Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-20-945 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-945 salvkaevu lammutamise teatise vormid“ (määrus nr 43) ning loob kaebajate kinnistuid olme- ja joogiveega varustava puurkaevu vee saastumise ohu. Sellist ohtu kinnitab riiklikult tunnustatud eksperdi Mart Poola arvamus (töö nr 20-404/2020). Kaebajate puurkaev asub Metsalinnu kinnistu piiri lähedal planeeritavast puurkaevust ja mahutitest allavoolu. Ehitusprojektis ei ole hinnatud mõju kaebajate kinnistutele ning kaebajaid ei ole kaasatud ehitusloa menetlusse. Ehitusloa väljastamine eeldas detailplaneeringu kehtestamist. Puurkaev on hiljem püstitatava ja detailplaneeringu kehtestamist nõudva elamu teenindamiseks vajalik tehnorajatis, mis tuleb planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 4 järgi lahendada detailplaneeringus. Detailplaneeringu menetluse käigus saab õiglaselt ja terviklikult kaaluda kõikide puudutatud isikute huve. Mh on vaja kaaluda, kuidas tagada Metsalinnu kinnistut läbiva väljakujunenud raja jätkuv vaba kasutamine (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3), sest ehitusloa alusel ehitatavad rajatised (puurkaev ja mahutid) püstitatakse just nimetatud rajale. Vastustaja oleks pidanud ehitusloa andmisest keelduma EhS § 44 p-de 1, 3, 4, 5 ja 10 alusel. Pärast kaebuse esitamist on algatatud Metsalinnu kinnistu detailplaneering, mille dokumentidest ilmnevad vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuse kohta teistsugused andmed kui need, mille alusel anti ehitusluba. Ehitusloa-kohane puurkaev ei suuda varustada teenindatavaid kinnistuid vajalikul hulgal tuletõrjeveega. Kui kolmandad isikud asuvad Metsalinnu kinnistule püstitatud väikeehitises kasutama vaidlusalusest puurkaevust saadavat vett, tekib ka reovesi, mille käitlemise küsimus on lahendamata, samas kui lihtsalt loodusesse lastes see ilmselgelt reostab nii kaebajate kui ka teisi kaeve. Reovee küsimust ei saa käsitada isoleeritult.

Lääne-Harju vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Keskkonnaamet kooskõlastas puurkaevu projekti tingimusteta ega nõudnud täiendavate uuringute tegemist. Puurkaevu projekt vastab kõigile määruse nr 43 §-s 7 sätestatud nõuetele, kehtiv üldplaneering ega Metsalinnu kinnistu sihtotstarve ei välista sellise puurkaevu rajamist. Puurkaevu asukoha kooskõlastamisel on detailplaneeringul oluline tähtsus juhul, kui sellega on ette nähtud kinnistule või kinnistutele veevarustuse rajamine mõnest muust piirkonna ühisest puurkaevust. Praegusel juhul puudusid selliseid planeeringud. Puurkaev ei ole rajatis, millele ehitusloa andmine eeldaks detailplaneeringu koostamist ka siis, kui see soovitakse rajada detailplaneeringu kohustusega alale. PlanS § 126 lg-st 1 ei saa järeldada, et mõnda seal loetletud tegevust ei ole võimalik lahendada detailplaneeringuta. Vaidlusaluse projekti koostamisel on kaebajate puurkaevu olemasoluga arvestatud – see on kantud projektile lisatud kaardile, nagu määruse nr 43 § 7 lg 1 p 7 ette näeb. Metsalinnu maaüksusele projekteeritud puurkaevu hooldusala ei ulatu kaebajate kinnistutele. Puurkaevu projektile lisatud asukohaplaanil kajastatud muud rajatised peale puurkaevu (reoveemahutid ja planeeritud tulekustutusvee mahuti) ei ole vaidlusaluste haldusaktide esemeks. Puurkaevu rajamine ei tekita negatiivset mõju kaebajate kinnistutele.

3-20-945 veevarustus ühele või kahele elamule (sh enne detailplaneeringu kehtestamist). Kuigi reovee käitlemine pole vaidluse esemeks, ei ole kolmandatel isikutel kavas reovett maasse juhtida.

