True Wallet OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.05.2020 otsuse nr 3.4-9/1048-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – True Wallet OÜ, volitatud esindajad advokaadid Evelin Prunt ja Liis Venelaine Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane), volitatud esindaja Mihkel Ruubas
Asja läbivaatamine
03.02.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta True Wallet OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.03.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (PPA) väljastas True Wallet OÜ-le (kaebaja) 14.01.2019 tegevusloa nr FRK000548 virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks1.
PPA tegi mh kaebajale 19.11.2019 ettekirjutuse nr 3.4-11/2019/1-12, millega kohustas hiljemalt 19.12.2019 esitama teabe tegevusloa alusel teostatava tegevuse kohta. Vastused tuli esitada veebilehel. Kui ettevõtja ei olnud tegevusloas märgitud tegevusalal asunud teenust
Dtl 15. Dtl 86, 61.
3-20-1132
osutama, tuli esitada vastav kinnitus digitaalselt allkirjastatuna PPA e-posti aadressile. Teabe nõudmise eesmärk on koguda andmeid, et saada ülevaade Eesti virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenusest ja virtuaalvääringu rahakotiteenusest ning seal tegutsevate ettevõtete tegevusest tulenevatest riskidest, ohtudest ja haavatavusest, et strateegilise analüüsi käigus hinnata nende teenuste valdkonnas rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise riske, ohte ja suundumusi. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel võib kohaldada sunniraha kuni 4000 eurot.
3.Kaebaja esitas vastused küsimustikule 18.12.20193, vastates küsimusele nr 9, et ei ole alustanud virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamisega Eestis.
4.PPA saatis kaebajale 18.03.2020 e-kirja4, mille kohaselt on kaebaja täitnud ettekirjutuses nõutud küsimustiku ja tunnistanud, et ei ole alustanud virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamisega Eestis. Sellises olukorras tulnuks kaebajal esitada digitaalselt allkirjastatud kinnitus PPA e-posti aadressile. PPA palus nimetatud kinnituse edastada hiljemalt 20.03.2020.
5.PPA kohustas 17.04.2020 ettekirjutusega nr 3.4-11/2020/284-15 kaebajat esitama hiljemalt 28.04.2020 digitaalselt allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta ei ole asunud tegevusloas märgitud tegevusalal teenust osutama. Kinnitus tuli edastada PPA e-posti aadressile. Kuna tegemist on korduva ettekirjutusega ühe ja sama kohustuse täitmiseks, siis on PPA-l õigus tunnistada tegevusluba kehtetuks, kui kaebaja korduvalt ettekirjutust ei täida. Samuti võib ettekirjutuse täitmata jätmisel kohaldada sunnivahendina sunniraha 1000 eurot.
6.PPA tunnistas 13.05.20206 otsusega nr 3.4-9/1048-17 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 p 2 alusel kaebaja virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamise tegevusloa nr FRK000548 ja sellega seotud majandustegevuse registri andmed alates 12.05.2020 kehtetuks, sest kaebaja ei täitnud korduvalt PPA ettekirjutusi ega esitanud digitaalselt allkirjastatud kinnitust tegevusloas märgitud tegevusalal teenuse osutamisega alustamata jätmise kohta. Kaebaja ei taotlenud ettekirjutuse täitmiseks täiendavat tähtaega ega tähtaja ennistamist. Virtuaalvääringu teenuse pakkumine on lubatud üksnes tegevusloa alusel ja tegevusloa kehtivuse eelduseks on, et isik järgib tegevusloa aluseks olevaid õigusakte. Kuna kaebaja ei ole ettekirjutusi täitnud, siis tähendab see, et ta ei ole võimeline või nõus täitma talle seadusest tulenevaid kohustusi ning seab sellega ohtu rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemi toimimise ning Eesti Vabariigi finantssüsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 13.05.2020 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
7.1.Otsus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust, sest ilma tegevusloata ei ole virtuaalvääringu rahakotiteenust lubatud osutada. Otsus on õigusvastane, sest puudub RahaPTS § 75 p-s 2 sätestatud alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja on 19.11.2019 ettekirjutuse tähtaegselt täitnud, andes nõutud teabe veebilehel asuva küsimustiku kaudu. Vorminõude väidetav mittejärgimine ja sama teabe mitmekordselt esitamata jätmine ei anna alust tegevusluba kehtetuks tunnistada. Esitades teabe veebipõhise küsimustiku vahendusel, järgis kaebaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 79 ja RahaPTS § 58 lg-s 2 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vorminõuet. Neist sätetest nähtuvalt ei pidanud kaebaja enda kinnitust allkirjastama. Kuna küsimustiku täitis kaebaja seaduslik esindaja, siis puudus tal vajadus kinnitada tema enda poolt koostatud teabe õigsust. Seega puudus alus korduvate
Dtl 230. Dtl 89.
Dtl 91.
Otsusel on kuupäev 12.05.2020, allkirjastatud 13.05.2020.
Dtl 95.
