X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.12.2020 (nr 7002010079-1) rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taotluse uuesti läbivaatamiseks.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kaebaja: X, esindaja riigi õigusabi korras Aleksei Ratnikov Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Grete Raidma
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 18.02.2021
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 25.03.2021 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
X lahkus Nigeeria Liitvabariigist 04.01.2016 Gruusiasse. Kaebaja saabus Eestisse 25.01.2016 Thibilisis asuvas Eesti saatkonnas väljastatud Schengeni viisaga, mis kehtis kuni 25.06.2016. PPA andis kaebajale tähtajalise elamisloa õppimise eesmärgil ning pikendas seda korduvalt kuni 31.01.2019. Kaebaja õppis Euroakadeemias ärijuhtimise erialal perioodil 18.03.2016-17.03.2017.
2.Kaebaja esitas 04.06.2020 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluses märkis kaebaja, et ei saa koduriiki naasta, kuna seal ähvardab teda suguorganite ümberlõikamine.
1(12)
3.PPA tegi 03.12.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse (resolutsiooni p 1), sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks (resolutsiooni p 2) ja kohaldas sissesõidukeeldu (resolutsiooni p 3). PPA luges välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotluse põhjendamatuks ja lükkas tagasi, viidates ka VRKS § 201 p-dele 2, 4, 6 ja 7. Lahkumisettekirjutuse õiguslikuks aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-d 2 ja 3 ning 5-aastase sissesõidukeelu kohaldamise aluseks VSS § 74 lg 2. Lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemisel.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 14.12.2020 kaebuse tühistada PPA viidatud otsus täies ulatuses ja kohustada rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.
5.Kohus andis kaebajale menetlusabi kaebuselt tasutavast riigilõivust ja tõlkimise kuludest vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja palub PPA otsuse tühistada ja kohustada PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Rahvusvahelisest kaitsest keeldumine 1) Kaebaja leiab, et vastustaja on kaebaja tagakiusukartuse õigesti tuvastanud ja leidnud, et seda tuleb hinnata sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse alusel ehk naiste suguorganite ümberlõikamise (edaspidi ka FGM (female genital mutilation)) ohus olev naisterahvas Nigeerias. 2) Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on põhjendatud tagakiusukartus ning riik ei suuda teda isa eest kaitsta. 3) Vastustaja arvates pole kaebaja usaldusväärne. Vastustaja leiab, et kaebaja ütlused enda isa kuningaks saamise kohta on vastuolulised ja on olnud erinevate vestluste käigus erinevad. Kaebaja jääb enda seisukoha juurde. Kaebaja märkis ka vestlusel, et temast võidi vestluse käigus valesti aru saada (olulised osad vestlusest võisid tõlkes kaduma minna, vestlusel kasutati inglise keele tõlki, kaebaja emakeeleks on yoruba). 23.09.2020 vestluse protokolli lõpus on samuti esindaja märkus, et kaebajal on raske tõlgist aru saada. Märgitud on samuti, et antud probleem on lahendatud, kuid kuidas see probleem lahendati, ei ole selge. Seega oleks vastustaja pidanud otsuse tegemisel arvestama asjaoluga, et kaebaja ei pruukinud kõigest õigesti aru saada ning võis ütluste andmisel eksida. 4) Vastustaja toob enda otsuses välja väljaande NigeriaGalleria leheküljel toodud 2017 nimekirja Ogun ́i osariigi obade nõukogu nimekirjaga. Nimekirjas kaebaja isa ei kajastu. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole kindlaks teinud, kas tema poolt viidatud väljaanne on üldse pädev kajastama kõnealust nimekirja ning kas antud väljaandes märgitud informatsioon vastab tegelikkusele. 5) Vastustaja leiab, et kaebaja ütlused asjaolu kohta, et tema isa ei teadnud tema õppima asumisest Eestis on vastuolulised ja ebausutavad. Kaebaja selgitas vastustajale toimunud vestlustel, et tegelikult toetas teda onu, kes ei poolda naisterahvaste ümberlõikamist. Samuti selgitas kaebaja, et tema ei tea täpselt, kuidas onu märgitud dokumendid kaebaja isalt sai ning need kaebajale edastas. Ei ole välistatud, et kaebaja onu tasus kaebaja isale sularaha ja kaebaja isa kandis enda arvelt vastavad summad kaebaja või teistele märgitud arvetele. Kaebaja jääb enda seisukohtadele ning kinnitab, et see vastab tõele. Kaebaja leiab, et vastustaja on alusetult jätnud arvestamata kaebaja ütlustega antud osas ning ei ole enda otsust selles osas põhjendanud.
