Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
Vaidlustatud kohtulahend
3-20-2130 IA kaebus Tallinna Vangla 30. septembri 2020. a käskkirja nr 1-20/1-2/231 ja 16. novembri 2020. a vaideotsuse nr 5-15/20/284-2 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja IA Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
IA apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Tagastada IA-le 31. mai 2021. a seisukoha lisa 1 (dtl 213 – 214). Võtta asja juurde Tallinna Vangla 15. septembri 2021. a vastuse lisad 1–3 (dtl 243–253). Jätta IA taotlus kaebuse nõude muutmiseks rahuldamata. Jätta IA taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Jätta IA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-20-2130 muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. novembril 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-20-2130 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 4. septembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 IA suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumise ja suhtlemise piiramine). Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav helistas 4. septembril 2020 valveruumi terminalile ja küsis, millal teda viiakse psühhiaatri juurde. Valvur selgitas, et saatmine teostatakse, kui see on ette nähtud. Kinnipeetav vastas, et seda ei ole ette nähtud, aga ta tahab kambrikaaslasele pastakaga kõri pihta panna; 2) piisav alus on eeldada, et kinnipeetav võib käituda ettearvamatult ning seada ohtu julgeoleku vanglas ning ohustada teiste kinnipeetavate elu ja tervist.
2.Tallinna Vangla kohaldas 9. septembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 IA suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, isiklike riiete kandmise või esemete keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumise ja suhtlemise piiramine). Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav helistas 4. septembril 2020 valveruumi terminalile ja küsis, millal teda viiakse psühhiaatri juurde. Valvur selgitas, et saatmine teostatakse, kui see on ette nähtud. Kinnipeetav vastas, et seda ei ole ette nähtud, aga ta tahab kambrikaaslasele pastakaga kõri pihta panna; 2) kinnipeetav ütles 6 septembril 2020, et vajab viivitamatult kokkusaamist spetsialist-vangla korrapidajaga või korrapidajaga, kuna ta on vaimuhaige ning võib rünnata vanglaametnikku; 3) kinnipeetav ütles 9. septembril 2020 vanemvalvurile, et kui ta lähiajal arstile ei saa, lõhub ta kambri algosadeks ning paneb madratsi põlema; 4) piisav alus on eeldada, et kinnipeetav võib käituda ettearvamatult ning seada ohtu julgeoleku vanglas ning ohustada teiste kinnipeetavate elu ja tervist.
3.Tallinna Vangla lõpetas 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 IA suhtes 4. septembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 ja 9. septembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/12/214 kohaldatud julgeolekuabinõud alates 30. septembrist 2020. Tallinna Vangla kohaldas sama käskkirjaga alates 30. septembrist 2020 kinnipeetava suhtes julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel käeraudade kohaldamist, kehakultuuriga tegelemist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Abinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjas märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav helistas 4. septembril 2020 valveruumi terminalile ja küsis, millal teda viiakse psühhiaatri juurde. Valvur selgitas, et saatmine teostatakse, kui see on ette nähtud. Kinnipeetav vastas, et seda ei ole ette nähtud, aga ta tahab kambrikaaslasele pastakaga kõri pihta panna; 2) kinnipeetav ütles 6 septembril 2020, et vajab viivitamatult kokkusaamist spetsialist-vangla korrapidajaga või korrapidajaga, kuna ta on vaimuhaige ning võib rünnata vanglaametnikku; 3) kinnipeetav ütles 9. septembril 2020 vanemvalvurile, et kui ta lähiajal arstile ei saa, lõhub ta kambri algosadeks ning paneb madratsi põlema; 4) kinnipeetav märkis 29. septembri 2020 pöördumises, et ta ähvardab vangla vara lõhkuda ning tungida kallale vangla meditsiiniosakonna juhatajale ja psühhiaatrile; 5) eelnevad asjaolud lubavad arvata, et kinnipeetav võib jätkata rikkumiste toimepanemist ning ohustada teisi isikuid. Kinnipeetavale on vaja korraldada järelevalve selliselt, et välistatud
2(11)
3-20-2130 oleksid verbaalsed ja füüsilised konfliktid kaaskinnipeetavatega ning agressiivne käitumine. Kinnipeetav tuleb paigutada lukustatud kambrisse, et saaks teostada efektiivset järelevalvet; 6) kinnipeetava suhtes kohaldati 9. septembri 2020. a käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ka pärast seda on ta ähvardanud lõhkuda vangla vara ja kasutada teiste isikute suhtes füüsilist vägivalda. Kinnipeetav näitab seeläbi enda suhtumist sisekorda. Samuti ohustab ta teiste inimeste elu ja tervist. Arvestades intsidentide asjaolusid kogumis, tuleb kinnipeetava sõnadesse suhtuda tõsiselt ning neile reageerida. Ettearvamatu käitumise ja konfliktolukordade vältimiseks on vaja kinnipeetav paigutada lukustatud kambrisse. Eesmärgiks on ära hoida raske õiguserikkumise toimepanemine; 7) täiendavalt on otstarbekas piirata kinnipeetava liikumis- ja suhtlemisvabadust ning kehakultuuriga tegelemist. Seeläbi välistatakse kinnipeetava edaspidine otsene kokkupuude kaaskinnipeetavatega ning maandatakse teiste kinnipeetavate ründamise ohtu; 8) kinnipeetavate isiklike esmete kasutamine tuleb keelata, et ta ei saaks nendega vangla vara lõhkuda. Kambrisse lubatakse isiklik aluspesu, üks paar jalanõusid (plätud), samuti on lubatud vangla sisekorraeeskirja § 60 p-s 1 loetletud asjad; 9) kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel tuleb kohalda käeraudud selleks, et kinnipeetav ei saaks teisi isikuid rünnata; 10) julgeolekuabinõusid kohaldatake vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-de 1–5 alusel.
