Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.01.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1352
Haldusasi
Kaljula Arenduse OÜ kaebus Kiili Vallavalitsuse 17.05.2022 korralduse nr 218 tühistamiseks ja Kiili valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Kaljula Arenduse OÜ, esindaja ML Vastustaja Kiili vald, esindaja TT
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kiili valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kiili valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1352 muutmata.
2.Mõista Kiili vallalt Kaljula Arenduse OÜ apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 1620 eurot (käibemaksuta). Muud menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
19.02.2024
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kiili Vallavolikogu kehtestas 12.09.2006 otsusega nr 52 Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneeringu (Kaljula DP), mis nägi ette 16 elamumaa, kahe transpordimaa, ühe tootmismaa ja kolme sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi moodustamise. Kruntidele määrati hoonestuse maksimaalne korruselisus, täisehitusprotsent ja lubatav hoonete arv.
2.Kaljula Arenduse OÜ esitas Kiili Vallavalitsusele 07.04.2021 taotluse algatada detailplaneering eesmärgiga muuta ja täpsustada Kaljula DP-s määratud ehitusõigust ning maa kasutamise sihtotstarbeid, täpsemalt muuta olemasoleva seitsme üksikelamu krundi ja kaheksa paariselamu krundi ehitisealust pindala ning täpsustada nende arhitektuurseid tingimusi, samuti jagada Kaljula tee 14 (sihtotstarve tootmismaa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve üldkasutatav maa) kinnistud üheks loodusliku haljasalamaa, üheks transpordimaa ja kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning muuta Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarve üldkasutatavast maast elamumaaks. Taotlusele oli lisatud AKOS Arhitektuuribüroo OÜ 07.04.2021 töö nr 21836 „Kaljula elamuala detailplaneering“. Taotluse ja selle lisade kohaselt on enamus Kaljula DP-s ettenähtud elamuid valmis ehitatud või ehitamisel. Olemasolevatele 23 elamuühikule lisanduks kolm. Ehitusõiguse võiks määrata selliselt, et krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9 m ja ühe abihoone kõrgusega 4,5 m ning krundi suurim ehitusalune pind on 300 m2. Kaljula DP-s kavandati veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamiseks keskmisest suuremas mahus üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistuid (25,1% planeeringualast). Nüüdseks on planeeringualal välja arendatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, mistõttu on kadunud vajadus nii suures mahus tootmis- ja üldkasutatavate maade järele. Teed ja tehnovõrgud, sh lisanduvaid elamukrunte teenindavad tehnovõrgud, on planeeringualal juba välja ehitatud ja kasutuses. Muutunud on maaparandussüsteemide eesvoolude kaitsevööndi suurust reguleerivad õigusaktid, mistõttu on vähenenud Sausti peakraavi kaitsevöönd ja ehitised on võimalik rajada kraavile lähemale. Kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringuga jääks üldkasutatavaks maaks vähemalt 15% planeeringualast. Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnisasjade täpsem kasutus on Kaljula DP-s määratlemata. Kavas on moodustada eraldiseisev üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu, mis heakorrastatakse ja rajatakse piirkonda naaberaladega ühendav jalgrada. Planeeringualale on tagatud juurdepääs avalikult teelt (Sausti-Kiili maanteelt mööda Küttimi teed ja planeeringuala läbivat Kaljula teed), kuid Kaljula DP-s on reguleerimata transpordimaade omandi ja kasutuse küsimused. Ettepaneku tegemisel on arvestatud Kiili valla huviga määrata transpordimaa sihtotstarbega Kaljula tee T2 ja Kaljula tee T3 kinnisasjad avalikuks kasutamiseks. Planeeringualale jäävad üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele või piirkonna elanike asutatud mittetulundusühingule.
3.Kaljula Arenduse OÜ ja Kiili Vallavalitsus allkirjastasid 25.05.2021 halduslepingu nr 815/80-21 detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks ja rahastamiseks ning detailplaneeringu kohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste väljaehitamiseks. Halduslepinguga võttis Kaljula Arenduse OÜ kohustuse kanda kõik detailplaneeringu väljatöötamisega seotud kulud. Halduslepingu kohaselt algatatakse detailplaneering tingimusel, et huvitatud isik võtab kohustuse ehitada oma kulul välja detailplaneeringuga kavandatud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja tehnorajatised. Huvitatud isik peab tagama planeeringualalt tasuta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Halduslepingu sõlmimine ja täitmine on detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise eeldus. Elamukruntidele ei anta ehituslubasid enne tehnilise taristu väljaehitamist. Halduslepingu p 10.2 kohaselt jõustub leping detailplaneeringu algatamise korralduse jõustumisest. 2(11)
3-22-1352
4.Pärast halduslepingu allkirjastamist teatas Kiili Vallavalitsus Kaljula Arenduse OÜ-le, et soovib Kaljula tee T2, Kaljula tee T3 ja Kalju tee kinnistute tasuta võõrandamist Kiili vallale enne detailplaneeringu algatamist. Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid uut halduslepingut ei allkirjastatud.
