Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 11. august 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-945
Haldusasi
K.-J. T., M.-T. P. ja L. M. kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 28. jaanuari 2020 korralduse nr 72 ning 28. aprilli 2020 korralduse nr 399 ja sellega väljastatud ehitusloa nr 2012271/12547 tühistamise nõuetes.
Menetlusosalised
Kaebaja: K.-J. T. Kaebaja: M.-T. P. Kaebaja: L.M. Vastutaja: Lääne-Harju vald Kolmas isik: M. L. Kolmas isik: K. M. L. Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta K.-J. T., M.-T. P. ja L. M. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Pooltel ja kolmandatel isikutel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 10. septembril 2020 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Lääne-Harju Vallavalitsus kooskõlastas 28. jaanuari 2020 korraldusega nr 72 puurkaevu asukoha Laulasmaa külas Metsalinnu kinnistul (katastritunnus 29501:007:1073). 28. aprilli 2020 korraldusega nr 399 andis Lääne-Harju Vallavalitsus ehitusloa nr 2012271/12547 Metsalinnu kinnistule puurkaevu rajamiseks vastavalt OÜ RK Keila Puurtööd koostatud puurkaevu projektile nr 692-20. Nimetatud projekti kohaselt on puurkaevu planeeritud sügavuseks 20 meetrit ja -1-
planeeritud veevajaduseks 1m3 vett ööpäevas. Metsalinnu kinnistu näol on tegu maatulundusmaa sihtotstarbega maatükiga, millele ei laiene ükski kehtiv detailplaneering. Metsalinnu kinnistu omanikeks on kolmandad isikud. Käesoleva kohtumenetluse ajal on algatatud Metsalinnu kinnistut hõlmav detailplaneering. Metsalinnu kinnistuga piirnevad Rahuranna 8 kinnistu (katastritunnus 29501:007:1858) ja Rahuranna 6 kinnistu (katastritunnus 29501:007:1859), mille omanikeks on kaebajad.
KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.Kaebajad esitasid 19. mail 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavalitsuse 28. jaanuari 2020 korralduse nr 72 ning 28. aprilli 2020 korralduse nr 399 ja sellega antud ehitusloa tühistamise nõudes. Kaebajad leiavad esiteks, et puurkaevu rajamine ei vasta keskkonnaministri 9. juuli 2015 määruse nr 431 (edaspidi KeMm 2015/43) nõuetele ning loob ohu kaebajate kinnistuid olme- ja joogiveega varustava puurkaevu vee saastumisele. Kaebajad heidavad ette, et puurkaevu projekteerimisel ei ole arvestatud sellega, et kaebajate kinnistutel asuvate elamute olme- ja joogiveega varustamiseks asub Metsalinnu kinnistu piiri lähedal kaebajate puurkaev PRK0052999, mis jääb planeeritavast puurkaevust ja mahutitest allavoolu. Kaebajad rõhutavad, et vaidlusaluse puurkaevu projektis pole puurkaevu mõju kaebajate kinnistustele üldse käsitletud. Kaebajad viitavad enda tellitud asjatundja arvamusele, mille kohaselt ohustab uue puurkaevu ja reoveemahutite ning tuletõrjeveemahuti rajamine kaebajate töötava puurkaevu vahetusse lähedusse otseselt selle puurkaevu normaalset toimimist ja suurendab põhjavee saastumise ohtu. Samuti on kaebajad seisukohal, et vastustaja oleks pidanud nad kaasama ehitusloa menetlusse.
3.Teiseks leiavad kaebajad, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamine eeldas detailplaneeringu kehtestamist, kuna tegemist on hiljem püstitatava ja detailplaneeringu kehtestamist nõudva elamu teenindamiseks vajaliku tehnorajatisega, mis tuleb planeerimisseaduse (edaspidi „PlanS“) § 126 lg 1 punkti 4 kohaselt lahendada detailplaneeringus. Kaebajad toovad ka välja, et detailplaneeringu menetluse käigus on vaja kaaluda, kuidas tagada Metsalinnu kinnistut läbiva väljakujunenud raja jätkuv vaba kasutamine, samas kui ehitusloa alusel ehitatavad rajatised püstitatakse just nimetatud rajale.
