X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt 23. detsembril 2019 kaebaja vasaku jala vigastamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Raul Kadaste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks avaldada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. märtsil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kinnipeetav X(kaebaja) esitas 12. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse (dtl 1). Kaebaja selgitas, et Tartu Vangla tekitas talle 5. detsembril 2019 tervisekahjustuse kehavigastusega. Kaebaja jääb kohtueelses menetluses väljendatu juurde ning palub Tartu Vanglalt välja mõista tervise kahjustamise (valu ja piinad koos vigastustega) eest hüvitis 5000 eurot. Kaebaja rõhutas, et nõutud hüvitis on õiglane mh vabaduse piiramise eest.
2.Tartu Halduskohus jättis 17. märtsi 2020. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale puuduste kõrvaldamiseks seitse päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest (dtl 10-11).
3.Kaebaja esitas 22. märtsil 2020 kohtule avalduse, milles taotles menetlusabi kohtumääruste vene keelde tõlkimiseks (dtl 12, tõlge dtl 17).
4.Tartu Halduskohus rahuldas 27. märtsi 2020. a määrusega kaebaja 22. märtsi 2020. a taotluse menetlusabi võimaldamiseks kohtumääruste ja -otsuse vene keelde tõlkimise kuludest vabastamiseks ning pikendas 17. märtsi 2020. a määrusega kaebajale antud tähtaega (dtl 1921).
5.Tartu Vangla jättis 7. aprilli 2020. a otsusega nr 1-13/36-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 57-58).
6.Kaebaja esitas 12. aprillil 2020 kohtule kaebuse täienduse, selgitades, et kaebajale tekitati kahju füüsilisele ja vaimsele tervisele (dtl 51-56, tõlge dtl 65-66). Kaebajale tekitati tervisekahjustus 5. detsembril 2019, 23. detsembril 2019 ja 29. veebruaril 2020 ning ta taotleb lisaks 5. detsembri 2019. a olukorrale ka 16. jaanuari ja 29. veebruari 2020. a kahjude menetlemist. Kaebaja palub lisada kolm episoodi ühte kohtuprotsessi ning taotleb kahjuhüvitist summas 5000 eurot. Ühtlasi palus kaebaja saata talle kirja üheksa lehe koopiad.
7.Kaebaja esitas 13. aprillil 2020 kohtule avalduse, milles muuhulgas esitas Tartu Vangla
12.aprilli 2020. a otsuse nr 1-13/34-2 ja tunnistaja seletused (dtl 33, tõlge dtl 50). Kaebaja palus saata kirjas olevatest dokumentidest koopiad.
8.Tartu Halduskohus jättis 7. mai 2020. a määrusega kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 78-80).
9.Kaebaja esitas 14. mail 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et taotleb
5.detsembri 2019. a kuupäevaga seoses kahju hüvitamist selle eest, et tundis tugevat valu 40 minuti jooksul järkjärgult automaatselt kokku tõmbuvate käeraudade tõttu, mille valvur unustas ära võtta (dtl 86-90, tõlge dtl 95). Kõige sellega käis kaasas paaniline hirm, närvilisus, psühholoogiline häire. Seonduvalt 23. detsembril 2019 toimunuga tundis kaebaja tugevat valu. Valu ja ebamugavus oli käimise ajal, valu kestis pikki päevi jala mistahes liigutuse korral ja jalale astudes. Tugeva valuga kaasnes karjumine selle trauma tekitamise ajal. Eespool märgitud tervisekahju tekitamise kahe episoodi eest (valu piinamine vigastustega) palub kaebaja välja mõista Tartu Vanglalt 5000 eurot ehk 2500 eurot episoodi eest.
10.Tartu Halduskohus eraldas 1. juuni 2020. a määrusega kaebaja nõuded haldusasjast nr 320-477 iseseisvasse menetlusse järgmiselt: 1) menetleda iseseisvas menetluses kaebust Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 5. detsembril 2019 käeraudade liialt tugevalt paigaldamise ja käeraudades jalutusboksis viibimisega (haldusasja nr 3-20-477); 2) menetleda iseseisvas menetluses kaebust Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju
3-20-1048 hüvitamiseks seoses 23. detsembril 2019 kaebaja vasaku jala vigastamisega (haldusasja uus nr 3-20-1048) (dtl 97-98).