2(10)
3-20-1132
ettekirjutuste tegemiseks. Pealegi on RahaPTS § 75 p-s 2 peetud silmas ennekõike tehingu peatamise, vara käsutamise piiramise ja vara riigi omandisse kandmisega seonduvaid ettekirjutusi (RahaPTS) § 57. Seadusandja ei ole näinud ette võimalust, et teabe kogumiseks tehtud ettekirjutuse täitmata jätmine peaks tooma kaasa ettevõtjale väljastatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alust on lubamatult laiendatud.
7.2.Otsus on kaalutlusvigadega. Kuivõrd kaebaja oli nõutud teabe esitanud ja ettekirjutuse järgimisel esines üksnes formaalne puudus, tulnuks kaaluda, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamine on õigustatud. Ebaõige on kaalutlus, justkui seaks teabe esitamine muus vormis ohtu kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemi toimimise. Otsuses ei ole põhjendatud, kuidas aitab kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ära hoida kuritegusid. Vastustajal puudus alus eeldada, et kaebaja tegevus kujutab endast kuritegelikku ohtu. Samuti ei ole asjakohane turu korrastamise eesmärk. Kuna kaebaja ei olnud tegevust alustanud, siis puudus põhjus eeldada, et ta tegutseb fiktiivselt.
7.3.Otsus on ebaproportsionaalne. Kaebaja suhtes kohaldatud meede on ebasobiv, sest see ei aita kaasa ettekirjutuse eesmärgi (teabe kogumine strateegilise analüüsi teostamiseks) täitmisele. Meede ei ole vajalik, kuna oli võimalik kasutada vähemkoormavaid meetmeid – kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ja sunniraha. Meede ei ole mõõdukas, sest sellega peatati täielikult kaebaja ettevõtlus. Kuna sunniraha ei rakendatud, ei saanud kaebaja eeldada, et ta ei ole ettekirjutusi nõuetekohaselt täitnud.
7.4.Kaebajat ei ole ära kuulatud. Kaebajat teavitati sunnivahendi rakendamise, mitte tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalusest. Ainuüksi ettekirjutuse tegemine ei olnud piisav selleks, et kaebaja teaks, millise otsuse eest end kaitsta.
7.5.Otsus on põhjendamispuudustega. Ei nähtu tegevusloa kehtetuks tunnistamise proportsionaalsuse hindamist. Samuti ei nähtu, millisele muule pöördumisele ei ole kaebaja reageerinud ja kuidas see saab õigustada tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Otsuses ei ole viidatud ühelegi haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 66 toodud alusele, mis õigustaks tegevusloa tagasiulatuvat kehtetuks tunnistamist. Kuigi otsus on allkirjastatud 13.05.2020, tunnistati tegevusluba kehtetuks tagasiulatuvalt alates 12.05.2020.
8.Rahapesu Andmebüroo (vastustaja; PPA õigusjärglane) palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kaebaja ei edastanud PPA 18.03.2020 e-kirja teel saadetud teate ega 17.04.2020 ettekirjutuse peale allkirjastatud kinnitust selle kohta, et ta ei ole alustanud teenuse osutamisega, ega palunud selleks täiendavat tähtaega. Samuti ei tuginenud ta väitele, et ta ei väljasta kinnitust, sest on vastava teabe juba edastanud. Kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata ja sellele reageerimata.
8.2.Otsuse on andnud pädev haldusorgan, see on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. 19.11.2019 ettekirjutuse nõuded teabe esitamise ja allkirjastatud kinnituse saatmise kohta ei olnud alternatiivsed kohustused. Ettekirjutuse sisu võis täita ettevõtte töötaja, aga kinnituse pidi esitama esindusõigust omav isik. Ettekirjutust ei saa lugeda täidetuks kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal, et ta on vastava teabe juba avaldanud. Kaebaja täitis 19.11.2019 ettekirjutuse osaliselt. Kuna kaebaja jättis ettekirjutuse korduvalt täitmata, tuli RahaPTS § 75 p-st 2 alus tunnistada tegevusluba kehtetuks. Vastav nõue on kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris oluline, sest vastustaja antavaid ettekirjutusi peab kohustatud isik teinekord täitma loetud tundide jooksul. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust ligi poole aasta jooksul ega põhjendanud seda. Kui kaebaja oleks esitanud vastuse, et vastav teave on juba esitatud ja kaebaja ei soovi seda üle kinnitada, oleks saanud lugeda ettekirjutuse 3(10)
3-20-1132
täidetuks. Vastustaja hoiatas kaebajat ettekirjutuses tegevusloa kehtetuks tunnistamise eest. RahaPTS § 75 p 2 eesmärk on tagada järelevalve subjektide õiguskuulekus ja nõuetekohane käitumine.
8.3.Haldusakt on proportsionaalne. Seadusandja on RahaPTS § 75 p 2 sätestanud selleks, et tagada järelevalve subjektide poolne ettekirjutuste täitmine, mille täitmata jätmisel võivad olla nii Eestile kui üksikisikutele väga kahjulikud tagajärjed. Aktsepteeritav ei ole ettevõtte poolt vastustaja ettekirjutuste ja kirjade ignoreerimine. Juhul, kui isik ei vasta kõrgendatud hoolsuse nõuetele, ei sobi ta vastavas valdkonnas teenust pakkuma, mistõttu on proportsionaalne isikult tegevusluba ära võtta.