4.Tallinna Vangla jättis 16.11.2020. a vaideotsusega nr 5-15/20/284-2 kinnipeetava vaide rahuldamata. Vaideotsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) julgeolekuabinõusid kohaldatakse ennetava meetmena, hoidmaks ära raske õiguserikkumise toimepanemine; 2) alust on arvata, et kinnipeetav võib jätkata rikkumiste toimepanemist ja teiste isikute ohustamist. Vältida tuleb võimalikke verbaalseid ja füüsilisi konflikte kaaskinnipeetavatega. Kinnipeetava järelevalve tuleb korraldada selliselt, et välditakse agressiivset käitumist; 3) menetlusvigu ei esine. Vangla ei pidanud enne meetmete kohaldamist protokolli koostama.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30. septembri 2020. a käskkirja ja
16.novembri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja märgib, et ta on vaimse puudega isik, viidates haldusasjale nr 3-20-1936.
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja saabus Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 6. juulil 2020. Kaebaja viibis 20. juulist – 4. septembrini 2020 avatud eluosakonnas. Seejärel toimusid 30. septembri 2020. a käskkirjas viidatud sündmused; 2) kaebaja on ohtlik ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on jätkuvalt vajalik. Ennetavalt tuleb tagada julgeolek vanglas ning kaitsta isikuid ja vara. Kaebaja on enda ohtlikkust korduvalt tõdenud. Kaebaja väitis haldusasjas nr 3-20-2302 kohtule esitatud kaebuses, et ta on reaalselt ohtlik. Kaebaja väitis vaimseid probleeme ja ohtlikkust ka haldusasjas nr 3-20-2239. Kaebaja väitis 18. novembril 2020 Harju Maakohtu kohtuistungil ennetähtaegse vabanemise menetluses kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, et kui kohus ta ennetähtaegselt vabastab, võib ta kellelegi kallale minna. Agressiivsust on kaebaja korduvalt väljendanud ka arsti vastuvõttudel, mis on fikseeritud kaebaja tervisekaardis. Sündmused näitavad, et kaebaja käitumine on ettearvamatu, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud ning meetmete rakendamine on kaebaja suhtes julgeolekukaalutlustel jätkuvalt vajalik; 3) kaebaja esitas 3. detsembril 2020 pöördumise, milles märgib, et tema suhtes ei pea täiendavaid julgeolekuabinõusid pikemalt kohaldama, kui see on tema vaimse seisundi osas
3(11)
3-20-2130 vajalik. Kui see on ennatlik, siis palub kaebaja otsustada käeraudade kasutamise ja isiklike asjade keelamise küsimus uuesti. Seega on kaebaja detsembri alguses mõistnud, et täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamine täies mahus võib olla ennatlik. Vangiregistri päevikust nähtuvalt on kaebajaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise teemal vestelnud kolmanda üksuse juht, inspektor-kontaktisik ning teabe- ja uurimisosakonna spetsialist. Kaebajale selgitati, miks meetmete rakendamine on jätkuvalt vajalik ja mida ta peab oma käitumises muutma, et kohaldatavaid meetmeid oleks võimalik osaliselt või täielikult lõpetada. Kui kaebaja parandab oma suhtumist ja käitumist ning vangla saab olla veendunud, et kaebaja ei ole enam ohtlik vanglateenistujatele ja kaaskinnipeetavatele, saab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetada; 4) kaebaja