XX kaebus Eesti Töötukassa 29.08.2019 otsuse nr 319000145 ja 23.10.2019 vaideotsuse nr 1703 tühistamiseks ning 01.08.2019 otsuse nr 319000128 ja 10.10.2019 vaideotsuse nr 1655 tühistamiseks Eesti Töötukassa kohustamiseks uuesti läbi vaatama avaldusi XX tööandjate maksejõuetuse hüvitise määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — XX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Vastustaja — Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Agnes Aadel ja Raido Rink
Asja läbivaatamise vorm
21.01.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.03.2021, mis on puhkepäevale langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Eesti Töötukassale (Töötukassa) laekus 10.05.2019 Est Building Partner OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) endistele töötajatele sh XX.
3-19-2102
2.Töötukassa 29.08.2019 otsusega nr 319000145 jäeti tööandja maksejõuetuse hüvitis XX määramata Est Building Partner OÜ (pankrotis) taotluse osas. XX esitas 18.09.2019 vastustajale vaide, mille Töötukassa jättis oma 23.10.2019 vaideotsusega nr 1703 rahuldamata.
3.Kaebaja pöördus 22.11.2019 Tallinna Halduskohtusse Töötukassa 29.08.2019 otsuse nr 319000145 ja 23.10.2019 vaideotsuse nr 1703 tühistamiseks ja Töötukassa kohustamiseks uuesti läbi vaatama avaldust XX tööandja Est Building Partner OÜ (pankrotis) maksejõuetuse hüvitise määramiseks.
4.14.06.2019 laekus Eesti Töötukassale Est Trading Partner OÜ (pankrotis) pankrotihalduri avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks Est Trading Partner OÜ (pankrotis) endistele töötajatele sh XX.
5.Eesti Töötukassa 01.08.2019 otsusega nr 319000128 jäeti tööandja maksejõuetuse hüvitis XX määramata Est Trading Partner OÜ (pankrotis) osas.
6.XX esitas 02.09.2019 Eesti Töötukassale vaide, mille Töötukassa jättis 10.10.2019 vaideotsusega nr 1655 (vaideotsus) rahuldamata.
7.Kaebaja pöördus 11.11.2019 halduskohtusse taotlusega Eesti Töötukassa 10.10.2019 vaideotsuse nr 1655 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks uuesti läbi vaatama avaldust XX tööandja Est Trading Partner OÜ (pankrotis) maksejõuetuse hüvitise määramiseks.
8.Tallinna Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse. Asja läbivaatamine toimus 21.01.2021 kohtuistungil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
9.Kaebaja taotleb Töötukassa otsuste ja vaideotsuste tühistamist ning leiab, et tal on õigus mõlema äriühingu töötajana tööandja maksejõuetuse hüvitisele. Kaebaja vastuväited Töötukassa otsustele on järgnevad:
10.Vastustaja leidis, ebaõigesti et kuna XX tegevjuhi ülesanded on olnud otseselt seotud osaühingute juhtimise ja esindamisega, mis on äriseadustiku (ÄS) § 180 kohaselt juhatuse liikme pädevuses, ei saa poolte vahel sõlmitud lepingut käsitleda töölepinguna töölepingu seaduse (TLS) § 1 tähenduses vaid kokkuleppena juhatuse liikme ülesannete täitmiseks. Samas ei selgitanud vastustaja miks pidanuks XX üldse veel sõlmima juhatuse liikmena ka kokkuleppe juhatuse liikme ülesannete täitmiseks- juhatuse liikme kohustused tulenevad ju niikuinii seadusest. On täiesti tavaline praktika ning igati lubatav, et ettevõttel on lisaks juhatusele veel ka tegevjuht või direktor kes tegutseb töölepingu alusel. Ei ole välistatud, et sellise tegevjuhi ülesandeid täidab töölepingu alusel ka juhatuse liige.
