XXi kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.10.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.03.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib 21.07.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-1 alusel Foodstudio Tallinn OÜ (alates 16.10.2020 Kosisstor OÜ, edaspidi Foodstudio Tallinn OÜ) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodide märts-juuni 2020 osas. Korralduses andis MTA Foodstudio OÜ-le tähtaja, et esitada dokumente ja vastata korralduses esitatud küsimustele.
Foodstudio Tallinn OÜ menetluse käigus esitas XX maksukohustuslase volitatud esindajana MTA-le 26.08.2020 Foodstudio Tallinn OÜ pangakonto väljavõtte Coop Pangas perioodiga 01.03.2020-30.06.2020 ning 09.09.2020 ostu- ja müügiarvete nimekirjad perioodiga 01.03.202030.06.2020.
3.MTA tegi 21.10.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-3, millega kohustas XXit kui kolmandat isikut andma maksustamisperioodide märts-juuni 2020 kohta suulisi seletusi Foodstudio Tallinn OÜ toimunud majandustehingute kohta ja esitama korralduses loetletud Foodstudio Tallinn OÜ originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks paluti tulla 29.10.2020 kell 11.00 maksuaudiitori juurde MTA-sse.
4.XX esitas korralduse peale 27.10.2020 vaide.
5.MTA tegi 02.11.2020 vaideotsuse nr 6-1/4740-2, millega jättis XXi vaide rahuldamata. 1(7)
6.XX esitas 01.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.10.2020 korralduse nr 12.23/053124-3 tühistamiseks.
7.Kohus võttis kaebuse 09.12.2020 määrusega menetlusse ja määras asja läbivaatamiseks lihtmenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja leiab, et maksuhaldur on ennatlikult pöördunud kolmanda isiku poole, jättes kasutamata kõik seadusega lubatud meetmed teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslaselt. Kaebaja selgitab, et ei vaidlusta maksuhalduri õigusi kolmanda isiku poole pöörduda, kuid vaidlustab seda, kuidas maksuhaldur on seda teinud ja oma kaalutlusõigust rakendanud.
9.Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur on jätnud arvestamata maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-s 2 toodud piirangu sisuliselt ning kolmanda isiku poole pöördumine on alusetu. MKS § 61 lg 2 eesmärgiks on kaitsta kolmandaid isikuid ebaproportsionaalse tülitamise eest. Maksumenetluses tähendust omavad asjaolud tuleb välja selgitada eelkõige maksukohustuslase enda kaasabil. Kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud juhul, kui maksukohustuslaselt pole mingil põhjusel teabe saamine võimalik. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjus peab olema teabe nõudmise korralduses märgitud, et kolmandale isikule oleks selge tema poole pöördumise vajadus.
10.Kaebaja leiab, et korralduses toodud viide, et Foodstudio Tallinn OÜ on maksuhaldurile läbi oma volitatud esindaja midagi esitanud, kuid muus osas äriühing on jätnud korralduse täitmata, ei õigusta veel kolmanda isiku poole pöördumist. MKS-s on ette nähtud rida meetmeid, mida saab rakendada maksukohustuslase suhtes, mõjutades äriühingut kohustusi täitma. Olgu selleks siis sunniraha rakendamise õigus või ka väärteomenetluse algatamine, kus saab väärteomenetleja poolt kohaldada ka sundtoomist. Kaebaja leiab, et müügi- ja ostuarvete nimekiri ja arvelduskonto väljavõte loovad vajaliku baasi dokumentidest, mis on vajalikud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks. Korralduses kajastatu ei selgita kolmandale isikule tema poole pöördumise põhjuseid kohtupraktikas kirjeldatud viisil – ei ole tõendatud näiteks see, et maksukohustuslaselt ei ole teabe saamine võimalik.
11.Kaebaja rõhutab, et korraldusest ei nähtu, et samade tehingute kohta oleks teavet küsitud maksukohustuslaselt. Korralduses on maksuhaldur toonud välja, millised dokumendid on ta saanud, kuid sellest ei nähtu, et kaebajalt küsitud dokumente oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Kaebajal puudub korraldusest tulenevalt veendumus, et kolmandat isikut on tülitatud põhjendatult.
