Artur Talviku kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/35 osaliseks tühistamiseks ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 124/20/42-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Artur Talvik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Artur Talviku kaebus osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. jaanuari 2020. a otsus nr 12-6/20/35 ja 15. mai 2020. a vaideotsus nr 12-4/20/42-3 osas, millega nõuti ajavahemiku 2015-2018 eest kaebajale makstud toetused tagasi ja lõpetati selles osas poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Artur Talviku kasuks välja menetluskulu 12 eurot.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. märtsil 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-20-1135
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PRIA määras 4. veebruari 2016. a otsusega nr 12-6/128 (2015. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määramine) Artur Talvikule (kaebaja) 2015. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust summas 1 031 eurot; ühtlasi teavitati kaebajat, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustus kestab kuni 31. detsembrini 2019.
2.PRIA määras 13. veebruari 2017. a otsusega nr 12-6/17/239 (2016. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine ja toetuse tagasi nõudmata jätmine) kaebajale 2016. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust summas 912,38 eurot. PRIA vähendas mh toetust taotluse esitamisega hilinemise tõttu. Lisaks oli kaebaja 2016. aasta kohustus 2015. aastaga võrreldes vähendanud 0,40 ha võrra. Kuna alusetult saadud toetus ei ületanud 100 eurot, ei nõutud 2015. aasta eest alusetult makstud toetust summas 79 eurot tagasi.
3.PRIA teavitas kaebajat 2. juunil 2017 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise vajadusest ning selgitas, et kohustuse jätkamiseks on võimalik esitada pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus ning poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68) kuni 16. juunini 2017 (tähtkiri tagastati PRIAle hoiutähtaja möödumise tõttu). Kaebaja esitas 15. ja 16. juunil 2017 taotluse ning poollooduslike koosluste loetelu. PRIA vähendas toetust taotluse esitamisega hilinemise tõttu ja määras 18. jaanuari 2018. a otsusega nr 12-6/18/96 kaebajale 2017. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust summas 763,42 eurot.
4.Kaebaja esitas 21. mail 2018. a pindalatoetuste taotluse ning märkis, et jätkab poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustust. PRIA teavitas 7. juunil 2018 tähtkirjaga (tähtkiri tagastati PRIAle hoiutähtaja möödumise tõttu) kaebajat, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamiseks tuleb esitada poollooduslike koosluste loetelu ja teavitas ka telefoni teel vormi MT68 esitamise vajadusest. Kaebaja esitas vormi MT68 15. juunil 2018 ehk taotluste hilinenult esitamise perioodi viimasel päeval. PRIA määras 21. jaanuari 2019. a otsusega nr 12-6/19/130 (2018. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määramine) kaebajale 2018. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust summas 917,50 eurot.
5.PRIA saatis kaebajale 31. mail 2019 tähtkirjana meeldetuletuse nr 12-1/19/3548, milles selgitas dokumentide esitamise vajadust. Kirjas märgiti muu hulgas, et dokumentide tähtaegselt esitamata jätmise korral eeldab PRIA, et kaebaja on soovinud võetud kohustuse ennetähtaegselt lõpetada ning PRIA nõuab 2015.-2018. aastate eest makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse tagasi. Kaebaja ei võtnud tähtkirja vastu ja see saadeti 25. juunil 2019 hoiutähtaja möödumise tõttu PRIA-le tagasi. 11. juunil 2019 teavitas PRIA kaebajat dokumentide esitamise vajadusest telefoni teel.
6.Kaebaja esitas 16. juunil 2019 e-PRIA vahendusel pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191114645 mille punktis 2.10.3 märkis poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamist. Vormi esitamisel kuvati kaebajale e-PRIAs hoiatus“: „TOS0575: Toetuse taotlemiseks peate lisaks esitama järgmised taotlusvormid: MT68. Avage ja esitage vorm käesolevas teates olevalt lingilt. Taotlusvormid leiate ka peamenüüst "Teenused" alajaotuse
3-20-1135
"Pindalatoetuste taotlus" alt. Lisavormid tuleb esitada hiljemalt 17.06.2019.“ Kaebaja ei esitanud PRIAle 2019. aastal vormi MT68.