11.Vastustaja on tuvastanud, et mõlema äriühingu ja XX vahel sõlmitud lepingute kohaselt asus XX täitma tegevjuhi ülesandeid ning XX poolt vastustajale esitatud selgituse kohaselt pidi ta ettevõttes täitma paljusid ülesandeid (finantsjuht, müügijuht, ostujuht, personalijuht, autojuht ja vajadusel ka koristamine). Vastustaja on mingil täiesti arusaamatul põhjusel leidnud, et finantsjuhi, müügijuhi, ostujuhi, personalijuhi, autojuhi ja vajadusel ka koristaja ülesannete täitmine kuulub tegelikkuses ÄS § 180 kohaselt juhatuse liikme pädevusse.
12.Vastustaja on täiesti alusetult samuti leidnud, et kuigi äriregistri andmetel on XX olnud Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige kuni 14.12.2018 ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige kuni 24.09.2018, nähtub esitatud dokumentidest, et sisuliselt on ta täitnud juhatuse liikme ülesandeid ka pärast seda. Juhatuse liikme volitused algavad sellesse ametisse nimetamisega ja lõppevad juhatuse liikme ametiperioodi lõppemisega (kui on tegemist tähtajalise nimetamisega) või tagasi kutsumisega. Seega on vastustaja seisukoht mille kohaselt 2(8)
3-19-2102 XX juhatuse liikme staatus ei lõppenud vastavalt 14.12.2018 ja 24.09.2018 õiguslikult üheselt põhjendamatu.
13.Vastustaja on tuvastanud, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on XX makstud Est Trading Partner OÜ (pankrotis) poolt viimati töötuskindlustusmaksega maksustatavaid tasusid 2016. aasta maikuus ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) poolt ei ole kunagi töötuskindlustusmaksega maksustatavaid tasusid makstud. Vastustaja hinnangul viitab eeltoodu samuti sellele, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepinguna. Selline järeldus on alusetu. Kaebaja (kes oli ühtlasi ka tööandjate juhatuse liige ja omanik) pidi ettevõtte huvides taluma olukorda kus ettevõtte rahalisi vahendeid kasutati esmajärjekorras muul otstarbel. Kaebajal olid muud rahalised vahendid ning säästud mille tõttu ta sai vastavat olukord taluda ning samuti oli töötaja näol tegemist ühtlasi ka tööandja juhatuse liikme ja omanikuga mistõttu ta arusaadavalt sai vastavat olukorda aktsepteerida.
14.Töösuhte puudumisele viitab Eesti Töötukassa hinnangul ka see, töötaja tööaeg kattub üheselt XX ja mõlema äriühingu vahel sõlmitud töölepingutes. Samas on tegelikkuses käesoleval ajal meie õigusruumis vastuvaidlematult võimalik teha tööd ka nn kaugtööna kui see on töötajale ja tööandjale sobilik. Samuti ei ole vastustaja väitnudki ja ammugi mitte tõendanud, et töötaja tööülesandeid oleks mõlemas ettevõttes tegelikkuses täitnud keegi teine või et need oleksid jäänud üldse täitmata. Vastuvaidlematult sai töötaja teha tööd vähemalt ühele tööandjatest ajavahemikus kell 9.00 - 17.30 aga mingil arusaamatul põhjusel ei aktsepteeri vastutaja töötamist ka ühe ettevõtte heaks kahest loetletust.
15.Kaebaja toob siinkohal esile ka selle, et Eesti Töötukassa on oma 01.08.2019 otsuse nr 319000128 p 2.1. kohaselt määranud hüvitise YY kes samuti oli Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks kuni 26.11.2018. Jääb selgusetuks millest tulenevalt on aktsepteeritud selle võlgniku endise juhatuse liikme nõuet aga mitte kaebaja nõuet. Välistada ei saa, et tegemist on diskrimineerimisega.
16.MTA 30.09.2020 maksuotsus nr 12.2- 3/051539-40 on kaebaja poolt vaidlustatud. Juhul kui kaebuses kajastuvad kaebaja etteheited on kohtu hinnangul põhjendatud, siis pole põhjust võtta arvesse maksuotsuses kajastatud etteheiteid ja järeldusi kaebaja töösuhte osas Est Building Partner OÜ –ga (pankrotis). Isegi juhul kui vastavat maksuotsust vaidluse tulemusel ei muudeta, siis ei käsitle see kaebaja töötamist Est Trading Partner OÜ (pankrotis) jaoks ja selle tööandja osas ei nähtu maksuotsusest mingisugust alust hüvitise mittemaksmiseks kaebajale. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega ja põhjendab seda järgmiselt:
18.Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. Vastustaja jättis kaebajale maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna kaebaja ja äriühingute vahel ei ole olnud töösuhet.