11.Tartu Halduskohus võttis 1. juuni 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustaks Tartu Vangla ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 100-102).
12.Tartu Vangla vastas kaebusele 30. juunil 2020 (dtl 116-118).
13.Tartu Halduskohus otsustas 3. augusti 2020. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 132-133).
14.Kaebaja esitas 6. augustil 2020 kaebuse täienduse (dtl 157-160, tõlge dtl 163-164). Kaebaja taotles vanglalt turvakaamera videosalvestise ja meditsiiniosakonna dokumentide väljanõudmist. Vastustaja esitas 8. oktoobril 2020 täiendavad tõendid ja seisukohad (dtl 168169). Ühtlasi taotles vangla menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist.
15.Tartu Halduskohus kuulutas 9. oktoobri 2020. a määrusega menetluse haldusasjas 3-201048 kinniseks ja piiras kaebaja õigust tutvuda vastustaja poolt esitatud videosalvestistega ja saada neist koopiaid (dtl 173-175). Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud.
16.Tartu Halduskohus jättis 6. novembri 2020. a määrusega rahuldamata vastustaja vastuväite vaimse tervise kahjustamisega seonduva nõude menetlusse võtmise kohta (dtl 182-185). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse R. Maalinna tunnistajana ülekuulamiseks ja tõendite, millest nähtub süstemaatiliselt kaebajale erinevate kehavigastuste tekitamine, kogumiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt
23.detsembril 2019 kaebaja vasaku jala vigastamisega, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt:
1.23. detsembril 2019 kontrollimise ajal tablettide saamiseks tuli väljuda koridori, mida kaebaja tegi. Sel hetkel läks kaebaja valvuritega ravimite võtmise reeglite osas riidu ja sisenedes kambrisse, jätkas dialoogi valvuriga, kes seisis ukse vahel. Ta närveeris tugevalt ja ei vaadanud, kas kaebaja on juba kambrisse sisenenud või mitte, pani jõuga ukse kinni. Kuna kaebaja seda ei oodanud ja kaebaja jalg oli veel kambri lävel, siis uks pigistas – lõi vastu kaebaja jalga. Kaebaja hakkas valu pärast karjuma, kuid valvur, mitte vaadates põhjust, miks uks ei sulgu, püüdis seda uuesti sulgeda ja läks edasi kontrollimist läbi viima. Alles pärast kontrollimiste lõppu tuli teine valvur, kes nägi kannatada saanud jalga ja viis kaebaja meditsiiniosakonda, kus talle anti esmaabi ja fikseeriti vigastused.
2.Kaebajale tekitati tervisekahju. Juhtum on fikseeritud meditsiiniosakonnas. See on vigastuste fotofikseerimine ja meditsiiniline läbivaatus ja abi osutamine. Kaebajale tekitati mitte ainult tervisele füüsilist kahju, vaid ka psühholoogilist, mis on samuti fikseeritud psühhiaatri juures. Kui jalg pitsitatakse ukse vahele, siis see valu ja vigastus
3-20-1048 ei lõpe minutite või tundide möödudes. Sa tunned valu ja ebamugavust vigastusest nädala-kaks.
18.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja lühidalt järgmist.
1.Nimetatud sündmusega seonduvalt on kaebaja esitanud vanglale ka kuriteokaebuse. Tartu Vangla jättis 14. veebruaril 2020. a kriminaalmenetluse alustamata, selgitades teates selle põhjuseid. Teatest nähtuvalt ei tuvastatud asjaolude kontrollimise käigus vanemvalvuri tahtlikku tegevust. Kuriteokaebuses toodud asjaolude kontrollimiseks vaadeldi ka videosalvestust, mille pinnalt jõuti järeldusele, et kaebaja asetas ise oma jala kambri ukse vahele, püüdes takistada kambri ukse sulgemist. Kui kinnipeetava jalg oleks jäänud kogemata ukse vahele ning sellega oleks temale valu tekitatud, siis on eluliselt usutav, et kinnipeetav, tundes valu, tõmbab reflektoorselt jala ukse vahelt ära, mitte ei oota jala ukse vahelt ära võtmisega 10 sekundit. Seega saab varasema menetluse käigus kogutud tõenditest järeldada, et kaebaja jalg ei jäänud ukse vahele mitte ametniku hooletusest või ettevaatamatusest, vaid tegemist oli kaebaja tahtliku tegevusega. Pannes oma jala ise ukse vahele, et takistada ukse sulgumist, pidi kaebaja arvestama sellega, et jalg võib viga saada. Seetõttu ei ole käesoleval juhul alust ametnikule ette heita ebapiisavat hoolsuskohustust ja seeläbi ei ole ka vangla süüline tegevus kinnitust leidnud.