7.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustas 15. jaanuari 2020. a otsusega nr 12-6/20/35 lõpetada ennetähtaegselt kolme taotleja, sh kaebaja, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustus (p 1) ja nõuda kolmelt taotlejalt tagasi alusetult saadud poolloodusliku koosluse hooldamise toetus summas 15 104 eurot ja 67 senti, sh kaebajalt summas 3 545 eurot ja 30 senti (p 2). Otsuse kohaselt põhjustas kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ning tagasinõude esitamise asjaolu, et kaebaja ei olnud kinnitanud kohustuse jätkuvat täitmist, kuivõrd ta ei olnud esitanud 2019. aastal poollooduslike koosluste loetelu (vorm MT68). Samal põhjusel oli 2019. a toetussummaks 0 eurot.
8.PRIA edastas 28. jaanuaril 2020 kaebajale e-posti teel tulumaksuteatise nr 6-19/20/94, milles selgitas, et kaebajal tuleb otsuse nr 12-6/20/35 summast tasuda 2 836,21 eurot, kuna eelnevalt oli kaebajale tehtud väljamakseid tulumaksu võrra vähendatud.
9.PRIA selgitas 29. jaanuari 2020. a vastuskirjas kaebajale toetuse tagasinõudmise ja otsuse nr 12-6/20/35 ajaolusid. Kaebaja ei nõustunud 29. jaanuaril 2020 PRIA-le saadetud kahes kirjas PRIA seisukohtadega. Kaebaja märkis, et hilines 2019. aastal loomade karjamaale toomisega, juuli algusest olid loomad aga karjamaal. Kohustuse lõpetamise ning tagasinõude esitamise tahtest pole PRIA kaebajale eelnevalt teada andnud.
10.PRIA käsitles 29. jaanuari 2020. a avaldusi otsuse nr 12-6/20/35 peale esitatud vaidena. PRIA jättis 15. mai 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/42-3 kaebaja vaide rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 11. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 15. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/35 ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/42-3 tühistamiseks.
12.Tartu Halduskohus võttis 11. juuni 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas
19.novembri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja palub vaidlustatud PRIA otsuse tühistada. Kaebajal tekkisid 2019. aastal ootamatud raskused poolloodusliku koosluse hooldamiseks loomade saamisega, kuid see probleem sai juunikuus lahendatud. Kindlus karjamaal veiste pidamiseks saabus juuni keskpaigas ning seejärel esitas kaebaja ka PRIA-le avalduse. Keskkonnaamet andis vormile MT68 kooskõlastuse 17. juunil 2019. Kaebajal puudus pärast 17. juunit 2019 võimalus vormi MT68 PRIA-le saatmiseks e-PRIA kaudu. Kuna PRIA-lt ühtki teadet ei tulnud, siis lootis kaebaja, et asi lahenes. Poolloodusliku koosluse hooldamiskohustus sai 2019. aastal nõuetekohaselt täidetud. PRIA otsus toetuse tagasinõudmise kohta on ebaproportsionaalne. Täiendavates seisukohtades rõhutab kaebaja, et on oma kohustused täitnud, PRIA süsteemidest on näha, et eeltaotlus (milles olid märgitud ka alad) sai esitatud. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse eesmärk on looduskaitseline ning sellega seotud kohustused on täidetud. 2019. a esitatud taotluse hilinemisega seonduvalt võib olla alus toetuse määramata jätmiseks selle aasta eest, kuid miski ei õigusta varasemalt makstud toetuse tagasinõudmist. Bürokraatia ei tohi tappa tegelikke looduskaitselisi eesmärke ega peletada kodanikke looduskaitselistest tegevustest eemale.