19.Kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites nr 3-2-139-04 ja nr 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Eeltoodud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-39-04 ka seda, et töölepingu seaduse (TLS) § 7 p 10 sätestab, et TLS sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega tuli vastustajal otsustada, kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis kaebaja juhatuse liikme ülesandeid, millest tulenevalt tuli tuvastada, kas kaebaja ja Est Trading Partner OÜ (pankoritis) ning kaebaja 3(8)
3-19-2102 ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.
20.Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1, mille kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd teisele isikule (tööandjale), alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu seadust lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ning lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see töötasu TLS mõttes. Äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus samal ajal töötada ka töölepingu alusel, kuid seda ainult juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist.
21.Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja kaebaja vahel 01.10.2018 sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt asus kaebaja alates 01.10.2018 tegevjuhi ametikohale, ametijuhendit kaebaja esitanud ei ole. Haldusmenetluses on kaebaja 10.07.2019 e-kirja teel esitanud vastustajale selgitusi, et tema tööülesanded olid väikeettevõtte tegevjuhina laialdased - finantsjuht, müügijuht, ostujuht, personalijuht, autojuht ja vajadusel ka koristamine.
22.Est Building Partner OÜ (pankrotis) ja kaebaja vahel 01.10.2018 sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt asus kaebaja alates 01.10.2018 tegevjuhi/projektijuhi ametikohale. Ametijuhendi kohaselt pidi kaebaja organiseerima ettevõtte igapäevast tööd, tegelema hangetega ja vajadusel viibima ehitusobjektidel. Haldusmenetluses on kaebaja 10.07.2019 e-kirja teel esitanud selgitusi: „tegevjuht on väikeettevõttes koristajast kuni finantsjuhini ehk siis kõike pidi tegema. Objektide varustamine vajadusel ja ka ehitamine, kui selleks tööjõudu nappis.“
23.ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Võttes arvesse kõik esitatud dokumendid ning selgitused, ei ole tegemist töölepingulise suhtega. Kaebaja ülesanded töötajana on olnud seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega ning ei välju tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Selliseid töid, mida võiks eraldi juhtimisest ja esindamisest välja tuua ja mis oleks erilised just tegevjuhi tööle, ei ole. Kaebaja tegeles osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtimise ja korraldamise ning esindamisega. Esitatud dokumentidest ei järeldu, et kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest ning esindamisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Kaebaja välja toodud koristamise puhul on Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-18-150 jõudnud seisukohale, et tegemist on vältimatute lisatöödega, eriti arvestades asjaoluga, et tegu oli väikeettevõttega, mida teevad vastavalt vajadusele sellistes ettevõtetes ka juhatuse liikmed, sest majanduslikult ei ole mõttekas nende teostamiseks eraldi töölisi palgata.
24.Kaebaja on välja toonud, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ei olnud väikeettevõte, mida tõendab 2016. aasta müügitulu. Vastustaja osundab, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) esitas viimase majandusaasta aruande 2016. aasta kohta, pärast seda andmed puuduvad. Lisaks eeltoodule on kaebaja 10.07.2019 e-kirja teel ise selgitanud, et tema tööülesanded olid väikeettevõtte tegevjuhina laialdased, jõudes ka ise seisukohale, et tegemist on väikeettevõttega. Samuti peab vastustaja vajalikuks tähelepanu juhtida asjaolule, et kuigi Est Trading Partner OÜ (pankrotis) 2016. aasta majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu müügitulu olnud 678 535 eurot ja ärikasum 103 181 eurot, on kaebajale 2016. aastal teostatud vaid kaks töötuskindlustusmaksega maksustatavat väljamakset – märtsikuus summas 2 225,10 eurot ja maikuus summas 4 494,30 eurot. Vastustajale esitatud töölepingu kohaselt tuli kaebajale tasuda igakuiselt brutokuupalka 1 500 eurot kuus. Pärast 2016. aasta maikuud ei ole kaebajale makstud ühtegi töötuskindlustusmaksega maksustavat tasu. Eeltoodud asjaolud viitavad vastustaja 4(8)
3-19-2102 hinnangul sellele, et tegemist ei olnud suhtega, milles tööandja kohustus maksma töötajale igakuiselt tasu töölepingus kokkulepitud ulatuses. Kaebajal oli väidetav tööleping Est Trading Partner OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud ka perioodil 01.02.2016-01.09.2018. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja sõlmiks 01.10.2018 uuesti väidetava töölepingu sama tööandjaga, kes ei ole talle viimased 2,5 aastat töötasu maksnud.