5.Kiili Vallavalitsus jättis 17.05.2022 korraldusega nr 218 detailplaneeringu koostamise algatamata, viidates planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 2 p-le 2. Korraldusele lisatud seletuskirja kohaselt on keeldumise aluseks PlanS § 128 lg 2 p 3. Seletuskirja kohaselt puudub detailplaneeringu vastuolu Kiili valla üldplaneeringuga, kuid Kaljula DP on suures osas realiseeritud (sh on 15 elamut valmis ehitatud) ja taotlejal puudub õigustatud huvi selle olukorra muutmiseks. Piirkonna elanikud arvestavad kehtiva Kaljula DPga ja neil on õiguspärane ootus selle elluviimisele. Kaljula DP alale jäävate elamute omanikud on pöördunud valla poole murega, et elamute ehitamisega on ära kasutatud kogu detailplaneeringus lubatud ehitisealune pind, mistõttu ei ole võimalik rajada abihooneid, kuid alla 20 m2 suuruseid abihooneid võib tegelikult ehitada ka Kaljula DP alusel. Alates 2021. a aprillist on peetud taotlejaga läbirääkimisi PlanS § 131 kohase halduslepingu sõlmimiseks, et leppida kokku transpordimaade võõrandamise tingimustes, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. See, et avalikule teele juurdepääsu küsimus on lahendamata, on oluline argument, mille tõttu keelduda detailplaneeringu algatamisest (PlanS § 126 lg 1 p-d 4, 17 ja 20 ning lg 2). Taotleja ettepanek ei vasta kvaliteetse ruumiloome nõuetele (vt võrkdiagramm). Taotletavas detailplaneeringus ületavad negatiivsed mõjud positiivseid. Elamumaade kasv rohealade arvelt, eesmärgiga tõsta elanike arvukust, ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa on roheja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine võib viia valla finantsraskustesse. Kaks kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunti (pos 16 ja 17) asuvad kõrgepingeliini mõjualas. Selliste elamumaade moodustamine põhjustab põhjendamatult palju piiranguid ja üleliigseid tingimusi tulevasele maaomanikule täisväärtusliku elukeskkonna loomisel ja kasutamisel ning võib põhjustada tulevase elamumaa omaniku organismile otsest biofüüsikalist mõju. Üks kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunt (pos 18) asub Sausti peakraavi mõjualas. Sausti peakraavi kaudu toimub Kiili valla loodeosast liigvee ärajuhtimine Vääna jõkke. Soovitav ei ole moodustada nimetatud asukohta elamumaa kinnistut ja vähendada Sausti peakraavi ehituskeeluvööndit.
6.Kaljula Arenduse OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 218 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja 07.04.2021 ettepaneku üle 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Korraldus nr 218 on vastuoluline. Korralduses ja seletuskirjas on viidatud erinevatele keeldumise alustele. Vastustaja möönab, et kaebaja taotletud detailplaneeringu lahendus oleks kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, mis kajastab samuti ühiskondlikku kokkulepet. Seletuskirjas esitatud sündmuste kronoloogia on moonutatud, sh on sellest välja jäetud vastustaja nõue kolme kaebajale kuuluva transpordimaa kinnistu tasuta võõrandamiseks vallale detailplaneeringu algatamise eeltingimusena. Korraldus on kaalutlusvigadega. Vastustaja on taandanud avaliku huvi üksnes Kaljula DP alal asuvate kinnistute omanike soovile rajada olemasolevale hoonele lisaks kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga abihooneid, kuid ei ole välja selgitanud, kas elanikel võiks olla huvi suuremate abihoonete rajamise vastu. Välja ei ole toodud selget avalikku huvi, mis tingimata välistaks kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamise või kehtestamise. Kaalutud pole avalikku huvi, mis toetaks kaebaja taotluse rahuldamist. Sellises olukorras tuleks algatada detailplaneeringu 3(11)
3-22-1352 koostamine, et koostöös avalikkusega välja selgitada planeeringualale sobivaim lahendus. Vastustaja pole arvestanud, et 25.05.2021 sõlmitud halduslepingu kohaselt kohustub kaebaja oma kulul rajama kavandatavale üldkasutatava maa krundile heakorrastatud pargiala, mis on avalikes huvides. Väär on vastustaja seisukoht, et detailplaneeringu algatamisest tuleb keelduda, kuniks ei ole lahendatud avalikule teele juurdepääsu küsimust. Selle saab lahendada ka detailplaneeringu koostamise käigus (PlanS § 126 lg 1 p 4). PlanS § 131 lg-s 3 sätestatud vastustaja kohustus tagada, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei tähenda, et juurdepääsuks vajalikud kinnistud peaks olema enne detailplaneeringu algatamist vastustaja omandis. Vastustaja