3-20-1135
14.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
14.1.Kaebaja võttis 2015. aastal poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse viieaastase kohustuse, lõpptähtajaga 31. detsember 2019. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust kui põhitegevust viiakse ellu järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul ning toetuse saamiseks tuleb esitada igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini taotluse ja poollooduslike koosluste loetelu ehk vorm MT68. Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 2 lg-test 1-2 ja § 17 lg-test 1, 3 ja 4 tulenevalt tuleb taotlejal esitada taotlus ja poollooduslike koosluste loetelu e-PRIA kaudu esmalt Keskkonnaametile, kes annab nõusoleku poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste kohta ning seejärel PRIA-le. Hilinenult on võimalik taotluseid ja taotluse lisavorme esitada kuni 25 kalendripäeva pärast taotluse esitamiseks kehtestatud lõpptähtpäeva möödumist, s.o 22. maist kuni 15. juunini. Pärast 15. juunit esitatud taotluseid ning taotlusesse tehtavaid muudatusi vastu ei võeta (komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 (määrus 640/2014) art 13). Kaebaja ei järginud 2019. aastal seda korda, sest ei esitanud PRIA-le vormi MT68, mistõttu ei kinnitanud kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse jätkamist.
14.2.PRIA teavitas 2019. aastal kaebajat korduvalt poollooduslike koosluste loetelu vormi MT68 esitamise vajadusest. Ka pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse 16. juunil 2019 esitamisel kuvati kaebajale teade, et ta peab esitama vormi MT68 hiljemalt 17. juuniks 2019. a. Taotluse esitamisel kinnitas kaebaja, et ta oli esitatud teatega tutvunud ning kohustus puudused hiljemalt 17. juuniks kõrvaldama. See asjaolu pidi kaebajale ka varasemast teada olema, sest ka eelnevatel aastatel on kaebaja esitanud nõutud dokumendid viimasel hetkel pärast PRIA-lt vastava teavituse saamist.
14.3.Kaebaja esitas 16 juunil 2019 vormi MT68 Keskkonnaametile ning sai nõusoleku
17.juunil 2019. Seejärel üritas kaebaja esitada 24. juunil 2019 vormi MT68 PRIA-le, kuid kuna taotluste hilinenult vastuvõtmise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud, siis ei lubanud e-PRIA portaal vormi enam esitada. Andmete edastamine Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks on taotluse esitamisele eelnev protsess ega asenda taotluse esitamist PRIA-le. Kuna määruse nr 38 § 17 lg 3 järgi oli Keskkonnaametil kooskõlastuse andmiseks viis tööpäeva ei saanud kaebaja üldse eeldada, et Keskkonnaamet jõuab vajaliku kooskõlastuse 17. juuniks 2019 anda. Kaebajal oli võimalik siiski Keskkonnaameti nõusoleku saamise järgselt vorm MT68 esitada õigeaegselt, kuid ta ei teinud seda. Samuti ei pöördunud ta enne otsuse tegemist mis tahes viisil vastustaja poole, et veenduda, kas poolloodusliku koosluse hooldamise kohustusega on kõik korras. Kaebaja ei saanud vormi esitamata jätmisel eeldada, et kõik vajalikud toimingud on tehtud. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid teateid pidanuks PRIA pärast 17. juuni 2019 kaebajale veel esitama.
14.4.Ka aastatel 2017 ja 2018 ei esitanud kaebaja vormi MT68 ettenähtud ajavahemikul (2.21. mai) ning esitas vajalikud dokumendid alles pärast meeldetuletuse saamist. Seega oli 2019. aastal tegemist juba kolmanda järjestikuse aastaga, mil kaebaja tähtaegselt poollooduslike koosluste loetelu esitamisega poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamist ei kinnitanud. Erinevalt eelmistest aastatest ei esitanud kaebaja vormi MT68 ka hilinenult (kuni 17. juuni 2019). Võttes arvesse, et vastustaja on juba 2017. ja 2018. aastal kaebajaga korduvalt seoses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse jätkamisega kontakteerunud ning selgitanud kohustuse jätkamise kinnitamise vajadust ja selle korda, pidi kaebaja olema iseäranis teadlik kohustuse jätkamise korrast ja tähtaegadest. Kaebaja ei ole seega üles näidanud vajalikku hoolsust kohustuse jätkamise kinnitamisel ning kohustuse ennetähtaegne lõpetamine, makstud toetuste tagasinõudmine ning 2019. a toetuse määramata jätmine on põhjendatud.