25.Äriregistri andmetel on alates 31.03.2017 Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks olnud YY, kes on alates 01.12.2016 asunud tööle arhitekt/tegevjuhi abi ametikohale. Pärast juhatuse liikmeks saamist on YY Maksu- ja Tolliameti andmetel makstud Est Trading Partner OÜ (pankrotis) poolt igakuiselt töölepingus kokkulepitud töötasu kuni 2018. aasta oktoobrikuuni. Kuna kaebajale, kui teisele juhatuse liikmele ei ole samal ajal makstud töölepingus kokkulepitud töötasu, siis viitab see samuti sellele, et kaebaja suhet ei käsitletud töösuhtena ka Est Trading Partner OÜ poolt.
26.Est Building Partner OÜ (pankrotis) puhul on kaebaja välja toonud asjaolu, et kuna äriühingul oli 2016. aastal 25 töötajat ja müügitulu umbes 530 000 eurot, siis ei ole tegemist väga väikse ettevõttega. Äriühing esitas viimase majandusaasta aruande 2016. aasta kohta, pärast seda andmed puuduvad. Lisaks on kaebaja haldusmenetluses selgitusi andes ise viidanud, et pidi tegevjuhina väikeettevõttes kõike tegema, iseloomustades samuti ettevõtet Est Building Partner OÜ (pankrotis) kui „väike ettevõte“. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole kaebajale üldse Est Building Partner OÜ (pankrotis) poolt töötuskindlustusmaksega maksustatavaid tasusid makstud. See viitab samuti asjaolule, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda töölepingulise suhtena. Kaebajal oli Est Building Partner OÜ-ga väidetav tööleping sõlmitud ka perioodil 02.04.2018-30.09.2018. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja sõlmiks 01.10.2018 uuesti väidetava töölepingu tööandjaga, kes ei ole talle töölepingu alusel kunagi töötasu maksnud. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele juhtimise eest küll maksta tasu, kuid ÄS-ist ei tulene sellist kohustust. Juhatuse liikmele makstav tasu ei ole ka töötasu töölepingu seaduse mõttes.
27.Eesti Töötukassale edastati 03.11.2020 Maksu- ja Tolliameti poolt 30.09.2020 maksuotsus nr 12.2-3/051539-40 millega vähendati Est Building Partner OÜ (pankrotis) poolt esitatud august 2018 – veebruar 2019 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustus maksete deklaratsioonis näidatud maksusummat 16 021,49 euro võrra. Seega on ka Maksu- ja Tolliamet oma menetluse tulemusena jõudnud seisukohale, et Est Building Partner OÜ-l (pankrotis) ei olnud töösuhet XX. Est Building Partner OÜ (pankrotis) on loonud näiliku töösuhte eesmärgiga, et XX saaks Eesti Töötukassalt alusetult maksejõuetus hüvitist.
28.Kuigi äriregistri andmetel on kaebaja juhatuse liikme staatus lõppenud äriühingutes vastavalt 14.12.2018 ja 24.09.2018, ei saanud 01.10.2018 sõlmitud lepingud muutuda pärast seda töölepinguks. Seda kinnitab ka asjaolu, et igakuiselt kokkulepitud töötasu maksmist ei ole toimunud ka pärast seda ning kaebaja on jätkanud samade ülesannete täitmist, mis ta varasemalt tegi tegevjuhina. Samuti peab vastustaja vajalikuks välja tuua, et äriregistri andmed on vaid informatiivse tähendusega ning see ei tekita ega ka lõpeta suhteid.
