Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
01.03.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1997
Haldusasi
XX ja YY kaebus Saue valla kohustamiseks vastata 17.08.2020 pöördumisele
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, esindaja Aleksander Strelov Vastustaja – Saue vald, esindaja Kirsti Saar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX ja YY määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määruse resolutsiooni punkti 4 peale.
2.Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Tagastada XX ja YY määruskaebuselt haldusasjas nr 3-20-1997 tasutud riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot ja kanda see XX kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 2 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 2).
1.XX ja YY pöördusid 24.08.2020 (dateeritud 17.08.2020) Saue Vallavalitsuse poole, et neile selgitataks Tipivärava AÜ 5 aiamaja ehitusega seonduvat.
2.XX ja YY esitasid Tallinna Halduskohtule 13.10.2020 kaebuse Saue valla kohustamiseks vastata nende 17.08.2020 pöördumisele.
3.Halduskohus võttis kaebuse 06.11.2020 määrusega menetlusse.
4.Saue vald märkis 07.12.2020 vastuses, et vastas kaebajate selgitustaotlusele 04.12.2020, seega ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine enam võimalik. Vastustaja sai kaebajate pöördumisest teada, tutvudes halduskohtu 06.11.2020 määrusega. Kaebajate esindaja edastas selgitustaotluse ametniku e-posti aadressil, mitte vallavalitsuse üldisel kontaktaadressil.
3-20-1997 Ametnikule edastatud e-kiri sorteeriti rämpsposti, mistõttu jäi see tähelepanuta. Kaebajad on kaebeõigust kuritarvitanud, sest nad ei öelnud vastustajale, et nende pöördumisele ei ole vastatud.
5.Kaebajad ei olnud 17.12.2020 vastuses kohtunõudele menetluse lõpetamisele vastu ning leidsid, et vastustaja peab kandma menetluskulud kummagi kaebaja eest 483 eurot (468 + 15 = 483). Taotletud toiming tehti pärast kaebuse esitamist. Kaebajad ei vastuta selle eest, et vastustaja arvutiprogrammis on puudused või ametniku puudulike arvuti kasutamise oskuste eest.
6.Tallinna Halduskohus võttis 07.01.2021 määrusega asja materjalide juurde täiendava tõendi (resolutsiooni p 1), lõpetas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 30 eurot (resolutsiooni p 3) ning mõistis Saue vallalt kaebajate kasuks välja 288 eurot (resolutsiooni p 4). Kaebajad on kaebuse eesmärgi saavutanud, sest vastustaja vastas kohtumenetluse ajal nende 17.08.2020 pöördumisele. Seega võib menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Vastustaja kanda jäävad menetluskulud, sest taotletud toiming tehti kaebuse esitamise tõttu (HKMS § 108 lg 6). Saue vallale kohaldub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud asjaajamiskord, mille § 2 lg 3 järgi peab asjaajamine aitama tagada töö efektiivsust ja isikute ladusat teenindamist. See hõlmab ka pöördumistele vastamist. See ei eelda, et isik peab ametiasutuse poole pöörduma üldist e-posti aadressi kasutades, eriti kui temaga on eelnevalt suhelnud ametnik tööalasel eposti aadressil. Ametnik peab tagama, et tema e-posti aadressile saadetud e-kirjad registreeritakse. Kui ametniku e-posti aadressile saadetud kirjad sorteeritakse automaatselt rämpspostina, ei ole võimalik seda kohustust täita. Selle tulemusel ei vastata isikute pöördumistele tähtaegselt. Kaebajate etteheide e-kirjade rämpsposti hulka sorteerimisele on põhjendatud. Inimene ei pea pöörduma ametiasutuse poole uuesti, kui tema varasemale pöördumisele ei ole tähtaegselt vastatud, vaid võib esitada halduskohtule kohustamiskaebuse. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebajad taotlevad esindajakulu 936 euro hüvitamist. Esindaja tunnitasu on 72 eurot. Kaebuse esitamisega ei ole seotud 19.12.2018 teate analüüs ja 18.08.2020 avalduse koostamine (4 tundi). Vajalik ei olnud 04.12.2020 vastuse analüüs (1,5 tundi), sest vaidlus puudutas pöördumisele vastamata jätmist. Vajalik oli kaebuse koostamine ja seisukoha esitamine õigusabikulude hüvitamise osas. Põhjendatud ajakulu ei ole suurem kui 4 tundi. Seega tuleb kaebajate kasuks välja mõista 288 eurot (4 x 72 = 288).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX ja YY paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määrus osas, milles halduskohus jättis vastustajalt kaebajate kasuks välja mõistmata 288 eurot ja teha uus määrus, millega sama summa vastustajalt täiendavalt välja mõista. Halduskohus tegi menetluskulude kindlaksmääramisel arvutusvea. Halduskohus oleks kummagi kaebaja kasuks pidanud välja mõistma 288 eurot.