8.4.Haldusakt on kaalutlusvigadeta. Tegemist oli imperatiivse normiga. Kaebaja tegevus oli süsteemne, mis ei ole sobiv ja kohane rahapesu ja terrorismi rahastamise sektorisse.
8.5.Haldusakt on selge ja üheselt mõistetav. Sellega tunnistati isiku tegevusluba ja majandustegevuse registri andmed alates 12.05.2020 kehtetuks. Puuduvad vormivead.
8.6.Ettevõtlusvabaduse piiramise alused tulevad seadusest. Sektoris kehtivad kõrgendatud nõuded tulevad avalikust huvist, et tagada majandussektori läbipaistvus ja usaldusväärsus. Vaid seeläbi tagatakse nii tarbijate õigused kui ettevõtjate ausa konkurentsi põhimõtted. Iga isik, kes soovib asuda vastavas valdkonnas teenust pakkuma, peab arvestama talle kohalduvate nõuetega. Nõuetele mittevastavuse korral ei ole tal võimalik teenust pakkuda, sest see on ohuks Eesti finantssüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele ning mõjutab kõiki Eesti isikuid. Tegemist on oluliselt kaalukama avaliku huvi objektiga kui üksikisiku õigus teostada ettevõtlusvabadust. Järelikult on meede sobiv, vajalik ja mõõdukas. Arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, ei oleks sunniraha kohaldamine olnud eesmärgipärasem ega kaebaja suhtes leebem, sest teda oleks kohustatud maksma sunniraha ja tema tegevusluba oleks kehtetuks tunnistatud.
8.7.Kaebaja ei soovinud talle antud ärakuulamisõigust kasutada. Arvestades haldusmenetluse põhimõtteid ning kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris, ei ole võimalik, et pärast hoiatuse esitamist ja isiku poolt kohustuse täitmata jätmist annab vastustaja isikule veel eraldi teada, et tegevusluba tunnistatakse kehtetuks.
8.8.Otsust on põhjendatud ja hinnatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise vajadust. Vastustaja andis mitmel korral kaebajale võimaluse oma kohustust täita, hoiatas kaebajat tema tegevusetuse võimalike tagajärgede eest, kuid kaebaja otsustas tahtlikult talle pandud kohustused täitmata jätta. Arvatavasti jättis kaebaja ettekirjutuse täitmata, sest vastustajal olnuks RahaPTS § 75 p 3 järgi õigus tunnistada tema tegevusluba kehtetuks, sest kaebaja ei olnud asunud taotletud tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul loa väljastamisest alates, mida kaebaja kinnitas veebiküsitluses. Selline kinnitus tulnuks esitada allkirjastatuna, sest siis saanuks vastustustaja olla kindel, et isiku poolt esitatud vastus on täpne ja vastab päriselus esinenud asjaoludele. Juhul, kui lugeda kaebaja poolt 19.11.2019 ettekirjutus täidetuks juba veebiküsitlusele vastates, olnuks vastustajal RahaPTS § 75 p-st 3 tulenev alus tunnistada tegevusluba kehtetuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidlusaluse otsusega tunnistati kaebaja tegevusluba kehtetuks RahaPTS § 75 p 2 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab vastustaja RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja korduvalt ei täida järelevalveasutuse ettekirjutusi.
4(10)
3-20-1132
10.Asjaoludest nähtuvalt kohustas vastustaja 19.11.2019 ettekirjutusega virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevuslube omavaid ettevõtjaid, sh kaebajat, esitama vastustajale veebilehe kaudu vastustaja nõutud teabe ja kui ettevõtja ei olnud alustanud tegevusloa alusel teenuse osutamisega, siis ka allkirjastatud kinnituse selle kohta. Kaebaja edastas 18.12.2019 vastustajale veebilehe kaudu vastused vastustaja esitatud küsimustele ja tõi välja, et ei ole alustanud virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamisega, kuid jättis vastustajale selle kohta allkirjastatud kinnituse esitamata. Kuigi vastustaja kohustas kaebajat ka 18.03.2019 e-kirjas ja 17.04.2020 ettekirjutuses esitama allkirjastatud kinnituse selle kohta, et ta ei olnud alustanud teenuse osutamisega, jättis kaebaja vastustaja nõude täitmata.
11.Asjaoludest ei nähtu ja kaebaja ka ei väida, et ta oleks selgitanud haldusmenetluses vastustajale korduva nõude täitmata jätmist. Kaebaja põhjendas alles kohtumenetluses, miks ta jättis vastustaja nõude täitmata.