delegeeris oma kohustuse kaebajale ning kaebaja nägi detailplaneeringu algatamise ettepaneku seletuskirjas ette planeeringualale jäävate transpordimaa sihtotstarbega kinnistute tasuta võõrandamise vastustajale. Põhjendus, et detailplaneeringu algatamisest tuleb keelduda elektriliini läheduse tõttu, ei ole asjakohane. Kaebaja planeeringulahenduse kohaselt ulatub elamukruntidele pos-ga 16 ja 17 elektriliini 25 m laiune kaitsevöönd, kuid mitte liin ise, sh jääb ehitusala kaitsevööndist väljapoole. Sama liini kaitsevööndisse on juba esitatud mitmeid elamuid. Ka Sausti peakraavi ehituskeeluvöönd ei ole alus keelduda detailplaneeringu algatamisest, sest kruntide ehitusala ei asu kraavi kaitsevööndis (vt looduskaitseseaduse § 38 lg 1, veeseaduse § 118 lg 2 p 3, maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 3). Korraldus on oluliste põhjendamispuudustega, sh ei ole võimalik kontrollida kvaliteetse ruumiloome võrkdiagrammi koostamise aluseks olevate andmete õigsust ja võimalikku koormust vastustaja eelarvele. Põhjendusi ei ole täiendatud ka pärast kaebaja ärakuulamist. Vastustaja viivitas kaebaja taotluse lahendamisega enam kui aasta, kuigi otsus tulnud teha 30 või mõjuval põhjusel 90 päeva jooksul (PlanS § 128 lg 4). Vastustaja on asunud kaebajat õigusvastaselt survestama transpordimaade tasuta võõrandamiseks, et vältida nende omandamise menetlust kooskõlas kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega. Vastustaja laiendas omaalgatuslikult planeeringuala, hõlmates sinna ka 1860 m2 suuruse Kaljula tee T1 kinnistu, mille kohta kehtib Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneering. Kaebajat ei ole koheldud võrdselt teiste isikutega. Vastustaja on tegutsenud vastuoluliselt ja sõnamurdlikult. PlanS § 128 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud eeldused detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks ei ole täidetud. Kaebaja pole keeldunud teede ja tehnorajatiste rajamisega seonduvate kulude kandmisest, mida tõendab sõlmitud haldusleping. Pealegi on Kaljula DP alal teed koos tänavavalgustusega juba välja ehitatud ning rajatud on ka tehnorajatised, v.a elektrivõrgu liitumispunktid uutele kruntidele, kuid nendega seoses ei teki vastustajale kulusid. Puudub ülekaalukas avalik huvi, mis välistaks detailplaneeringu algatamise. Puuduvad andmed avalikkuse vastuseisu kohta. Piisav pole paljasõnaline viide elanike õigustatud ootusele Kaljula DP elluviimiseks, sest 2006. a-st alates on olukord muutunud, sh kehtestati 2013. a-l Kiili valla uus üldplaneering ning kaebaja pakutud planeeringulahendus on sellega kooskõlas.
7.Kiili vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes korralduse nr 218 põhjenduste juurde. Peamine keeldumise põhjus oli see, et põhjendatud pole muuta üldkasutatava maa sihtotstarvet elamumaaks. Kohalikel elanikel on õigustatud ootus, et ellu viiakse Kaljula DP. Kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et ta saab ehitusõiguse üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistutele. Kaebaja väited vastustaja sõnamurdlikkusest on alusetud. Vallavalitsus kui kollegiaalorgan võib otsustada teisiti kui kaebajaga läbirääkimisi pidanud ametnik.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.10.2022 otsusega kaebuse, tühistas korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat otsustama uuesti kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohase detailplaneeringu koostamise algatamise üle 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse 4(11)
3-22-1352 jõustumisest. Halduskohus mõistis vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 2860 eurot ning jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Korralduses nr 218 tugines vastustaja PlanS § 128 lg 2 p-le 2, kuid seletuskirjas PlanS § 128 lg 2 p-le 3. Korralduses nr 218 oleks pidanud märkima mõlemad õiguslikud alused, kuid see viga üksinda ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid ta on õigustatud nõudma, et haldusorgan kaaluks õiglaselt erinevaid õiguslikke hüvesid. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ettepanek uute kruntide moodustamiseks (eskiislahenduse pos 16–18) on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga. Olemasolevate kruntide puhul (eskiislahenduse pos 01–15) suurendatakse ehitisealust pinda kuni 300 m2-ni, mis pole samuti Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus. Kaljula tee seitsme kinnisasja omanikud on pöördunud Kiili valla poole sooviga rajada paarismajade juurde abihooneid. Õige on kaebaja viide, et 30.11.2020 kirjas pidas vastustaja võimalikuks lahendada see probleem detailplaneeringu algatamise (muutmise) kaudu. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.4 (lk 13) leidis vastustaja, et alla 20 m2 hooneid võib planeeringualale ehitada, olenemata Kaljula DP-s määratud hoonete arvust jm tingimustest, kuid ei võtnud seisukohta suuremate kui 20 m2 abihoonete rajamise võimalikkuse kohta. Detailplaneeringu positiivsed ja negatiivsed mõjud on kajastatud seletuskirja p-s 9.2, kuid seal ei ole hinnatud, kas kohalike elanike heaolu väheneb määral, et kaebaja taotletud detailplaneeringu realiseerimine (sh kolme elamumaa kinnistu rajamine) on võimatu. Vastustaja on välja toonud, et elamumaade kasv rohealade arvelt ei ole põhjendatud, sest vabad rohe- ja puhkealad on väärtuseks kohalikele elanikele ja olemasolevate ja planeeritavate detailplaneeringute elluviimine võib viia kohaliku omavalitsuse finantsraskustesse (seletuskirja p 9.3). Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale selliseid asjaolusid menetluse käigus ette heitnud. Asja materjalide hulgas on 25.05.2021 haldusleping nr 8-15/80-21 (ei nähtu, kas see on ka allkirjastatud) detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta. Pärast läbirääkimisi leidis vastustaja esindaja 18.06.2021, et arendajal tuleb teealused kinnistud tasuta ja tingimusteta üle anda. Kaebaja nõustus seda tegema pärast detailplaneeringu kehtestamist ja vaidlustamistähtaja möödumist. Vastustaja edastas 19.07.2021 kaebajale detailplaneeringu algatamise dokumendid, sh detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõu. Seejärel selgitas valla esindaja, et tagamata on juurdepääsuteed ning tegi ettepaneku saavutada selles kokkulepe. Vastustaja pidas 04.02.2022 seisukohas võimalikuks jätkata detailplaneeringu algatamise menetlusega, kuid edastas 12.04.2022 kaebajale arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamisest keeldumise korralduse eelnõu. Kaebaja palus 19.04.2022 kirjas algatada detailplaneeringu menetlus, tulenevalt 25.05.2021 sõlmitud halduslepingus nr 8-15/80-21 kokkulepitud tingimustest ja 19.07.2021 edastatud detailplaneeringu algatamise korralduse eelnõust. Samas kirjas tõi kaebaja välja, et vastustajal ei ole õigust nõuda täiendavate läbirääkimiste objektiks olevate transpordimaa kinnistute tasuta võõrandamist Kiili vallale. Korralduse nr 218 seletuskirja lk-l 21 on vastustaja leidnud, et kohalikul omavalitsusel on võimalik juurdepääsutee küsimus lahendada läbirääkimiste vormis enne detailplaneeringu algatamist ning kui avalikule teele juurdepääsu küsimus on lahendamata, siis on see oluliseks argumendiks, mille alusel võib keelduda detailplaneeringu algatamisest. Eespool toodud kirjavahetusest ja tõenditest nähtub, et vastustajal ei olnud õiguslikke või faktilisi takistusi detailplaneeringu algatamiseks, mh korralduse nr 218 seletuskirjas toodud põhjustel. Vaidlust tekitas üksnes asjaolu, et kaebaja ei olnud nõus võõrandama vastustajale 5(11)
3-22-1352 kinnistuid, mille kaudu pääseb avalikule teele, enne detailplaneeringu kehtestamist. Õige on vastustaja viide, et PlanS § 126 lg 1 p-dest 4, 17 ja 20 ning § 126 lg-st 2 tulenevalt lahendatakse detailplaneeringuga avalikule teele juurdepääsu küsimus, kuid see ei pea toimuma enne detailplaneeringu algatamist. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et avalikule teele juurdepääsu rajamine on võimalik ning kaebaja on nõus asjaomased teede alused kinnistud vallale tasuta üle andma. PlanS § 126 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 tuleneb, et koostatavas detailplaneeringus tuleb määrata detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, samuti otsustada servituutide vajadus jms küsimused. Sellega tekib kindlus, et detailplaneering on realiseeritav. Siinsel juhul ei ole kaebaja keeldunud oma kohustuste täitmisest, mistõttu ei kohaldu PlanS § 128 lg 2 p 2. Õigusaktidega ei ole paika pandud, millises detailplaneeringu menetlemise etapis on kaebaja kohustatud teed vallale võõrandama. Kuigi kaebaja ei olnud nõus teede aluseid kinnistuid vallale tasuta üle andma enne detailplaneeringu kehtestamist, ei saanud jätta sellel põhjusel detailplaneeringut algatamata. Ainuüksi eeltoodud põhjustel on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja tuleb tühistada, mistõttu pole vaja hinnata muid kaebuses toodud väiteid.