taotlus kliinilise psühholoogi või psühhiaatri arvamuse küsimiseks ei ole põhjendatud. Kaebajal on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire. Tartu Vanglas tehti kaebaja tervisekaarti 9. juulil 2020 kanne märkega, et diagnoos F31.7 (bipolaarne meeleoluhäire) on kaebajal remissioonis. Tallinna Vangla meditsiiniosakond on kaebaja tervislikku seisundit tema Tallinna Vanglasse saabumisest peale regulaarselt jälginud. Kaebaja kohtus 6. augustil ja 13. augustil 2020 psühholoogiga. Vesteldi viha juhtimise teemadel, arutati erinevaid viha situatsioone ning nendega toime tulemist ja kaebajale anti soovitusi, kuidas kasutada hingamise ja lõdvestamise harjutusi. Kaebajal diagnoositud meeleoluhäire võib tema käitumist mõjutada, kuid kaebaja käitub tihti ka manipuleerivalt, soovides, et vanglaametnikud täidaks tema nõudmisi viivitamatult. Kaebaja on Tallinna Vanglas regulaarselt viibinud psühhiaatri vastuvõtul. Igal korral on hinnatud patsiendi seisundit ja määratud asjakohane ravi. Vanglal ei ole põhjust kahelda arsti erialases pädevuses. Vangla arst on tegelenud kaebaja näidustuse ja ravivajaduse olemasolu kontrollimisega ning määranud ravi vastavalt patsiendi edastatud infole. Kaebaja on kohtunud kliinilise psühholoogiga (tervisekaardis 18. septembri 2020. a haigusjuht A16168, 2. oktoobri 2020. a haigusjuht A17227). Kaebajal ei ole tuvastatud vastunäidustusi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks (vt tervisekaardi 18. septembri 2020. a haigusjuht A16099, elektronkirjavahetus Tartu Vangla psühhiaatri ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhatajaga); 5) kaebajat ei hoita täielikus isolatsioonis. Kaebaja on kohtunud meedikute ja vanglateenistujatega, nt 13. oktoobril 2020 järelevalveosakonna vanemvalvuriga, 14. ja 26. oktoobril, 19. novembril ja 2. detsembril kaplaniga, 26. oktoobril peaspetsialist-metoodikuga,
21.ja 30. oktoobril, 4. ja 13. novembril ning 3. detsembril sotsiaaltöötajaga. 3. novembril sotsiaalteenuste korraldajaga, 14., 22. ja 26. oktoobril, 14. ja 17. detsembril kolmanda üksuse inspektor-kontaktisikutega, 3. ja 10. detsembril kolmanda üksuse juhiga, 17. detsembril teabeja uurimisosakonna spetsialistiga. Kaebajal on võimalus iga päev suhelda järelevalveosakonna vanglaametnikega, kes teostavad kaks korda päevas kambris loendusi, korraldavad toitlustamist, saatmisi ja muid vajalikke toiminguid. Kaebaja saab helistada ja suhelda ka kirja teel ametnikega ja lähedastega. Kaebaja väitis 21. oktoobril 2020 sotsiaaltöötajale, et tal läheb enam-vähem hästi, tegevuste leidmisega tuleb toime (loeb raamatuid ja kirjutab kaebusi). Kaebaja väitis 14. detsembri vestluses inspektor-kontaktisikule, et psühhiaatri määratud ravi mõjub hästi. Kaebaja märkis ravi tõhusust 10. detsembri 2020. a pöördumises. Seega ei ole kaebaja tervislik seisund ja igapäevase eluga toimetulemine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal halvenenud. Tõhus psühhiaatriline ravi ja kaebaja meeleseisundiga järjepidev tegelemine mõjutavad eelduslikult kaebajat õiguskuulekalt käituma ja maandavad kaebajast lähtuvat ohtu, misjärel lõpetatakse meetmete kohaldamine.