12.Esiteks väitis kaebaja kohtuistungil, et kuna vastustaja küsis teavet korraga paljudelt menetlusalustelt isikutelt, siis eeldas kaebaja, et nõue ei käi tema kohta, sest tema oli oma kohustuse 18.12.2019, s.o tähtaegselt täitnud. Kaebaja selline väide ei tugine asjas esitatud tõenditele. Erinevalt 19.11.2019 ettekirjutusest, millel oli palju adressaate (ettekirjutuse adressaadid toodi välja ettekirjutuse lisas 18 esitatud tabelis), adresseeriti 18.03.2020 e-kiri ja 17.04.2020 ettekirjutus ainult kaebajale. Seega ei saanud kaebajal tekkida ebaselgust selles, kellele need nõudmised olid suunatud. Kui kaebajal oligi kahtlus, kellele nõue on suunatud, pidanuks ta hoolsa ettevõtjana seda vastustajalt üle küsima. Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ühegi järelepärimisega. Muu hulgas ei selgitanud kaebaja vastustaja nõudmise peale, et ta on juba teabe esitanud ega pea seetõttu korduvalt esitatud nõuet enda jaoks siduvaks. Kohtu hinnangul oli ja pidi olema kaebajale mõlemast ettekirjutusest ja 18.03.2020 saadetud e-kirjast selge, et tal tuleb esitada teenuse osutamisega mittealustamise kohta vastustajale allkirjastatud kinnitus, kuid ta jättis selle teadlikult esitamata, sest sai aru sellega kaasnevast tagajärjest – tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS § 75 p 3 alusel.
13.Teiseks tugines kaebaja sellele, et ta oli juba 18.12.2019 vastustaja küsimustele vastanud ega pidanud vajalikuks sama teavet korduvalt esitada. Kohtu arvates ei ole selline väide põhjendatud. 19.11.2019 ettekirjutuses on menetlusalustele isikutele seatud kohustused ettekirjutuse lk-l 2 punkthaaval selgelt välja toodud. Punkt 4 on sõnastatud järgmiselt: „/.../esitama kinnituse, kui isikule on väljastatud tegevusluba või tegevusload, aga vastaval tegevusalal või tegevusaladel pole teenust osutama asutud. Kinnitus tuleb esitada ettevõtte kontaktandmetega ning tegevusloa või –lubade numbriga. Kinnitus tuleb esitada vastavalt juhendile ja edastada digitaalselt allkirjastatult järgmisele e-posti aadressile [email protected]. Käesolevas punktis kirjeldatud kinnituse esitamisel punktides 1-3 märgitud kohustusi täita ei tule.“ Seega sai ja pidi kaebaja saama aru, millises vormis tuleb kinnitus teenuse osutamisega mittealustamise kohta esitada. Vaidluse all ei ole, et kaebaja allkirjastatud kinnitust vastustajale ei esitanud, seega on põhjendamatu kaebaja hinnang, et ta oli ettekirjutuse omalt poolt täitnud. Isegi kui kaebajale jäi 19.11.2019 ettekirjutusest allkirjastatud kinnituse esitamise nõue ebaselgeks, siis vähemalt 18.03.2020 e-kirjast ja 17.04.2020 ettekirjutusest pidanuks kaebaja mõistma, et tal on jäänud nõutud kinnitus esitamata. Kaebaja ei ole haldusmenetluses tuginenud väitele, et talle oli ettekirjutus arusaamatu. Ta ei küsinud vastustajalt selgitusi ettekirjutuse nõuete osas ega põhjendanud ettekirjutuse täitmisest keeldumist sellega, et ta oli juba ettekirjutuse täitnud. Kohtu hinnangul on tegemist tagantjärele otsitud väitega, sest kui kaebaja oleks olnud sellisel seisukohal juba haldusmenetluses, oleks ta sellele juba haldusmenetluses
Dtl 19.
5(10)
3-20-1132
tuginenud. Vastustaja korduvatele nõudmistele reageerimata ja igasuguse omapoolse selgituse esitamata jätmine viitab hoopis, et kaebajale olid vastustaja nõudmine ja kinnitusega kaasnev tagajärg arusaadavad, kuid ta lootis seda tagajärge vältida või seda kaugemasse tulevikku lükata.