17.juulil 2020 esitatud täiendavas seisukohas osutavad kaebajad sellele, et pärast kaebuse esitamist on algatatud Metsalinnu kinnistu detailplaneering, mille dokumentidest ilmnevad vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuse kohta teistsugused andmed kui need, mille alusel anti ehitusluba. Kaebajad juhivad tähelepanu nimelt sellele, et ehitusloa-kohane puurkaev ei suuda varustada teenindatavaid kinnistuid vajalikul hulgal tuletõrjeveega. Teiseks rõhutavad kaebajad, et kui kolmandad isikud asuvad Metsalinnu kinnistule püstitatud väikeehitises kasutama vaidlusalusest puurkaevust saadavat vett, tekib ka reovesi, mille käitlemise küsimus on aga lahendamata, samas kui lihtsalt loodusesse lastes ilmselgelt reostab nii kaebajate kui teisi ümberkaudseid kaeve.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
1 Keskkonnaministri 9. juuli 2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.
-2-
5.Lääne-Harju vald vaidleb kaebusele vastu. Vaidlusaluse puurkaevu rajamise võimalikkuse ja ohutuse osas viitab vastustaja esmalt sellele, et Keskkonnaamet kooskõlastas vaidlusaluse puurkaevu projekti tingimusteta ega nõudnud täiendavate uuringute tegemist. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluse puurkaevu projekt vastab kõigile KeMm 2015/43 §-s 7 sätestatud nõuetele, kehtiv üldplaneering ega Metsalinnu kinnistu sihtotstarve sellise puurkaevu rajamist ei välista. Vastustaja selgitab, et puurkaevu asukoha kooskõlastamise juures omavad detailplaneeringud olulist tähtsust juhul kui planeeringuga on ette nähtud kinnistule või kinnistutele veevarustuse rajamine mõnest muust piirkonna ühisest puurkaevust, käesoleval juhul selliseid planeeringud aga puudusid.
7.Vastustaja ei nõustu väitega, et vaidlusaluse projekti koostamisel ei ole kaebajate puurkaev olemasoluga arvestatud, märkides, et kaebajate puurkaev on kantud projektile lisatud kaardile, nagu KMm 2015/46 § 7 lg 1 p 7 ette näeb. Vastustaja märgib veel, et Metsalinnu maaüksusele projekteeritud puurkaevu hooldusala ei ulatu kaebajate kinnistutele. Vastustaja rõhutab, et puurkaevu projektile lisatud asukohaplaanil kajastatud muud rajatised peale puurkaevu, st. reoveemahutid ja planeeritud tulekustutusvee mahuti, ei ole vaidlusaluse ehitusloa esemeks.
8.Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega detailplaneeringu vajalikkuse osas, selgitades, puurkaev ei ole rajatis, mille ehitusloa andmine eeldaks detailplaneeringu koostamist ka siis kui see soovitakse rajada detailplaneeringu kohustusega alale. Vastustaja hinnangul ei saa PlanS § 126 lõikest 1 järeldada, et mõnda seal loetletud tegevust ei ole võimalik lahendada ilma detailplaneeringuta.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
9.Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu, leides, et puurkaevu rajamine vastab KeMm 2015/43 nõuetele ega ei loo ohtu kaebajate puurkaevu saastumisele. Kolmandad isikud rõhutavad, et puurkaevu asukoht on kooskõlas EhS §-is 124 sätestatud tingimustega, kuna see on paigutatud võimalikult kaugele kaebajate puurkaevust ja samal ajal ka maanteest. Kolmandad isikud rõhutavad, et Keskkonnaamet on ehitusloa kooskõlastanud. Kolmandad isikud selgitavad, et püstitavad esialgu Metsalinnu kinnistule umbes 20 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga väikehoone, mille rajamine ei eelda detailplaneeringut, ent selle hoone kasutamiseks on vaja vett, milleks rajataksegi puurkaev. Kolmandate isikute hinnangul ei eelda puurkaevu rajamine ühelgi juhul detailplaneeringu koostamist. Kolmandad isikud selgitavad veel, et kuna piirkonnas puudub tsentraalne veevarustus ja asustus antud piirkonnas on hõre, siis siiani on selles piirkonnas rajatud just 20 m sügavaid puurkaeve, millega tagatakse veevarustus ühele või kahele elamule. Samuti selgitavad kolmandad isikud, et kuigi reovee käitlemine pole käesoleva vaidluse esemeks, ei ole neil kavatsust reovett maasse juhtida.
KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHT
10.Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Keskkonnaamet leiab, et Metsalinnu kinnistu puurkaevu asukoha valikul on arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Metsalinnu kinnistule ei jää ühtegi puurkaevu rajamist takistavat objekti, selle kuja või selle sanitaarkaitseala. Samuti märgib Keskkonnaamet, et ligikaudu 60 m planeeritavast puurkaevust lõunas Rahuranna tee 6a kinnistul paikneva puurkaevu nr 52999 kohta on olemas keskkonnaregistris info veeanalüüsi akti kohta, mille kohaselt vastavad vee näitajad joogivee nõuetele, v.a mangaan ning raud, ent kaevudes -3-
nende ainete sisalduse vähendamiseks kasutatakse vastavaid filtreid. Keskkonnaameti hinnangul on vaidlusaluse puurkaevu projekti koostamisel arvestatud, et kvaternaari põhjaveekiht tagab olme-joogivee varustuseks vajaliku veekoguse 1 m3 ööpäevas, kuid vajalik võib olla veetöötlus, et vesi vastaks kõigi näitajate poolest joogivee kvaliteedile. Samuti leiab Keskkonnaamet, et puurkaevu projekt vastab KMm 2015/43 nõuetele, selgitades, et puurkaevu eeldatavat tootlikkust hinnatakse lähimate puurkaevude proovipumpamisel saadud andmete põhjal ning kuna projekteeritud puurkaevu tootlikuseks hinnati projektis 0,3 l/s, veevajadus on maksimaalselt aga 1 m3 ööpäevas ehk 0,01 l/s, siis ei avalda Metsalinnu kinnistule rajatavast puurkaevust vee tarbimine põhjaveekihile negatiivset mõju. Keskkonnaamet selgitab, et talle teadaolevatel andmetel ei ole rajatava puurkaevu hooldusalal veeseaduse § 154 lg 5 kohaseid keelatud tegevusi, samuti ei ole rajatavast puurkaevust 200 m ulatuses ohtlike kemikaale ja väetisehoidlaid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Vaadanud läbi menetlusosaliste seisukohad ja asjas esitatud tõendid, leian et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaebajate etteheited vaidlusaluse puurkaevu projekti puudulikkusele on küll osaliselt põhjendatud, ent tegemist ei ole puudustega, mis oleksid võinud kaasa tuua vaidlusaluse puurkaevu rajamisega kaasnevatele mõjudele väära hinnangu andmise. Kaebajate seisukohaga, et puurkaevu ehitusluba ei oleks tohtinud anda enne detailplaneeringu kehtestamist, ei saa nõustuda, samuti ei saa puurkaevu rajamise lubatavuse seisukohast asjassepuutuvaks pidada kaebajate argumente, mis seonduvad võimaliku reovee käitlusega Metsalinnu kinnistul. Kaebajate etteheide, et kolmandad isikud on ehitusloa taotlemise ja kooskõlastamise menetluses esitanud valeandmeid, ei ole põhjendatud.
12.Esmalt käsitlen kaebajate väidet, mis puudutab detailplaneeringu vajalikkust. Sisuliselt on kaebajad seisukohal, et kuivõrd vaidlusalune puurkaev on elamu kui detailplaneeringu kohustusliku hoone toimimiseks (elamu veega varustamiseks) vajalik tehnorajatis, ei oleks vastustaja tohtinud puurkaevu ehitusluba väljastada enne detailplaneeringu kehtestamist, kuna sellise ehitusloa eelneva andmisega lahendab vastustaja detailplaneeringu-menetluse väliselt ära detailplaneeringuga lahendamisele kuuluva küsimuse nii, et vaidlusaluse puurkaevu rajamise korral tuleb selle planeeringu koostamisel lihtsalt arvestada. Kaebajate selle seisukohaga ei saa nõustuda. Nagu ka vastustaja ja kolmandad isikud õigesti märgivad, ei ole puurkaevu näol tegemist ehitisega, mille rajamine nõuaks detailplaneeringu koostamist ka juhul kui see rajatakse detailplaneeringu kohustusega alale. Detailplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud PlanS § 125 lõigetes 1 ja 2, millest tulenevalt tuleb detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneering koostada hoonete püstitamiseks või enam kui 33% võrra laiendamiseks või olulise avaliku huviga rajatise või olulise ruumise mõjuga ehitise ehitamiseks. Puurkaev ei kuulu ühessegi eelnimetatud kategooriasse. PlanS §-i 126 eesmärk ei ole PlanS §-s 125 sätestatud detailplaneeringu-kohustuse ulatuse laiendamine, vaid detailplaneeringuga lahendamisele kuuluvate küsimuste täpsustamine olukordades, kus detailplaneeringu koostamine on PlanS §st 125 tulenevalt kohustuslik. PlanS §-ide 125 ja 126 koosmõjust ei saa teha järeldust, et elamu funktsionaalseks kasutamiseks mõeldud tehnorajatise rajamine eeldab detailplaneeringut tulenevalt sellest, et detailplaneering on nõutav elamu püstitamiseks. Detailplaneering oleks vajalik Metsalinnu kinnistule elamu püstitamiseks, puurkaevu rajamiseks mitte.