7.Tallinna Halduskohus jättis 3. märtsi 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri on õiguspärane. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks oli asjaolu, et kaebaja ähvardas käituda kaaskinnipeetavate ja
4(11)
3-20-2130 vanglaametnike suhtes vägivaldselt ning lõhkuda vangla vara. Sellise käitumisega näitab kinnipeetav negatiivset suhtumist kehtivasse sisekorda. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et käskkirjas kirjeldatud asjaolud ei vasta tõele. Iga julgeolekuabinõu osas on eraldi põhjendatud, miks seda vajalikuks peeti. Kaebaja ei ole nendele põhjendustele konkreetseid vastuväiteid esitanud. Käskkirjas on piisava põhjalikkusega selgitatud, et kaebaja ettearvamatu käitumise ja konfliktolukordade vältimiseks oli vajalik tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid; 2) kuigi vastustaja ei ole kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamisel maininud kaebaja vaimset tervist, ei muuda see meedet õigusvastaseks. Kohtule esitati kaebaja tervisekaart, millest nähtuvad psühhiaatri pandud diagnoosid. Samas ei saa üksnes sellest järeldada, et kaebaja suhtes ei tohi täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Vastustaja esitas Tartu Vangla psühhiaatri ja Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja elektroonilise kirjavahetuse selle kohta, kas kaebaja suhtes saab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, arvestades tema vaimset tervist. Psühhiaater on 2020. a märtsi e-kirjas märkinud, et kui lukustatud kambris on tagatud psüühikahäire ravi ja piisav järelevalve, võib seda meedet kohaldada. Diagnoos iseenesest ei määra erikohtlemise vajadust ja isiksushäire ei vabasta vastutusest. Meditsiiniosakonna juhataja on 16. septembri 2020. a e-kirjas märkinud, et Tallinna Vangla tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kaebaja karistamine või üksi viibimine oleks vastunäidustatud. Viidatud on asjaolule, et kaebaja on käinud kolm korda kahe erineva psühhiaatri vastuvõtul, kelle sissekanded on sarnased. Kaebaja puhul enesevigastamisesuitsidaalsuse riski ei olnud ning psühhootilisust ei tulnud esile. Kaebaja oli kaevanud unetust ja oli väitnud, et võib ettearvamatult käituda ja on ärritunud, kuid see ei viidanud tõsisele vaimsele patoloogiale. Seega on vähemalt e-kirjavahetuse kujul olemas kahe arsti seisukohad, et kaebaja puhul ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vastunäidustatud; 3) kaebaja ei ole kaebuses välja toonud konkreetset vaimse tervise probleemi ega seostanud seda tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega. Seetõttu ei ole arusaadav, kuidas rikuvad täiendavad julgeolekuabinõud kaebaja õigusi tema vaimse tervise seisukohalt. Kaebuses on viidatud üksnes haldusasjale nr 3-20-1936. Nimetatud haldusasi puudutas Sotsiaalkindlustusameti kohustamist vaadata kaebaja menetluse uuendamise taotlus uuesti läbi. Kohus tegi haldusasjas nr 3-20-1936 kohtuotsuse, millest nähtub, et kaebaja tugines haldusasjas asjaolule, et tal diagnoositi 21. juulil 2020 traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Ühe diagnoosi põhjal ei saa oletada, miks peaks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olema kaebaja puhul välistatud. Kaebaja vähesed põhjendused ja vastustaja 4. jaanuari 2021. a vastuse lisast 12 nähtuv informatsioon annavad alust arvata, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud kaebaja vaimse tervise seisukohalt õigusvastane. Lisaks nähtub kaebaja tervisekaardist, et ta on ise 18. septembril 2020 arsti vastuvõtul viidanud kiirele ärritumisele ja vägivallapotentsiaalile, mis kinnitab, et ta võib olla ohuks vangla julgeolekule; 4) kui kaebaja vaimne tervis ei võimaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt kohaldada, oleks kaebaja kasutanud juba enne käskkirja andmist võimalust vastuväidete esitamiseks. Tegeliku õiguste rikkumiste puhul võiks eeldada ka detailsemaid põhjendusi Tallinna Vanglale esitatud vaides ja kohtule esitatud kaebuses. Tallinna Vanglale esitatud vaides on kaebaja tuginenud üksnes sellele, et koostamata jäeti protokoll, kus oleks kajastatud teabe- ja uurimisosakonna ning arsti arvamused. Sellise protokolli koostamise kohustust kehtiv õigus ette ei näe; 5) vastustaja tõi esile asjaolud, mis viitasid kaebaja jätkuvale ohtlikkusele pärast 30. septembri 2020. a käskkirja andmist. Ajavahemikul 16. oktoober 2020 – 16. detsember 2020 on korduvalt fikseeritud juhtumeid, kus kaebaja ähvardab vanglaametnikke ja psühhiaatrit rünnata ja vangla vara rikkuda. Kaebaja ei ole väitnud, et ettekannetes kajastatu ei vasta tõele. Loetletud juhtumid viitavad sellele, et kaebaja käitumine on ettearvamatu, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud ning meetmete rakendamine on kaebaja suhtes
5(11)