9.Tallinna Halduskohus parandas 31.10.2022 määrusega HKMS § 156 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 447 lg 2 alusel ilmse arvutusvea ning asendas kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa 2860 eurot summaga 2840 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.Kiili vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus kohaldas valesti PlanS § 128 lg 2 p-i 2. Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Olulised asjaolud on jäänud hindamata. Vastustaja keeldus detailplaneeringu algatamisest, sest ei pea õigeks muuta Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarvet üldkasutatavast maast elamumaaks. Kiili vald ja kaebaja ei ole sõlminud halduslepingut nr 8-15/80-21 detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta. On tavapärane, et vallavalitsus kollegiaalse organina otsustab teisiti, võrreldes kaebajaga läbirääkimise pidanud ametnikuga. Halduskohtu otsusest ei selgu, et kuidas oleks õige teostada planeerimisdiskretsiooni kollegiaalorgani tasandil. Kaljula tee ja lähipiirkonna elanikel on õiguspärane ootus, et ellu viiakse kehtiv detailplaneering (vt ka PlanS § 8; Riigikohtu 02.12.2019 otsus nr 3-17-1909, p 21). Pole põhjendatud, et õiguspäraselt kehtestatud detailplaneeringu alusel kindlaksmääratud maakasutus muudetakse intensiivsemaks üldkasutatava maa arvelt. Kaebaja majanduslikke huve ei ole jäetud tähelepanuta, vaid neid on nõuetekohaselt kaalutud. Juurdepääsuteede aluseks olevate kinnistute üleandmise küsimus ei olnud eraldiseisvalt detailplaneeringu algatamisest keeldumise alus.
11.Kaljula Arenduse OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus ei jätnud vastustaja seisukohti tähelepanuta. Taotletud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ei ole üldkasutatava maa sihtotstarbega Kaljula tee 5 kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Kaebaja esitatud planeeringulahenduse kohaselt säilib Kaljula tee 5 kinnistu senine sihtotstarve. Planeeringu koostamise üheks eesmärgiks on Kaljula tee 14 (sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve tootmismaa) kinnistute jagamine üheks looduslikuks haljasalamaa krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja kaheks elamumaa krundiks ning Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarbe muutmine üldkasutatavast maast 6(11)
3-22-1352 elamumaaks. Üldkasutatavate maade osakaal planeeringualal vastab Kiili valla üldplaneeringu tingimustele. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendusi arvestades puuduvad õiguslikud või faktilised takistused detailplaneeringu algatamiseks. Vastustaja tegevus on olnud sõnamurdlik ja vastuoluline. Haldusleping nr 8-15/80-21 on allkirjastatud. Vastustaja ei saa oma diskretsiooni taandada üksnes kehtiva detailplaneeringuga määratud maakasutuse ja kaebaja arendushuvi kaalumisele. Arvestada tuleb ka Kiili valla üldisi ruumilisi suundumusi, mis on toodud Kiili valla üldplaneeringus. Kaljula DP-st hiljem kehtestatud üldplaneering näeb Kaljula DP alal ette tihedamat asustust. Kiili valla üldplaneering on samuti ühiskondlik kokkulepe, mis toetab kaebaja taotletud planeeringu algatamist. Piirkonna elanikud pidid Kaljula DP ala tihedama asustuse võimalusega arvestama juba Kiili valla üldplaneeringu kehtestamisel, kui üldplaneeringuga nähti ette väiksem üldkasutatava maa osakaal ja alale määrati elamumaa juhtotstarve. Halduskohus kohaldas õigesti PlanS § 128 lg 2 p-i 2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
13.PlanS § 128 lg 2 p 2 sätestab, et detailplaneeringut ei algatata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. PlanS § 128 lg 2 p 3 kohaselt ei algatata detailplaneeringut, kui selleks on muu avalikul huvil põhinev põhjus. Tegemist on alternatiivsete detailplaneeringu algatamata jätmise alustega.
14.Vaidlustatud korraldust nr 218 ja selle seletuskirja koostoimes hinnates tugines vastustaja sisuliselt mõlemale tsiteeritud õiguslikule alusele neid selgelt eristamata. Selliseid täpsustusi ei ole vastustaja esitanud ka kohtumenetluses. Apellatsioonkaebuses pidas vastustaja detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määravaks argumenti, et ta ei pea õigeks muuta Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarvet üldkasutatavast maast elamumaaks. Samuti märgib vastustaja, et kaebajaga ei olnud sõlmitud halduslepingut nr 815/80-21 detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise tingimuste kohta ning juurdepääsuteega seonduv ei olnud detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määrav.
15.PlanS § 130 lg 1 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. PlanS § 131 lg 1 järgi on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. PlanS § 131 lg 2 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse PlanS § 131 lg-s 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 128 lg 2 p-s 2 peetaksegi peaasjalikult silmas PlanS § 131 lg-s 1 nimetatud kulude kandmisega seotud raskusi.