13.Puurkaevu rajamise õiguslik lubatavus ei sõltu sellest, kas seda kavatsetakse tulevikus kasutada elamu veega varustamiseks, metsa kastmiseks või millekski muuks. Siinkohal on oluline, et vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav puurkaev ei määra etteulatuvalt ja siduvalt -4-
kindlaks mitte ühtki tulevase detailplaneeringu tingimust. Teisisõnu ei saa kolmandad isikud tulevases detailplaneeringu menetluses tugineda iseenesest sellele, et puurkaev on just seal ja just selline, nagu see on: selle puurkaevu olemasolu ei saa neile põhimõtteliselt tulevase krundi ehitusõiguse kindlaksmääramisel mingisugust täiendavat õigust ega eelist anda. Möönan, et sellise puurkaevu rajamine olukorras, kus tegelikult ei ole teada, kas üldse, millal või milline ehitusõigus Metsalinnu kinnistule detailplaneeringuga antakse, on ebaloogiline, ent ei ole lubamatu ega ka vastuolus planeerimise üldiste põhimõtetega – kuna kaevu olemasolu ega asukoht ei saa õigustada mistahes kindlate parameetritega ehitusõiguse andmist tulevikus, ei ole selle kaevu rajamise puhul tegemist nii-öelda olukorraga, kus nööbi külge pintsakut õmblema hakatakse. Selle ebaloogilise toimingute järjekorraga kaasnevad riskid jäävad täielikult kolmandate isikute kanda. Näiteks kui detailplaneeringu menetluses ilmneb mingil põhjusel, et kavandatava elamu veega varustamine vaidlusalusest (ja selleks ajaks juba rajatud) puurkaevust kahjustab keskkonda või naaberkinnistute omanike huve ülemääraselt, tuleb selline vastav planeeringulahendus kehtestamata jätta, ilma et kolmandad isikud saaksid kuidagi tugineda sellele, et puurkaev iseenesest on rajatud õiguslikul alusel.
14.Eeltoodud asjaoludel ei ole käesoleval juhul vaja hinnata seda, millised võimalikud mõjud oleksid tulevikus vaidlusaluse puurkaevu kaudu veega varustatava Metsalinnu kinnistule rajatava elamu kasutamisel. Need mõjud on elamu mõjud ning neid saab vältida krundi ehitusõiguse ja elamu ehitusloa väljastamisel, mitte aga puurkaevu mõjud, millega peaks arvestama puurkaevu ehitusloa andmisel. Ükski õigusakt ei välista puurkaevu rajamist maatulundusmaa sihtotstarbega maale ega sea sellise sihtotstarbega maale puurkaevu rajamise eelduseks seda, et puurkaev oleks vajalik just maatulundusmaa sihtotstarbest lähtuva maakasutuse seisukohast.
15.Eeltoodut arvesse võttes ei puutu käesoleva vaidluse seisukohast asjasse kolmandate isikute poolt Metsalinnu kinnistule tulevikus (võib-olla) rajatava elamu kasutamisega seotud reoveekäitlust puudutavad asjaolud ega reovee- või tuletõrjeveemahutite asukoht. Vaidlusalune ehitusluba ei anna mistahes õigust selliseid mahuteid Metsalinnu kinnistule paigaldada ega loo kolmandatele isikutele mingisugust õiguspärast ootust sellele, et tulevikus kehtestatakse detailplaneering ja antakse elamu ehitusluba, kus on nende mahutite paiknemine ette nähtud nii nagu need kajastuvad vaidlusaluse puurkaevu projektis esitatud joonisel. Reovee- ja tuletõrjevee mahutid ei ole projekti ega vaidlustatud ehitusloa esemeks ning kajastuvad projektis pelgalt põhjusel, et projekteerija on puurkaevu asukohaskeemina kasutanud detailplaneeringu eskiisjoonist.
