Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kadri Kööp Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XX (isikukood: XXXXXXXXX) kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXX) summas 39 503,95 eurot.
2.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus XX.
Edasikaebamise kord
Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
11.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht
või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
12.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
13.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
14.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
15.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
16.Maksuhaldur on algatanud XX vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-31-17-17 p 12).
17.Seisuga 22.02.2021 on X OÜ maksuvõlg 87 538,94 eurot (sh põhivõlg 64 187,02 eurot, intress 22 755,05 eurot ja arvestuslik intress 596,90 eurot) (MTA taotluse lisa 1). X OÜ maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodide 05.2018, 08.2018 kuni 04.2019 ning 12.2019 maksudeklaratsioonidel (vorm TSD ja KMD) deklareeritud maksukohustustest ja perioodi 4kv2018 kuni 2kv2019 raskeveokimaksust, mis on jäetud tasumata ning tasumata maksusummadelt arvestatud intressist.
Elektroonilise äriregistri teabesüsteemi dokumentide andmetel oli XX X OÜ juhatuse ainuliige perioodil 21.04.2016 kuni 26.03.2019 (MTA taotluse lisad 2 ja 3).
18.Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega X OÜ endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 33 911,95 eurot. Maksuhaldur on välja toonud, et X OÜ maksustamisperioodide 05.2018, 08.2018 kuni 10.2018 KMD ja TSD maksudeklaratsioonidel deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil XX oli X OÜ ainus juhatuse liige (äriregistri andmetel perioodil 21.04.2016 kuni 26.03.20193).Ta oli X OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX, olles X OÜ ainus seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tõttu jäid X OÜl tasumata deklareeritud maksukohustused kogusummas 24 710 eurot (vt MTA taotluse Lisa 1) (maksustamisperiood 05.2018, 08.2018 kuni 10.2018, vt tabel 1 MTA taotlus lk 3). Mh esitas XX maksuvõlgade ajatamiseks taotlused, mida ta korrektselt ei täitnud. Lisaks analüüsides X OÜ pangakonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtet ASis LHV Pank (MTA taotluse lisa 5) (väljavõte perioodi 01.01.2018 kuni 30.12.2019 kohta) nähtub, et ajal, mil X OÜl olid kehtivad ajatamisgraafikud, on X OÜ pangakontolt tehtud sularaha väljamakseid summavahemikus 20-1000 eurot kogusummas 24 710 eurot (MTA taotluse lisa 17) (maha on arvestatud sularaha sissemaksed). Sularaha väljamaksed on tehtud XXile väljastatud X OÜ deebetkaardiga (MTA taotluse lisa 5). Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et XXi tegevuse eesmärgiks oli vältida maksuvõla tasumist ning vastutust ja et maksukohustuste ajatamise eesmärgiks oli vältida maksuvõla sundtäitmist äriühingu kontol olevate rahaliste vahendite arvelt, mis võimaldas XXil X OÜst rahade väljaviimise ning XX on oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab X OÜ maksukohustuse täitmise eest. XX on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
19.Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib XXi tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab XXi käitumine X OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mis seisnes X OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata. Eeltoodu iseloomustab XXi suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Lisaks on MTA välja toonud, et XX lahkus X OÜ juhatusest 26.03.2019 ehk kuu pärast maksuhalduri 26.02.2019 ajakava kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist ning pärast XXi X OÜ juhatusest lahkumist on sisuliselt äriühingu majandustegevus lõppenud ja MTA-l ei ole õnnestunud X OÜga kontakti saada teabe ning dokumentide saamiseks. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
20.Taotluses on näidatud, et X OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud X OÜ-lt sisse nõuda. X OÜ pangakontode arestimise tulemusena laekus äriühingu maksuvõla katteks 27.02.2019 244,80 eurot
ning 09.12.2019 1,50 eurot (MTA taotluse lisa 23). Rohkem laekumisi arestimise tulemusena toimunud ei ole. MTA on ära näidanud, et X OÜ-l puudub registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. X OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 24.04.2019 MTA otsusega, kuivõrd puudus alus arvata, et äriühing tegeleb Eestis ettevõtlusega. Eeltoodust saab järeldada, et X OÜ ei ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.
21.Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab XX taotluses märgitud andmete kohaselt X OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli X OÜ juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.
22.Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud XX suhtes, kui XX esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui XX soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 33 911,95 eurot.
23.Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleks tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.
24.Arvestades XXi tulevast võimalikku maksukohustust 33 911,95 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 5592 eurot ning XX kuuluva kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) väärtust hinnanguliselt 179 711,43 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmiseks nimetatud kinnistutele kokku summas 39 503,95 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.