XXi kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata läbi XXi 02.09.2020 ja 28.09.2020 esitatud menetluse uuendamise taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.03.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav (praegu Tallinna Vanglas) XX Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme määramiseks.
esitas
02.03.2020
2.SKA tegi 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661, millega tuvastas XXil keskmise puude raskusastme.
3.XX esitas Tallinna Vanglast 02.09.2020 SKA-le vaide, milles palus ümber hinnata tema puude pikkuse seoses sellega, et Tallinna Vangla psühhiaater muutis tema diagnoosi.
4.SKA tagastas vaide 04.09.2020 otsusega nr 8-3/21746-2. SKA leidis, et vaie ei vasta nõuetele ja viitas sellele, et vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai.
5.XX esitas 28.09.2020 SKA-le korduva vaide SKA 11.06.2020 otsusele. Vaide kohaselt pandi talle uue asjaolu ilmnemise tõttu uus psühhiaatriline diagnoos „peaaju kahjustus“. XX palus puude otsust muuta kolmest aastast viieks aastaks, sest see on ravimatu haigus.
1(5)
6.SKA tagastas vaide 30.09.2020 otsusega nr 8-3/21746-4. SKA viitas vaide tagastamisel sellele, et vaiet saab esitada, kui vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Konkreetsele jõustunud kohtuotsusele või toimuvale kohtumenetlusele ei ole viidatud.
7.XX esitas 05.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA otsuse nr 8-3/21746-4 tühistamiseks ja kohustamiseks teha uus. Kaebuse kohaselt sai kaebaja Tallinna Vanglas uue diagnoosi „traumajärgse ajukahjustuse sündroom“.
8.Kohus jättis kaebuse 02.11.2020 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et teatada, kas kaebaja 02.09.2020 ja 28.09.2020 vaiete eesmärk oli taotleda SKA-lt haldusmenetluse uuendamist seoses sellega, et pärast SKA 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661 tegemist ilmnes uus asjaolu.
9.Kaebaja vastas kohtule 05.11.2020 avalduses, et palub kohtul kohustada SKA-d uuendama menetluse asjas P26-2020-84661 seoses uue asjaolu ilmnemisega.
10.Kohus võttis 09.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
11.Kohus määras 18.12.2020 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja on kaebuses väitnud, et ta tuli Tallinna Vanglasse, kus ta sai uue diagnoosi F7.2 „traumajärgse ajukahjustuse sündroom“. Kuna kaebaja sai ajukahjustuse väga ammu ja see on paranematu haigus, palus kaebaja muuta tema puude kestust kuni viie aastani seoses uue asjaolu ilmnemisega. SKA keeldus sellest.
13.Lisainfot saab vaadata 11.02.2016 lahendist nr 3-15-3145, punkt 6. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja on seisukohal, et vastustaja 11.06.2020 otsus nr P26O-2020-84661 on õiguspärane ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
15.Tuginedes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõikele 21, §-dele 23, 24 ja 7 ning sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ §-le 6, kasutades puude raskusastme tuvastamiseks ekspertarsti Meris Tammiku arvamust, tegi SKA 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661, mille kohaselt kaebajal tuvastati keskmine puude raskusaste, kuna kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse (õppimine ja tegevuste elluviimine) funktsiooni kõrvalekalle, keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted) funktsiooni kõrvalekalle.
16.Kaebaja esitas 02.09.2020 vastustajale vaide, mille vastustaja tagastas, kuna vaie tulnuks esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai. 30 päeva oli 02.09.2020 seisuga ületatud ja seega polnud alust vaiet menetleda. Kaebaja esitas 28.09.2020 vastustajale korduva vaide vastustaja 11.06.2020 otsusele. Vastustaja tagastas vaide 30.09.2020 otsusega nr 8-3/21746-4. Vastustaja viitas vaide tagastamisel sellele, et vaiet saab esitada, kui vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Vastustaja selgitab, et 30.09.2020 otsuses on vastustaja ekslikult viidanud vaide tagastamisel sellele justkui oleks antud ajahetkel käinud kohtumenetlus 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661 üle. Sisuliselt oli endiselt tegemist vaide tagastamisega põhjusel, et vaide esitamise tähtaeg 30 päeva oli olulisel määral ületatud.
