Vesitorix OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050160-14 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Vesitorix OÜ, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.04.2021
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kontrollis 02.09.2019 korralduse nr 12.2-3/050160-1 ja 05.05.2020 korralduse nr 12.2-3/050160-10 alusel Vesitorix OÜ (endise ärinimega Bronson International Trading OÜ) (kaebaja) käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar kuni aprill 2019.
2.Kaebaja tegi 22.10.2019 parandused veebruari ja märtsi 2019 käibedeklaratsioonidel.
3.MTA laiendas 05.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/050160-10 kontrolli (tulumaksu tasumine ja deklareerimine).
4.MTA tegi 31.08.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/050160-12 (kontrollakt). Kaebaja esitas 05.10.2020 kontrollaktile eriarvamuse.
5.MTA tegi 05.11.2020 maksuotsuses nr 12.2-3/050160-14 (maksuotsus). Maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma tulumaks summas 11 511,30 eurot. Maksuhalduri põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1(5)
5.1 Kaebaja on teinud kontrollitava perioodi kohta esitatud Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ rekvisiitidega arvete alusel väljamakseid märtsis 2019 Smek Ehitus OÜ arveldusarvele summas 18 000 eurot ja aprillis 2019 NortexPoint OÜ arveldusarvele summas 28 045,20 eurot. 5.2 Kaebaja on teinud väljamaksed nõuetele mittevastavate arvete alusel. Arvete põhjal ei olnud võimalik tuvastada teenuse sisu ega teenuse osutamise aega. Kaebaja poolt esitatud dokumentidest ei selgu, kellele müüdi Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ arvetel näidatud teenust edasi või mil muul viisil soetatud teenusest kasu saadi. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks soetanud 73 285 euro eest teenust ilma, et oleks seda edasi müünud või muul moel kasu saanud. 5.3 Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ arved ei vasta nõuetele, sest tehinguid nende arvete alusel ei toimunud. Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ nimel esitatud käibedeklaratsioonid viitavad tavapärase majandustegevuse puudumisele. Äriühingud, kellelt Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ KMD INF B osas soetust deklareerisid ei kinnitanud neile müüki. Seega ei saanud Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ soetada oma väidetavatelt tehingupartneritelt teenust, mida kaebajale edasi müüa. Äriühingu töötajate kohta on tehtud töötajate registrisse formaalsed kanded. 5.4 Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ juhatuse liikmed olid R. P. poolt värvatud variisikud. R. P. on ise kriminaalasjas nr xxxxxxxxx selgitanud, et tema ülesandeks oli organiseerida varifirmade kasutuselevõtmine, millised esitasid reaalselt tegutsevatele äriühingutele võltsarveid, et viimased saaksid nende arvete alusel varjata tasumisele kuuluvat käibemaksu kohustust. 5.5 Rahade liikumine Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ pangakontodel viitavad tavapärase majandustegevuse puudumisele. Äriühingud ei tasu tavapäraste ettevõtlusega seotud kulutuste eest, vaid kõik erinevatelt äriühingutelt laekunud summad kanti edasi erinevatele Eesti ja välismaistele pangakontodele. 5.6 Kaebaja oli teadlik, et Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ arvete alusel tegelikke majandustehinguid ei toimunud. Kuna kaebaja oli väidetav teenuse soetaja, siis ei saanud talle jääda kuidagi teadmata, et tegelikult ta teenust ei saanud. Seega kajastas kaebaja teadlikult mittetoimunud tehingute kohta väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu KMD-l ning kandis nende arvete alusel äriühingust välja ettevõtlusega mitteseotud summad. Kuna kaebaja teadis, et ta tegelikult teenust ei saanud, siis tegi ta veebruari ja märtsi 2019 KMD-del parandused, võttes oma soetusarvete hulgast välja Smek Ehitus OÜ ja NortexPoint OÜ arved vähendades oma sisendkäibemaksu kokku summas 12 214,20 eurot.