16.Ka kaebajate viimases menetlusdokumendis osutatud asjaolu, et kaev on projekteeritud ilma reoveekäitluslahenduseta, ei puutu asjasse. Puurkaevu rajamine ei eelda kanalisatsioonivõi reovee kogumise süsteemi samaaegset projekteerimist. Kaevust saadava vee kasutamise tulemusena tekkiva reovee võimalikke mõjusid ei saa pidada selle kaevu mõjudeks, millega kaevu rajamisel arvestada tuleks. Siinkohal tuleb tähele panna, et võimalik reoveekahju Metsalinnu kinnistul ei sõltu – vähemalt seni kuni seal kinnistul ei ole detailplaneeringut nõudvat ehitist – märkimisväärselt sellest, kas seal on vaidlusalune puurkaev või tuuakse seal kasutatav vesi sinna kohale mingisuguste mahutite sees.
17.Teiseks väidavad kaebajad sisuliselt, et vaidlustatud ehitusloa andmisel ei ole nõuetekohaselt hinnatud vaidlusaluse puurkaevu mõju eeskätt kaebajatele kuuluvale Rahuranna tee 6a kinnistul asuvale puurkaevule. Leian, et selles küsimuses on puurkaevu ehitusloa menetluse eripära arvestades hindamispädevus eeskätt Keskkonnaametil, kes peab -5-
puurkaevu ehitusprojekti kooskõlastama vastavalt EhS § 126 lõikele 2. EhS § 126 lg 3 p 2 kohaselt võib Keskkonnaamet kooskõlastamisest keelduda, kui puurkaevu asukoha valikul ei ole arvestatud piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, nõuetekohase sanitaarkaitseala, hooldusala või veehaarde toiteala moodustamise võimalikkusega või piirkonnas olemasolevate puurkaevude ja aukude mõjuraadiustega. Sellest sättest tulenevalt peab eeskätt Keskkonnaamet kontrollima seda, kas puurkaevu rajamine on kooskõlas KeMm 2015/43 § 6 lõike 1 punktiga 1 mille kohaselt tuleb puurkaevu ehitusprojekti koostamisel arvestada olemasolevate puurkaevude või -aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või -augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ning nõuet, et puurkaev ei tohi põhjustada põhjavee seisundi halvenemist ega avaldada negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevudele või -aukudele, salvkaevudele, maakasutusele ning ökosüsteemidele. Teisisõnu tähendab see, et Keskkonnaameti ülesanne on hinnata, kas ehitusloa taotluse aluseks oleva projekti kohase puurkaevu rajamine on olemasolevate puurkaevude mõjuraadiusi ning geoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi arvestades võimalik ja ohutu. EhS § 126 sätestatud kooskõlastusmehhanismi eesmärk on kaasata puurkaevu kui erilise ehitise ehitusloa menetlusse valdkonnaspetsiifilist teavet ja kogemust omav asutus.
18.Kohalik omavalitsus võib ehitusloa andmise otsustamisel kooskõlastamise aluseks oleva hinnangu õigsust eeldada ega pea ise täiendavalt asuma kontrollima projekti vastavust KeMm 2015/43 § 6 lg 1 punktile 1. Vastasel korral puuduks EhS §-s 126 sätestatud kooskõlastusmehhanismil igasugune mõte. See ei tähenda küll seda, et kaebajad ei saaks põhimõtteliselt ehitusluba vaidlustada argumendiga, et selle andmisel ei ole nende lähedalasuva kaevu ohutus tagatud, küll aga ei piisa selle vaidlustamiseks pelgalt üldisest väitest, et projektis ei ole seda küsimust piisavalt käsitletud või et projekti ja ehitusloa pinnalt ei ole võimalik veenduda, et vaidlusaluse puurkaevu rajamine on kaebajate kinnistute veevarustuse ja vee kvaliteedi seisukohast ohutu. Olukorras, kus Keskkonnaamet on ehitusloa heaks kiitnud, saaks kaebajate argument edukas olla juhul, kui see oleks veenev selles, et mingisugused olulised, olgu siis konkreetsest piirkonnast, vaidlusaluse puurkaevu asukohast vms. tulenevad asjaolud on arvesse võtmata jäetud. Käesoleval juhul see nii ei ole.