3-20-945 ehitusloa väljastamisel, mitte puurkaevu mõjud, millega peaks arvestama puurkaevu ehitusloa andmisel. Ükski õigusakt ei välista puurkaevu rajamist maatulundusmaa sihtotstarbega maale ega sea sellise sihtotstarbega maale puurkaevu rajamise eelduseks puurkaevu vajalikkust just maatulundusmaa sihtotstarbest lähtuva maakasutuse seisukohast. Järelikult ei puutu asjasse ka Metsalinnu kinnistule tulevikus (võib-olla) rajatava elamu kasutamisega seotud reoveekäitlust puudutavad asjaolud ega reovee- või tuletõrjeveemahutite asukoht. Vaidlusalune ehitusluba ei anna õigust paigaldada selliseid mahuteid Metsalinnu kinnistule ega loo kolmandatele isikutele õiguspärast ootust sellele, et tulevikus kehtestatakse detailplaneering ja antakse elamu ehitusluba, kus on nende mahutite paiknemine ette nähtud nii, nagu need kajastuvad vaidlusaluse puurkaevu projektis esitatud joonisel. Reo- ja tuletõrjevee mahutid ei ole projekti ega vaidlustatud ehitusloa esemeks ning kajastuvad projektis pelgalt põhjusel, et projekteerija on puurkaevu asukohaskeemina kasutanud detailplaneeringu eskiisjoonist. Ka kaebajate viidatud asjaolu, et kaev on projekteeritud ilma reoveekäitluslahenduseta, ei puutu asjasse. Puurkaevu rajamine ei eelda kanalisatsiooni- või reovee kogumise süsteemi samaaegset projekteerimist. Kaevust saadava vee kasutamise tulemusena tekkiva reovee võimalikke mõjusid ei saa pidada selle kaevu mõjudeks, millega kaevu rajamisel tuleks arvestada. Võimalik reoveekahju Metsalinnu kinnistul ei sõltu – vähemalt seni, kuni seal kinnistul ei ole detailplaneeringut nõudvat ehitist, – märkimisväärselt sellest, kas seal on vaidlusalune puurkaev või tuuakse vesi sinna kohale mingisuguste mahutitega. Vaidlusaluse puurkaevu mõju kaebajate kinnistul asuvale puurkaevule peab hindama Keskkonnaamet puurkaevu ehitusprojektile kooskõlastust andes (EhS § 126 lg 2). EhS § 126 lg 3 p 2 kohaselt võib Keskkonnaamet kooskõlastamisest keelduda, kui puurkaevu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja -aukude mõjuraadiustega. Seega peab eeskätt Keskkonnaamet kontrollima, kas puurkaevu rajamine on kooskõlas määruse nr 43 § 6 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt tuleb puurkaevu ehitusprojekti koostamisel arvestada olemasolevate puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või -augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning nõuet, et puurkaev ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning ökosüsteemidele. EhS §-s 126 sätestatud kooskõlastusmehhanismi eesmärk on kaasata puurkaevu kui erilise ehitise ehitusloa menetlusse valdkonnaspetsiifilist teavet ja kogemust omav asutus. Kohalik omavalitsus võib ehitusloa andmise otsustamisel kooskõlastamise aluseks oleva hinnangu õigsust eeldada ega pea ise täiendavalt kontrollima projekti vastavust määruse nr 43 § 6 lg 1 p-le 1. See ei tähenda, et kaebajad ei saaks põhimõtteliselt ehitusluba vaidlustada argumendiga, et selle andmisel ei ole nende lähedalasuva kaevu ohutus tagatud, küll aga ei piisa üldisest väitest, et projektis ei ole seda küsimust piisavalt käsitletud või projekti ja ehitusloa pinnalt ei ole võimalik veenduda, et vaidlusaluse puurkaevu rajamine on kaebajate kinnistute veevarustuse ja vee kvaliteedi seisukohast ohutu. Kui Keskkonnaamet on ehitusloa heaks kiitnud, saaks kaebajate argument edukas olla juhul, kui oleks veenvalt ära näidatud, et mingisugused olulised asjaolud on jäetud arvesse võtmata. Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebajad seavad puurkaevu rajamise kahtluse alla eeskätt seetõttu, et see puuritakse samale sügavusele nagu Rahuranna tee 6a kinnistul olev kaebajate puurkaev ning see asub kaebajate puurkaevust vaid umbes 60 m kaugusel. Kaebajate kaevu võib esiteks kahjustada see, et põhjaveekihi varud ei ole piisavad juba olemasolevate ja vaidlusaluse kaevu teenindamiseks. Keskkonnaameti selgituse järgi ei ole sellist ohtu: Metsalinnu kinnistule rajatava puurkaevu veetarbimine ei avalda põhjaveekihile negatiivset mõju, kuna vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuseks on hinnatud 0,3 l/s ning tarbitavaks veevajaduseks maksimaalselt 1 m3 ööpäevas. 5(9)