17.Vastustaja selgitab, et kui kaebajale on pandud uus diagnoos ehk ta on käinud uuesti arstil pärast 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661 tegemist, siis pole see alus menetluse uuendamiseks, kuna vastustaja teeb oma puude raskusastme tuvastamise otsused alati andmete pinnalt, mis olid olemas 2(5)
taotluse esitamise hetkel ehk tuginetakse sel hetkel aktuaalsetele terviseandmetele. Kui pärast otsuse tegemist on isik uuesti arstil käinud ja saanud seal täiendavaid sissekandeid või on tema diagnoosi muudetud, siis annab see aluse üksnes uuesti puude raskusastme tuvastamise taotlusega vastustaja poole pöördumiseks, mitte juba olnud menetluse uuendamiseks. Kui isik esitab uue taotluse, siis saab ekspertiis arvesse võtta ka tervise infosüsteemi andmed, mis on sisse kantud pärast 11.06.2020 otsuse tegemist ning teha uue otsuse puude raskusastme esinemise kohta. Vastustaja on seisukohal, et praeguse kohtumenetluse raames ei saa arvestada täiendavaid diagnoose, mis on kaebajale pandud raviarstide poolt pärast 11.06.2020 otsuse tegemist.
18.Vastustaja selgitab ka, et kaebaja poolt välja toodud diagnoosi F7.2 ei ole olemas. On F07.2 (traumajärgse ajukahjustuse sündroom),mille kaebaja on tervise infosüsteemi andmetel saanud 21.07.2020 ehk rohkem kui kuu aega pärast 11.06.2020 otsuse tegemist. Kui kaebaja soovib, et tema tervisliku seisundi kohta käivaid sissekandeid tervise infosüsteemis võetaks arvesse ka puude raskusastme tuvastamisel, siis tuleb tal esimesel võimalusel esitada taotlus vastustajale puude raskusastme tuvastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Kaebaja nõuab SKA kohustamist vaadata läbi tema 02.09.2020 ja 28.09.2020 esitatud menetluse uuendamise taotlus.
21.SKA tõlgendas 02.09.2020 ja 28.09.2020 pöördumisi vaietena ja tagastas need tähtaja möödalaskmise tõttu. SKA on 30.09.2020 vaide tagastamise otsuses nr 8-3/21746-4 põhjendanud vaide tagastamist jõustunud kohtuotsuse olemasoluga või kohtumenetluse toimumisega, kuid on kohtumenetluse käigus täpsustanud, et tegelikult peeti silmas vaide tagastamist tähtaja möödalaskmise tõttu. Kuigi kaebaja oli oma pöördumised vaietena pealkirjastanud, leiab kohus, et sisuliselt oli tegemist menetluse uuendamise taotlustega. Kaebaja on 02.09.2020 SKA-le esitatud pöördumises palunud oma puude pikkuse ümber hinnata seoses sellega, et Tallinna Vangla psühhiaater muutis tema diagnoosi. Kaebaja on 28.09.2020 SKA-le esitatud pöördumises märkinud, et uue asjaolu ilmnemise tõttu pandi talle uus psühhiaatriline diagnoos. Kaebaja palus oma puude kestust muuta kolme aasta pealt viie aasta peale, sest see on ravimatu haigus. Kaebaja avaldustest nähtub, et ta ei soovi SKA 11.06.2020 puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja puude raskusastme tuvastamise taotluse uut läbivaatamist esialgse otsuse õigusvastasuse tõttu, vaid lõppenud menetluse uuendamist uue asjaolu ilmnemise tõttu.
22.Vaidlus puudub selles, et SKA tegi 11.06.2020 otsuse nr P26-2020-84661, millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme. Otsuse kohaselt kehtib ekspertiisiotsus 07.05.202006.05.2023. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lg 3 p 2 kohaselt tuvastatakse puude raskusaste tööealisele puudega inimesele kestusega kuni viis aastat, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani. Kaebaja väitel sai ta Tallinna Vanglas uue diagnoosi. Vastustaja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et kaebaja sai traumajärgse ajukahjustuse sündroomi diagnoosi 21.07.2020 (vastustaja 13.01.2021 esitatud tervise infosüsteemi väljavõte).