6.Kaebaja esitas 07.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 09.12.2020 kohtumäärusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist, kuna MTA on käitunud kaebajaga ebaõiglaselt. Kaebajale on loodud ettekujutus, et koormav ja kulukas haldusmenetlus lõpeb peale paranduste tegemist. Maksuotsus kuulub tühistamisele esiteks seetõttu, et MTA on lubanud maksu mitte määrata ning teiseks seetõttu, et teiste isikute suhtes samas asjas ja samadel asjaoludel on jäetud tulumaks määramata. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 7.1 MTA on kaebajale lubanud, et KMD parandamisel tulumaksu ei määrata. Seda, et selline lubadus anti, kinnitab arvukas praktika, kus samas asjas arvevabriku teenust kasutanud isikutele tulumaksu ei määratud. Taoliselt on rikutud maksumaksjate võrdse kohtlemise põhimõtet. 7.2 Kaebaja on teinud paranduse selleks, et vältida kulukat ja ajamahukat maksuvaidlust. Parandused tehti selleks, et menetlus kiiresti lõpetada ning on lähtunud seejuures MTA lubadustest, et tu2(5)
lumaksu ei määrata. Seadusest ei tulene, et käibedeklaratsioonide kontrollimise käigus on MTA-l kohustus määrata maksusummad ka tulumaksu osas. 7.3 MTA on ekslikult leidnud, et kuna ettevõte pidas vajalikuks maksuvõla ajatada, siis ei saanud tegemist olla kulude kokkuhoiuks tehtava parandusega. Ajatamise võimaluse kasutamist ei saa kasutada süüstava asjaoluna. Suuremate maksete graafikusse panemine on tavapärane äritegevuse osa. Maksuaudiitor Epp Niinemets on oma 20.05.2020 e- kirjas tunnistanud, et paljude arvevabriku kasutajate osas menetlust ei alustatud ja tulumaksu ei määratud, sest parandusi käsitleti kahetsusena. Kaebaja esindajale on teada, et menetlus on lõpetatud tulumaksu määramata ka selliste äriühingute osas, kelle osas oli alustatud kriminaalmenetlust. Teiste ettevõtete puhul paluti neil endil oma maksuasjad üle vaadata, kaebaja puhul peeti vajalikuks alustada kontrollimenetlust ka tulumaksu osas, vaatamata täpselt sarnasele olukorrale. MTA on kohelnud sarnaseid tehinguid teinud ettevõtteid erinevalt ja rikkunud sellega võrdse kohtlemise põhimõtet. Deklaratsiooni paranduste mõte oli selles, et ökonoomselt jõuda menetluse lõpetamiseni. Paranduste tegemise käigus ei maininud MTA kordagi, et korrigeerida tuleks ka TSD-sid või et MTA-l on kohustus konkreetses menetluses tulumaks määrata. Pikk ajaline vahe maksuotsuse väljastamise ja KMD parandamise vahel on viinud selleni, et ei ole võimalik tutvuda ka oktoobris 2019 Vahur Kivistiku poolt maksuaudiitor Epp Niinemetsale tehtud telefonikõnede salvestustega. Selline käitumine on olnud MTA poolt sõnamurdlik ja pahatahtlik. Kui oleks olnud teda, et määratakse ka tulumaks, ei oleks kaebaja parandusi teinud ning oleks läinud maksuvaidlusega edasi kohtusse. Tulumaksu osas alustati kontroll alles peale seda, kui kaebaja poolt olid parandused tehtud. MTA seisukoht
