebruari 2021. a vastusega nr 2-3/173-3. Kaebaja selgitab, et pöördub vangla direktori ja sisekontrolli poole, kes peavad ka vastama. Inspektor-kontaktisik valetab, kaebajal on õigus saada või anda teistele erinevaid paberil dokumente ning kaebaja kaotas ametniku tegevuse tõttu talle kuuluvad dokumendid. Sisekontroll peab inspektor-kontaktisikuga ühendust võtma ning uurimiskohustust täitma. Kaebaja ootab vabandusi, kinnitusi ja heastamisi. Tartu Vangla tagastas 25. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/68-2 kaebaja vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla põhjendab, et vastus märgukirjale ja selgitustaotlusele ei ole haldusakt ning vastuse sisuga mittenõustumine ei anna alust vaide esitamiseks. Kohtumenetlus
9.Kaebaja esitas 28. veebruaril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles põhjendab, et Tartu Vangla tagastas 25. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/68-2 ja 26. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/69-2 tema kaks vaiet. Vangla põhjendab otsustes, et tegemist pole vaietega ning kaebajal puudub vaideõigus. Kaebaja palub tunnistada, et vangla pidi menetlema tema pöördumisi vaietena ning kui tegemist pole vaietega, siis peab vangla menetlema avaldusi sisuliselt vastavalt nende liigile. Kaebuses on esitatud riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
10.Tartu Vangla esitas kohtule 5. märtsil 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
12.Kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla 25. veebruari 2021. a otsust nr 1-11/68-2 ja
26.veebruari 2021. a otsust nr 1-11/69-2, millega kaebaja vaided tagastati. Kaebaja leiab, et vangla pidi tema vaided sisuliselt lahendama ning kui tegemist ei ole vaietega, need ümberkvalifitseerima ja neile seejärel vastavalt nende sisule vastama.
3-21-428
12.1.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Seega on haldusorgani vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel, mil need rikuvad isiku õigusi sõltumata vaide esemest. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebaja soovib, et vangla tema vaided sisuliselt läbi vaataks ning kohus saab aru, et kaebaja peamiseks eesmärgiks on põhivaidluse lahendamine seoses Tartu Vangla 17. veebruari 2021. a vastusega nr 2-3/173-3 ja 18. veebruari 2021. a vastusega nr 2-3/197-3, mille osas ta vanglale oma vaietes rahulolematust väljendas. Põhivaidluse lahendamiseks ei ole kaebaja õiguste kaitseks asjakohane kohtus vaidlusega seonduva vaidemenetluse õiguspärasuse hindamine. Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus saab seejärel hinnata, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku avaldused on õigesti kvalifitseeritud ning sisuliselt ja tähtaegselt lahendatud. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea, saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ning kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
19.septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).
12.2.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada halduskohtus eraldiseisvalt Tartu Vangla 25. veebruari 2021. a otsust nr 1-11/68-2 ja 26. veebruari 2021. a otsust nr 1-11/69-2 ning nõuda vangla kohustamist lahendada tema vaided uuesti.
13.Kohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3 esitama põhivaidlusega seonduvaid nõudeid, s.o nõudeid vaidlustamaks Tartu Vangla 17. veebruari 2021. a vastust nr 2-3/173-3 ja 18. veebruari 2021. a vastust nr 2-3/197-3. Ka selles osas puudub kaebajal kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1, mille kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.
13.1.Kaebaja esitas vanglale 20. jaanuaril 2021 avaldused, milles väljendab rahulolematust vangla tegevuse osas peamiselt seoses tema dokumentide konfiskeerimise ja temalt raha äravõtmisega. Kaebaja ei esitanud vanglale selgeid ja konkreetseid taotlusi või nõudeid ega väljendanud arusaadavalt soovi mingit vangla tegevust vaidemenetluse korras vaidlustada, vaid andis haldusorganile seoses tema probleemidega teavet ja tegi ettepanekuid. Seetõttu kvalifitseeris vangla avaldused õigesti märgukirjadena (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Arvestades asjaolu, et kaebaja esitab vanglale sagedasti arvukalt erinevaid pöördumisi, ei saa vangla asuda iga avalduse puhul ise kaebaja eest tema tegelikku tahet määratlema, vaid peab lähtuma konkreetselt esitatud avalduse sisust. Kui kaebaja eesmärgiks ei olnud 20. jaanuaril 2021 märgukirjade esitamine, siis oleks ta pidanud oma avaldused selgemalt sõnastama.
13.2.Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on märgukirja adressaadil küll vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et kaebaja saaks esitada nõudmisi seoses vastuse sisuga (Tartu Ringkonnakohtu 7. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-624, p 6). Kaebaja ei ole väitnud ning kohtule ei ilmne, et vangla oleks jätnud kaebaja 20. jaanuari 2021. a märgukirjadele vastamata. Kaebaja ei ole rahul talle antud vastuste, s.o Tartu Vangla 17. veebruari 2021. a vastuse nr 2-3/173-3 ja 18. veebruari 2021. a vastuse nr 2-3/197-3 sisuga, kuid vastuste sisu pole kaebajal võimalik vaidlustada. Kohtu hinnangul on vangla eeltoodud põhjustel kaebaja vaided vaidlusaluste vastuste peale
3-21-428 õiguspäraselt 25. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/68-2 ja 26. veebruari 2021. a otsusega nr 1-11/69-2 tagastanud.
13.3.Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus Tartu Vangla 17. veebruari 2021. a vastuse nr 2-3/173-3 ja 18. veebruari 2021. a vastuse nr 2-3/197-3 halduskohtus vaidlustamiseks.
14.Kohus selgitab, et kui kaebaja soovib kohtus vaidlustada mingit konkreetset vangla toimingut või haldusakti, nt raha äravõtmist või dokumentide konfiskeerimist, peab ta esmalt esitama vanglale probleemiga seonduvalt selgelt sõnastatud taotluse, millest nähtuks üheselt, mida ta esitatud avaldusega saavutada soovib. Kaebajal on võimalik nõuda nt vara tagastamist ning pärast keelduvat otsust esitada vanglale taotluse rahuldamata jätmise peale vaie. Samuti on kaebajal võimalik nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist on kaebajal võimalik kohtusse pöörduda (vangistusseaduse § 11 lg-d 5 ja 8).
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
17.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
17.1.Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-20-2265, 3-20-2211, 3-20-2109, 3-21-184, 3-21-286 jne). Seega on ta võimeline ennast ka käesolevas asjas ise kohtus esindama ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
17.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.