12.Maksuhaldur viitab korralduses, et kuna kaebajal oli kontrolliperioodil Foodstudio Tallinn OÜ esindusõigus, siis kohustab maksuhaldur vaide esitajat andma suulisi selgitusi ja esitama dokumente. Kaebaja rõhutab, et äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus, kelle käes on ka raamatupidamise dokumendid. Kaebaja ei ole kunagi kuulunud Foodstudio Tallinn OÜ juhatusse ning temal ei olnud raamatupidamise korraldamise kohustust. Samuti ei ole tema valduses äriühingu raamatupidamise dokumente. Tegutsedes volitatud esindajana esitas ta maksuhaldurile dokumente, mis on temale üle andnud juhatuse liige. Kaebaja rõhutab, et maksuhaldur ei ole korralduses motiveerinud, miks eeldab maksuhaldur, et volitatud esindaja omab maksumenetluses tähendust omavat teavet ja dokumente ning miks on maksuhaldur seisukohal, et seda teavet ei oma juhatuse liige.
13.Kaebaja rõhutab, et vastustaja ei pidanud korralduses andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid oleks piisanud, kui korralduses oleks selgitatud, et samu dokumente ja teavet on küsitud maksukohustuslaselt ning miks võiks kolmas isik omada maksuhaldurit huvitavat teavet. Sellise teabe esitamine ei sisalda maksusaladust ega ole ka vastustajale ebamõistlikult 2(7)
koormav. Küll aga muudab sellise selgituse puudumine kontrollimatuks MKS § 61 lg 2 kriteeriumi täitmise. Vaideotsuses toodud oletused, et kaebajale on teada küsimused, mida maksuhaldur on maksukohustuslase käest küsinud on oletuslik ja tõendamata. Kaebaja viitab, et mitte asjata ei ole MKS § 61 lg 2 ja Riigikohtu juhiste alusel kujunenud välja reeglid, mida peab kolmandale isikutele kohustuste asetamisel arvestama. Kaebaja rõhutab, et maksuhaldur ei saa lähtuda eeldusest, et ta „nagunii juba teab“, vaid peab seadusest ja Riigikohtu praktikast tulenevaid reegleid täitma.
14.Kaebaja on seisukohal, et korralduse p-s 2 esitatud nõue esitada dokumente on osaliselt alusetu ja ebaproportsionaalne. Maksuhaldur ei ole korralduses põhistanud, millistele faktidele tuginedes ta eeldab dokumentide valduse olemasolu kaebajal ning välistab seda juhatuse liikmel. Kaebaja valduses ei ole Foodstudio Tallinn OÜ raamatupidamise dokumente, kuna raamatupidamise korraldamise, s.h raamatupidamisdokumentide säilitamise, kohustus on juhatusel, mitte aga volitatud esindajal. Korralduse p-s 2.3 kohustab maksuhaldur esitama kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted, muuhulgas ka väljaspool kontrolliperioodi, seda juhul kui tasumine/laekumine toimub väljaspool kontrolliperioodi. Kaebaja viitab, et korralduses ei ole põhjendatud nõudeid, mis on esitatud perioodide kohta, mis jäävad väljaspoole kontrolliperioodi. Juhul, kui maksuhaldur esitab nõude, mis eeldab dokumentide esitamist ka muu perioodi kohta, kui kontrolliperiood, siis kaotab kontrolliperioodi piiritlemine korralduses oma mõtte, milleks on selge arusaama loomine sellest mida kontrollitakse ja mis perioodi kohta kontrollitakse. Sama kaebaja seisukoht kehtib ka korralduses p-s 2.4 toodud kassadokumentide nõude kohta. Eelkirjeldatud nõuded on kaebaja hinnangul õigusvastased, kuna küsitakse teavet, mis ulatub kontrolliperioodist väljapoole. Korralduse p-s 2 toodud dokumentide nimekirjas esitatud nõuded ei ole osaliselt seotud kontrolliobjektiga, milleks on käibemaksu kontroll. Ebaselgeks jääb p-s 2.5 esitatud nõue esitada pearaamatu kõikide kontode detailne väljavõte, samuti p 2.7, mis kohustab esitama kõik lepingud.
