Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
22.02.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2638 XX kaebus kohustada Viimsi Vallavalitsust välja selgitama Miiduranna põigu piirkonna gaasitarne torustiku omanik või algatama gaasitarne torustiku peremehetuks tunnistamise menetlus Kaebaja – XX, esindaja v.adv Margus Lentsius Vastustaja – Viimsi vald
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määrus ja 28.01.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.01.2021 määruse resolutsiooni p 1.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning 28.01.2021 määruse resolutsiooni p 7 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.XX elab Viimsi vallas Miiduranna külas ning on maagaasi kodutarbija olnud alates 1986. a jaanuarist. Seoses Eesti gaasituru avanemisega sõlmisid XX, Eesti Gaas AS ja Fortum Termest AS 01.07.2007 kokkuleppe, mille kohaselt andis AS Eesti Gaas Fortum Termest ASle üle gaasiettevõtja kohustused. XX hakkas gaasi ja võrguteenuseid ostma Fortum Termest AS-lt. Fortum Termest AS ja XX sõlmisid gaasi müügilepingu 22.11.2007. XX-le esitati kuni märtsini 2008 arveid nii gaasi kui ka võrguteenuse eest. Alates 12.04.2012 ostab XX gaasi ASlt Eesti Gaas.
2.Adven Eesti AS (Fortum Termest AS õigusjärglane) teatas 12.06.2018, et on väljunud gaasi jaemüügi ärist ning võõrandanud oma müügiportfelli Alexela Energia AS-le. Adven Eesti
3-20-2638 AS teatas 26.03.2019 kirjas, et lõpetab alates 30.08.2019 Miiduranna piirkonna elanike esindamise ka võrguteenuse osutamisel. Alates 01.09.2019 osutab arveldusteenust Esmar Holding OÜ, kes tegeleb vaid tarbimisandmete kogumise ja müüjatele edastamisega ning võrguteenuse ja aktsiisi arveldusteenuse vahendamisega.
3.MTÜ Miiduranna Külaselts esitas 15.03.2018 Viimsi Vallavalitsusele avalduse Miiduranna külas ja Haabneeme alevikus asuvate gaasitrasside peremehetuks tunnistamiseks. XX esitas samasisulise taotluse 10.04.2018.
4.Viimsi Vallavalitsus moodustas töögrupi gaasitrasside omaniku väljaselgitamiseks. Töögrupp esitas vallavalitsusele aruande, mille kohaselt on maagaasitrassidel omanik, kuid pole teada, kes see on.
5.Viimsi Vallavalitsuse 02.04.2019 korraldusega nr 189 „Haabneeme alevikus ja Miiduranna külas asuvate maagaasitrasside omanike väljaselgitamise töögrupi aruande läbivaatamine ja seisukoha võtmine“ otsustati mitte alustada Miiduranna külas ja Haabneeme alevikus asuvate gaasitrasside peremehetuks tunnistamise menetlust, kuna neil on omanik.
6.Adven Eesti AS vaidlustas Viimsi Vallavalitsuse korralduse nr 189 Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-19-838). Halduskohus jättis 31.10.2019 otsusega kaebuse rahuldamata, kuna Viimsi Vallavalitsuse korraldusega ei olnud gaasitrasside omanikku tuvastatud ega otsustatud muude Adven Eesti OÜ õiguste või kohustuste üle.
7.XX esitas 30.03.2020 Konkurentsiametile taotluse tuvastada Miiduranna küla piirkonna maagaasi võrguettevõtja. Konkurentsiameti 29.05.2020 vastuse kohaselt puudub Miiduranna gaasitrasside piirkonnas võrguettevõtja maagaasiseaduse tähenduses; gaasi jaotamise teenust on ettevõtjad osutanud neile tegevuslubadega ettenähtud tegevus- ja võrgupiirkonnas kuni võrgu liitumispunktini. Konkurentsiamet märkis, et Miiduranna asumi tarbijatel ei ole eraldi liitumispunkte võrguettevõtja võrguga ning praegusel ajal ei saa võrguettevõtja sõlmida Miiduranna asumi gaasitarbijatega eraldi võrguteenuse osutamise lepinguid.