29.Kaebaja selgituste kohaselt pidi ta ettevõtte omaniku ja juhatuse liikmena ettevõtte huvides taluma olukorda, kus ettevõtte rahalisi vahendeid kasutati esmajärjekorras muul otstarbel. Kaebajal olid muud rahalised vahendid ja säästud, mille tõttu ta sai vastavat olukorda taluda. Vastustaja leiab, et asjaolu, et juhatuse liige otsustas ettevõtte rahalisi vahendeid kasutada esmajärjekorras muul otstarbel ja alles seejärel tasuda palgavõlgnevuse, et hoida ettevõtet toimimas on, mõistetav selgitus juhatuse liikme poolt, kuid ükski töötaja ei oleks tavaolukorras nõus tegema tasuta tööd pankrotiohus ettevõttele. Vastav asjaolu näitab veelkord, et kaebaja ei teinud ettevõttes töölepingu alusel tööd. 5(8)
3-19-2102
30.Töölepingulisele suhtele on iseloomulik, et töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima tööandjalt saadud korraldusi, mistõttu tema iseseisvus tööülesannete täitmisel on piiratud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning et ta tegeles tööülesannetega, mis väljuvad tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Kaebaja on esitanud selgitusi, et tal oli õigus ja kohustus korraldada oma äranägemise järgi ettevõtte majandustegevust (finantsjuht, müügijuht, ostujuht jne). Kaebaja allumist tööandja korraldustele sellest ei nähtu, mis on samuti üheks peamiseks töölepingu tunnuseks.
31.Lisaks eeltoodule kattub 01.10.2018 sõlmitud lepingutes kokkulepitud tööaeg (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, 9.00 - 17.30). Ka kaugtööd tehes ei ole võimalik vastustaja hinnangul üheselt kattuvatel tööaegadel teha tööd kahele erinevale ettevõttele, kui ei olda tööülesannete täitmisel sõltumatu ja mitte alluda tööandja juhistele ja kontrollile. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja ise vaba otsustama oma tööülesannete täitmise aja ja koha üle.
32.Kuna väidetavatel sõlmitud töölepingutel puudusid eeltoodust põhjendustest tulenevalt töölepingulise suhte tunnused, siis oli vastustaja hinnangul kaebajal nii Est Trading Partner OÜ (pankrotis) kui ka Est Building Partner OÜ (pankorits) vormistatud töölepingud näilikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 mõttes. Töölepinguline õigussuhe puudub sh, kui suhe ei olnud tegelikkuses töösuhe ja/või kui need olid vormistanud töösuhtena üksnes hüvitise saamise eesmärgil (näilik tehing). TKindlS kaitseb tegelikke, mitte näilikke töösuhteid. Kuna tegemist on näiliku tehinguga, ei saa kaebajat käsitada töötajana ning hüvitise maksmine ei ole põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
33.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõustun vaidlusalustes otsustes ja vaideotsustes toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele selgitan järgmist.
34.TKindlS § 20 lg 1 järgi hüvitab töötukassa töötajale tööandja maksejõuetuse korral enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu, enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu ja enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. TKindlS § 21 lg 1 ja lg 12 kohaselt esitab pankrotihaldur hüvitise taotlemiseks Töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega.
35.TKindlS § 22 lg 1 sätestab, et Töötukassa vaatab tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise avalduse läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hüvitise määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu.
36.Eelviidatud TKindlS sätetest nähtub, et Töötukassa ülesandeks on hüvitise määramise otsustamisel kontrollida taotletava summa põhjendatust. Juhul kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu, jätab Töötukassa hüvitise määramata. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 6 sätestab haldusorgani uurimispõhimõtte: haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Seega on Töötukassa ülesandeks hüvitise määramise otsustamisel välja selgitada hüvitise maksmist mõjutavad asjaolud, sh töösuhte olemasolu. Taotletavat summat ei saa pidada põhjendatuks mh olukorras, kui tuvastatakse, et isikute vahel õigussuhe puudus, sh, kui suhe ei olnud tegelikkuses töösuhe või kui isikud olid vormistanud töösuhte üksnes hüvitise saamise 6(8)
3-19-2102 eesmärgil (näilik tehing). Kui tegemist on näiliku tehinguga, ei saa isikut käsitada töötajana ning hüvitise maksmine pole põhjendatud.