15.Korralduses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks kolmandat isikut koormatakse ilmumise kohustusega. Selle otsustuse kujunemise käik peab selguma korraldusest ehk korralduses peab olema toodud kaalutluskäik ja põhjendused, miks otsustas maksuhaldur kolmandat isikut koormata ilmumiskohustusega. Riigikohtu 30.03.2011 otsusest nr 3-3-1-98-10 (p-d 14-16) tuleneb samuti, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab, eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral, üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Vaidlusalune korraldus ei sisalda isegi neid üldisi põhjendusi, olles seetõttu õigusvastane. Kaebaja on seisukohal, et kolmandalt isikult saab teavet nõuda ka temale kirjalikud küsimused esitades ning praegusel koroona-ajal ei ole ilmumine maksuhalduri ametiruumidesse mõistlik ja vajalik. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
17.Asja materjalidest nähtub, et Foodstudio Tallinn OÜ juhatuse liige I. K. on 05.06.2020 volikirjaga andnud ettevõtte esindusõiguse üle kaebuse esitajale alates 05.06.2020 kuni 05.06.2021. Volikirja alusel on XX maksuhalduri 21.07.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-1 osaliselt täitnud, kuid osaliselt jäi korraldus täitmata. Kuna kaebuse esitajalt nõutakse teavet ja dokumente seoses Foodstudio Tallinn OÜ majandustehingutega kontrolliperioodil, siis ilmselgelt on nõutud teave ja dokumendid vajalikud Foodstudio Tallinn OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.
18.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-14-51183 punkti 11 kohaselt ei pea maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Maksuhalduril on maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi ja allika määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi otsustamisel. Sealjuures peab vastustaja vajalikuks märkida, et vastavalt Riigikohtu praktikale 3(7)
ei pea maksuhaldur ega kohtud põhjendama, kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.
19.Vastustaja hinnangul ei kuulu kaebus rahuldamisele ka kaebuse esitaja väite alusel, et teda on põhjendamatult kohustatud ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele on selline kohustus õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel. Kuigi selle sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik, ei saa korraldust selles osas kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest.
20.Maksuhaldur teostab kontrolli Foodstudio Tallinn OÜ suhtes ning enne kaebaja poole pöördumist on maksuhaldur küsinud andmeid kontrollitavalt endalt ning see asjaolu on kaebajale vaieldamatult teada. Korraldus, millega maksuhaldur kaebajalt teavet nõudis, vastab igati MKS § 62 lg-s 4 sätestatud nõuetele ning on piisavalt motiveeritud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole täitnud talle antud korraldust. Vastustaja lisab, et korralduse mittetäitmine ja selle korduv vaidlustamine on kaebaja taktika menetluse venitamiseks, mille varjus on käivitatud ettevõtte likvideerimine. Kaebuses väljendatud arvamus, kuidas maksuhaldur peaks kaebaja hinnangul maksumenetlust läbi viima, ei ühti MKS § 10 lg-s 2 sätestatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadusega.
21.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on kooskõlas asjakohase kohtupraktikaga ning õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub objektiivne alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Kaebaja vaidlustab MTA 21.10.2020 korraldust nr 12.2-3/053124-3. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat kui kolmandat isikut andma MTA-le suulisi seletusi ja esitama dokumente. Kaebaja leiab, et korraldus on õigusvastane, sest kaebaja poole pöördumist ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, dokumentide nõudmine on ebaproportsionaalne ja suuliste selgituste andmiseks MTA-sse pöördumise nõue on põhjendamata.