2(12)
6) Kaebaja on vestlustel vastustajaga selgitanud, et vaatamata vastavate seaduste (VAPP) vastuvõtmisele Nigeerias ei tähenda see, et seotud osariikides enam naisterahvaid ümber ei lõigata. Nigeerias on juurdunud traditsioonid ning nendest peetakse reeglina kinni, sh naisterahvaste ümberlõikamise traditsioon. Kaebaja on samuti vestlustel selgitanud, et kui Nigeerias valitakse uus president, siis on võimalik, et seadust reaalselt ka rakendatakse, praeguse presidendi valitsemise ajal seda ei tehta. Vastustaja ei peaks otsuse tegemisel antud seaduse olemasolust Nigeerias lähtuma, kuna seda reaalses elus ei rakendata. Kaebaja leiab, et avalikest allikatest kättesaadav ja selles kajastatud informatsioon ei pruugi alati kirjeldada riigi kohta täit tõde. Nigeeria pole demokraatlik riik. Vastustaja poolt märgitud kaebaja ütluste vastuolu päritoluriigi informatsiooniga ei ole vastustaja poolt tõendatud ega põhjendatud. 7) Varasemalt ei taotlenud kaebaja rahvusvahelist kaitset seetõttu, et ta taotles esmalt elamisloa pikendamist üliõpilasele ning seejärel elamisluba töötamiseks, kui see ei õnnestunud, siis esitas kaebaja taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Põhjuseks on igal juhul hirm koduriiki naasta. Vastustaja on jõudnud otsuses vale järelduseni, et kaebaja eesmärgiks oli väljasaatmise vältimine. 8) Ülalmärgitud asjaolude ja põhjuste tõttu ei saa vastustaja tuua kaebaja taotluse põhjendamatuks lugemiseks aluseks ka enda otsuses märgitud VRKS § 201 p-i 6 ja 7. 9) Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja poolt otsuses välja toodud päritoluriigi informatsioon, kus käsitatakse statistikat naisterahvaste ümberlõikamise kohta Nigeerias. Antud väljavõte ei oma mingit seost käesoleva juhtumiga ning sellega ei peaks otsuse tegemisel arvestama. Vastustaja toob enda otsuses välja rea organisatsioone, mis seisavad naiste õiguste eest Nigeerias. Kaebaja leiab, et sellised organisatsioonid on olemas kuid selge on see, et nad ei jõua igale poole ja nende tegevus ei pruugi igas individuaalses olukorras ohvreid aidata. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt enda otsuses välja toodud nn traditsiooniliste tiitlite süsteem ei oma antud konkreetsel juhul kaebaja suhtes olulist seost. 10) Kaebaja on seisukohal, et on enda ütlustega põhjendanud, et teda ootab koduriiki naastes ümberlõikamine. Mingit sisulist analüüsi Nigeerias naiste ümberlõikamise kohta ei ole vastustaja otsuses ära toodud. Kaebuse esitaja leiab kokkuvõtlikult, et vastustaja ei ole enda otsuses arvestatud kaebaja esitatud argumentidega, võetud arvesse tegelikku olukorda Nigeerias ega piisavalt põhjendatud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset. Lahkumisettekirjutus 11) Kaebaja pole esitanud taotluse menetlemisel teadvalt ebaõigeid andmeid ega eksitavaid ja vastuolulisi seletusi. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja ei nõustu vastustaja märgituga, et ei esine tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada lahkumisettekirjutuse tegemist. Erinevalt vastustaja hinnangust on kaebaja väljasaatmine Nigeeriasse vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. 12) Vastustaja poolt otsuses märgitud asjaolu, et kaebajal on olemas side sihtriigiga, millest tulenevalt on temal võimalik sinna lahkuda, ei välista asjaolu, et kaebajat ootab koduriigis ümberlõikamine. Vastustaja ei ole antud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud. 13) Kaebaja leiab, et praegune elukeskkond Eestis on turvaline ja ta on siin harjunud ning kohanenud, seega ei ole kaebaja väljasaatmine sellisest elukeskkonnast põhjendatud. Vastustaja ei ole hinnanud enda otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik mõju kaebajale. Sissesõidukeeld
3(12)
14) Vastustaja hinnangul on kaebaja ütlused tema isa kuninga tiitli ja õpingute osas vastuolulised ning ei ole üldiselt usaldusväärsed. Riigikohus lahendi 3-19-415 punktis 9 on leidnud, et ringkonnakohtu menetluses on ära langenud üks puudutatud isiku põgenemisohtu kinnitav ja seega tema kinnipidamiskeskusse paigutamise põhjendus: PPA usalduse puudumine. 15) Vastustaja on kaebaja väidete usaldusväärsuse hindamisel lähtunud enda subjektiivsest arvamusest. Vastustaja pole kasutanud uurimispõhimõtet ega uurinud kõiki asjaolusid. Vastustaja pole pakkunud kaebajale esitada täiendavaid tõendeid. Samuti ei ole vastustaja selgitanud kaebajale, et milliseid tõendeid oleks temal võimalik esitada oma väidete tõendamiseks. 16) Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et tema puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja sidemed päritoluriigiga ei ole piisavad, kuna tema ei suhtle enda perega tihedalt, seda enam, et temal on hirm enda isa ees, eelkõige kellest tulenevalt on kaebajal põhjust karta ümberlõikamist. Kaebaja leiab, et temale sissesõidukeelu määramine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Vastustaja seisukohad
7.Vastustaja on seisukohal, et PPA on õigesti lugenud vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ning teinud taotluse tagasilükkamise otsuse. PPA hindas taotlust individuaalselt ja erapooletult ning kontrollis esitatud tõendite ja andmete õigsust ning taotleja väidete usutavust. PPA otsused on õiguspärased. 1) PPA otsuse p-d 3.3.1-3.4 sisaldavad selgeid põhjendusi, mille alusel on PPA jõudnud järelduseni, et kaebaja ütlused on vastuolulised ja ebausutavad. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et PPA põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad ega põhjendatud. 2) Vastustaja ei nõustu kaebaja selgitusega, et olulised osad vestlusest võisid tõlkes kaduma minna, kuna vestlusel kasutati inglise keele tõlki, kuigi kaebaja emakeeleks on yoruba. VRKS § 30 lg 1 ja 2 järgi toimub rahvusvahelise kaitse menetlus eesti keeles ning kui taotleja ei oska piisavalt eesti keelt, tuleb taotlejaga vahetult seotud menetlustoimingute juurde kutsuda tõlk, kes tõlgib tähtsust omavad asjaolud keelde, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. Vastustajal puudub põhjus kahelda kaebaja piisavas inglise keele oskuses. Kaebaja on Eestis elanud 2016 aastast saadik ja 2019 lõpetas Eesti ülikooli. Kaebaja on asutanud Eestis ka oma ettevõte. Rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viidud vestlustel kinnitas kaebaja korduvalt, et saab eesti-inglise keele tõlgist hästi aru. Kaebaja inglise keele oskus nähtub ka kaebaja antud selgitustest PPA-le haldusmenetluse käigus. 