37.Töötukassale esitatud andmete kohaselt oli 01.10.2018 Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja XX vahel sõlmitud leping, mille alusel on XX asunud tööle tegevjuhina. Leping lõppes 21.02.2019. Äriregistri andmetel oli XX Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige ajavahemikul 14.12.2009 – 14.12.2018. Est Building Partner OÜ (pankrotis) ja XX vahel oli samuti 01.10.2018 sõlmitud leping, mille alusel on XX asunud tööle tegevjuhina. Leping lõppes 27.03.2019. Äriregistri andmetel oli XX Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige ajavahemikul 10.03.2011 – 24.09.2018.
38.Töötukassa on haldusmenetluse tulemusel tuvastanud, et kaebaja ja Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ning kaebaja ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) vahel 01.10.2018 sõlmitud töölepingud on näilikud TsÜS § 89 mõttes. Töölepinguline õigussuhe puudub sh, kui suhe ei olnud tegelikkuses töösuhe ja/või kui need olid vormistanud töösuhtena üksnes hüvitise saamise eesmärgil (näilik tehing). Vastustaja seisukohad tuginevad seejuures järgnevale:
38.1.Peale töölepingute sõlmimist kaebaja tööülesanded võrreldes varasemaga (kui kaebaja täitis vaid juhatuse liikme ülesandeid) ei muutunud. Kaebaja ülesanded peale töölepingute sõlmimist töötajana on jätkuvalt olnud seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega ning ei välju tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Esitatud dokumentidest ei järeldu, et kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest ning esindamisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Mõlema äriühingu puhul on tegemist sisuliselt väikeste ettevõtetega, mille puhul on tavapärane, et juhatuse liige täidab vajadusel mitut funktsiooni ning seda on kabeaja kinnitanud ka ise haldusmenetluse käigus antud selgitustes.
38.2.Töösuhte üheks eelduseks on ka töötasu maksmine. Est Trading Partner OÜ (pankrotis) on kaebajale teostanud vaid kaks töötuskindlustusmaksega maksustatavat väljamakset ja seda 2016. aasta märtsis ja mais. Est Building Partner OÜ (pankrotis) ei ole kaebajale töötuskindlustusmaksega maksustatavaid tasusid üldse maksnud. Seega väidetavate töölepingute sõlmimise järgselt ei ole kaebaja äriühingutest töötasu saanud.
38.3.Kaebaja selgitused, et ettevõtte omaniku ja juhatuse liikmena pidi ta ettevõtte huvides taluma olukorda, kus ettevõtte rahalisi vahendeid kasutati esmajärjekorras muul otstarbel ei muuda vastustaja järeldusi. Pigem viitab see sellele, et kaebaja tegutses üksnes juhatuse liikmena, sest ükski töötaja ei oleks tavaolukorras nõus tegema tasuta tööd pankrotiohus ettevõttele.
38.4.Töölepingulisele suhtele on iseloomulik, et töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega on töötaja kohustatud tööülesannete täitmisel järgima tööandjalt saadud korraldusi, mistõttu tema iseseisvus tööülesannete täitmisel on piiratud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta oli töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning et ta tegeles tööülesannetega, mis väljuvad tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest.
38.5.01.10.2018 sõlmitud lepingutes kokkulepitud tööaeg kattub täielikult (8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, 9.00 - 17.30). Ka kaugtööd tehes ei ole võimalik vastustaja hinnangul üheselt kattuvatel tööaegadel teha tööd kahele erinevale ettevõttele, kui ei olda tööülesannete täitmisel sõltumatu ja mitte alluda tööandja juhistele ja kontrollile.
39.Nõustun vastustajaga, et eelpoolkirjeldatud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja ja äriühingute vahel tegelikult töölepingust tulenevat töösuhet ei olnud ning kaebajal puudub seega õigus tööandja maksejõuetuse hüvitisele.