19.Kaebusest ja kaebajate kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt seavad kaebajad vaidlusaluse puurkaevu rajamise kahtluse alla eeskätt seonduvalt sellega, et see puuritakse samale sügavusele nagu Rahuranna tee 6a kinnistul olev kaeabajate puurkaev ning see asub kaebajate puurkaevust vaid umbes 60 meetri kaugusel. Kõigepealt tuleb märkida, et ühestki õigusaktist ei tulene ja kaebajad ei ole viidanud ka ühelegi muule allikale, millest tuleneks, et kaks sama sügavusega puurkaevu ei võiks kõnealuse piirkonna geoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi silmas pidades sedavõrd lähestikku paikneda. Teiseks on vaidlusaluse puurkaevu rajamisega seoses kaebajate kaevu kahjustada võivaid asjaolusid põhimõtteliselt kaks. Esiteks võimalus, et vastava põhjaveekihi varud ei ole piisavad juba olemasolevate ja vaidlusaluse kaevu teenindamiseks. Käesolevasse kohtumenetlusse arvamuse andmiseks kaasatud Keskkonnaamet on selgitanud, et sellist ohtu konkreetsel juhul ei ole, märkides, et Metsalinnu kinnistule rajatava puurkaevu veetarbimine ei avalda põhjaveekihile negatiivset mõju, kuna vaidlusaluse puurkaevu tootlikkuseks on hinnatud 0,3 l/s ning tarbitavaks veevajaduseks maksimaalselt 1 m3 ööpäevas. Kaebajad ei ole esitanud ühtki argumenti, mis selle käsitluse ümber lükkaks või põhjendatult kahtluse alla seaks. Ka kaebajate tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus on selles osas äärmiselt üldsõnaline ega määratle, milles arvamuse andja poolt nimetatud ohud konkreetselt seisnevad. Riiklikult tunnustatud ekspert on küll märkinud, et „samast põhjaveekihist vett -6-
ammutavad, lähestikku asuvad puurkaevud [võivad] avaldada negatiivset mõju läheduses asuvatele puurkaevude tootlikkusele“, ent sedavõrd üldine arvamus ei ole veenev selles, et need võimalikud negatiivsed mõjud võiksid ületada nimetatud teiste kaevude omanike talumiskohustuse või vähendada teiste kaevude tootlikkust arvestaval määral.
20.Teine ja põhjavee kvaliteedi kahjustamise seisukohast põhiline puurkaevu rajamisega seotud oht seisneb aga selles, et selle kaevu kaudu võib põhjavette jõuda reostus. Selle ohu peavad neutraliseerima aga eeskätt puurkaevu ehitus ning 10-meetrine hooldusala, kus suurema reostamise ohuga tegevused ei ole lubatud. Kaebajad ei ole esitanud ühtki väidet, mis seaks kahtluse alla selle, et vaidlusaluse puurkaevu rajamine projektis kirjeldatud ehituslikul meetodil ja seal nimetatud materjale kasutades ei tagaks seda, et vaidlusaluse puurkaevu kaudu põhjavette reostust ei satu. Keskkonnaamet on puurkaevu projekti ka selles osas hinnanud ning selle kooskõlastanud. Kaebajate esitatud asjatundja arvamuses on osutatud sellele, et „[s]amast põhjaveekihist vett ammutavad, lähestikku asuvad puurkaevud võivad põhjustada põhjavee seisundi halvenemist“, olemata täpsustanud, milles see halvenemine seisneda võib. Arvamuse järelduse osas on nimetatud asjatundja seejuures märkinud aga, et „[u]ue puurkaevu ja reoveemahutite ning tuletõrjeveemahuti rajamine töötava puurkaevu, PRK0052999, vahetusse lähedusse ohustab otseselt selle puurkaevu normaalset toimimist ja suurendab põhjavee saastumise ohtu“. Seega ei ole asjatundja piirdunud mitte üksnes puurkaevu võimalike mõjudega, vaid on arvesse võtnud ka reovee- ja tuletõrjemahuti olemasolu, mille rajamiseks või kasutamiseks vaidlusalune ehitusluba aga juba eeltoodud põhjustel õigust ei anna ja mille võimalikke mõjusid seega arvesse võtta ei saa.