3) Seoses kaebaja etteheitega NigeriaGalleria väljaande küsitavuse osas selgitab vastustaja järgnevat. Vaidlus puudub, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja selgitusi oma väidetavast tagakiusajast – Ogun ́i osariigi oba staatuses isast. PPA on järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet ning otsinud asjakohast päritoluriigi informatsiooni, mis kinnitaks kaebaja esitatud fakte. PPA-l puudub põhjus kahelda allika usutavuses. Üksnes asjaolu, et allikas olev informatsioon läheb vastuollu kaebaja varasemate ütlustega ei ole piisav allika umbusaldamiseks. Seda eriti olukorras, kus PPA on tuvastanud mitmeid vastuolulisi kaebaja väidetes ja hinnanud kaebaja ebausaldusväärseks. 4) Viidates vaidlustava otsuse p-le 3.3.1 leiab vastustaja, et alusetu on kaebaja seisukoht, et PPA ei ole arvestanud kaebaja ütluseid isa poolt allkirjastatud dokumentide osas ning ei ole enda otsust selles osas põhjendanud. Vastustaja ei pea vajalikuks korrata PPA poolt esitatud selgitusi p-s
3.3.1.5) Euroopa Kohus on asjas C-473/16 selgitanud, et kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95) artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis 4(12)
saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. PPA hinnangul ei ole kaebaja esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks tema võimaliku tagakiusu ohtu. Viidates vaidlustava otsuse p-dele 3.3.1-3.4 ei ole direktiivi art 4 lg 5 tingimused täidetud. 6) Rahvusvahelise kaitse menetlustes on avalikest allikatest kättesaadava informatsiooni analüüsimisel märkimisväärne tähtsus. Seda eriti olukorras, kus taotlejal ei ole võimalik esitada usutavaid tõendeid või taotleja ei oska piisavalt veenvalt selgitada oma väidetavat tagakiusamist. Päritoluriigi informatsioon põhineb sõltumatutest ja erapooletutest avalikest allikatest, mis on kõigile kättesaadavad ja seega kontrollitavad. Et anda olukorrast terviklik ja tasakaalustatud pilt, on teavet hangitud eri liiki allikatest. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega artiklit, mille põhjal ta väidab, et otsuses välja toodud päritoluriigi informatsioon ei kajasta tegelikku olukorda. Seega on kaebaja etteheide alusetu ja paljasõnaline. 7) Seoses kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõenditega soovib vastustaja märkida, et PPA ei ole väitnud, et FGM-i ei praktiseerita enam Nigeerias peale VAPP seaduse jõustumist. PPA on tuginedes päritoluriigiinformatsioonile asunud seisukohale, et riik pakub piisavalt nii riiklikul tasemel kui ka läbi mitteriiklike organisatsioonide abi naistele, keda peaks ohustama FGM oht oma perekonna või kogukonna poolt. Ka kaebaja esitatud 2016 aasta raportist nähtub, et mõningate allikate järgi on võimalik pöörduda rituaalsetes tavades osalemisest keeldumise korral riigiorganite, religioonsete organisatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poole. Siinkohal on oluline märkida, et kaebaja on täiskasvanud, kõrgelt haritud ja majanduslikult heal järjel. Seega ei ole kaebaja profiil taoline, et ta võiks sattuda FGM protseduuri ohvriks. Samuti soovib vastustaja märkida, et kaebaja poolt esitatud informatsioon pigem kinnitab PPA seisukohta vaidlustava otsuse p-s 3.4, et kui pidada tõeseks taotleja väidet, et tal on isa kuningaks olemise teisest ametiajast tulenevalt jätkuvalt FGM oht, siis ei ole eluliselt usutav, et taotlejal õnnestus ilma abi palumata alaealisena isa kõrval või temaga ühes riigis elades FGM-i vältida. Vastustustaja ei ole tuvastanud ühtegi vastuolu kaebaja poolt edastatud allikate ja PPA poolt kasutatud allikate vahel. 8) PPA on vaidlustava otsuse p-s 3.3.1 põhjendanud asjaolusid, mille tõttu kohalduvad käesolevas kaasuses VRKS § 201 p 6 ja 7. Kuna kaebaja taotles rahvusvahelist kaitset üksnes peale erinevate elamislubade taotlemiste ebaõnnestumist ning kaebaja selgitused oma rahvusvahelise kaitse vajadusest on olnud vastuolulised ja eluliselt ebausutavad, siis PPA-l on põhjendatud alus arvata, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ning kaebaja tegelik motiiv on olnud lahkumis ettekirjutuse vältimine. 9) Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamiseks on PPA tuvastanud, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks ja kooskõlas päritoluriigi informatsiooniga ei ole lahkumisettekirjutus vastuolus non-refoulment põhimõttega. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-19-415 ei ole asjakohane. Asjaolu, et kaebaja, kes on 24-aastane ehk täiskasvanud, väidetavalt ei lävi tihedalt oma vanematega, ei välista sissesõidukeeldu. PPA on vaidlustava otsuse p-s 3.2 põhjendanud, mille alusel PPA leiab, et taotleja puhul VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid ei esine. Kaebus on selles osas põhjendamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus käsitleb esmalt rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks lugemist ja tagasilükkamist (I), seejärel kaebajale tehtud lahkumisettekirjutust (II) ja sissesõidukeelu kohaldamist (III) ning viimasena jagab menetluskulud (IV). I
5(12)
9.Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on loetud selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p-de 2, 4, 6 ja 7 alusel (teadvalt ebaõigete andmete ja seletuste esitamine (p 2); selgelt valede ja ebatõenäoliste päritoluriigi teabega mittehaakuvate avalduste esitamine, mis muudab kaitsevajaduse selgelt ebausutavaks (p 4); kaitsetaotluse esitamine lahkumiskohustuse vältimiseks (p 6); kaitsetaotluse esimesel võimalusel mitteesitamine (p 7)). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema kumulatiivselt, vaid piisab ka ühe esinemisest, et lugeda rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks.