2.Tekkinud olukord oleks olnud kaebaja jaoks välditav. Kui kaebaja oleks allunud ametniku eelnevale korraldusele minna elukambrisse ja ei oleks jäänud seisma ukse taha selliselt, et üks jalg oli lävepaku ja ukse vahele asetatud, et takistada ukse sulgemist, siis ei oleks kaebajale ka sellist tagajärge tekkinud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 kohaselt arvestatakse riigivastutuse kohaldamisel ka kannatanu enda käitumist ja tegevust kahju ärahoidmisel. Sündmuse asjaolusid arvestades on selge, et kaebajal oli mõistlikult võimalik vigastuste tekkimist vältida ja alludes ametniku korraldusele kambri ukse sulgemist mitte takistada. Kaebaja seda aga ei teinud, mistõttu puudub ka alus tema hüvitamisnõude rahuldamiseks.
3.Kaebuses halduskohtule viitab kaebaja ka psühholoogilise kahju tekkimisele. Sellisele asjaolule ei ole aga kaebaja kahju hüvitamise taotluses tuginenud ja sellise asjaolu osas on temal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kuivõrd kohus saab kaebust läbi vaadata üksnes ulatuses, milles kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, siis ei ole kaebuse täiendamine uute asjaoludega lubatav. Seetõttu palub vangla jätta kaebaja selgitused psühholoogilise kahju tekkimise kohta läbi vaatamata.
19.Kirjalikus menetluses esitas kaebaja täiendavad seisukohad. R. Maalinna 4. märtsi 2020. a ütlustes on palju valetamist ja katseid teha kaebajast süüdlast endale jalavigastuse tekitamisel. Vanglaametnik petab, et palus kaebajal jalg ära võtta, kuna ei saanud ust sulgeda. Seda fakti on kaebajal väga raske tõendada. Kui R. Maalinn nägi, et kaebaja jalg segab ukse sulgemist, siis ust sulgedes ta ju teadvustas endale, et ta tekitab kaebajale trauma ja valu. Ukse avamisel ja sulgemisel peab vangla töötaja kindlasti kontrollima, kus kinnipeetav täpselt asub. Seda tehakse selleks, et mitte saada traumat kinnipeetavalt ja muidugi selleks, et mitte tekitada traumat kinnipeetavale. Kui kaebaja trauma sai, siis hakkas ta valu tõttu karjuma ja lükkas ust kätega eemale. R. Maalinn vaatas poolavatud ukse pilusse ja lõi ukse kinni.
3-20-1048
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Kohtu menetluses on X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt 23. detsembril 2019 kaebaja vasaku jala vigastamisega. Kaebaja nõuab hüvitise väljamõistmist kahju eest, mis seisneb tema tervise kahjustamises.
21.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tervise kahjustamise osas on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
22.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et 23. detsembril 2019. a leidis aset intsident, kus kaebaja vasak jalg jäi hommikuse loenduse ajal kambriukse vahele ning ukse sulgemisega tekkis kaebajale tervisekahjustus (dtl 57, 129). Vaidluse all on, kas vastustaja on süüdi kaebajale tervisekahjustuse tekkimises, eelkõige, kas vastustaja sulges kaebaja kambri ukse õigesti. Vangla vastutus sellise tervisekahju eest tekiks juhul, kui leiaks tuvastamist, et kõnealune jalavigastus oli tingitud vangla õigusvastasest tegevusest. Vanglaametnike ja kaebaja väited on selles osas lahknevad.
23.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine.