8.XX esitas 30.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et Miiduranna põigu piirkonnas puudub võrguettevõtja ning keegi ei kanna maagaasiseaduse (MGS) § 22 lg 2 mõttes vastutust gaasivõrgu toimimise ja korrasoleku eest; 2) tuvastada, et Miiduranna põigu piirkonna gaasitarne torustik on peremehetu ja Viimsi vallal on kohustus see hõivata; 3) alternatiivselt kohustada Viimsi Vallavalitsust välja selgitama gaasitorustiku omanik või algatama gaasitorustiku peremehetuks tunnistamise menetlus. Kaebaja eesmärk on vältida gaasiühenduse katkemist. Selleks on vaja välja selgitada isik, kellel lasuvad MGS §-st 22 tulenevad kohustused. Kui gaasitorustikul puudub omanik, on kohalikul omavalitsusel kohustus torustik peremehetuks kuulutada ja üle võtta, et tagada üldhuviteenuse toimepidevus.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2021 määrusega kaebuse tuvastamisnõuete osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Nõue tuvastada võrguettevõtja puudumine ei aita kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele, kuivõrd selle asjaolu on Konkurentsiamet juba varasemates menetlustes tuvastanud. Samuti on Viimsi Vallavalitsus Konkurentsiameti vastustest lähtuvalt algatanud gaasitorustiku omaniku väljaselgitamise menetluse. Isegi kui kohus tuvastaks võrguettevõtja puudumise, ei kaasneks sellega Viimsi Vallavalitsusele vältimatult kohustust tagada kaebaja gaasivarustuse katkematu jätkumine või kohustus selgitada välja gaasitorustiku omanik. Seega tuleb kõnealune nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebajal puudub kaebeõigus esitada nõue tuvastamiseks, et gaasitorustik on peremehetu ja Viimsi vallal on kohustus see hõivata, mistõttu see nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 2(5)
3-20-2638 alusel. Kaebaja on esitanud Viimsi Vallavalitsusele taotluse gaasitorustiku peremehetuks tunnistamiseks ning Viimsi Vallavalitsus on haldusmenetluse tulemusel andnud korralduse nr 189, millega keeldus gaasitrasside peremehetuks tunnistamise menetluse algatamisest. Selleks, et kohustada vastustajat viima selles küsimuses läbi uus menetlus, tuleks saavutada korralduse nr 189 tühistamine. Kaebaja ei ole korraldust tähtaegselt vaidlustanud. Nõue vastustaja kohustamiseks algatama Miiduranna põigu piirkonna gaasitarne torustiku peremehetuks tunnistamise menetlus on esitatud tähtaja rikkumisega.
10.Kaebaja märkis 26.01.2021 avalduses, et kui halduskohus jääb seisukohale, et ainus võimalus menetlusega edasi liikuda on korralduse nr 189 vaidlustamine, siis taotleb kaebaja korralduse vaidlustamise tähtaja ennistamist. Kaebaja mõistis korraldust nr 189 selliselt, et gaasitorustikul on omanik, ning ei vaidlustanud seda, kuivõrd kaebajal puudus eraldi huvi gaasitorustiku peremehetuks tunnistamise vastu. Kaebaja huvi on säilitada gaasi tarbimise võimalus. Korraldus nr 189 on vastuoluline ning tekitab kahtluse selle tühisusest. Kaebaja ei olnud pärast korralduse nr 189 tegemist passiivne.