16.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et Kiili vald ja kaebaja ei ole sõlminud halduslepingut nr 8-15/80-21 kaebaja taotletud detailplaneeringu koostamise ja selle täitmise 7(11)
3-22-1352 tingimuste kohta. Kaebaja esitas kaebuse lisas 2 (dtl 131 jj) kõnealuse numbriga halduslepingu, mille on 25.05.2021 digitaalselt allkirjastanud Kaljula Arenduse OÜ, keda esindas juhatuse liige EA, ja Kiili Vallavalitsus, keda esindas Kiili Vallavolikogu 18.03.2021 määruse nr 2 „Kiili valla põhimäärus“ alusel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja-abivallavanem vallavanema ülesannetes KS.1 Selle halduslepinguga võttis kaebaja endale kohustuse rahastada detailplaneeringu koostamist (PlanS § 130 lg 1) ning ehitada omal kulul välja detailplaneeringu kohased rajatised (PlanS § 131 lg 2) vastavalt lepingus ettenähtud tingimustele. Asja materjalide juures ei ole tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kõnealuse halduslepingu lõpetanud või seda muutnud, järgides lepingu p-des 9 ja 10 ettenähtud tingmusi. Vastustaja esitas pärast 25.05.2021 halduslepingu allkirjastamist kaebajale detailplaneeringu algatamise eeldusena täiendavaid tingimusi, mis sisuliselt seisnesid nõudes anda planeeringualale jäävate teede alused kinnistud vastustajale tasuta üle juba enne detailplaneeringu algatamist. Pooled arutasid mitmeid erinevaid variante, kuid ei sõlminud uut halduslepingut, samuti ei saavutanud kokkulepet 25.05.2021 halduslepingu mõne konkreetse punkti muutmises (vt kirjavahetus kaebuse lisades 3–6, dtl 139 jj).
17.Vastustajal on iseenesest õigus, et PlanS § 126 lg 1 p-dest 4, 17 ja 20 ning § 126 lg-st 2 tulenevalt peab detailplaneeringuga lahendama ka avalikule teele juurdepääsu küsimused, sh määrama avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha, vajaduse seada servituut või määrata tee avalikuks kasutamiseks ning vajaduse omandada avalikes huvides juurdepääsuteede alused kinnistud või seada neile sundvaldus. See tagab, et detailplaneeringu kohustuslike hoonete rajamisel vaadeldakse planeeritavat ala tervikuna ega jäeta lahendamata neid aspekte, mis on nimetatud hoonete toimimiseks vältimatult vajalikud. Sellega tekib kindlus, et detailplaneering on realiseeritav (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2021 otsus nr 3-20-945, p 19). Õigusaktidest ei tulene siiski kohustust leppida neis küsimustes kokku juba enne detailplaneeringu algatamist.
18.Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebajaga eespool nimetatud kokkulepete saavutamine ja sellega ka kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus oleks võimatu. Kaebaja võttis endale 25.05.2021 halduslepingu nr 8-15/80-21 alusel rahastamise kohustuse vastustaja poolt sel ajal soovitud mahus, kooskõlas PlanS §-dega 130 ja 131. Kaebaja kinnitas 19.04.2022 arvamuses detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõule (kaebuse lisa 8, dtl 224 jj), et on jätkuvalt valmis täitma 25.05.2021 halduslepinguga kokkulepitud tingimusi. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et juurdepääs avalikult teelt planeeringualale, sh kavandatavatele uutele kruntidele, on juba välja ehitatud. Lahendamata on teede aluse maa omandiõiguse küsimus, kuid vastustaja ei ole korralduse nr 218 seletuskirjas ega kohtumenetluses arusaadavalt selgitanud, miks on vältimatult vajalik, et kaebaja võõrandaks teealused kinnistud vastustajale tasuta juba enne detailplaneeringu algatamist. Korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) viitab vastustaja kartusele, et kaebaja ähvardab piirata juurdepääsuteede avalikku kasutust, kuid 25.05.2021 halduslepinguga on kaebaja võtnud kohustuse tagada, et planeeringualalt on tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ning mh selle tingimuse täitmine on kaebaja taotletud detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise eelduseks ning kui kaebaja ei täida halduslepinguga ettenähtud kohustusi, võib vastustaja tunnistada detailplaneeringu kehtetuks või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest (vt lepingu sissejuhatus ja p 6.1). Korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) on viidatud ka kaebaja 09.05.2022 pöördumisele, milles kaebaja väidetavalt ähvardas piirata Kalju tee avalikku kasutust, kuid seda pöördumist ei ole vastustaja kohtule esitanud ja selle täpsemat sisu ei ole
Kiili valla dokumendiregistris on leping nr 8-15/80-21 registreeritud 17.05.2021, vt https://wd.kiilivald.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=2444869&desktop=1017&u=20240117111519, vaadatud 17.01.2024.
8(11)
3-22-1352 korralduse seletuskirjas avatud, mistõttu puudub ringkonnakohtul võimalus kontrollida selle väite paikapidavust.
19.Vastustaja väidab apellatsioonkaebuses, et avalikule teele juurdepääsu küsimus ei olnudki detailplaneeringu algatamisest keeldumisel oluline ning peamine põhjus oli vastuseis Kaljula tee 5, Kaljula tee 14 ja Kaljula tee 17 kinnistute sihtotstarbe muutmisele üldmaast elamumaaks. See vastustaja seisukoht ei ole kooskõlas korralduse nr 218 seletuskirjas (lk 21) märgituga, et tegemist on olulise argumendiga detailplaneeringu algatamisest keeldumisel (vt ka seletuskirja p 6, milles vastustaja märgib, et kaebajaga peeti alates 2021. a aprillist läbirääkimisi PlanS § 131 kohase halduslepingu sõlmimiseks, kuid kokkulepe puudub). Ka kaebaja ja vastustaja vahel pärast 25.05.2021 halduslepingu allkirjastamist toimunud kirjavahetusest saab järeldada, et just see küsimus oli vastustaja jaoks detailplaneeringu algatamisest keeldumisel määrav (vt kaebuse lisa 3, dtl 139 jj).