10.PPA on õigesti tuvastanud tagakiusukartuse alusena sotsiaalsesse gruppi kuulumise – suguorganite ümberlõikamise ohus olev naine Nigeerias. Taotleja ütluste alusel on PPA käsitlenud tagakiusajana mitteriiklikku osapoolt (VRKS § 19 lg 5 p 3) – kaebaja isa Y. Selles pooltel vaidlus puudub. Vaidlus on selles, kas Nigeerias vaatamata riigi poolt vastuvõetud ümberlõikamist keelustavatele seadustele (17 osariigis) on see traditsioon (kaebaja hinnangul kohustus) jätkuvalt rahva seas, sh Ogun ́i osariigis, levinud; kas ümberlõikamise oht ähvardab individuaalsete asjaolude põhjal kaebajat ja kõikjal riigis ning kas riigi poolt kaitse saamine on ebaefektiivne (VRKS § 19 lg 6 ls 2). PPA on päritoluriigi infot analüüsides leidnud, et kõnealusesse sotsiaalsesse gruppi kuulumine ei ole automaatselt pagulasena tunnustamise aluseks (eelkõige haldusakti viide 56). Kaebaja väidab, et seadusi Nigeerias tegelikkuses ei järgita, eriti praeguse presidendi valitsemisajal. Päritoluriigi informatsioon, millest PPA lähtus, ei vasta kaebaja väitel tegelikkusele ning kaebaja arvates peaks vastustaja tõendama, et kaebaja väited pole õiged. Kaebaja leiab, et kohalikud elanikud on teabe allikana adekvaatsemad kui rahvusvaheliste organisatsioonide raportid. Kaebuses väidetakse lisaks kaebajast vääriti arusaamist rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuul, tingituna tõlkeprobleemist. Kaebaja leiab, et vastustaja heidab talle põhjendamatult ette rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega viivitamist, arvestades, et kaebajal oli Eestis viibimisõigus seoses õppimisega ning puudus vajadus taotleda rahvusvahelist kaitset.
11.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. 11.1 VRKS § 4 lg 1 kohaselt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Euroopa Kohus on pagulasena tunnustamise osas märkinud, et isik peab tema päritoluriigis esinevate asjaolude tõttu põhjendatult kartma enda tagakiusamist vähemalt ühel direktiivi 2011/95 ja 1951. a Genfi pagulasseisundi konventsioonis (edaspidi Genfi konventsioon) nimetatud viiest põhjusest (kohtuotsus Salahadin Abdulla jt, C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08, punktid 56 ja 57). VRKS § 19 lg 1 kohaselt peab VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud tagakiusamine olema lisaks tõsine või korduv, millega rikutakse inimõigusi, välja arvatud EIÕK art 15 p-s 2 sätestatud juhul. Ka direktiivi 2011/95 art 9 lg 1 sätestab: „selleks et tegu peetaks tagakiusamiseks Genfi konventsiooni artikli 1 punkti A tähenduses, peab tegu: a) olema olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et see kujutaks endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, eelkõige nende õiguste rikkumist, mille suhtes ei saa teha EIÕK artikli 15 lõike 2 alusel erandit, või b) olema kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis a.“ 6(12)
11.2 Kui tagakiusukartus ei ole põhjendatud, siis tuleb kontrollida täiendava kaitse saamise eeldusi (VRKS § 4 lg 3). VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. VRKS § 4 lg-s 3 ei sisaldu ammendav loetelu. Direktiivi 2011/95 art 2 f kohaselt on täiendava kaitse saamise kriteeriumitele vastav isik kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellega seoses on ilmnenud mõjuv põhjus arvata, et asjaomast isikut ähvardaks oma päritoluriiki või kodakondsuseta isiku puhul varasemasse alalisse elukohariiki tagasipöördumisel reaalne oht kannatada suurt kahju vastavalt artiklile 15, ja kelle suhtes ei kohaldata artikli 17 lõikeid 1 ja 2 ning kes ei saa või kõnealuse ohu tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla. Euroopa Kohtu hinnangul peaks isik täiendava kaitse nõuetele vastamiseks seisma asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse ohuga (kohtuotsused Elgafaji, C-465/07, punkt 31, Diakité, C-285/12, punkt 18, Mohamed M’Bodj, C-542/13, punkt 30), milleks on surmanuhtlus või hukkamine; või isiku piinamine või ebainimlik või väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis; või tõsine ja individuaalne oht tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese relvastatud kokkupõrke puhul. Seega peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne, mitte hüpoteetiline.