11.Tallinna Halduskohus lõpetas 28.01.2021 määrusega haldusasja menetluse nõudes kohustada Viimsi Vallavalitsust algatama Miiduranna põigu piirkonna gaasitarne torustiku peremehetuks tunnistamise menetlus (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada Viimsi valda välja selgitama gaasitorustiku omanik. Halduskohus keeldus lubamast täiendada kaebust korralduse nr 189 tühistamise nõudega (resolutsiooni p 7). Peremehetuks tunnistamise menetluse algatamise kohustamise nõue on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja sai korraldusest nr 189, millega vastustaja keeldus peremehetuks tunnistamise menetluse algatamisest, teadlikuks hiljemalt 17.04.2019 ning oleks seega pidanud korralduse vaidlustama hiljemalt 17.05.2019. Sama tähtaja jooksul oleks kaebaja pidanud esitama ka kohustamisnõude. Kaebaja ei ole esitanud põhjuseid, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused kaebuse esitamiseks. Asjaolu, et Viimsi Vallavalitsus ei kavatse korralduses nr 189 toodud seisukohta muuta, nähtub üheselt Viimsi Vallavalitsuse 10.04.2019 vastusest kaebajale, millest tulenevalt pidi kaebaja saama aru kohtusse pöördumise vajalikkusest. Olukorras, kus kaebaja ise kohtu poole ei pöördunud, vaid jäi lootma Adven Eesti OÜ algatatud vaidluse tulemusele, kannab kaebetähtaja ületamisega seotud riske kaebaja. Kaebaja 26.01.2021 avaldusest järeldub, et kohustamisnõude esitamata jätmine oli tema teadlik valik. Kaebuse muutmine ei ole lubatav, kuivõrd korralduse nr 189 tühistamise nõue ei ole tähtaegne ning kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad alused.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning 28.01.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 7. Võrguettevõtja puudumise tuvastamise nõue on vajalik, kuna õiguslikult siduvalt pole seda asjaolu tuvastatud; Viimsi vald jäi Konkurentsiametiga erinevale arvamusele. Kaebaja on lisaks tuvastamisnõuetele esitanud ka kohustamisnõude peremehetuks tunnistamise osas, mis eeldab võrguettevõtja ja MGS § 22 lg 2 mõttes vastutust kandva isiku puudumise tuvastamist. Kaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik ka selliselt, et kohus tuvastab võrguettevõtja ja seadusest tulenevate kohustuste kandja puudumise. Halduskohus leidis ebaõigesti, et korralduse nr 189 kehtivus piirab kaebaja õigust esitada nõue tuvastamaks, et gaasitorustik on peremehetu ning Viimsi vallal on kohustus see hõivata. Kaebajal puudus huvi vaidlustada korraldust nr 189, kuivõrd selles leiti, et gaasitorustikul on 3(5)
3-20-2638 omanik. Nimetatud korraldusel puudub regulatiivne toime ning see on mitte haldusakt, vaid haldustoiming. Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on kohalikul omavalitsusel ja riigil ning see ei eelda asjast huvitatud isikute taotlust. Kuna haldusmenetluseks ei olnud vajalik kaebaja taotlus, ei saanud ka haldusmenetluse mittealustamine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Gaasitorustiku peremehetus on objektiivne asjaolu, mis ei sõltu vallavalitsuse senistest korraldustest. Halduskohtu poolt menetlusse võetud nõue on ebapiisav kaebuse eesmärgi saavutamiseks, juhul kui peaks selguma, et torustikul pole omanikku. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et korraldus nr 189 on haldusakt, palub kaebaja selle vaidlustamise tähtaja 26.01.2021 menetlusdokumendis esitatud põhjendusi arvestades ennistada. Korraldus on vastuoluline määral, mis tekitab küsimuse selle tühisusest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi. Tühise haldusakti vaidlustamiseks ei ole tähtaega kehtestatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohus asus 19.01.2021 määruses seisukohale, et Viimsi Vallavalitsus on kehtiva haldusaktiga – 02.04.2019 korraldusega nr 189 – otsustanud mitte alustada vaidlusaluste gaasitrasside peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetlust ning selleks, et vastustajal tekiks kohustus uue samasisulise menetluse toimetamiseks, tuleks saavutada korralduse nr 189 tühistamine. Kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt korraldust nr 189, puudub halduskohtu hinnangul õiguslik võimalus kohustada Viimsi valda alustama gaasitorustiku peremehetuks tunnistamise menetlust ja gaasitorustikku hõivama. Sellest tulenevalt leidis halduskohus, et ka vastavate asjaolude tuvastamine ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on Viimsi Vallavalitsuse 02.04.2019 korraldus nr 189 toiming (HMS § 106), mitte haldusakt. Nimetatud korraldusega on vallavalitsus otsustanud mitte alustada peremehetuks tunnistamise menetlust, kuna gaasitrassidel on omanik. Ehkki korralduse lisaks olevas töögrupi aruandes on gaasitorustiku tõenäoliseks omanikuks peetud Adven Eesti OÜ-d, siis korralduse resolutsioonis ei ole omanikku tuvastatud. Otsustusel jätta peremehetuks tunnistamise menetlus algatamata puudub regulatiivsus, see ei ole suunatud kellegi õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kaebaja märgib õigesti, et ehitise peremehetus on objektiivne asjaolu, mis ei sõltu vastustaja senistest otsustest. Järelikult ei takista korraldus nr 189 peremehetuks tunnistamise menetluse algatamist, kui kohus peaks tuvastama, et gaasitorustik on peremehetu.