14.Kolmandaks tõi kaebaja välja, et vastustaja nõue esitada allkirjastatud kinnitus ei tugine seadusele. Kohus ei nõustu kaebajaga. Kaebaja lähtus ebaõigesti TsÜS-i regulatsioonist. Haldusmenetluse nõuded tulevad HMS-ist, mitte eraõiguse normidest. HMS-i regulatsiooni kohaldamisele viitab ka RahaPTS § 1 lg 3. Haldusmenetluses esitatavad avaldused peavad olema allkirjastatud (HMS § 14 lg 3 p 3 ja lg 4). Arvestades vastustaja nõutud kinnitusega kaasnevat tagajärge (tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS § 75 p 3 alusel), ei saa pidada põhjendamatuks vastustaja nõuet, et vastava kinnituse peab esitama allkirjastatult. Tegemist ei olnud pelgalt norimisega vormiküsimuses. See nõue pidi vältima olukorda, kus küsitluses antud ekslik või ebapädeva isiku poolt antud vastus oleks toonud kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Kaebaja poolt 18.12.2019 esitatud vastustest küsimustikule nähtub tõesti, et vastajaks on märgitud kaebaja seaduslik esindaja juhatuse liige Vadim Tuulik. Vadim Tuulik on kaebaja juhatuse liikmeks märgitud ka äriregistris. Samas ei kinnitanud kumbki menetlusosaline kohtule, et küsimustele vastates oleks vastaja isikut tuvastatud. Seega ei saanud vastustaja olla kindel, et isik, kes tegelikult küsimustikule vastab, on see sama, kelle ta väidab end olevat. Juhul, kui küsimustikule oleks vastanud keegi teine (nt kaebaja volitusel) ja vastustaja oleks saadud vastuste alusel kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud, oleks kaebaja õigusi riivatud märksa enam kui allkirjastatud kinnituse esitamise nõudega. Kaebaja on küll kohtumenetluses kinnitanud, et küsimustele vastas tema seaduslik esindaja ja vastustes esitati tõelevastavaid väiteid, kuid kohtul tuleb vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda vastustajale sel ajal teadaolnud asjaoludest (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Vastustaja ei saanud ilma kinnituseta olla veendunud, et vastajaks oli kaebaja seaduslik esindaja, sest vastaja isikut ei tuvastatud. Seetõttu oli tal uurimispõhimõttest (HMS § 6) lähtudes kohustus kontrollida asja otsustamiseks vajalikke asjaolusid.
15.Kaebaja heidab vastustajale ette, et kohtumenetluses esitatud väite kohaselt saanuks vastustaja arvestada ka kaebaja poolt allkirjastamata esitatud selgitusega. Vastustaja pidas silmas olukorda, kus kaebaja oleks haldusmenetluses vastustajale vastanud. Juhul, kui selline vastus oleks esitatud e-kirja teel, mis võimaldanuks adressandi rea järgi tuvastada, kes on selle e-kirja saatnud, võinuks sellise vastusega arvestamine olla mööndustega võimalik. Kaebaja aga ei vastanud vastustajale midagi, sh ei kinnitanud üle väidet, et ta ei ole tegevusloa alusel teenuse osutamisega alustanud, seega puudus vastustajal kindlus kaebaja esitatud väite tõelevastavuse osas.
16.Ekslik on kaebaja arvamus, et ettekirjutus ei ole teabe nõudmiseks õige vorm. 19.11.2019 ettekirjutuse eesmärk oli koguda andmeid, et saada ülevaade Eesti virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenusest ja virtuaalvääringu rahakotiteenusest ning seal tegutsevate ettevõtete tegevusest tulenevatest riskidest, ohtudest ja haavatavusest, et strateegilise analüüsi käigus hinnata nende teenuste valdkonnas rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise riske, ohte ja suundumusi. Tegemist on vastustajale RahaPTS § 54 lg 1 p-st 2 tuleneva ülesandega. Samuti on vastustaja ülesandeks tegevusloa kehtetuks tunnistamine (RahaPTS § 54 lg 1 p 11), järelikult ka sellise aluse esinemise kontrollimine. Praegusel juhul oli 19.11.2019 ettekirjutuse eesmärgiks mh kontrollida tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluse olemasolu. Sellele viitab ettekirjutuse p-s 4 nõutud kinnitus. RahaPTS § 55 lg-st 1 nähtuvalt teeb vastustaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte. Seega on ettekirjutus teabe nõudmiseks kohane vorm. Seda kinnitab ka RahaPTS § 58 lg 1, mis annab vastustajale õiguse nõuda kohustatud isikult ettekirjutuse alusel enda ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Kaebaja näol oli tegemist kohustatud isikuga RahaPTS § 3 p 3 ja § 2 lg 1 p 11 tähenduses. 6(10)
3-20-1132
Järelikult oli ettekirjutus teabe nõudmiseks õige vorm, kaebajal oli RahaPTS § 58 lg-st 2 tulenevalt kohustus ettekirjutuses nõutud teavet anda ja ettekirjutuse korduv täitmata jätmine tõi RahaPTS § 75 p 2 järgi kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Kaebaja sai ja pidi sellise võimalusega oma tegevuses arvestama. Kaebaja peab tundma tema tegevust reguleerivaid õigusakte ega saa põhjendada oma tegevust õigusaktide mittetundmisega.
17.Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud vastustaja nõudeid (19.11.2019 ja 17.04.2020 ettekirjutusi ning 18.03.2020 e-kirja) kätte ja seetõttu puudus tal võimalus vastustaja nõuet täita. Seega jättis kaebaja tahtlikult vastustaja korduvalt esitatud ettekirjutuse täitmata ja vastustajal esines RahaPTS § 75 p-s 2 sätestatud alus tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks.