21.Kaebajate tellitud asjatundja arvamuses on siiski vaidlusaluse puurkaevu projektile põhimõtteliselt õigesti ette heitnud seda, et projektist ei nähtu, et selle koostamisel oleks Rahuranna tee 6a puurkaevu olemasoluga arvestatud. Puurkaevu projekti punktis 12 on küll märgitud, et rajatava puurkaevu suhtes jääb põhjavee eeldatud voolu suunas allavoolu teiste hulgas Rahuranna tee 6a kinnistu, ent asjaolu et sellel kinnistul asub samuti 20-meetrise sügavusega puurkaev, ei ole vaidlusaluse puurkaevu projektis nimetatud. KeMm 2015/43 § 7 lg 1 p 7 kohaselt peab projekt sisaldama „Eesti põhikaardi väljavõtet, millel on märgitud põhjalõuna suund, põhjaveevoolu suund, [...] ning kavandatavast puurkaevust või -august ühe kilomeetri raadiuses asuvad sama põhjaveekihti avavad puurkaevud ja -augud“. Vaidlusaluse puurkaevu projekti leheküljel 10 on „Metsalinnu maaüksuse projekteeritavat puurkaevu ümbritsevate p[õ]hjaveehaarete kaart M 1:10000“. Kõnealusele kaardile on selgelt kantud põhjavee eeldatud liikumise suund ja projekteeritava puurkaevu asukoht, lisaks sellele on kaardil kollaste või lillade ringide ning punaste kolmnurkade või rombidega tähistatud elemendid. Legendi kaardi juures ei ole, ent visuaalne võrdlus Maa-ameti geoportaalis2 avalikult kättesadava katastriüksuste piire kajastava kaardiga veenab, et ükski neist ringi-, kolmnurga- või rombikujulistest tähistest ei ole kantud Rahuranna tee 6a kinnistu asukohta. Seega vastustaja väide, et kaebajate kaev on kaardile kantud, ei ole õige. Ka projekti seletuskirjast ei nähtu, et projekteerija oleks kaebajate kaevu silmas pidanud. Projekti punktis 24 on märgitud, et piirkonnas „ekspluateeritakse erapuurkaevudega põhiliselt Kvaternaari põhjaveekihti. Mõned piirkonna kvaternaari põhjaveekihi puurkaevudest: Laulasmaa küla, Laulasmaa-64 maaüksuse puurkaev, katastrinumber 15931, kaugus projekteeritavast puurkaevust 240 meetrit, Laulasmaa küla, Mägimänni maaüksuse puurkaev, katastrinumber 14831, kaugus projekteeritavast puurkaevust 350 meetrit, Laulasmaa küla, Põdrasambla kinnistu puurkaev, katastrinumber 2 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo
-7-
18005, kaugus projekteeritavast puurkaevust 370 meetrit“. Millest lähtudes on projekti koostaja need puurkaevud pidanud vajalikuks ära nimetada, jääb arusaamatuks, ent igal juhul ei ole tegemist ammendava loeteluga kavandatavast puurkaevust ühe kilomeetri raadiuses asuvatest sama põhjaveekihti avavatest puurkaevudest ja -aukudest. Lisaks sellele, et vaidlusaluse puurkaevu projektis sisalduvalt kaardilt ei nähtu Rahuranna 6a kinnistul puurkaevu paiknemine, nähtub keskkonnaregistri avalikult kättesaadavatest andmetest, et vaidlusalusele puurkaevule asub projekti punktis 24 loetletutega võrreldes lähemal veel mitu samuti 20 meetri sügavust kaevu, näiteks puurkaevud PRK0055320 ja PRK00244353.
22.Seega kaebajate etteheide, et projekt ei vasta KeMm § 7 nõuetele, on tegelikult põhjendatud. Samas ei õigusta see aga kaebuse rahuldamist, pidades silmas puurkaevu ehitusloa menetluse eripära ehk konkreetselt EhS §-s 126 sätestatud Keskkonnaameti kooskõlastuse nõuet. KeMm 2015/43 § 7 lg 1 punktis 7 nimetatud objektide (sh. reostusallikad, teised kaevud) ära näitamine puurkaevu projektis on ilmselgelt vajalik selleks, et hinnata projekti sisulist vastavust KeMm 2015/43 § 6 lg 1 nõuetele. Sellekohase hinnangu annab, nagu eelpool märgitud, aga kooskõlastamise käigus eeskätt Keskkonnaamet. Kõigi õiguspäraselt rajatud puurkaevude asukohad on Keskkonnaametile aga keskkonnaregistri4 kaudu kättesaadavad, sealhulgas nähtavad kaardirakenduselt. Seega ei saa seda, kui puurkaevu projekt on lähedalasuvate puurkaevude asukohtade määratlemise osas vigane või ebatäpne, pidada projekti sedavõrd oluliseks puuduseks, et see peaks kaasa tooma Keskkonnaameti poolt ehitusloa kooskõlastamata jätmise või selle ehitusloa andmisest keeldumise.