12.Kaebaja esindaja arusaam tõendamiskoormisest on ekslik. VRKS § 11 lg 2 sätestab kaebajale haldusmenetluses kaasaaitamiskohustuse (direktiiv 2011/95 art 4 lg 1 koostöö kohustus). See ei tähenda, et kaebaja iga väite kohta peab olema dokumentaalne tõend, kuid tema väited peavad olema usutavalt põhistatud, mida hinnatakse mh päritoluriigi teabe kontekstis. Kohtumenetluses peab kaebaja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (HKMS § 59 lg 1 esimene lause). Vastustaja on viidanud asjakohasele Euroopa Kohtu lahendile direktiivi 2011/95 art 4 alusel faktide ja asjaolude hindamise kohta. Kohus on märkinud, et taotluse põhjendamise kohustust tuleb kohaldada nii, et taotluse teatud aspektid ei vaja kinnitamist juhul, kui taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (art 4 lg 5; C-473/16, p 33). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks tema võimalikku tagakiusu ohtu päritoluriiki naasmisel. Kaebaja seletused on vastuolulised, ebaloogilised ja ebausutavad ega haaku päritoluriigi üldise teabega. Kaebaja suhtes pole toimunud tagakiusuna kvalifitseeruvaid intsidente enne päritoluriigist lahkumist. Kaebaja pole taotlenud rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel ega ole esitanud usutavat mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. Seetõttu on PPA hinnang kaebaja usaldusväärsuse puudumisele on täielikult põhjendatud. Kui isiku ütlustes esinevad vastuolud või ebakõlad, mida isik mõistlikult põhjendada ei suuda, siis ei too see kaasa kohustust eeldada, et isiku ütlused on igal juhul õiged (nt EIK 23.08.2016 otsus nr 59166/12: J.K. ja teised vs Rootsi, p-d 91-98; ÜRO Pagulasagentuuri käsiraamat „Handbook and Guidelines on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status“, 2019, p-d 203– 204). 7(12)
Praegusel juhul on tegemist selgete vastuoludega kaebaja seletustes ning seletused on olnud haldusmenetlusest alates ebajärjekindlad ja ebatõenäolised nii olustikuliste kui isiklike asjaolude osas (haldusakt lk 7-13). Kohtuistungil kaebaja ärakuulamise järgselt pole kohtul vähimatki põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja seletused on vastuolulised näiteks tema elukoha osas Nigeerias. Intervjuul 25.06.2020 on kaebaja öelnud, et pole oma isaga kunagi koos elanud (p 18). Intervjuul 23.09.2020 on kaebaja öelnud, et elas koos oma vanematega algkoolis ja Hebroni kolledžis käies (p 6, 7). Samal intervjuul on kaebaja öelnud, et ei tea, kellelt tema isale nn kuninga (oba) tiitel tuli aga ta sai selle pärandusena. Kohtuistungil ütles kaebaja aga, et oba tiitli sai tema isa oma vennalt, kes oli enne kaebaja isa kuningas. Vennalt tiitli pärimist ei olnud kaebaja maininud üheski haldusmenetluses toimunud vestlusel. Intervjuul 23.09.2020 ütles kaebaja, et ei tea palju on tütreid teistel sugulastel ega tea, kes neist on ümber lõigatud (p 36). Kohtuistungil väitis kaebaja, et isa vennal on tütred, kes on ümberlõigatud vanuses 13-15 ning kaebaja oli sellel ajal veel Nigeerias. Ümberlõikamise kohta teab ta oma venna kaudu. Samuti kinnitas kaebaja kohtule, et tal mäluga probleeme ei ole ja tervis on üldiselt ka korras. Kohtu hinnangul on nii haldusmenetluse materjalide kui kohtuistungil räägitu põhjal ilmne, et kaebaja on ebausaldusväärne ja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid ja seletusi.