3-20-2130 julgeolekukaalutlustel jätkuvalt vajalik. Täiendavad julgeolekuabinõud olid vajalikud ja proportsionaalsed; 6) kuna kaebaja üheski kohtuastmes esialgset õiguskaitset ei saanud, on alust arvata, et kaebajal ei olnud terviseprobleeme, mis võinuks välistada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õigusvastane. Kohus kohaldas materiaalõigust valesti ja hindas tõendeid ekslikult; 2) halduskohus pole analüüsinud teiste julgeolekumeetmete õiguspärasust. Kaebaja kirjutas vaides seda, miks tal on vaja minna kirikusse, spordisaali. Vangla kohaldas käeraudu ning kaebaja ohtlikkus seetõttu langes; 3) kaebaja oli ohtlik konkreetsele kinnipeetavale ja vanglatöötajatele (arst-psühhiaatrile). Kui kaebaja läheks kirikusse, ta neid inimesi ei kohtaks; 4) kohus jättis analüüsimata selle, kas üksikvangistus võib kaebajale tekitada stressi, depressiooni, ärevust, foobiaid. Kohus ei saanud vanglalt kaebaja tervisekaarti, mille alusel õige järeldus teha; 5) kaebajal on bipolaarne meeleolu häire. Varem nimetati seda maniakaalseks depressiivseks psühhoosiks. Tegemist on tõsise vaimse puudega. Kui kaebaja tervis on normaalne, on ta õiguskuulekas; 6) üksikvangistuses viibiv kinnipeetav peab saama suhelda kuni 2,5 tundi päevas; 7) vangla on tunnistanud, et kui kaebaja käitumine on ebaadekvaatne, tuleb teda ravida psühhiaatriakliinikus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2021. a määrus asjas nr X-XXXXXX, p-d 28 – 30). Lisaks psühhoteraapiale on võimalik kasutada muid vahendeid, nt sport, töö, kunst, teater, muusika. Vangla kohaldab kaebaja suhtes üksikvangistust siiamaani (s.o 1. juunini 2021). Vanglal on raha psühhoteraapia jaoks. Üksikvangistus ei ole sobiv meede; 8) kaebaja ohtlikkus pole sedavõrd suur. Kaebaja ähvardas esialgu konkreetset isikut; 9) kaebaja peab saama vältimatut psühhiaatrilist abi ja kindlaid ravimeid; 10) kaebaja taotleb, et talle määrataks ekspertiis. Kaebajale määratud ravi pole piisav. Kaebaja on raske psüühikahäirega. Kaebaja peab viibima ravil psühhiaatriahaiglas või vangla psühhiaatriaosakonnas; 11) enne meetme kohaldamist tuli vormistada protokoll (haldusmenetluse seadus (HMS) § 40). Kaebaja tuli enne meetme kohaldamist ära kuulata; 12) kaebaja taotleb kaebuse nõude muutmist, millega keelataks vanglal kaebaja suhtes kohaldada üksikvangistust ja lõpetada kestev haldustoiming.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) halduskohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte. Kui see polnud piisav, tulnuks kaebajal ise esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on tõendeid hinnanud; 3) kaebaja väide, et ta oli tegelikult ohtlik üksnes kaaskinnipeetavale ja psühhiaatrile ei ole asjakohane. Kaebaja ähvardas rünnata ka teisi vanglateenistujaid ja ta käitus ka toidujagajaga agressiivselt. Seetõttu olid piirangud vajalikud ning erandeid ei saanud teha ka kirikusse ja spordisaali minekuks. Kaebajal oli võimalik kohtuda kaplaniga individuaalselt. Kaebaja saab sporti teha vabas õhus jalutuskäikude ajal ja kambris;
6(11)
3-20-2130 4) kaebaja oli üksi kambris, aga ta sai suhelda ametnikega ja oma lähedastega telefoni ja kirja teel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on esitanud apellatsiooniastmes Tallinna Vangla 21. aprilli 2015. a vastuse nr 518/15/11964-2, milles vangla selgitab, kuidas on vanglas kaebaja ravimine toimunud (dtl 213 – 214). Viidatud tõend ei ole praeguse vaidluse (s.o kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärasuse) lahendamiseks vajalik ning tuleb tagastada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Ringkonnakohus võtab asja juurde vastustaja 30. detsembri 2020. a käskkirja nr 1-20/1-2/278,
30.märtsi 2021. a käskkirja nr 1-21/1-2/62 ja 30. juuni 2021. a käskkirja nr 1-21/1-2/132, kuna need puudutavad kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise küsimust (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
11.Vaidlustatud käskkirjaga lõpetati 4. ja 9. septembri 2020. a käskkirjadega kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning kohaldati uuesti julgeolekuabinõusid, s.o kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, tal keelati isiklike riiete kandmine ja esemete kasutamine, kohaldati kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel käeraudu, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati vanglasisest liikumist ja suhtlemist. Vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud meetmeid kohaldatakse senikaua, kuni asjaolud langevad ära. Vaidlustatud käskkirja andmise ajendiks oli asjaolu, et lisaks 4. ja 9. septembri 2020. a käskkirjades kajastatud intsidendile lisandus 29. septembri 2020. a intsident, mille kohaselt kaebaja ähvardas lõhkuda vangla vara ning tungida kallale vangla meditsiiniosakonna juhatajale ja psühhiaatrile.
12.Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
13.VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 sätestab, et lubatud on piirata kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelata isiklike riiete kandmine või esemete kasutamine, kehakultuuriga tegelemine, paigutada kinnipeetav eraldatud lukustatud kambrisse ning kasutada ohjeldusmeedet.