18.Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle jääb arusaamatuks, millisele muule pöördumisele ta ei ole reageerinud. Kaebaja lisas ise oma kaebusele vastustaja 18.03.2020 e-kirja, milles juhiti kaebajale tähelepanu 19.11.2019 ettekirjutuse mittenõuetekohasele täitmisele. Sellele e-kirjale on viidatud ka 17.04.2020 ettekirjutuses.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et RahaPTS § 75 p 2 ei näinud vastustajale ette kaalumisõigust, vaid tegevusluba tuli kehtetuks tunnistada. Seega on viited kaalumise teostamata jätmisele asjakohatud (HMS § 64 lg 2). Vastustaja põhjendas asjakohaselt, et selles valdkonnas kehtivad ettevõtjatele kõrgendatud nõudmised ja ettevõtjad peavad olema oma kohustuste täitmisel hoolsad. Jättes järelevalveasutuse ettekirjutuse korduvalt põhjuseta täitmata, ei saa kaebajat pidada valdkonnas esitatavatele nõuetele vastavaks, sest puudub kindlus, et ta täidab oma muid kohustusi nõuetekohaselt. Eriti selliseid ülesandeid, millega võib kaasneda oht Eesti finantssektorile ja selle usaldusväärsusele ning kahju teistele isikutele. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vastustaja pidanuks kaalumist teostama, ei ole kaebaja välja toonud sellised asjakohaseid kaalutlusi, mis pidanuks praegusel juhul andma vastustajale põhjuse teisiti otsustada. Kaebaja ei ole ettekirjutuse täitmata jätmist haldusmenetluses kuidagi põhjendanud, seepärast puudusid vastustajal asjaolud, mida kaaluda. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi objektiivsele takistusele, mis takistas tal ettekirjutusi täitmast. Ettekirjutuste täitmata jätmine sõltus vaid kaebajast endast. Tegemist oli kehtivate haldusaktidega, mis olid kaebajale täitmiseks kohustuslikud (HMS § 60 lg 2). Seega puudus kaebajal õigus otsustada, kas ta soovib kehtivat haldusakti täita või mitte. Kui kaebaja leidis, et ettekirjutused ei ole õiguspärased, pidanuks ta need vaidlustama, kuid ta jättis selle tegemata. Kaebajapoolne täitmiseks kohustuslike haldusaktide teadlik eiramine on õigusvastane.
20.Viited kaebaja ärakuulamata jätmisele on põhjendamatud. Kaebajat hoiatati 17.04.2020 ettekirjutuses, et ettekirjutuse täitmata jätmine toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise, seega sai kaebaja sellise võimalusega arvestada. Kaebajal oli võimalik esitada oma seisukoht ettekirjutuses toodud nõudmise ja selle täitmata jätmisel kaasneva tagajärje kohta, kuid ta ei teinud seda. Vastustaja ei pidanud andma talle täiendavalt võimalust selles osas oma seisukohta avaldada.
21.17.04.2020 ettekirjutuses on tõepoolest välja toodud nii sunniraha rakendamise kui ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise võimalus. See ei muutnud ettekirjutust tühiseks. HMS § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ettekirjutusega kaebajale peale pandud kohustus esitada allkirjastatud kinnitus selle kohta, et ta ei ole alustanud tegevusloa alusel teenuse osutamisega, oli selge ja arusaadav, see ei olnud vastukäiv ja seda oli võimalik täita, mh ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja jooksul. See, et ettekirjutuse hoiatuses oli viidatud nii sunnirahale kui ka tegevusloa kehtetuks tunnistamisele, ei muutnud kaebajal ettekirjutuse täitmist kuidagi raskemaks ega võimatuks, küll aga teavitas teda ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasnevate tagajärgede eest. 7(10)
3-20-1132
22.Samuti nõustub kohus vastustajaga, et antud juhul ei oleks sunniraha kohaldamine olnud proportsionaalne. 17.04.2020 ettekirjutuse eesmärk ei olnud teabe kogumine strateegilise analüüsi teostamiseks, vaid tegevusloa olemasolu põhjendatuse kontroll. Tegevusloa olemasolu põhjendust kontrolliti mh ka 19.11.2019 ettekirjutusega. Sunniraha kohaldamisel tulnuks kaebajal maksta sunniraha 1000 eurot (edaspidiste ettekirjutuste järgi ka rohkem) ja tegevusluba tulnuks kehtetuks tunnistada olenemata sellest, kas kaebaja ettekirjutuse täidab (RahaPTS § 75 p 3) või mitte (RahaPTS § 75 p 2). Uue tegevusloa taotlemisel pidanuks kaebaja maksma uuesti riigilõivu summas 3300 eurot (riigilõivuseaduse § 269 p 2). Seega olnuks sunniraha kohaldamine kaebaja suhtes rahaliselt koormavam tagajärg. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas oleks sunniraha kohaldamine olnud tema suhtes leebem meede.