13.Kohus ei saa nõustuda kaebaja paljasõnalise väitega, et päritoluriigi teave pole tegelikku olukorda adekvaatselt kajastav. Kaebuse ja istungil vastamata jäänud küsimuste põhjal võib järeldada, et kaebaja esindajal puuduvad elementaarsed teadmised päritoluriigi info kogumise põhimõtete kohta. PPA on viidanud kaevatavas otsuses muuhulgas nii EASO, Amnesty International, OECD kui ÜRO allikatele. Kõigi nende allikate koostamisel kogutakse infot ka päritoluriigist kohapealt ning mitmest erinevast allikast (nii suuliselt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, meediast, avalikus statistikast, blogidest jm), hinnates seejuures allikate neutraalsust ja usaldusväärsust. Kaebaja lahkus Nigeeriast 2016. aasta alguses tema enda sõnul ülikooliõpingute jätkamiseks ega ole pärast seda oma päritoluriigis käinud. Samuti väitis kaebaja, et ei ole Eestis viibimise ajal Nigeerias elavatelt tuttavatelt uurinud, kuidas naistevastase vägivalla kaotamise seadused riigis tegelikkuses toimivad. See ei ole aga takistanud kaebuses väitmast, et seadused ei toimi. Kaebuses pole käsitletud ühtegi konkreetset PPA poolt kaevatavas haldusaktis viidatud allikat, mis puudutab ümberlõikamiste praktiseerimist Nigeerias ega põhjendatud, miks kaebaja arvates nendes allikates toodud teave pole ajakohane ja usaldusväärne. Teabe kogumise metoodika1 järgimine peab tagama selle, et teave päritoluriikide kohta oleks adekvaatne. Kaebaja esindaja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et PPA tugineb teabele, mis on selline nagu Naigeeria ise välismaailmale näidata soovivad. Nagu kohus eelnevalt viitas ei ole päritoluriigi teabeks pelgalt päritoluriigi enda poolt esitatu (Nigeeria riiklikud allikad). Haldusmenetluses kogub PPA menetlejale teabe päritoluriigi kohta, sh konkreetse kaebajaga seotud asjaolusid arvestades, PPA teabeanalüüsitalitus (vt küsimused ja vastused, vastuse lisa 7). Esialgses kaebuses väideti, et PPA ei võimaldanud haldusmenetluses esitada tõendeid, kuid ühtegi tõendit kaebusele ei lisatud. Kohtu nõudmisel, esitas kaebaja esindaja viite allikale (Kanada immigratsiooni- ja põgenike ameti uuring), millest lähtuvalt leiab, et Nigeerias, vaatamata vägivalda keelavate seaduste jõustumisele, praktiseeritakse ümberlõikamist, eriti yorubade etnilise grupi puhul. Kaebaja pole aga jätkuvalt mõistlikult põhjendanud, miks 24aastane ülikooliharidusega naine, kellel on võimalik elada lahus oma perekonnast, peaks olema ümberlõikamise ohus oma isa poolt ega suudaks leida abi mitmete valitsusväliste
Vt nt https://www.ecoi.net/site/assets/files/3674/2019_easo_coi_report_methodology.pdf 8(12)
organisatsioonide juurest või riigilt, isegi kui sellise ohu olemasolu uskuda. Lisaks on viidatud allikas pärit 2016. aastast, kui alles hakati vägivallavastaseid õigusakte jõustama (sellest alates on ümberlõikamine olnud langustrendis, vt PPA teabeanalüüsitalituse vastus p 4). Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud teine tõend (MMO protseduuri kohta) pole asjakohane, kuna ei puuduta FGM protseduuri. Ka PPA on viidanud kaevatavas haldusaktis (viited 52-54) Kanada immigratsiooni- ja põgenike ameti poolt koostatud materjalidele. Seega kaebaja leiab, et kõnealuse asutuse teave on ebausaldusväärne vaid juhul, kui PPA sellele viitab. Lisaks on kaebaja viidatud artiklis osundatud Nigeeria demograafia- ja terviseuuringutele, millele on ka PPA kaevatavas haldusaktis korduvalt viidanud. Seega leiab kaebaja, et ka see allikas on asjakohatu üksnes siis, kui PPA sellele viitab. Rahvusvahelise kaitse asjades on harva võimalik leida päritoluriigi infot, mis kajastaks konkreetse isiku suhtes toimunud tagakiusu tõendavaid faktilisi asjaolusid. Reeglina tuleb üldise info ja isiklike asjaolude kõrvutamisel teha järeldusi selle kohta, kui tõenäoline võib olla tagakiusu oht konkreetse kaebaja päritoluriiki naasmisel. Isegi kaebuse täienduses viidatud artiklist on näha, millised on päritoluriigi info kogumise allikad (vt references). Sisu osas sisaldab kaebaja viidatud Kanada immigratsiooni- ja põgenike ameti poolt koostatud materjal samasugust statistikat nagu PPA viidatud allikad. Ka sellest nähtub PPA poolt väidetu, et riigisiseselt on võimalik abi saada nii riigilt, ühiskondlikelt organisatsioonidelt, religioossetelt organisatsioonidelt, mittetulundusühingutelt. Samuti nähtub sellest, et ohustatud on pigem tüdrukud ja naised, kelle sotsiaal-majanduslik olukord on viletsam (punkt 3 - State Protection and Recourse). Kaebuse täienduses on seejuures täpsustatud, et kaebaja perekonnas on traditsiooniks, et ümberlõikamine läbitakse puberteedieas. Kohus osundab nagu PPA-gi haldusmenetluses, et kaebaja puberteediiga möödus Nigeerias, kus ta oli oma perekonnale kättesaadav, kuid ometi tema ümberlõikamist ei toimunud. Ka see annab alust järeldada kaebajale tagakiusuohu puudumist olukorras, kus ta on iseseisev täisealine ülikooliharidusega naine, kellel puudub oma vanemate ja teiste lähikondsetega suhtlus ja vajadus neist materiaalselt sõltuda. Kohus ei näe vastuolusid või ebapiisavust PPA otsuses päritoluriigi teabe kogumisel ja käsitlemisel (haldusakti p 3.4.2; 3.5), mis puudutab ümberlõikamise ohtu või kaebaja isa kuningaks („oba“) olemist (haldusakti lk 8-9). Kaebaja paljasõnalised väited ega ainus asjakohane viidatud allikas vastustaja põhistatud seisukohti ümber ei lükka.