40.Kaebaja ei ole ei haldusmenetluse ega kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis võiks eelpooltoodud vastustaja poolt tuvastatud asjaolud ümber lükata. Kaebaja on 7(8)
3-19-2102 esitanud üksnes üldsõnalisi väiteid, viidates, et on tavapärane praktika, et äriühingul on lisaks juhatusele veel ka tegevjuht või direktor kes tegutseb töölepingu alusel ning õiguslikult on lubatav, et sellise lepingu alusel täidab tööülesandeid isik, kes on ka juhatuse liige. Nõustun kaebajaga, et selline olukord on võimalik, kuid see ei lükka ümber käesolevas asjas vastustaja poolt tuvastatud asjaolusid, mis viitavad sõlmitud lepingute näilikkusele. Sarnaselt ei ole kaebaja konkretiseerinud oma väiteid ja esitanud tõendeid seonduvalt sellega, et töötasu jäi maksmata, sest äriühingul oli vaja täita muid pakilisi kohustusi ning ka selles osas, kuidas oli tal võimalik üheaegselt kahes äriühingus töölepingu alusel ülesandeid täita. Nõustun vastustajaga, et need asjaolud viitavad pigem sellele, et kaebaja täitis oma ülesandeid ja korraldas äriühingute tööd iseseisvalt juhatuse liikmena. Olukorras, kus kaebaja on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda faktiväidet kinnitaksid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-3066 p 11).
41.Kuivõrd Töötukassa asus seisukohale, et töölepingute puhul tegemist on näilike tehingutega TsÜS § 89 mõttes, ei oma mingit tähendust kaebaja osundus, et äriregistri andmete kohaselt lõppesid tema volitused juhatuse liikmena Est Trading Partner OÜ (pankrotis) puhul 14.12.2018 ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) puhul 24.09.2018, kuid töölepingud kehtisid ka peale juhatuse liikme volituste lõppemist (vastavalt kuni 21.02.2019 ja 27.03.2019). Näilik tehing on tühine (TsÜS § 89 lg 2) ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kaebaja volituste lõppemine juhatuse liikmena ei muuda tühiseid lepinguid kuidagi kehtivaks.
42.Vastuseks kaebaja viidetele, et MTA 30.09.2020 maksuotsus nr 12.2- 3/051539-40 on kaebaja poolt vaidlustatud ning sellele, et maksuotsus puudutab vaid Est Building Partner OÜ-d (pankrotis) ning mitte Est Trading Partner OÜ-d (pankrotis), selgitan, et vastustajal on iseseisev õigus hüvitis tagasi nõuda ning tuvastada muu hulgas ka tsiviilõigusliku suhte puudumine hüvitist puudutavas osas (vt ka RKHKo asjas nr 3-18-495 p-d 15 ja 16). Seega ei ole MTA maksuotsus käesolevas asjas vältimatuks eelhaldusaktiks, mille kehtivus või olemasolu vastustaja otsuste seaduslikkust vahetult mõjutaks.
43.Samuti ei tingi vaidlustatud otsuste tühistamist asjaolu, et vastustaja on määranud tööandja maksejõuetuse hüvitise YY kes on Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige alates 31.03.2017 ning on alates 01.12.2016 asunud tööle arhitekt/tegevjuhi abi ametikohale. Vastustaja viitab kohaselt, et YY on MTA andmetel makstud Est Trading Partner OÜ (pankrotis) poolt igakuiselt töölepingus kokkulepitud töötasu kuni 2018. aasta oktoobrikuuni. Seega on YY, erinevalt kaebajast saanud töölepingu alusel tasu igakuiselt. Nõustun siinkohal vastustajaga, et see asjaolu pigem kinnitab veelkord, et kaebaja tööleping Est Trading Partner OÜ-ga (pankoris) oli näilik.
44.Kuivõrd vaidlustatud otsuste ja vaideotsuste tühistamiseks alust ei ole, jääb ka kohustamisnõue rahuldamata. Menetluskulud
45.Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Esitatud andmete kohaselt on kaebaja menetluskuluks õigusabikulud, kokku 2952 eurot (koos käibemaksuga).
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.