14.Vangla hinnangul tuli kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaebaja võis toime panna rikkumise ning ohustada julgeolekut vanglas ja teiste inimeste elu ja tervist. Nende aluste esinemise korral on lubatud VangS § 69 lg 1 tähenduses kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle.
15.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja korduvad ähvardused käituda kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike suhtes vägivaldselt ning lõhkuda vangla vara, oli piisav, et jaatada kaebajast lähtuvat ohtu teiste kinnipeetavate elule ja tervisele ning julgeolekule vanglas.
7(11)
3-20-2130
15.1.Kaebaja väitis 4. septembril 2020 valvurile, et kuna kinnipeetavale pole psühhiaatri juurde viimist ette nähtud, siis ta tahab kambrikaaslasele pastakaga kõrri torgata. Kaebaja väitis
6.septembril 2020, et kui talle ei võimaldata spetsialisti, korrapidaja või korrapidaja abiga kohtuda ning ta on vaimuhaige, võib ta rünnata vanglaametnikku. Kaebaja väitis 9. septembril 2020, et kui ta lähiajal arstile ei pääse, lõhub ta kambri algosadeks ning paneb madratsi põlema. Kaebaja esitas 29. septembril 2020 vanglale pöördumise, milles ähvardas vangla vara lõhkuda ning meditsiiniosakonna juhatajale ja psühhiaatrile kallale minna.
15.2.Praegusel juhul on kaebaja korduvalt sõnades ähvardanud kahjustada nii kaaskinnipeetavate kui ka meditsiinitöötajate elu ja tervist, sh vangla vara. Vangla on põhjendatult võtnud kaebaja ähvardusi tõsiselt. Teise inimese elu ja tervis on kaalukad õigushüved, mistõttu sellise võimaliku ründe realiseerumise tõenäosus ei peagi olema väga suur, et jaatada isikust lähtuvat ohtu.
15.3.Ka kohtuasja juurde võetud ravipäevikutes olevad kirjeldused kinnitavad vangla hinnangut ohu olemasolu kohta ning need võimaldavad kaebaja eelnevaid väljaütlemisi pidada piisavalt tõsiseltvõetavateks. Nimelt nähtub ravipäevikutest, et kaebaja ise on kirjutanud avaldusi enda agressiivsuse kohta ning tal on olnud konflikte kambrikaaslasega, kui viimane võidab mängu ja seetõttu narrib kaebajat (20. mai 2020 ravipäevik, dtl 149). Kuigi haigusjuhtudes on kirjeldatud, et kaebaja on rahulik ja käitub korrektselt, esineb ka neid olukordi, kus kaebaja kurdab, et käitub vahel ettearvamatult (27. augusti 2020. a anamnees, dtl 152), lõunaringil väitis, et on nii ärritunud, et vajab ravimit (1. septembri 2020. a anamnees, dtl 152). Kaebaja 18. septembri 2020. a anamneesis on märgitud, et patsiendi põhiline probleem seisneb selles, et aeg-ajalt tekib impulsiivne käitumine, vallandub verbaalne agressiivsus ning võimalikud on vägivaldse käitumisega seotud intsidendid (dtl 152). Sama on kajastatud ka 18. septembri 2020. a haigusjuhu nr A16168 anamneesis (vt dtl 152). Agressiivsust, sh ägestumist on kajastatud nii 28. septembri 2020. a kui ka 30. septembri 2020. a anamneesides (dtl 159). Tegemist ei ole olnud ühekordsete väljaütlemistega ega negatiivsete emotsioonide ilmingutega.
15.4.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul vangla vaidlustatud käskkirja andmise hetkel õigesti tuvastanud kaebajast lähtuva ohu teiste inimeste elule ja tervisele ning vangla varale VangS § 69 lg 1 mõttes.
16.Kui VangS § 69 lg-s 1 sätestatud eeldused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on täidetud, tuleb vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada selle küsimuse üle, milliseid meetmeid tuleb ohu tõrjumiseks kohaldada (HMS § 4 lg 2).
16.1.Üksnes psüühikahäire ja nende pinnalt pandud diagnoos ei välista täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, vaid seda küsimust tuleb eraldi hinnata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-15-2943, p 16; 28. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-17-1503, p-d 17 ja 19; Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2021. a otsus asjas nr 3-171503, p-d 62 ja 63). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole üksikvangistus ja teiste kinnipeetavatega suhtlemise keeld julgeolekukaalutlustel, distsiplinaarkaristuse tõttu või kaitse tagamiseks iseenesest ebainimlik kohtlemine või karistus, kuid täielik tunnetuslik isolatsioon, sh totaalne sotsiaalne isolatsioon, võib kahjustada psüühikat ja kujutada endast ebainimlikku kohtlemist, mida ei saa õigustada julgeoleku tagamise ega muude kaalutlustega (vt 13. novembri 2018. a otsus asjas nr 70465/14, p 72 ja seal viidatud praktika). Üksikvangistust ei või kohaldada igavesti ning isikul peavad olema selle vastu menetluslikud tagatised (vt Tartu Ringkonnakohtu 28. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-18-1895, p 16). Kinnipeetavat, kellel on diagnoositud psüühikahäire, võib pidada üksikvangistuse suhtes haavatavaks isikuks ka juhul,
8(11)
3-20-2130 kui tema vaimse tervise seisund ei välista iseenesest mh vanglasisese liikumis- või suhtlemisvabaduse piiramist või eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
16.2.Kaebajale on temast lähtuva ohu tõrjumiseks kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mitte üksikvangistust kogu tema karistusaja jooksul. Täiendavaid julgeolekuabinõusid on kasutatud senikaua, kuni oht on tõrjutud (VangS § 69 lg 3).