20.Kinnistute sihtotstarbe üldkasutatavast maast elamumaaks muutmise võimalikkuse küsimuses ei ole vastustaja seisukohad olnud järjekindlad. Seejuures märgib kaebaja õigesti, et 07.04.2021 taotluses ei tehtud ettepanekut muuta uue detailplaneeringuga Kaljula tee 5 kinnisasja sihtotstarvet, nagu vastustaja väitis apellatsioonkaebuses – selle kinnisasja kasutusotstarbeks jääb kaebaja ettepaneku kohaselt üldkasutatav maa (seal asuvad praegu palliplatsid ja laste mänguväljak, vt dtl 43). Ettepaneku sisuks oli jagada Kaljula tee 14 (sihtotstarve tootmismaa) ja Kaljula tee 16 (sihtotstarve üldkasutatav maa) kinnistud üheks loodusliku haljasalamaa, üheks transpordimaa ja kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning muuta Kaljula tee 17 kinnistu sihtotstarve üldkasutatavast maast elamumaaks. Pole vaidlust, et 07.04.2021 ettepanekus toodud üldkasutatavate maade osakaal vastab Kiili valla üldplaneeringus sätestatule, samuti on üldplaneeringus määratud planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamumaa ning kõik soovitud moodustatavad krundid (eskiislahenduse pos 16–18) järgivad üldplaneeringus esitatud nõudeid (vt ka korralduse nr 218 seletuskirja p 3, lk 3–4). Vähemalt 19.07.2021 seisuga ei näinud vastustaja kinnistute sihtotstarbe muutmisega seotud takistusi, sest kaebajale saadeti korralduse eelnõu, mille sisuks oli algatada kaebaja taotletud detailplaneering, viidates mh 25.05.2021 sõlmitud halduslepingule nr 8-15/80-21 (kaebuse lisa 4, dtl 152 jj). Ka hilisemas kaebaja ja vastustaja vahelises kirjavahetuses, mille kaebaja on kohtule esitanud, ei ole vastustaja väljendanud sisulist vastuseisu kinnistute sihtotstarbe muutmisele elamumaaks. Selle argumendi tõi vastustaja välja alles 12.04.2022 kirjas, millega saadeti kaebajale arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamisest keeldumise korralduse eelnõu (kaebuse lisa 7, dtl 202 jj). Vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et tema meelemuutuse põhjuseks oli mõni muu asjaolu peale selle, et kaebaja ei soostunud andma juurdepääsuteede aluseid kinnistuid vastustajale üle enne detailplaneeringu algatamist.
21.Vastustaja sisulised põhjendused, mis puudutavad kinnisasjade sihtotstarvete muutmist, ei ole samuti veenvad. Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.1 pidas vastustaja kaebaja ja avalike huvide kaalumise oluliseks kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ning leidis, et asjaomase küsimustiku põhjal koostatud võrkdiagrammi kohaselt ei ole kaebaja 07.04.2021 ettepanek kooskõlas kvaliteetse ruumiloome nõuetega. Kaebaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses (p 2.4.1) asjakohaselt välja, et vastustaja seisukohad ei ole kontrollitavad, sh ei ole aru saada, milliste andmete põhjal on selline järeldus tehtud. Vastustaja ei ole esitanud selle kohta kohtumenetluses mitte mingeid selgitusi ega tõendeid. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata seletuskirja p-s 9.1 tehtud järelduse paikapidavust.
22.Korralduse nr 218 seletuskirja p-s 9.2 hindas vastustaja täiendavate elamumaade moodustamise mõjusid kooskõlas Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetega ning leidis, et kaebaja taotletud detailplaneeringu negatiivsed mõjud ületavad positiivseid. Negatiivsete 9(11)
3-22-1352 mõjudena on välja toodud järgmised asjaolud: Kaljula DP on suures osas realiseeritud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane; suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud; kolme uue elamumaa sihtotstarbega kinnistu moodustamisega kaasnev majanduslik mõju on minimaalne, kuid suureneb koormus valla eelarvele; kolm uut elamumaad moodustatakse olemasolevate rekreatiivalade arvelt. Seletuskirja p-s 9.3 hindas vastustaja eraldi rekreatiivalade vähenemist ja elamualade suurenemist, viidates samuti Kiili valla üldplaneeringus toodud põhimõtetele. Seletuskirja p-s 9.3 toodud tabelis on võrreldud Kaljula DP-d ja kaebaja taotletavat detailplaneeringut ning toodud välja, et planeeringualal oleks väikeelamuala osakaal senise 59% asemel 71%, liiklusmaa osakaal 15% asemel 13%, tootmismaa 1% asemel 0% ning üldkasutatav maa 25% asemel 17%. Vastustaja tõi välja, et rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine ei tohi olla lihtne ning arvestada tuleb ka teisi detailplaneeringuid, millega samuti lisanduvad Kiili valda täiendavad elamuühikud, kuid mille menetlemine või elluviimine on veel pooleli. Kokkuvõttes märkis vastustaja p-s 9.3, et elamumaade kasv rohealade arvelt eesmärgiga tõsta elanike arvukust ei ole põhjendatud, sest n-ö tühjalt seisev vaba maa on rohe- ja puhkealana väärtus neile, kes seal elavad. Juba kehtestatud ja menetletavate detailplaneeringute elluviimine tulevikus võib viia vastustaja finantsraskustesse.