23.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ettekirjutuste täitmiseks antud tähtaeg oli ebapiisav. Kui kaebaja oleks juba haldusmenetluses leidnud, et ettekirjutustes antud tähtaeg ei võimalda ettekirjutustega pandud kohustust täita, tulnuks tal taotleda vastustajalt tähtaja pikendamist või ennistamist või vaidlustada ettekirjutused. Kaebaja seda ei teinud. Seega on ettekirjutused kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud. 19.11.2019 ettekirjutusega anti täitmise tähtajaks 1 kuu (s.o kuni 19.12.2019). Kaebaja ei olnud ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud kuni 18.03.2020 (s.o 4 kuu jooksul), mil vastustaja kaebajale ettekirjutuse täitmata jätmist meelde tuletas. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust ka 18.03.2020 e-kirjas antud tähtajaks (s.o 20.03.2020) ega 17.04.2020 ettekirjutuse tegemise ajaks. 17.04.2020 ettekirjutuses määrati täitmise tähtpäevaks 28.04.2020, s.o 11 päeva. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust ka selle tähtaja jooksul ega isegi tegevusluba kehtetuks tunnistava otsuse tegemiseni (13.05.2020). Seega jättis kaebaja nõutud kohustuse täitmata 6 kuu jooksul. Vaidluse all on allkirjastatud kinnituse esitamine selle kohta, et kaebaja ei ole alustanud tegevusloa alusel virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamisega. Sellise kinnituse koostamine ja esitamine ei ole keerulised ega nõua palju aega (maksimaalselt 10 minutit). Kaebajale antud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks oli enam kui piisav. Kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata hoopis teisel motiivil.
24.Kaebaja viitas ka sellele, et 17.04.2020 ettekirjutuses antud tähtaeg oli ebapiisav, sest ei võimaldanud kaebajal esitada selle ettekirjutuse peale vaiet või kaebust. Kohus ei lahenda praeguses otsuses küsimust, kas RahaPTS võimaldab vaiet esitada või mitte. Selle lahendamine ei ole praeguse vaidluse seisukohalt oluline. Kohtu hinnangul on otsitud väide, et kaebajal ei olnud võimalik 17.04.2020 ettekirjutust vaidlustada. Esiteks, kui kaebajal oli kavas seda ettekirjutust vaide- või kaebekorras vaidlustada, siis oli tal võimalik seda teha ka varem, s.o enne ettekirjutuse täitmise tähtaega. Vaide/kaebuse esitamisega ei pea ootama vaide esitamise/kaebetähtaja lõpuni. 11-päevast perioodi ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks, et esialgset vaiet/kaebust esitada. Vajadusel saanuks neid hiljem täiendada. Pealgi tunnistati kaebaja tegevusluba kehtetuks 13.05.2020 otsusega, s.o peaaegu 1 kuu pärast 17.04.2020 ettekirjutuse tegemist. Teiseks oli vaiet/kaebust võimalik esitada ka pärast ettekirjutuses antud tähtaja saabumist. Miski sellise vaide/kaebuse esitamist ei takistanud, sh ka vastustaja 13.05.2020 otsus mitte. Kaebaja ei ole 17.04.2020 ettekirjutust siiani vaidlustanud. Seega ei ole usutav kaebaja soov seda ettekirjutust vaidlustada. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna tegemist oli korduva ettekirjutusega, siis oli selle täitmiseks antud tähtaeg piisav ja selle andmisel ei pidanud arvestama võimaliku vaidlustamise sooviga.
25.Kohtu arvates oli kaebajale nõutud kinnitusega kaasnev tagajärg arusaadav ja ta lootis seda vältida kinnitust esitamata jättes. Kohtu hinnangul ei vääri kaebaja selline käitumine kohtulikku kaitset. Seadusandja teadlik õiguspoliitiline valik oli tunnistada kehtetuks nende ettevõtjate tegevusload, kes ei ole alustanud tegevusloa alusel tegevust 6 kuu jooksul loa saamisest arvates. Selle eesmärk on vältida tegevusloa kasutamist kuritegelikel või mittesihipärastel eesmärkidel, Eesti riigi maine kahjustamist ja tegevusloa väärtuse devalveerumist (vt rahapesu ja terrorismi
8(10)
3-20-1132
rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 SE seletuskiri9, lk 59). Kaebaja sai virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamise tegevusloa 14.01.2019, kuid ei olnud veel 18.12.2019 küsitlusele vastates, s.o 11 kuud pärast tegevusloa saamist asunud selle alusel teenust osutama. Järelikult puudus tal vajadus selle tegevusloa järele ja see tuli kehtetuks tunnistada. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusala, millel kaebaja ei tegutse, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. Kaebaja pidi sellest tagajärjest aru saama ja sellega arvestama.