14.5.Olukorras, kus kaebaja 2019. aastal ei teinud nõuetekohast tahteavaldust poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemiseks, puudus kaebajal ka võimalus langeda kohapealse kontrolli valimisse. Seega pole vastustajal ega Keskkonnaametil olnud võimalik kontrollida, kas kaebaja on 2019. aastal ka tegelikkuses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse sisuks
3-20-1135
olevaid nõudeid täitnud. Isegi kui kaebaja on poollooduslikke kooslusi nõuetekohaselt ka 2019. aastal hooldanud, ei vabanda see seda, et kaebaja ei ole kohustuse jätkamist määruse nr 38 §-s 17 toodud korra kohaselt kinnitanud. Seega pole loomade karjatamine või muude nõuete väidetav täitmine asja lahendamisel oluline.
14.6.Kuna toetuse saamise eelduseks oli kohustuse täitmine kõigil viiel kohustuseaastal, siis on kohustuse ennetähtaegse lõpetamise korral sama kohustuse raames varasemalt makstud toetust alusetult. Seetõttu oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 ja määruse nr 38 § 2 lg 2 ning § 17 lg 1 alusel kogu toetuse tagasinõudmine põhjendatud. Kui ei täideta kasvõi ühte toetuse andmise tingimust kogu viieaastase ajavahemiku jooksul, siis ei oleks tohtinud toetust anda ning kohustuste täitmise eest varasemalt antud toetuse tagasinõudmine on põhjendatud.
14.7.Euroopa Kohtu asjakohane praktika (C-454/11 ja C-273/15) toetab PRIA seisukohta, mille kohaselt kuulub poolloodusliku koosluse toetustaotluse kohane esitamine kaebaja vastutusalasse ning mille kohaselt pidi kaebaja arvestama, et kohustuse jätkamise kohta kinnituse saatmata jätmise korral nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kuigi viidatud Euroopa Kohtu otsustes käsitletud õigusaktid reguleerisid varasemaid programmperioode ning käesoleval ajahetkel enam ei kehti, on õiguslik raamistik üldjoontes samasugune ja toetuse täielik tagasinõudmine seetõttu õigustatud.
14.8.Varasemaid programmperioode käsitlenud määrustes (EÜ) nr 1257/1999, (EÜ) nr 817/2004 ning (EÜ) nr 796/2004 reguleeritu sisaldub praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1305/2013 ja nr 1306/2013, komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 (määrus 640/2014). Nende määruste kohaselt võetakse põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohased kohustused vähemalt viie aasta pikkuseks ajavahemikuks. Toetust ei maksta siis kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlbulikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi ning toetuse maksmise lõpetamisega seonduvad summad nõutakse tagasi (määrus nr 1305/2013 art 28 lg 5, määrus nr 1306/2013 art 63 lg 1 ja 3).
KOHTU SEISUKOHT
15.Vaidluse all on PRIA 15. jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/35, millega lõpetati ennetähtaegselt kaebaja poolloodusliku hooldamise kohustus ja jäeti 2019. a taotlus rahuldamata ning nõuti kaebajalt varasematel aastatel makstud poolloodusliku koosluse hooldamise toetus summas 3 545 eurot ja 30 senti tagasi, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et ta on enda kohustused toetuse saamiseks täitnud ning isegi kui 2019. aastal toetuse määramise alused ei olnud vormi MT68 mittekohase esitamise tõttu täidetud, ei olnud varasematel aastatel tasutud toetuste tagasinõudmine põhjendatud. Kaebaja palub tühistada PRIA vaideotsuse täielikult ja PRIA otsuse nr 12-6/20/35 teda puudutavas osas. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata, sest vaidlustatud otsus on kaebajat puudutavas osas õiguspärane, sest kaebaja ei esitanud 2019. aastal poollooduslike koosluste loetelu ehk vormi MT68 ja kohustuse ennetähtaegne lõpetamine ning varasemate toetuste tagasinõudmine oli seetõttu põhjendatud.
16.Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta. Toetuse andmise eesmärgiks on keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine ja meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Toetust antakse aasta kaupa ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud
3-20-1135
kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või osaliselt (määrus nr 1305/2013 art 28 lg-d 1, 5 ja 6). Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse andmise, samuti kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja varasemate aastate eest makstud toetuse tagasinõudmise osas seavad alused ja piirid määrus nr 1306/2013, samuti määrus nr 640/2014.