24.Sündmuse toimumine on fikseeritud Tartu Vangla vanemvalvur R. Maalinna 23. detsembri 2019. a ettekandega (dtl 120). R. Maalinna ettekandest nähtub, et hommikusel loendusel kella 8:05 paiku, võttes kaebaja kambrist välja tablettide manustamiseks, oli kaebaja valvurite suhtes negatiivselt meelestatud, sest eelneva päeva jooksul nõuti temalt peale tableti manustamist ülahuule alla näitamist, sest oli tekkinud kahtlus, et kaebaja peidab sinna tablette (ülahuul oli ühelt poolt punnis). Kinnipeetav seda ei teinud. Hommikuse tableti manustamise ajal näitas kaebaja ülahuule alla. Kambri ees suhtles isik valvuritega kõrgendatud häälel, oli näost punane ja nõudis, et valvurid näitaks talle, kus see kirjas on, et ta peab ülahuule alla näitama. Kinnipeetav nõudis tungivalt meedikut ja takistas ukse sulgemist, mille käigus jäi tema vasak jalg ukse vahele. Hiljem, umbes 5-10 minuti pärast, andis kinnipeetav teada, et tema vasak labajalg on vigastatud. Kontrollimisel selgus, et isiku vasak labajalg on marraskil. Teavitati peavalvekeskust, kes andis info edasi meditsiiniosakonda. Sündmuse tunnistajad olid Tartu Vangla kolmanda üksuse valvurid Ahti Kobin ja Raiko Tasa.
3-20-1048
25.R. Maalinn selgitas 4. märtsi 2020. a e-kirjas (dtl 121) täiendavalt, et kaebaja hoidis jalga uksepiida ees, millega takistas ukse sulgumist. Vanemvalvur andis korraldused tegevus lõpetada, millele kaebaja lõpuks allus.
26.Seega e-kirjast ja ettekandest nähtuvalt pani kaebaja ise oma jala ukse vahele, millega takistas ukse sulgemist. Vastustaja selgitas, et kaebaja ei kurtnud koheselt, et tal oleks midagi häda. Viga saamisest andis ta hiljem teada.
27.Kaebajale tekkinud vigastused on dokumenteeritud meditsiinilisel ülevaatusel. Vanemõe Angela Ruubeli 9. märtsi 2020. a e-kirjast (dtl 122) nähtuvalt tuvastas valveõde kaebaja vasaku jala suure varba piirkonnas nahamarrastuse, valulikkuse, jala turset oluliselt ei olnud. Kaebajale osutati esmaabi, jalg puhastati, jalale asetati plaaster ja kaebajale anti kaasa topsiga Ice geeli ning soovitati külma peale panna. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest haigusjuhust nr A18660201 nähtub, et kaebaja sai kambriuksega 23. detsembril 2019 vastu vasakut labajalga, suure varba piirkonnas nahamarrastus ja valulikkus (dtl 153). 24. detsembri 2019. a anamneesis kirjas, et peavalvest info, et kaebajal jäi eelmisel hommikul jalg ukse vahele. Vasaku jala suure varba piirkonnas hematoom, turset ei täheldatud. Palp valulik, liigutamine valulik. Puhastatud, peale plaaster. Kaasa topsiga Ice geel, soovitatud külma, tahab küünarkarku, ei näe vajadust, ei saa. Tehtud jalast 2 fotot (dtl 155-156). Asja materjalidest nähtub ka, et 6. jaanuaril 2020 kaebajale jala trauma enam muret ei teinud (dtl 167). Seega nähtub ka eeltoodust, et kaebaja vigastas seoses uksega oma jalga. Meditsiiniosakonnas sai ta abi ja 2 nädalat hiljem jalg talle enam valu ei valmistanud.