26.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse riive kohta. Ettevõtlusvabadust võib riivata seaduses toodud alustel ja praegusel juhul annab selleks aluse RahaPTS-is sätestatud tegevusloa regulatsioon. Tegevusloa menetluse näol on tegemist n.ö kaitsefunktsiooniga, mis aitab tulevikus ennetada võimalikke kuritegusid (eelnõu seletuskiri, lk 58). RahaPTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Järelikult on selles valdkonnas ettevõtjatele esitatavad kõrgemad nõudmised põhjendatud oluliste avalike huvide kaitsmise ja suure kahju vältimise eesmärgil. Seadusandja välja toodud eesmärgid on legitiimsed ja kaalukad. Kaebaja poolt kehtiva haldusakti korduv tahtlik täitmata jätmine näitab kaebaja hoolimatut ja mittekohusetundlikku suhtumist tema suhtes kehtivatesse kohustustesse ja järelevalveasutuse esitatud nõudmistesse. Seaduse nõudeid teadlikult eirav ettevõtja ei ole piisavalt usaldusväärne, õigustamaks kõrgendatud nõudmisi eeldavas valdkonnas tegevusloa olemasolu. Sellise ettevõtja puhul ei saa olla kindel, et talle antud tegevusluba ei kasutata ebaõigetel eesmärkidel ega kahjustata seeläbi Eesti riigi mainet ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Kaebaja teadis ja pidi teadma valdkonnas kehtivatest kõrgendatud nõudmistest ning nendega oma tegevuses arvestama. Samuti pidi ta olema teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad seadusest tuleneva kohustuste täitmata jätmisega. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused vastustaja esitatud nõuete täitmiseks. RahaPTS § 75 p 2 on põhjendatud järelevalve tõhustamise vajadusega (eelnõu seletuskiri, lk 59). Kaebaja poolt ettekirjutuste täitmata jätmine takistas vastustajal oma ülesandeid täita. Kaebaja käitumine oli seadusega vastuolus ja tõi põhjendatult kaasa tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli sobiv ja vajalik meede selleks, et kõrvaldada valdkonnast ebausaldusväärne ja õigusvastaselt käituv ettevõtja. Samuti oli see meede proportsionaalne, sest kaebajal oli võimalik seda tagajärge vältida, samuti ei olnud ta asunud tegevusloa alusel teenust osutama ja tal on võimalik vajadusel taotleda uus tegevusluba.
27.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isegi kui lähtuda eeldusest, et vastustajal puudus alus nõuda eraldi allkirjastatud kinnituse esitamist ja 19.11.2019 ettekirjutus tuleb lugeda täidetuks küsitlusele vastamisega 18.12.2019, tulnuks vastustajal igal juhul kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistada, sest kaebaja ei olnud enda esitatud teabe kohaselt asunud taotletud tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates. Kohtul on põhjust arvata, et kaebaja ei olnud alustanud teenuse osutamisega ka tegevusloa kehtetuks tunnistamise ajaks, sest kaebaja loobus kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest pärast seda10, kui kohus nõudis temalt täiendavaid põhjendusi ja tõendeid teenuse osutamisega alustamise kohta11. Kaebaja kinnitas ka kohtuistungil üle, et küsitluse täitis tema seaduslik esindaja ja see ei sisaldanud valeväiteid, järelikult saab kohus lähtuda kaebaja kinnituse tõelevastavusest. Järelikult esines RahaPTS § 75 p-s 3 sätestatud alus kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Selle normi eesmärk oli kõrvaldada turult tegevusload, mille alusel reaalselt
teenust ei osutata. Tegevusloa alusel tegevuse alustamine oli kaebaja enda valik. Seega sõltus tegevusloa kehtetuks tunnistamine ainuüksi kaebaja enda kontrolli all olevatest asjaoludest. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli kooskõlas seaduse eesmärkidega. Vastustajal puudus võimalus kaebaja tegevusluba kehtima jätta. Seega ei too kaebaja viited võimalikele vormi- ja põhjendusvigadele kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist ja kaebaja tegevusloa kehtivuse taastamist. Menetlusökonoomika seisukohalt ei ole otstarbekas tühistada haldusakti valele õiguslikule alusele tuginemise pärast, kui ka õigele õiguslikule alusele tuginedes oleks kaebaja tegevusluba tulnud kehtetuks tunnistada. Seega ei ole praeguse kaebusega võimalik saavutada kaebaja eesmärki.
28.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegevusluba tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt. Tegevusluba tunnistati kehtetuks otsusega, millele on märgitud kuupäevaks 12.05.2020 (allkirjastati 13.05.2020), ja kaebaja tegevusluba tunnistati kehtetuks alates 12.05.2020, seega oli tegemist edasiulatuva kehtetuks tunnistamisega. Tagasiulatuva kehtetuks tunnistamisega olnuks tegemist juhul, kui tegevusluba oleks algusest peale või otsusest varasema kuupäevaga kehtetuks tunnistatud. Edasiulatuvaks kehtetuks tunnistamiseks tuli alus HMS § 66 lg 2 p-st 1, sest selline võimalus oli vastustajale jäetud RahaPTS § 75 p-des 2 ja 3. Pelgalt asjaolu, et kaebaja sai vastustaja otsuse kätte pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ei muuda otsuse mõjuulatust. Tegevusloa kehtetuse kindlaksmääramine konkreetse kuupäevaga (mitte otsuse kaebaja poolt kättesaamisega) oli vajalik õigusselguse tagamiseks, et vastustajal oleks võimalik teha majandustegevuse registris asjakohased kanded ning kaebajale ja teistele isikutele oleks selge, mis ajani kaebaja tegevusluba kehtis.
29.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
30.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse mõista tema menetluskulud välja kasvõi osaliselt. Kaebus jääb rahuldamata põhjusel, et vaidlusalune otsus on õiguspärane, mitte ei jää otsus tühistamata menetlusökonoomika põhimõttele tuginedes. Sellele viitas kohus alternatiivse võimalusena. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.