17.Poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus võetakse viieaastaseks perioodiks. Seda kinnitab määruse nr 1305/2013 art 28 lg 5, mis näeb ette, et meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud määrus nr 38 § 2 lg 2 näeb ette, et poolloodusliku koosluse hooldamise põhitegevust tuleb ellu viia järjepidevalt viie järjestikuse kalendriaasta jooksul. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja võttis poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse 2015. aastal ning see kestis 31. detsembrini 2019.
18.Vastustaja esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on täitnud kohustuse aastatel 20152018, kuid jätnud asjakohased dokumendid 2019. a tähtaegselt esitamata.
18.1.Määruse nr 1306/2013 art 63 lg 1 kohaselt ei maksta toetust, kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlbulikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi. Määruse nr 38 § 17 lg 1 kohaselt lasus kaebajal toetuse taotlemiseks kohustus esitada igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini taotlus, mis sisaldab sama paragrahvi lõigetes 2 ja 4–6 nimetatud andmeid. Sama määruse § 17 lg 2 p 2 nägi ette, et muu hulgas tuli esitada keskkonnaametile PRIA e-keskkonna kaudu andmed poolloodusliku koosluse kohta, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille hooldamiseks ta toetust taotleb, samuti tuli esitada poolloodusliku koosluse number ja pindala. Keskkonnaametilt nõusoleku saamisel tuli kaebajal esitada seejärel PRIA-le määruse nr 38 § 17 lg-s 4 sätestatud andmed, sh andmed Keskkonnaameti nõusoleku saanud poollooduslike koosluste kohta (vorm MT68), samuti andmed poolloodusliku koosluse tüübi ja niitmise või karjatamise alguskuupäeva kohta. Seega tuli kaebajal esitada toetuse saamiseks 2019. aastal poollooduslike koosluste loetelu, millest nähtuks hooldatav kooslus, asjakohane maa-ala ja selles suurus. Määrus nr 640/2014 art 13 lg 1 näeb ette, et lubatud on ka taotluse esitamine hilinenult, kuid sellisel juhul võidakse toetussummat vähendada. Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta seda vastu ja toetussaajale toetust ei anta.
18.2.Kaebaja ja vastustaja seisukohtadest nähtuvalt esitas kaebaja MT68 vormi Keskkonnaametile nõusoleku saamiseks ja sai nõusoleku 17. juunil 2019. Nimetatud vorm tuli esitada PRIA-le hiljemalt 21. maiks 2019 ning hilinenult esitamise korral määrus nr 640/2014 art 13 lg-s 1 sätestatud tähtajaks. Määrus nr 640/2014 art 13 lg-s 1 ette nähtud lõppkuupäev langes laupäevale, mistõttu rakendas PRIA põhjendatult asjakohaste dokumentide esitamise lõppkuupäevana 17. juunit 2019. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ehk kui taotleja selleks tähtajaks poollooduslike koosluste loetelu ja muid asjakohaseid andmeid ei esita, siis ei ole tal toetusele õigust. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et sellel kuupäeval ta PRIA-le MT68 vormi ei esitanud ning hiljem e-PRIA keskkonnas seda esitada enam ei saanud. Kaebaja ei pöördunud ka pärast e-PRIA-st teate saamist, et dokumente esitada enam ei saa, PRIA poole, vaid eeldas põhjendamatult, et ta on oma kohustused dokumentide esitamisel siiski täitnud. Kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja on varasematel aastatel korduvalt jätnud dokumentide esitamise viimasele päevale, samuti on talle hilinemisega seoses rakendatud varasemate aastate toetuse määramise otsustes ka toetussumma vähendusi. Keskkonnaametilt nõusoleku saamine ei ole toetustaotluse esitamiseks piisav, sest toetuse taotlemiseks ja poolloodusliku koosluse hooldamisega jätkamisest teavitamiseks pidi kaebaja esitama vormi
3-20-1135