23.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg-s 1 on sätestatud alused, millal haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab. Punkti 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kuna kaebaja on kaebuses viidanud diagnoosile, mille ta sai 21.07.2020, on kaebaja sisuliselt väitnud, et menetlus tuleks uuendada seoses uue diagnoosiga, mis ei olnud kaebajale puude raskusastme tuvastamise menetluse ajal teada.
24.Riigikohtu 21.02.2011 otsuse nr 3-3-1-80-10 punktis 21 on selgitatud, et juhul, kui isik esitab nõuetekohase menetluse uuendamise taotluse või nõude koormava haldusakti tühistamiseks, on 3(5)
haldusorgan kohustatud nimetatud taotlust menetlema kooskõlas haldusmenetluse nõuetega. Haldusorgan on kohustatud tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt. Ka siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole uuendamine välistatud, kuid uuendamine ei tohi toimuda ka kergekäeliselt. Säärases olukorras peab haldusorgan hindama menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt. Riigikohtu 10.11.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-04 on selgitatud, et kui isik esitab taotluse haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, milles väidab mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, peab haldusorgan menetluse uuendama. Menetluse uuendamine ei tähenda seda, et vastav haldusakt tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS 4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatule. Haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.
25.Haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (HMS § 44 lg 3). Kaebaja esimene vaidena pealkirjastatud pöördumine saabus SKA-sse 02.09.2020, mida kinnitab dokumendil olev tempel (SKA 13.10.2020 vastus kohtunõudele, lisa 2). Kaebaja on oma käekirjaga märkinud kuupäevaks 28.08.2020. Võib eeldada, et kaebaja sai 21.07.2020 pandud diagnoosist teada samal päeval, kuna üldjuhul pannakse diagnoos arsti vastuvõtu käigus ja patsiendi teadmisel. Kui lähtuda sellest, et kaebaja esitas SKA-le menetluse uuendamise taotluse kõige varem 28.08.2020, on taotlus esitatud rohkem kui kuu aega pärast 21.07.2020 pandud diagnoosist ehk uuest asjaolust teadasaamist. Seega ei ole tegemist nõuetekohase menetluse uuendamise taotlusega, mida vastustaja saaks läbi vaadata.
26.Kohus leiab, et ka menetluse uuendamise taotluse tähtaegsuse korral ei oleks menetlus HMS § 44 lg 1 alusel uuendatav. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 7 lg 3 sätestab, et terviseseisundi või muu asjasse puutuva olukorra muutumisel võib isik taotleda puude raskusastme tuvastamist enne puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lg-s 3 sätestatud puude raskusastme kestuse lõppemist ja enne määruse nr 18 § 7 lg-s 1 nimetatud 50 tööpäeva. Seega on uue diagnoosi saamine pärast puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemist uue haldusmenetluse algatamise alus, mitte lõppenud haldusmenetluse uuendamise alus. 21.07.2020 saadud diagnoos on asjaolu, mida polnud SKA 11.06.2020 otsuse tegemise ajal veel olemas, mistõttu ei saanud vastustaja sellega arvestada ning selle esinemise kohta ei saanud tagantjärgi tõendeid ilmneda. Seega on vastustaja oma seisukohas õigesti märkinud, et kui pärast otsuse tegemist on isik uuesti arstil käinud ja saanud seal täiendavaid sissekandeid või on tema diagnoosi muudetud, siis annab see aluse üksnes uuesti puude raskusastme tuvastamise taotlusega vastustaja poole pöördumiseks, mitte juba olnud menetluse uuendamiseks. Kui isik esitab uue taotluse, siis saab ekspertiis arvesse võtta ka tervise infosüsteemi andmeid, mis on sisse kantud pärast SKA 11.06.2020 otsuse tegemist ning teha uue otsuse puude raskusastme esinemise kohta.
27.Kuna menetluse uuendamise taotluse läbivaatamiseks kohustamine ei võimaldaks kaebajal saavutada oma eesmärki, s.o menetluse uuendamist, ei pea kohus kaebuse rahuldamist põhjendatuks vaatamata sellele, et vastustaja tõlgendas kaebaja 02.09.2020 ja 28.09.2020 taotlusi valesti. Kaebaja saab esitada uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 4(5)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.