14.Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult kaebajale ette heitnud, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis kui oli ilmne, et muud alust tal Eestisse jääda ei ole (VRKS § 201 p 6). Kaebaja ei väida, et taotlemise põhjus (tagakiusu alus) tekkis alles Eestis olles. PPA otsuses väljatoodud faktid näitavad kogumis selgelt kaebaja eesmärki pääseda EL-i elama ja töötama ega kinnita kaebaja tegelikku hirmu tagakiusu ees. Tõsi, õppima asumine ei tähenda, et isikul ei võiks olla samaaegselt ka põhjust saada rahvusvahelist kaitset. Üldiselt võiks siiski adekvaatseks käitumiseks, tegeliku tagakiusu hirmu olemasolul, pidada tegevust, kus inimene esitab oma taotluse esimeses turvalises riigis ega riski sellega, et õppimiseks elamisloa andmisest (või selle pikendamisest) võidakse keelduda ja hiljem rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ette heita taotluse hilinenult esitamist. Antud juhtumi asjaolude põhjal on kaitsevajaduse puudumine ilmne. Viisataotluse esitas kaebaja 03.09.2015 Belgias, mis lükati tagasi. Kaebaja saabus seejärel Gruusiasse ja taotles seal Eesti saatkonnas viisa. Tähtajalise elamisloa taotluse esitas kaebaja 14.01.2016 õppimiseks ning 26.01.2017 ja 10.01.2018 selle pikendamise taotlused. Alles õppimise eesmärgil saadud tähtajalise elamisloa lõppemisel ja muu viibimisaluse mittesaamisel esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse, s.o 4,5 aastat pärast Euroopasse saabumist. Seejuures oli õppimiseks elamisloa saamise taotluse juures isa (väidetava tagakiusaja) kaaskiri ja 9(12)
sõlmitud kindlustuslepingud ning nõusolek ülikooliõpingute kulude katmiseks. Isegi veel 2018. a on kaebaja edastanud PPA-le oma isa pangakonto väljavõtte ja selgitanud 19.01.2018 e-kirjas, et tema õpinguid rahastab isa. Rahvusvahelise kaitse menetluses asus kaebaja väitma, et isa tema õpingutest Eestis midagi ei teadnud ja on soovinud tema ümberlõikamist alates 13-ndast eluaastast. Euroopasse saabudes oli kaebaja juba 19-aastane. Isegi kaebaja enda sõnul tehakse ümberlõikamist tavaliselt vanuses 16-18. Päritoluriigi info kohaselt pigem varem. Kaebaja varjupaigamenetluses esitatud selgitused, et tegelikult olid kõik õpingutega seotud dokumendid hangitud onu poolt on selgelt ebausutavad, arvestades, et kaebaja oli Eestisse saabumisel ka oma päritoluriigi seaduste järgi täisealine ning tal puudus vajadus varjata, et tema õpingute tegelik toetaja on tema onu. Samuti puudus kaebajal vajadus varjata seda fakti aastal 2018. Kohus nõustub selle aluse kohaldamise osas PPA põhjendustega (haldusakt lk 9-11).
15.Kaebaja väitis kohtuistungil, et niipea kui ta Nigeeriasse jõuab annavad tema tuntud ja võimukat isa tundvad inimesed isale teada kaebaja naasmisest ja isa võib lasta teda juba riiki sisenemisel arreteerida. Intervjuul PPA-s 12.11.2020 on kaebaja väitnud, et elades tädi juures ajal kui isa teda juba ümberlõigata soovis, ei teadnud isa tema asukohta, kuna Nigeeria on suur riik ja ka linn, kus ta elas on küllalt suur, mistõttu ei saanud isa teada, kus kaebaja parasjagu viibis (p 7). Ka märgitud vastuolu näitab kaebaja poolt teadlikku valetamist ning kohtul pole mh PPA poolt käsitletud (haldusakti p 3.6) päritoluriiki naasmist puudutava teabe põhjal alust arvata, et kaebajal tekib naasmisega märkimisväärseid takistusi.
16.VRKS § 19 lg 5 p 3 kohaselt käsitatakse mitteriiklikke ühendusi (või isikuid) tagakiusamise ja tõsise ohu allikana üksnes siis, kui riik, rahvusvahelised organisatsioonid või riiki või selle osa juhtivad erakonnad või organisatsioonid ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest. PPA on kaevatavas otsuses põhjendatult leidnud, et kui tänaseks 24-aastane kaebaja naaseb päritoluriiki ja isegi kui oletada, et tema isal võiks vaatamata möödunud ajale olla mingigi huvi oma täisealise tütre ümberlõikamise suhtes, oleks kaebajal võimalik saada riigilt ja ümberlõikamise ohus olevate naistega tegelevatelt valitsusvälistelt organisatsioonide kaitset.
17.PPA poolt kaevatavas otsuses väljatoodud vastuolud kaebaja seletustes ning nende vastuolu päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega näitab selgelt kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse alusetust ning PPA keeldumise õiguspärasust kõigil otsuses väljatoodud õiguslikel alustel.