23.Vastustaja eespool toodud kaalutlused on põhimõtteliselt asjakohased. Samas tõi kaebaja juba kaebuses (p 2.4.2) asjakohaselt välja, et vastustaja väited kolme elamumaa sihtotstarbega kinnistu lisandumisega kaasnevast mõjust valla eelarvele on väga üldsõnalised, sest mingeid arvulisi näitajaid ei ole välja toodud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et Kaljula DP elluviimise käigus on asjakohane taristu faktiliselt juba välja ehitatud ning 25.05.2021 halduslepinguga võttis kaebaja kohustuse kanda ka võimalikud täiendavad kulud. Kõnealuses halduslepingus (p 2.1) on märgitud, et „detailplaneeringuga moodustatakse 3 uut elamumaa kinnistut ning seoses sellega pole kohustust tasuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu“. Sellest saab järeldada, et halduslepingu sõlmimise ajal ei näinud vastustaja kaebaja taotletud detailplaneeringul sellist mõju Kiili valla eelarvele, mida tulnuks sotsiaalse taristu tasuga leevendada. Lisaks ei ole korralduse nr 218 seletuskirja kohaselt mõjude hindamisel arvesse võetud, et kaebaja 07.04.2021 ettepaneku kohaselt nõustub ta andma vastustajale tasuta üle planeeringualasse jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Vastustaja ei ole kohtumenetluses esitanud mingeid täpsustavaid selgitusi või tõendeid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas vastustaja on hinnanud korralduses nr 218 õigesti kaebaja taotletud detailplaneeringu mõju valla eelarvele. Seoses kinnisasjade sihtotstarbe muutmisega üldkasutatavast maast elamumaaks ei ole vastustaja hinnanud kaebaja 07.04.2021 taotluses tehtud ettepanekut (ja 25.05.2021 halduslepinguga endale võetud kohustust), et kaebaja rajab oma kulul moodustatavale üldmaa sihtotstarbega kinnistule heakorrastatud pargiala, mida saavad kasutada kõik piirkonna elanikud ning mis kaebaja hinnangul edendab kohalike elanike rekreatsioonivõimalusi ja parandab oluliselt ka piirkonna visuaalset kvaliteeti. Vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses sisulist vastust ka kaebaja väitele, et selles küsimuses ei ole teda koheldud võrdselt teiste isikutega, kes on taotlenud väikese mahuga detailplaneeringu algatamist (kaebuse p 2.6 ja lisa 14).
24.Vastustaja toob korralduses nr 218 olulise avaliku huvina välja kohalike elanike õigustatud ootuse, et Kaljula DP viiakse ellu kehtival kujul. Samas ei ole vastustaja kaalumisel sisuliselt arvestanud kaebaja 07.04.2021 taotluses toodud väiteid, et 2006. a-st alates on mitmed faktilised asjaolud muutunud (vt otsuse p 2). Asja materjalidest ei ole ka näha, kas ja milliseid toiminguid on vastustaja teinud kohalike elanike soovide ja ootuste väljaselgitamiseks, arvestades Kaljula DP kehtestamisest möödunud aega ja muutunud asjaolusid.
25.Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu algatamist, veel enam konkreetse sisuga detailplaneeringu kehtestamist, kuid vastustajal lasus kaebaja 07.04.2021 10(11)
3-22-1352 taotluse lahendamisel kohustus kaaluda õiguspäraselt kõiki asjaolusid ja huve. Eespool toodud põhjendused on piisavad järeldamaks, et vastustaja tegi kaebaja taotluse lahendamisel olulisi vigu, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal veendunud, et kaebaja taotletud detailplaneeringu elluviimine tulevikus on võimatu või esineb detailplaneeringu algatamata jätmiseks muu oluline avalikul huvil põhinev põhjus, mis kaalub üles kaebaja huvid. Seega kokkuvõttes rahuldas halduskohus õigesti kaebuse, tühistas korralduse nr 218 ja kohustas vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.
26.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Vastustaja menetluskulu (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) jääb tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus olid õigusabikulud 1620 eurot (käibemaksuta). Õigusabikulude kohta on esitatud arve ja tööde aruanne (dtl 420 jj). Apellatsioonimenetluse käiku ning vaidluse keerukust ja mahtu arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.