MT68 tähtaegselt PRIA-le. Kaebajale pidi olema dokumentide esitamise kord ja tagajärjed teada, sest PRIA on nii 2019. aasta toetustaotluse esitamisega seoses kui ka varasematel aastatel korduvalt kaebajat teavitanud dokumentide esitamise korrast ja tagajärgedest. Vastav kohustus ei saanud seega olla kaebajale teadmata ning ta ei saanud eeldada, et ainuüksi Keskkonnaametilt nõusoleku saamine on toetuse taotlemiseks ja saamiseks piisav. Kaebajal on pikkaegne kogemus poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks asjakohaste dokumentide esitamisega ning ilmselgelt on kaebaja olnud selle kohustuse täitmisel 2019. a taotlusvoorus hooletu. Samuti ei olnud asjakohaste dokumentide esitamise tõttu kaebajal võimalus sattuda kontrollimenetlusse, mistõttu ei saanud PRIA ka kontrollida kohustuste sisulist täitmist 2019. aastal. Seetõttu ei oma kaebaja väide, et 2019. aastal olid loomad karjamaal ning poollooduslikku kooslust hooldasid, tähtsust. Kuna kaebaja toetuse taotlemise lõppkuupäevaks asjakohaseid dokumente ei esitanud, siis puudus tal määruse nr 640/2014 art 13 lg 1 ja nr 1306/2013 art 63 lg 1 alusel õigus toetusele 2019. aastal. PRIA-l puudus määruse nr 640/2014 artiklist 13 tulenevalt selles osas kaalutlusõigus ning selles osas on vaidlustatud PRIA otsus ja vaideotsus õiguspärased. Vastustaja on põhjendatult selles osas jätnud toetuse määramata ning 2019. a osas ennetähtaegselt poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse lõpetanud.
19.PRIA otsustas vaidlustatud otsuses lõpetada poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse ka ajavahemikku 2015-2018 puudutavas osas ja nõuda selle eest makstud toetuse tagasi. Kohtu hinnangul ei vasta selles osas vastustaja haldusakt põhjendamisnõuetele, PRIA ei ole järginud kaalutlusõiguse reegleid ning rikutud on ka kaebaja ärakuulamisõigust.
20.Vastustaja otsus on ajavahemikku 2015-2018 puudutava poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja selle eest makstud toetuse tagasinõudmise osas olulise vormiveaga. Vastustaja on otsuse õigusliku alusena tuginenud ELÜPS § 111 lg-le 1 ja määrusele nr 38. Ka vaideotsuses opereeriti samade õigusaktidega. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Kohtupraktikas on selgitatud, et ELÜPS § 111 lg 1 on viite-, mitte volitusnorm (Riigikohtu halduskolleegiumi
20.septembri 2020. a otsus asjas nr 3-18-305, p 9). Toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks ei saa seega üksnes ELÜPS § 111 lg 1 olla. Otsuses ega vaideotsuses ei ole vastustaja õiguslikku alust täpsustanud, alles kohtumenetluses esitatud täiendavas seisukohas on vastustaja asunud opereerima määrusega nr 1306/2013 ning teiste asjakohaste määrustega (nr 640/2014, 809/2014). Kusjuures ka täiendavast seisukohast ei ole täpselt aru saada, millisele õiguslikule alusele vastustaja otsuse tegemisel ikkagi tugines, sest selles on esitatud erinevaid Euroopa Liidu õigusakte läbisegi ning eelkõige seonduvalt tagasinõude proportsionaalsusega.
21.Määrusega nr 1305/2013 kehtestati üldeeskirjad, millega reguleeritakse maaelu arendamiseks antavat liidu toetust, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, mis on asutatud määrusega nr 1306/2013. Seega saab kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja tagasinõude tegemise aluseks olla määruses nr 1306/2013 kehtestatud alused. Määruse nr 1306/2013 art 54 (üldsätted) näeb ette eeskirjade eiramise ja kohustuste täitmata jätmise tagajärjed. Seda normi täpsustab aga artikkel 56, mis näeb ette erinormina EAFRD toetuste, sh poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, osas erisätted. Seega on ajavahemikku 2015-2018 puudutava poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse lõpetamise ja selle eest makstud toetuse tagasinõudmise aluseks määrus nr 1306/2013 art 56.