8.Saue vald jäi kirjalikus vastuses varem esitatud seisukohale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 2(4)
3-20-1997 lg 1 p 9). Kuna kaebajad vaidlustavad halduskohtu määrust üksnes menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas (s.o resolutsiooni p 4), siis ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt ja kas halduskohus jaotas menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel õiguspäraselt. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude jaotust määruskaebe korras vaidlustanud, ei käsitle ringkonnakohus ka seda, kas kaebajad on kaebeõigust kuritarvitanud. Küll on õige vastustaja märkus, et halduskohtu viidatud asjaajamiskord kaotas kehtivuse 02.06.2017.
10.Halduskohus leidis, et vajalikud ja põhjendatud toimingud olid kaebuse koostamine ning seisukoha esitamine menetluskulude osas ning pidas põhjendatud ajaks 4 tundi. Vajalik ja põhjendatud menetluskulu oli seega esindajatasu nelja tunni eest 288 eurot (4 x 72 = 288). Halduskohtu hinnangul ei olnud 19.12.2018 teate analüüs ja pöördumise koostamine seotud kaebuse esitamisega. Vajalik ei olnud ka 04.12.2020 vastuse analüüs. Kaebajate arvates tegi halduskohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvutusvea ning oleks kummagi kaebaja eest pidanud välja mõistma 288 eurot.
11.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus eelkõige arvestama läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35; 15.12.2014 otsus nr 33-1-67-14, p 32.1). Menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb kontrollida ka juhul, kui neile ei esitata vastuväidet (HKMS § 108 lg 12).
12.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on eksinud toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, kuid on jõudnud vastustajalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas kokkuvõttes õigele järeldusele. Halduskohus on pidanud vajalikuks ja põhjendatud toiminguks kaebuse koostamist, kuid sellist toimingut menetluskulude nimekiri ega arve ei kajasta. Seega ei saanud ka hinnata, mis on sellise toimingu tegemisele kulunud põhjendatud aeg. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vajalik oli vastustaja 04.12.2020 vastuse analüüs, sest see võimaldas kaebajatel otsustada, kas nad on kaebuse eesmärgi saavutanud. Samuti võib vajalikuks pidada halduskohtu 08.12.2020 kohtunõude analüüsi ja 15.12.2020 avalduste koostamist koos pikendamise taotlusega. Kõigi nende toimingute tegemisele kulunud aeg on aga üle paisutatud. Menetluskulude nimekirja järgi kulus esindajal 04.12.2020 vastuse analüüsile 1,5 tundi, kohtunõude analüüsile 2,5 tundi ja 15.12.2020 avalduse koostamisele 4 tundi. Nii vastustaja 04.12.2020 vastus kui ka 08.12.2020 kohtunõue on 1 lehekülg, esindaja koostatud seisukoht 1,5 lehekülge. Asja materjalid ei ole mahukad ning vaidlus ei ole keerukas, puudutades selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmist. Seega ei saanud ka materjalide analüüs ja menetlusdokumentide koostamine võtta palju aega. See, et esindaja on esitanud arve kummalegi kaebajale, ei tähenda, et ta oleks teinud sama menetlustoimingu kaks korda. Puudub ka alus arvata, et tegelikult kulus toimingu tegemiseks poole rohkem aega, kui arvetel on näidatud. Halduskohtu lõppjäreldus toimingute tegemisele kulunud aja põhjendatusele on seega õige.
13.Eelnevat arvestades jääb XX ja YY määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määruse resolutsiooni p 4 muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele (HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 4).
14.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna XX on 25.01.2021 tasunud määruskaebuselt riigilõivu 30 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
3(4)
3-20-1997
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.