15.Kaebaja esitas halduskohtule nõude vastustaja kohustamiseks algatama peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetlus. Halduskohus leidis, et kaebaja oleks pidanud esitama kaebuse korralduse nr 189 tühistamiseks, mistõttu esitas kaebaja taotluse selle vaidlustamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohus tõlgendas kaebaja avaldust kaebuse muutmise soovina. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on ebaõigesti viidanud korralduse vaidlustamise vajadusele. Kuivõrd nimetatud korralduse puhul on tegemist toiminguga, ei ole selle vaidlustamine lisaks kohustamisnõude esitamisele vajalik ning puudub vajadus kaebuse muutmiseks tühistamisnõude lisamisega. Halduskohus on ebaõigesti lõpetanud peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetluse algatamiseks kohustamise nõude osas menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. See nõue ei ole aga asjassepuutuv, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel (Riigikohtu 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-81-14, p 14; 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p-d 11–13). Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lgst 2 ja Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määrusega nr 211 kinnitatud peremehetu ehitise 4(5)
3-20-2638 hõivamise korrast ei tulene, et ehitise peremehetuks tunnistamise ja selle hõivamise menetluse algatamine eeldaks mõne isiku taotlus esitamist. Seega ei ole peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetluse algatamise kohustamise nõude kohtule esitamise eelduseks see, et kaebaja on varasemalt esitanud sellesisulise taotluse haldusorganile. Kaebaja küll esitas vastustajale asjaomase taotluse 10.04.2018 ning vastustaja jättis peremehetuks tunnistamise menetluse 02.04.2019 korraldusega nr 189 algatamata, kuid ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tal puudus vajadus korralduse andmise järel selle vaidlustamiseks ja kohustamisnõude esitamiseks, kuna peremehetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmine omaniku olemasolu tõttu ei rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Adven Eesti OÜ omanikuks lugemine oli kaebajale soodne tuvastus. Pärast korralduse andmist pole aga endiselt selgunud, kes on gaasitorustiku omanik, mistõttu võib möönda vajadust uuesti hinnata, kas esineb alus gaasitorustiku hõivamiseks. Adven Eesti OÜ gaasitrasside omanikuks lugemine on Adven Eesti OÜ enda ja ka Konkurentsiameti poolt kahtluse alla seatud ning kaebajal peab olema võimalus vaielda selgeks küsimus, kas gaasitrassid on peremehetud ja kas vallal on kohustus nende hõivamiseks avalik-õiguslikus menetluses. See küsimus puudutab kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi ega ole lahendatav tsiviilkohtumenetluses.
16.Kuivõrd (uue) taotluse esitamine menetluse algatamiseks polnud nõutav, ei piira HKMS § 46 lg 2 alternatiivse kohustamisnõude esitamist.
17.Arvestades, et peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetluse algatamiseks kohustamise nõude osas ei kuulu menetlus lõpetamisele, puudub vajadus esitada eraldi nõuet tuvastamaks, et gaasitorustik on peremehetu, kuivõrd selle asjaolu tuvastamine on juba kohustamisnõude rahuldamise eelduseks. Kui kohus peaks tuvastama, et vaidlusalune gaasitorustik on peremehetu, puudub vastustajal kaalutlusõigus otsustada selle üle, kas algatada peremehetuks tunnistamise ja hõivamise menetlus, ning kohus saab vastustajale teha definitiivse ettekirjutuse menetluse algatamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-13, p 16).
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et võrguettevõtja ja MGS § 22 lg-s 2 sätestatud kohustusi kandva isiku puudumise tuvastamise nõue ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kaebuse eesmärk on selgitada välja, kas gaasitorustik on peremehetu või on sellel omanik. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja esitada eraldi nõuet võrguettevõtja puudumise tuvastamiseks; kohus saab selle asjaolu tuvastada kohtuotsuse põhjendavas osas, kui see on vajalik kohustamiskaebuse lahendamiseks.
19.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse halduskohtu 28.01.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamise nõudes ning jätab muus osas rahuldamata. Halduskohtul tuleb otsustada alternatiivse kohustamiskaebuse menetlusse võtmine.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.