3-20-945 Kaebajad ei ole esitanud ühtki argumenti, mis selle käsitluse ümber lükkaks või põhjendatult kahtluse alla seaks. Ka kaebajate tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus on selles osas üldsõnaline ega määratle, milles arvamuse andja nimetatud ohud konkreetselt seisnevad. Teine ja põhjavee kvaliteedi kahjustamise seisukohast põhiline puurkaevu rajamisega seotud oht seisneb selles, et selle kaevu kaudu võib põhjavette jõuda reostus. Selle ohu peavad aga neutraliseerima eeskätt puurkaevu ehitus ning 10-meetrine hooldusala, kus suurema reostamise ohuga tegevused ei ole lubatud. Kaebajad ei ole veenvalt näidanud, et puurkaevu rajamisel projektis kirjeldatud ehituslikul meetodil ja seal nimetatud materjale kasutades võiks sattuda puurkaevu kaudu põhjavette reostust. Keskkonnaamet on puurkaevu projekti ka selles osas hinnanud. Kaebajate esitatud asjatundja arvamuses on osutatud sellele, et „[s]amast põhjaveekihist vett ammutavad, lähestikku asuvad puurkaevud võivad põhjustada põhjavee seisundi halvenemist“, kuid ei ole täpsustanud, milles võib halvenemine seisneda. Arvamuse järelduse osas on märgitud, et „[u]ue puurkaevu ja reoveemahutite ning tuletõrjeveemahuti rajamine töötava puurkaevu, PRK0052999, vahetusse lähedusse ohustab otseselt selle puurkaevu normaalset toimimist ja suurendab põhjavee saastumise ohtu“. Seega ei ole asjatundja piirdunud mitte üksnes puurkaevu võimalike mõjudega, vaid on arvesse võtnud ka reovee- ja tuletõrjemahuti olemasolu, mille rajamiseks või kasutamiseks vaidlusalune ehitusluba õigust ei anna. Kaebajate tellitud asjatundja arvamuses on puurkaevu projektile õigesti ette heidetud mittearvestamist Rahuranna tee 6a puurkaevuga. Määruse nr 43 § 7 lg 1 p 7 kohaselt peab projekt sisaldama Eesti põhikaardi väljavõtet, millel on märgitud mh põhja-lõuna suund, põhjaveevoolu suund, ning kavandatavast puurkaevust või -august ühe kilomeetri raadiuses asuvad sama põhjaveekihti avavad puurkaevud ja -augud. Projekti lk-l 10 on toodud Metsalinnu maaüksuse projekteeritavat puurkaevu ümbritsevate põhjaveehaarete kaart M 1:10000, kuhu on kantud põhjavee eeldatud liikumise suund ja projekteeritava puurkaevu asukoht ning lisaks kollaste või lillade ringide ja punaste kolmnurkade või rombidega tähistatud elemendid. Kaardi juures ei ole legendi, ent visuaalne võrdlus Maa-ameti geoportaalis avalikult kättesaadava katastriüksuste piire kajastava kaardiga veenab, et ükski neist ringi-, kolmnurga- või rombikujulistest tähistest ei ole kantud Rahuranna tee 6a kinnistu asukohta. Ka projekti seletuskirjast ei nähtu, et projekteerija oleks kaebajate kaevu silmas pidanud. See viga ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Määruse nr 43 § 7 lg 1 p-s 7 nimetatud objektide (reostusallikad, teised kaevud) näitamine puurkaevu projektis on vajalik selleks, et hinnata projekti vastavust selle määruse § 6 lg 1 nõuetele. Hinnangu annab kooskõlastamise käigus Keskkonnaamet. Kõigi õiguspäraselt rajatud puurkaevude asukohad on Keskkonnaametile kättesaadavad keskkonnaregistri kaudu, seega ei olnud projekti puudustel määravat tähtsust. Nõustuda ei saa seisukohaga, et kolmandad isikud on ehitusloa taotlemisel esitanud valeandmeid ning ka Keskkonnaamet on lähtunud oma kooskõlastuse andmisel ekslikest andmetest. Ehitusloa taotlusele lisatud projekt kajastab projekteeritud puurkaevu otstarvet ja tarbimisvajadust õigesti. Asjaolu, et selle kaevu kasutama asumine kavandataval otstarbel eeldab ehitise püstitamist, mis omakorda eeldab seda lubava detailplaneeringu kehtestamist, ei tähenda taotluses valeandmete esitamist. Kolmandad isikud ei ole varjanud, et kaevu eesmärk on hiljem ehitatava elamu veega varustamine. Kaebajaid ei pidanud ehitusloa menetlusse kaasama. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa andmise menetlusse vajadusel piirneva kinnisasja omaniku. Puurkaevu rajamise võimalikkusele geoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest ning lähedal asuvate kaevude olemasolust lähtudes annab hinnangu Keskkonnaamet. Puurkaevu rajamiseks ehitusloa andmisel tuleb menetlusse kaasata isikud, kelle õigusi puurkaev otseselt puudutab, eelkõige

6(9)

3-20-945 veehaarde piiranguvööndusse või hooldusalale jäävate kinnistute omanikud. Kaebajate kinnistutele ei tulene vaidlusaluse puurkaevu rajamisest ühtki kasutuspiirangut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(9)

3-20-945 kvaliteet, ei vasta tõele. Keskkonnaamet on leidnud vastupidist. Kaebajate esitatud tellitud eksperdihinnangu järeldused on halduskohus veenvalt ümber lükanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-945 et Metsalinnu kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb ühelt poolt arvestada ehitistega, mis on planeeritaval kinnisasjal juba olemas. Samas on kaebajatel võimalik esitada planeerimismenetluses oma arvamus ja vastuväited, sh seoses puurkaevu asukohaga, ning detailplaneeringu kehtestajal on kohustus kaebajate seisukohti kaaluda ja vajadusel leida puurkaevule alternatiivne asukoht (PlanS §-d 135–137). Kolmandad isikud peavad arvestama võimalusega, et puurkaevu asukoha muutmine detailplaneeringu menetluse käigus võib neile kaasa tuua täiendavaid kulusid.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.