28.Kohus tutvus vastustaja poolt esitatud 23. detsembri 2019. a videosalvestistega (salvestisi ei ole nende suure mahu tõttu digitoimikusse üles laetud, salvestised on vaid pabertoimiku lisa). Videokaamera salvestusega selle intsidendi osas, on tutvunud ka Tartu Vangla sisekontrolli osakond, et otsustada kriminaalmenetluse alustamisega seonduv. Tartu Vangla 14. veebruari 2020. a teates kriminaalmenetluse alustamata jätmisest on selgitatud, et videosalvestiselt nähtub, et R. Maalinn asub kambri nr 1075 ust sulgema ega vaata enne seda kambrisse sisse. Avastades, et kambri uks ei sulgu, vaatab ta kambrisse sisse, pea allapoole suunatud ning tõmbab ust rohkem lahti. Ukse vahelt hakkab sisse vaatama ka A. Kobin, kellel on pea allapoole suunatud ning kes vaatab ukse vahele maha. Hetkest, kui ametnikud hakkasid ust sulgema kuni ukse lõpliku sulgemiseni kulus aega ca 11 sekundit. (dtl 125). Puuduvad viited selle kohta, et R. Maalinn oleks teadlikult ja tahtlikult püüdnud kambri ust sulgeda, eesmärgiga tekitada kaebajale kehavigastusi. Kohus nõustub, et videosalvestise vaatlusest saab asuda seisukohale, et kaebaja asetas ise oma jala kambri ukse vahele, püüdes sellega takistada kambri ukse sulgemist. Kui kinnipeetava jalg oleks jäänud kogemata ukse vahele ning sellega oleks tekitatud talle valu, siis on eluliselt usutav, et kinnipeetav, tundes valu, tõmbab reflektoorselt jala ukse vahelt ära, mitte ei oota jala ukse vahelt ära võtmisega 10 sekundit. Salvestiselt on selgelt näha, et ametnik võimaldab kaebajal minna kambrisse ja vaatab enne ukse sulgemist kambrisse. Selle käigus oli ametnikul võimalik veenduda, et ust on võimalik sulgeda. Kui aga ametnik hakkas ust sulgema, siis ei osutunud see võimalikuks. Seega oli ukse vahele ilmunud takistus, mis ei võimaldanud ust sulgeda ja see kattub vanemvalvuri selgitustega, et kaebaja takistas kambriukse sulgemist. Ametnik tõmbas seejärel kambriust eemale, mis võimaldas kaebajal jala ukse vahelt ära võtta. Salvestiselt nähtub ka see, et peale kambriukse sulgemist vaatab R. Maalinn veel kambrisse ja miski tema käitumises ega kehakeeles ei viita sellele, et kaebaja karjuks valust kambris. Kohe kui R. Maalinn kambri juurest lahkub, hakkab valvur A. Kobin väljastama teisele kinnipeetavale ravimit. Ei valvur A. Kobina ega teise kinnipeetava kehakeel ega käitumine ei viita sellele, et kaebaja karjuks kambris valust. Eelmärgitu kinnitab R. Maalinna seletusi selle kohta, et kaebaja koheselt jalavigastusest teada ei andnud.
3-20-1048
29.Asjaolu, et jala ukse vahele jätmisega võivad kinnipeetavale kaasneda kergemad vigastused, on paratamatu, eriti olukorras, kus jäetakse jalg spetsiaalselt ukse vahele ning takistatakse ukse sulgumist. Tekkinud olukord oleks olnud kaebaja jaoks olnud välditav, kui ta oleks eelnevalt allunud vanglaametnike poolt antud korraldusele minna temale määratud kambrisse ning mitte jäänud ukse taha seisma selliselt, et üks jalg oli lävepaku ja ukse vahele asetatud, takistamaks ukse sulgemist.
30.Nii ettekandest, e-kirjast kui videosalvestistelt nähtub, et kaebaja jala ukse taha jäämist ja viga saamist ei põhjustanud ametniku hooletu käitumine, vaid kaebaja enese tegevus. Pannes oma jala ukse vahele, et takistada ukse sulgemist, pidi kaebaja arvestama sellega, et tema jalg võib saada viga.
31.Kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik, sest täidetud ei ole kahju hüvitamise eelduse esmane tingimus, et esineb haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu või tegevusetus avalikõiguslikus suhtes. Eeltoodut arvestades ei ole halduskohtul vajadust teiste kahju hüvitamise eelduste täidetust analüüsida. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
32.Kaebus oli riigilõivuvaba ning muude menetluskulude kandmist pole menetlusosalised tõendanud. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
33.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.