8.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. MTA põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.1 Kaebaja ei esita vastuväiteid maksuotsusele sisuliselt. Seega saab asuda seisukohale, et poolte vahel ei ole vaidlust maksustamise asjaolude üle, mis on tinginud kaebajale tulumaksu määramise. 8.2 Kaebajal ei saanud kirjavahetusest maksuhalduriga tekkida õiguspärast ootust, et maksumenetlus lõpetatakse tulumaksu osas ilma kaebaja maksukohustust muutmata. Kõnesolevat teemat on käsitletud maksuotsuses ja MTA 02.07.2020 otsuses kaebuse kohta kontrolliosakonna tegevuse peale (MTA vastuse lisa nr 26). 8.3 Kaebaja esitas algselt ebaõigete andmetega KMD- deklaratsioonid ja arvestas õigusvastaselt maha sisendkäibemaksu (mille hiljem 22.10.2019 parandas) ja tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Sellises olukorras ei saa maksukohustuslasel tekkida õiguspärast ootust, et maksumenetlus tulumaksu osas lõpetatakse (või seda ei alustata) ja tulumaksukohustuse korrigeerimine on välistatud. Maksukorralduse seadus (MKS) ei anna maksuhaldurile õigust sõlmida maksukohustuslasega kokkulepet maksu määramata jätmiseks. Seega välistab kaebaja õiguspärase ootuse tulumaksu määramata jätmiseks ka vastava volitusnormi puudumine. 8.4 MKS § 10 lg 1 ja lg 2 p-d 1-3 näevad maksuhalduri ülesannetena ette MKS-i ja teiste maksuseaduste (sh TuMS-i) täitmise kontrollimise, samuti õiguse ja kohustuse vajadusel määrata maksuvõlg ning see sisse nõuda. Isegi hüpoteetiliselt, kui maksuhaldur ei määra isikule maksu olukorras, kus seda tuleks seaduse kohaselt teha, ei saa selline käitumine tekitada teistes isikutes õiguskindlust, et maksu ei määrata. 8.5 Vastustaja selgitab, et muu hulgas võtab maksuhaldur menetlushuvi hindamisel arvesse maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmise eelduseid (sh MKS § 100 lg 2). Kaebaja puhul ei esinenud alust maksusumma määramata jätmiseks. Vahetult pärast deklaratsioonide parandamist 22.10.2019 edastas kaebaja esindaja 23.10.2019 maksuaudiitorile kirja, millest nähtub selgelt, et kaebaja oli teadlik, et maksumenetlus jätkub. 3(5)
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Puudub vaidlus selles, et kaebaja suhtes alustati 02.09.2020 korralduse alusel käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli perioodi jaanuar kuni aprill 2019 osas. Kaebaja tegi 22.10.2019 parandused veebruari ja märtsi 2019 käibedeklaratsioonidel. 05.05.2020 korraldusega laiendati kontrolli tulumaksu arvestuse õigsuse osas. MTA koostas kontrolli tulemusel 31.08.2020 kontrollakti. 05.11.2020 maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma tulumaks summas 11 511,30 eurot.
11.Kaebaja ei vaidlusta maksuotsuses toodud järeldusi sisuliselt. Sellest järelduvalt ei ole poolte vahel vaidlust asjaolude üle, mis maksuõiguslikult on toonud kaebajale kaasa tulumaksu tasumise kohustuse. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on õigusvastane, sest rikutud on õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd samadel asjaoludel on teistel ettevõtjatel võimaldatud paranduste tegemine ilma tulumaksu määramata. Samuti leiab kaebaja, et talle on loodud ettekujutus, et koormav ja kulukas haldusmenetlus lõpeb peale paranduste tegemist.