3-20-1135
PRIA oleks pidanud vaidlustatud otsuses tuginema nimetatud sättele, mitte piirduma viitega ELÜPS §-le 111 lg 1. Eeltoodud eksimus ei tingi siiski eraldiseisvalt vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist.
22.Kohus ei nõustu vastustaja otsusest ja vastusest kaebusele läbikumava seisukohaga, et kui ühel aastal poolloodusliku koosluse hooldamise kohustust rikutakse seeläbi, et isik ei esita tähtaegselt või lubatud hilinemisega asjakohaseid dokumente, siis on ainuvõimalikuks õiguslikuks tagajärjeks ka varasemate aastate eest väljamakstud toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ja kohustuse ennetähtaegne lõpetamine. Määruse nr 1306/2013 art 56 sätestab sarnaselt ELÜPS § 111 lg-ga 1, et maaelu arengu tegevustes või programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral kohaldatakse finantskohandusi, tühistades vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Täiendavalt näeb määrus nr 1306/2013 art 56 ette, et liikmesriigid peavad seejuures arvesse võtma tuvastatud eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset. Seega on PRIA-l kaalutlusõigus otsustamaks kas ja kui suures ulatuses toetus tagasi nõuda ning kõne alla ei saa tulla toetuse automaatne tagasinõudmine ainuüksi rikkumise faktile tuginedes (Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2017. a otsus asjas nr 3-16-1550, p 27). Kaalumisruumi esinemisele viitab selgelt ka määruse nr 640/2014 art 35.
23.Vastustaja on seisukohal, et Euroopa Kohtu lahenditest C-454/11 ja C-273/15 tuleneb, et kui isik ei ole ühte iga‐aastast taotlust esitanud kooskõlas kohaldamisele kuuluvate siseriiklike õigusnormidega ja toetuse andmise tingimusi terve kohustuse perioodi osas täitnud, siis tuleb varasematel aastatel väljamakstud toetused tagasi nõuda. Eeltoodud Euroopa Kohtu lahendites käsitleti varasemaid programmperioode reguleerinud Euroopa Liidu õigusakte ning nendes ei analüüsitud määrust nr 1306/2013. Nende lahendite seisukohad ei ole üle kantavad määrusele nr 1306/2013, sest nimetatud lahendites märgitud õiguslik raamistik ei sisaldanud kaalutlusõigust ette nägevat normi nagu seda on määrus nr 1306/2013 art 56 (vt ka Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-19-1864, p 16).
24.PRIA ei ole vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ega ka vastuses kaebusele esitanud veendavaid põhjendusi kaalutlusõiguse kasutamise kohta. Toetuste tagasinõudmisel pidi vastustaja selles asjas hindama rikkumiste tõsidust ja laadi ning ainuüksi vajaliku vormi MT68 esitamata jätmine ei anna alust eelmiste aastate kohustuste täitmise eest juba välja makstud toetusi tagasi nõuda ning poolloodusliku hooldamise kohustust ennetähtaegselt lõpetada. Samuti tuli hinnata rikkumise raskust ning toetuse tagasinõudmise tagajärgi kaebajale. Vastupidisel juhul tähendaks iga väiksemgi rikkumine kohustuse täitmisel kogu viieaastase ajavahemiku jooksul välja makstud toetuse tagasinõudmist täies ulatuses, mis oleks ilma rikkumise laadi ja tõsisust arvestamata ebaproportsionaalne meede. Vastustaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks kohustuse viimasel aastal tehtud viga dokumentide esitamisel tähendab sedavõrd ulatuslikku ja rasket kohustuste rikkumist, mis muudab varasematel aastatel määratud ja välja makstud toetused alusetuks ning ahendab PRIA kaalumisruumi vaid ühe valikuni. Samuti ei ole vastustaja otsuses ega ka kohtule esitatud dokumentides seadnud kahtluse alla, et kaebaja toetuse saamise aastatel 2015-2018 poolloodusliku koosluse hooldamise kohustused sisuliselt täitis. Seega on kohtule arusaamatu, mis kaalutlustest vastustaja tagasinõude esitamisel ja tagasinõude ulatuse kindlaksmääramisel ikkagi lähtus. Nagu eelnevalt märgitud, siis ei ole üksnes rikkumise tuvastamine tagasinõude tegemiseks piisav. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline rikkumine, mis toob endaga kaasa vaidlustatud otsuse ning vaideotsuse tühistamise osas, millega nõuti ajavahemiku 2015-2018 eest kaebajale makstud toetus tagasi ja lõpetati selles osas poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus.