16.3.Kaebajast lähtus muu hulgas oht teiste inimeste elule ja tervisele. Elu ja tervis on väga kaalukad õigushüved, mida vangla on õigustatud ennetavalt kaitsma.
16.4.Vastustaja 4. jaanuari 2021. a vastuse p-st 12 või järeldada, et vastustaja oli teadlik kaebaja tervislikust seisundist ning selle asjaoluga arvestati ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Arstide hinnangul ei olnud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine välistatud, kuna selline vastunäidustus puudus ning kaebajale võimaldatakse piisavat ravi ja järelevalvet (dtl 176–177). Võimalik ei ole järeldada seda, et kaebajale pandud diagnooside tõttu ei saaks ta vanglas karistust kanda ning vangistus tuleks asendada karistusseadustiku §-s 86 ette nähtud psühhiaatrilise sundraviga.
16.5.Vastustaja hinnangul oli kaebaja paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse põhjendatud, kuna see võimaldas eraldada kaebaja teistest kinnipeetavatest. Vastupidisel juhul oleks raskendatud kaebaja üle tõhusa järelevalve tegemine. Vangla põhjendab ka suhtlemis- ja liikumisvabaduse piiramist vajadusega vältida kaebaja kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. Kehakultuuriga tegelemine on keelatud, kuna see näeb ette kinnipeetavate osakondade kaupa spordisaali või -väljakutele viimist, mistõttu pole piisavalt tõhusalt võimalik kaaskinnipeetavatele lähtuvat ohtu tõrjuda. Kaebajal keelati isiklike esemete kasutamine põhjusel, et vältida nende abil vangla vara rikkumine. Seejuures lubati kaebajale isiklik aluspesu, jalanõud ning vangla sisekorraeeskirja § 60 lg-s 1 nimetatud esemed.
17.Kaebaja tervisele on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal tähelepanu pööratud. Vastustaja esitatud kaebaja tervisekaardist ajavahemiku kohta 12. jaanuar 2020 – 9. detsember 2020 on näha, et pärast vaidlusaluste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist on meditsiinitöötaja ta vastu võtnud 2., 5., 7., 15., 23. oktoobril, 3., 11., 13., 16., novembril, 6.,
9.detsembril ning uuritud on kaebaja terviseseisundit ja ravivajadust. Tervisekaardid ei luba järeldada seda, et täiendavad julgeolekuabinõud oleksid põhjustanud tervisekahjustusi. Ilmseid märkeid, mis lubaksid sellekohaseid järeldusi teha, ei esine.
18.Kuigi vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse hindamisel pole see määrava tähendusega, toob vastustaja 4. jaanuari 2021. a vastuse p-s 10 esile ka pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist aset leidnud intsidendid, mis võimaldavad järeldada, et 30. septembri 2020. a hinnang kaebajast lähtuva ohu kohta oli põhjendatud: 1) kaebaja avaldas 16. oktoobril 2020, et tal on jätkuvalt probleem meditsiiniosakonnaga ja kui ta vastuvõtule pääseb, siis teeb nagu 10 aastat tagasi ja võtab meditsiiniosakonna juhataja pantvangi; 2) kaebaja käitus 19. oktoobril 2020 agressiivselt, kui temalt ei nõustutud käeraudu kohtuistungi ajaks ära võtma; 3) kaebaja avaldas 19. oktoobril 2020 vanglaametnikule, et kui tema juurde tuleb psühhiaater, ta lööb doktorile tassi vastu pead puruks, kuna viimane ei kirjutanud soovitud ravimeid; 4) kaebaja lõi
20.oktoobril 2020 kandiku kambriukse luugi pealt põrandale; kaebaja väitis 20. oktoobril 2020 vanglaametnikule telefoni teel, et tal on kambris ettevalmistatud hambaharjad ja lusikas, millega kavatseb rünnata V-hoone toidujagajat, sest hommikuti antakse külma teed. Samuti kavatseb ta rünnata psühhiaatreid, kuna nad ei väljasta sobivaid ravimeid ja unerohtu. Kambris teostati läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti muu hulgas ära omavahel kokku teibitud
9(11)