12.Käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väidet, et maksuhaldur on loonud kaebajale ettekujutuse sellest, et tulumaksu ei määrata juhul, kui kaebaja soostub tegema käibedeklaratsioonidel parandused. Kuivõrd kaebaja tegi parandused 22.10.2019, siis pidi vastav suhtlus maksuhalduriga leidma aset enne nimetatud kuupäeva. Sellise suhtluse kohta ei ole maksutoimikus aga mitte ühtegi tõendit. Maksuaudiitori 18.10.2019 e-kirjast (MTA vastuse lisa nr 23) ning kaebaja ja maksuaudiitori vahelisest suhtlusest enne deklaratsioonide parandamist (MTA vastuse lisa nr 24) nähtub, et suhtlus puudutas vaid käibedeklaratsioonide parandamist ning et kaebaja tõepoolest soostus deklaratsioonid parandama. Kirjavahetusest ei nähtu, et kabeaja oleks deklaratsioonide parandamisel seadnud tingimusi või et maksuaudiitor oleks andnud kaebajale mingeid lubadusi seonduvalt tulumaksu mitte määramisega tulevikus. Kuivõrd kaebajat esindas suhtlemisel maksuõigust tundev vandeadvokaat, siis ei saanud kaebaja jaoks olla teadmata, et maksuhalduril on õigus nõuda temalt ka tulumaksu tasumist. Kaebaja on tuginenud Epp Niinemetsa 20.05.2020 e-kirjale (MTA vastuse lisa nr 25), kuid nimetatud kiri on koostatud peale käibedeklaratsioonide parandamist kaebaja poolt. Samuti ei nähtu nimetatud e- kirjast, et maksuhaldur oleks andnud kaebajale varasemalt mingeid lubadusi seoses tulumaksu tasumise kohustuse mitte määramisega. Kirjast nähtub, et maksuaudiitor on võtnud üle oma kolleegi poolt juba alustatud menetluse ning ei saa kaebaja suhtes alustatud menetluses pakkuda kaebajale kompromissi. Samuti palutakse kaebajal vastata 05.05.2020 korralduses toodud küsimustele, mis seondusid tulumaksu määramisega. Seega nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebaja tegi 22.10.2019 käibedeklaratsioonidel parandused ilma, et tal oleks saanud olla lootus või ettekujutus sellest, et tulumaksu ei määrata. Maksuhalduri suhtlusest kaebajaga ei nähtu, et kaebajale oleks loodud ettekujutus, et haldusmenetlus lõpeb peale paranduste tegemist ning kaebajale tulumaksu ei määrata
13.Kohus leiab, et MTA ei ole rikkunud kaebaja suhtes võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtet seeläbi, et on määranud kaebajale tasumiseks tulumaksu. Kaebaja esitas algselt ebaõigete andmetega KMD-deklaratsioonid, arvestas õigusvastaselt maha sisendkäibemaksu ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. Seega oli kaebajal kohustus deklareerida tulumaks ja see tasuda. MKS § 10 lg 2 p 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks muu hulgas arvestada ja määrata seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata ja sisse nõudmata vaid MKS § -s 100 toodud aluste esinemisel. Seega pidi kaebaja maksukohustuslasena eeldama, et olukorras, kus ta on teadlikult teinud fiktiivsete arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, järgneb sellele maksukohustuse 4(5)
määramine. Kaebaja ei saanud eeldada, et maksuhaldur ei täida oma seadusest tulenevaid ülesandeid nõuetekohaselt ning jätab õigusvastaselt maksu määramata.
14.Eelpool toodu tähendab ühtlasi ka seda, et kuivõrd maksude tasumise kontroll ning maksude tasumiseks määramine on maksuhalduri ülesanded, ei saa maksukohustuslasel tekkida ootust, et tema suhtes maksuhaldur oma kohustusi ei täida. Sellist õiguspärast ootust ei saa maksukohustuslasel tekkida ka olukorras, kus maksuhaldur on jätnud õigussuhetes mõne teise maksukohustuslasega oma ülesande maksu määramisel täitmata. Seega nõustub kohus vastustajaga, et isegi hüpoteetilisel juhul, kui maksuhaldur ei määra isikule maksu olukorras, kus seda tuleks seaduse kohaselt teha, ei saa selline käitumine tekitada teistes isikutes õiguskindlust, et maksu ei määrata.
15.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja suhtes tehtud maksuotsus õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.