18.Täiendava kaitse osas nõustub kohus PPA otsuses (haldusakti lk 18-21) tooduga ega korda põhjendusi. Kaebaja pole viidanud ühelegi päritoluriigi olukorda käsitlevale allikale, millest nähtuks teave, mis oleks vastuolus PPA poolt viidatuga.
19.Otsuse tühistamist kaasa toovaid menetlusvigu kohus ei tuvastanud.
20.VRKS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb tagada tõlge keelde, milles välismaalane suudab ennast suuliselt arusaadavaks teha. Puudub vähimgi kahtlus, et kaebaja inglise keele oskus on piisav. Kuna kaebaja kohtuistungil ei kinnitanud, et tal jäi rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuudel keeleoskuse tõttu midagi rääkimata või arusaamatuks, ei ole isegi põhjust arvata, et kaebaja soovis sellise väite kaebuses esitada.
21.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on käsitletud osas põhjendamatu ja jääb rahuldamata. HKMS § 165 lg 2 alusel ei korranud kohus kõiki haldusaktis esitatud põhjendusi. II
22.Kaebajale on tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus (kaevatava otsuse lk 22-26), kuna VSS § 7 lg 1 kohaselt viibimisaluseta välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus kui viibimise seadustamiseks alused puuduvad. Praegusel juhul kuulub lahkumisettekirjutus täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemisel ning isik saadetakse tagasi Nigeeriasse. Kaebaja esitas 10(12)
rahvusvahelise kaitse menetluses valeandmeid ning tema taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 p 2, 3). PPA märgib põhjendustes lisaks, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Isikul ei ole ka arvestatavaid seoseid Eestiga.
23.Kaebaja leiab, et PPA on valesti hinnanud kaebaja tervisega seotud põhjusi, mis takistavad teda välja saata. Kaebaja tervis saab kaheldamatult kahjustatud, kui temale teostatakse päritoluriigis ümberlõikamist.
24.Kohus leiab, et ettekirjutus on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud ning kohus põhjendusi HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt ei korda. Kaebaja märkis kohtuistungil, et tema tervis on korras, mistõttu pole vajadust käsitleda tervist kui tagasisaatmisel kaalumist vajavat asjaolu. Ümberlõikamise ohtu käsitles kohus juba eelnevas otsuse osas. Juhul, kui rahvusvahelise kaitse saamiseks oleks alust (reaalses ümberlõikamise ohus olemise tõttu), poleks lahkumisettekirjutust tehtud. Kohus märgib, et kaebaja esindaja ei ole 1,5 lehekülje pikkuses tekstis esitanud lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks ühtegi rahvusvahelise kaitse taotlemisest eraldiseisvat põhjendust. Kaebaja ainus argument on see, et Eestis on turvaline ja ta on siinse elukeskkonnaga harjunud. Need asjaolud ei ole aga täisealise erivajaduseta isiku päritoluriiki tagasisaatmist välistavad, vastasel juhul poleks võimalik ühtegi ebaõnnestunud ja süsteemi kuritarvitavat varjupaigataotlejat tagasi saata. VSS § 171 (väljasaatmise keeld) antud juhul ei kohaldu. Ettekirjutuses on lohakusviga, kus PPA viitab (lk 25 all) põgenemisohule, kuigi eelnevalt seda ettekirjutuse õigusliku alusena välja ei tooda. See eksimus ei too kaasa haldusakti tühistamist
(HMS § 58).
25.Kuna kohus eelnevalt leidis, et rahvusvahelisest kaitsest (sh täiendav kaitse) keeldumine oli põhjendatud ning ühtegi asjakohast argumenti sundtäidetava lahkumisettekirjutuse õigusvastasuse osas esitatud pole, tuleb jätta kaebus ka käsitletud osas rahuldamata. III
26.Sissesõidukeelu eesmärk on tõkestada ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6). VSS § 74 lg 2 kohaselt, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse talle sissesõidukeeldu viieks aastaks. VSS § 29 lg 1 p 9 kohaselt võib sissesõidukeeldu kohaldada, kui isik on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Keelu kohaldamise ja pikkuse määramisel arvesse võetavad asjaolud on toodud VSS § 31 lg-s 3.
27.Kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu, kuna otsustamisel pole isikult vabaduse võtmine. Samuti pole toodud ühtegi muud adekvaatset põhjendust sissesõidukeelu õigusvastasuse või ebaproportsionaalsuse kohta.
28.Kohus nõustub PPA-ga ega korda haldusorgani põhjendusi (kaevatava otsuse lk 26-28). PPA on rahvusvahelisest kaitsest keeldumise otsuses põhjendanud kaebaja üldist ebausaldusväärsust ja seda, miks kaebaja väiteid saab pidada valeandmete (teadvalt ebaõigete andmete - VRKS § 201 p 2) esitamiseks ning teda ennast varjupaigasüsteemi kuritarvitajaks. Isikul puuduvad sidemed Euroopas ning ta pole Eestis märkimisväärselt integreerunud. Täisealise isiku puhul ei oma suhtluse olemasolu päritoluriigis elavate pereliikmetega olulist tähtsust. Humaanseid kaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks ei esine.
29.Kaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata. IV
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja said menetlusabi (kaebuselt tasutava riigilõivu ja tõlkekulude tasumisel), kohustuseta need hiljem 11(12)
hüvitada. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad need kulud riigi kanda. Muude võimalike kulude osas kohtule taotlusi ei esitatud, mistõttu jäävad need poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.