3-20-2130 plastikust noad, otsast teravaks tehtud hambahari ja tühi pastapliiatsi toru; 5) kaebaja väitis 6. novembril 2020 vanglaametnikule, et ta on relvastatud. IA näitas ametnikule punase pipra puru/maitseainet ja pastapliiatsi ümbrist ning seletas, et täidab pastapliiatsi toru pipraga ja puhub selle ametnikele näkku; 6) kaebaja väitis 9. novembril 2020 valvurile, et kui ta teda näeb, viskab talle kruusiga pähe nii et veri väljas; 7) kaebaja korraldas 9. novembril 2020 kambris uputuse ja viskas vett ukse vahelt koridori; kaebaja väitis 11. novembril 2020, et korraldab kambris uputuse; kaebaja kraapis 15. novembril 2020 lusikaga kambri trellust, kahjustades värvi ja kriimustades pleksiklaasi; kaebaja ägestus 16. novembril 2020 ning karjus ja solvas ebatsensuursete sõnadega toidujagajat; 8) kaebaja lõhkus 6. detsembril 2020 joogikruusi ja vigastas tekkinud kildudega oma käsivart; 9) kaebaja esitas 6. detsembril 2020 pöördumise, milles vihjas, et võib edaspidi probleeme lahendada omamoodi, nagu 2010. a võttis pantvangi.
19.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et talle määratud ravi pole piisav ning ta taotleb ekspertiisi määramist. Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole kaebajale osutatud tervishoiuteenuse raames määratud diagnooside õiguspärasus ega ravi asjakohasus, ei võta ringkonnakohus selles küsimuses seisukohta (HKMS § 41 lg 1 ja lg 2, § 120 lg 2, § 158 lg 1, § 197 lg 1). Sellest tulenevalt ei ole põhjust rahuldada ka kaebaja taotlust ekspertiisi määramiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
20.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine otsustati eraldi haldusaktiga ning seda ei tulnud eraldi protokollida HMS § 18 kohaselt.
21.Kaebaja ärakuulamise osas asus halduskohus seisukohale, et kaebaja on enne käskkirja väljaandmist ära kuulatud ja ta ei esitanud vastuväiteid. Vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kaebaja sellele vastuväidet ei esitanud. Kaebaja pole sellele väitele vastu vaielnud. Samuti pole kaebaja ka vaides märkinud, et ta oleks jäetud ära kuulamata.
22.Kaebaja taotleb ringkonnakohtus kaebuse nõude muutmist selliselt, et kohus keelaks jätkuvate julgeolekuabinõude kohaldamise. Kaebuse nõuet võib muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Pärast seda tähtaega võib ringkonnakohtus kaebuse nõuet muuta mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab arvestama, või kui madalama astme kohus on rikkunud menetlusnormi (HKMS § 49 lg-d 1 ja 2). Vastustaja on hinnanud kaebaja suhtes 30. septembri 2020. a käskkirjaga kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust 30. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/1-2/278 ja 30. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-21/1-2/62, millega lõpetati isiklike asjade kasutamise keelamine ning käeraudade kasutamine. Tallinna Vangla lõpetas 30. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-21/1-2/132 kaebaja suhtes 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ning kohaldas alates 30. juunist 2021. a kaebaja suhtes täiendavad julgeolekuabinõud, s.o paigutas kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse, keelas kehakultuuriga tegelemise ning piiras vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Kaebaja esitas 17. augustil 2021 halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30. juuni 2021. a käskkirja nr 1-21/1-2/132 tühistamiseks osas, millega keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust (haldusasi nr 3-21-1896). Tallinna Halduskohus tagastas 25. augusti 2021. a määrusega asjas nr 3-21-1896 kaebuse, kuna kaebaja ei olnud läbinud käskkirja tühistamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja võttis Tallinna Vanglale esitatud vaide 18. augustil 2021 tagasi. Kuna vastustaja on tunnistanud
30.septembri 2020. a käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks ja andnud 30. juunil 2021 välja uue
10(11)
3-20-2130 kehtiva käskkirja, ei saa keelamiskaebusega selle käskkirja kehtivust lõpetada. Sellest tulenevalt ei ole keelamiskaebuse esitamine praegusel juhul lubatav. Kui kaebaja leiab, et kas kõikide või osade täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alus on ära langenud, tuleb tal taotleda vanglalt kohaldatava meetme lõpetamist. Kui vangla keeldub sellest, on tal õigus esitada keelduva otsuse peale vaie ning kui vaie jäetakse rahuldamata, on tal õigus esitada kohustamiskaebus halduskohtusse.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
25.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
26.Asendada lahendis märgitud kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.