3-20-1135
25.Eelmistel aastatel asjakohaste dokumentide hilinenult esitamine vahetult enne lõppkuupäeva ei ole samuti käsitatav sellise rikkumisena, mis õigustaks varasemalt makstud toetuste tagasinõudmist täies ulatuses ning poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse ennetähtaegset lõpetamist ajavahemikku 2015-2018 puudutavas osas. Toetustaotluse ja asjakohaste andmete hilinenult esitamise korral oli vastustajal võimalik rakendada määruse nr 640/2014 art-s 13 sätestatud sanktsioone (toetussumma vähendamine). PRIA on varasematel aastatel seda ka kaebaja suhtes teinud (vt nt 2016. a ja 2017. a eest toetuse määramise otsuseid – tl-d 68-69 ja 82-83). Seega ei oma varasematel aastatel toetustaotluse esitamisega hilinemised toetuse tagasinõudmise otsustamisel määravat tähtsust, sest kaebajale on selle eest juba negatiivseid tagajärgi rakendatud.
26.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-te 1 ja 3 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks ajavahemikku 2015-2018 puudutava poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja selle eest makstud toetuse tagasinõudmise osas üldse kaalumise läbi viinud ja rikkumise raskust, ulatust, kestust ja kordumist nõuetekohaselt analüüsinud. Vaidlustatud otsus ja vaideotsus ei sisalda piisavalt kaalutlusi ja põhjendusi kaebajalt toetuse tagasinõudmise ja kohustuse ennetähtaegse lõpetamise vajaduse kohta. Seega on vastustaja rikkunud ka põhjendamiskohustust.
27.Vastustaja on rikkunud ka kaebaja ärakuulamisõigust, sest lisaks 2019. a toetuse määramata jätmisele lõpetas vastustaja enda algatusel ennetähtaegselt kaebaja poollooduslike koosluste hooldamise kohustuse ka ajavahemikku 2015-2018 puudutavas osas ja nõudis tagasi varasemal neljal aastal kaebajale määratud ja välja makstud poollooduslike koosluste hooldamise toetuse. HMS § 40 lg 1 näeb ette, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kuigi vastustaja teavitas kaebajat 2019. a kevad-suvel, et võib asjakohaste dokumentide esitamise korral ka varasemalt väljamakstud toetuse tagasi nõuda, ei ole see ärakuulamisõiguse tagamiseks piisav, sest määrus nr 1306/2013 art 56 näeb vastustajale ette kaalutlusõiguse, mis eeldab ka puudutatud isikule eelnevalt selles osas seisukohtade esitamise võimaluse andmist ning teiseks ei olnud selle asja asjaolusid arvestades vastustaja kaalumisruum kahanenud ühe valikuni. Ärakuulamisõiguse tagamiseks ei piisa sellest kui haldusorgan viitab teavituses toetuse tagasinõudmise võimalusele ca pool aastat enne otsuse tegemist. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandlike olukordadega ei olnud selgelt tegemist.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. jaanuari 2020. a otsuse nr 126/20/35 ja 15. mai 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/42-3 osas, millega nõuti ajavahemiku 20152018 eest kaebajale makstud toetused tagasi ja lõpetati selles osas poolloodusliku koosluse hooldamise kohustus. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja tasus kohtumenetluses 15 eurot riigilõivu kaebuse esitamisel ja 15 eurot riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kohus rahuldab kaebuse 4/5 osas (vaidlus puudutas viieaastast ajavahemikku ning kaebus rahuldati nelja aasta osas). Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni mõistab kohus vastustajalt Artur Talviku kasuks välja
3-20-1135
kohtumenetluses kantud menetluskulu 12 eurot. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jättis kohus 16. juuni 2020. a määrusega rahuldamata, siis jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning need menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.