23.Nõustuda ei saa ka kaebajate seisukohaga, et kolmandad isikud on ehitusloa taotlemisel esitanud valeandmeid ning ekslikest andmetest on lähtunud oma kooskõlastuse andmisel ka Keskkonnaamet. Ehitusloa taotlusele lisatud projekt kajastab projekteeritud puurkaevu otstarvet ja tarbimisvajadust õigesti. Asjaolu, et kavandataval otstarbel selle kaevu kasutama asumine eeldab ehitise püstitamist, mis omakorda eeldab seda lubava detailplaneeringu kehtestamist, ei tähenda et taotluses oleks esitatud valeandmeid. Kolmandad isikud ei ole varjanud ei ehitusloa taotlemisel ega ka käesolevas kohtumenetluses, et kaevu eesmärk on hiljem ehitatava elamu veega varustamine. Nagu juba eelpool aga märgitud, ei anna kõnealuse kaevu ehitusluba ega ka selle faktiline rajamine kolmandatele isikutele mistahes õigust elamu püstitamiseks või elamu püstitamist võimaldava konkreetse planeeringulahenduse kehtestamise nõudmiseks.
24.Põhjendatuks ei saa pidada ka kaebajate etteheidet ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. EhS § 43 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus ehitusloa andmise menetlusse vajadusel piirneva kinnisasja omaniku. Selline vajadus on eeskätt juhul kui võib eeldada, et ehitamine või ehitis avaldavad piirneva kinnisasja omanikule mingisugust arvestatavat ja/või pikaajalist mõju. Puurkaevu puhul see nii ei ole. Puurkaevu rajamise võimalikkusele geoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest ning lähedaasuvate kaevuse olemasolust lähtudes annab hinnangu kooskõlastusmenetluse käigus eeskätt Keskkonnaamet. Puurkaevu rajamiseks ehitusloa andmisel tuleb menetlusse kaasata need isikud, kelle õigusi puurkaev otseselt puudutab, eelkõige veehaarde piiranguvööndusse või hooldusalale jäävate kinnistute omanikud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate kinnistutele ühtki kasutuspiirangut vaidlusaluse puurkaevu rajamisest ei tulene. Seega ei olnud kaebajate menetlusse kaasamine nõutav.
http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPxH2ceE9bnWTH068bv5GRzswffQAxP3 (või midagi sellist) http://register.keskkonnainfo.ee/
-8-
25.Kokkuvõttes leian, et andmed, mille osas vaidlusaluse puurkaevu projekt puudulik oli, olid vajaliku hinnangu andmiseks Keskkonnametil olemas ning kuivõrd kaebajad ei ole esitanud ühtki veenvat argumenti, mis seaks kahtluse alla Keskkonnaameti kooskõlastuse ehk hinnangu, et vaidlusaluse puurkaevu rajamine vastavalt projektile on võimalik ja piirkonnas asuvate teiste kaevude seisukohast vajalikul määral ohutu, tuleb asuda seisukohale, et ehitusloa andmise menetluses ei ole tehtud selliseid vigu, mis võinuksid viia vale otsuse tegemiseni.
26.Kolmandad isikud on oma 8. juuni 2020 menetlusdokumendis taotlenud esialgse sisuliselt esialgse õiguskaitse tühistamist. Leian, et vaidluse sisu arvestades oleks esialgse õiguskaitse tühistamine enne kohtuotsuse jõustumist ennatlik. On ilmne, et kui kolmandad isikud kaevu valmis puurivad, muutub käesolev vaidlus kaebajate jaoks mõttetuks. Seega on kaebajatel jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi käesoleva kohtuotsusega jääb kaebus rahuldamata, kaebajatel edasikaebeõigus, mille aga esialgse õiguskaitse meetme kohene tühistamine samuti sisutuks muudaks. Seejuures tuleb tähele panna, et kokkuvõttes sõltub käesoleva vaidluse lahendus sellest, milline hinnang anda projektis esinenud vigade tähtsusele ning Keskkonnaameti kooskõlastuse usaldusväärsusele. Negatiivsed tagajärjed ja ebameeldivused, mis kaasnevad kolmandatele isikutele sellest, et kaevu rajamine viibib, ei ole sedavõrd suured, et tingiksid esialgse õiguskaitse tühistamise. Kui kaebajad peaksid käesoleva kohtuotsuse vaidlustama, ning kolmandad isikud peavad apellatsioonkaebust ilmselgelt põhjendamatuks, võivad nad taotleda ringkonnakohtult esialgse õiguskaitse kohest tühistamist, millisel juhul saab ringkonnakohus hinnata esialgse õiguskaitse jätkuvuse vajalikkust juba apellatsioonkaebuse eduväljavaateid silmas pidades.
27.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebajate kahjuks. Kuivõrd vastustaja ega vastustaja poolel menetluses osalenud kolmandad isikud ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõigi menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-9-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.