24.Vaidlus puudub selles, et MTA kontrollib 21.07.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-1 alusel Foodstudio Tallinn OÜ (alates 16.10.2020 Kosisstor OÜ, edaspidi Foodstudio Tallinn OÜ) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodide märts-juuni 2020 osas. MTA 21.07.2020 korralduses on selle kuupäevaks märgitud 13.07.2020, kuid kohus lähtub allkirjastamise kuupäevast, mis on 21.07.2020. MTA kohustas 21.07.2020 korralduses Foodstudio Tallinn OÜ-d vastama kirjalikult esitatud küsimustele ja esitama dokumente. Kaebaja esitas Foodstudio Tallinn OÜ volitatud esindajana MTA le 26.08.2020 Foodstudio Tallinn OÜ pangakonto väljavõtte Coop Pangas perioodiga 01.03.2020-30.06.2020 ning 09.09.2020 ostu- ja müügiarvete nimekirjad perioodiga 01.03.2020-30.06.2020. MTA tegi 21.10.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-3, milles kohustas kaebajat kui kolmandat isikut ilmuma suulise teabe andmiseks MTA-sse ja esitama dokumente. MTA 21.07.2020 korralduse tegemise ajal oli Foodstudio Tallinn OÜ esindusõigus juhatuse liikme I. K. 05.06.2020 volikirjaga antud kaebajale ja volitus kehtis kuni 05.06.2021 (MTA 29.12.2020 vastus kaebusele, lisa 3). Pooled ei vaidle selle üle, et 16.10.2020 vahetus Foodstudio Tallinn OÜ juhatuse liige ning kaebajale antud volitus lõppes.
25.Kohus märgib esmalt, et kolmandalt isikult teabe saamise vajadus on ära langenud tulenevalt asjaolust, et äriregistri andmetel kustutati maksukohustuslane Kosisstor OÜ (endise nimega Foodstudio Tallinn OÜ) 14.01.2021 registrist. Äriregistrist nähtub, et Harju Maakohtu 07.12.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-15306 lõpetati Kosisstor OÜ pankrotiavalduse menetlus 4(7)
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja Kosisstor OÜ kustutati äriregistrist ajutise pankrotihalduri likvideerija ülesannetes 05.01.2021 avalduse alusel. Kuna maksukohustuslase õigusvõime on registrist kustutamise tagajärjel lõppenud, ei ole MTA-l enam põhjendatud maksumenetlust jätkata, millest tulenevalt ei ole põhjendatud ka teabe nõudmine kaebajalt. Samas ei takista see kaebuse lahendamist, sest kohtul tuleb hinnata vaidlustatud MTA 21.10.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-3 õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Seega põhjendab kohus järgnevalt, miks kaebajale tehtud MTA korraldus oli selle tegemise aja seisuga õiguspärane.
26.Korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud muuhulgas MKS § 46, § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 ja lg 3.
27.MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 2 täpsustab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 punktis 6 sätestatud juhul.
28.MKS § 61 lg 3 kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule.
29.MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.
30.MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 ls 1 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud.
31.Kohus leiab, et vaidlustatud MTA korraldus vastab vaatamata kaebaja vastuväidetele MKS § 61 nõuetele.
32.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-14-51183 punkti 11 kohaselt ei pea maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. See võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Riigikohtu praktikas on leitud, et sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega (Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Seos võib olla äratuntav ka nõutava teabe iseloomust. Riigikohtu praktikas on sellise olukorra näitena toodud teabe nõudmine kontrollitava maksukohustuslasega tehtud tehingute kohta (Riigikohtu 26.09.2018 otsus asjas nr 3-16-2324, p 11). Maksuhalduril puudub siiski kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).
5(7)
33.MTA on selgitanud, millise maksuasjaga seoses kaebaja poole pöördutakse ja miks kaebajal arvatakse olevat maksumenetluses tähtsust omavat teavet. Kaebajalt nõuti teavet, sest talle oli maksumenetluses kontrollitaval perioodil antud maksukohustuslase esindusõigus. Kohus leiab, et kaebajalt nõutud teabe ja maksumenetluse üldine seos on ilmselge, sest kui isikul oli kontrollitava perioodi sees õigus maksukohustuslast esindada, võib eeldada, et tal on infot maksukohustuslase majandustehingute kohta. Seega puudub alus arvata, et kaebajalt nõuti teavet meelevaldselt.
34.MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Lisaks sätestab MKS § 59 lg 1 teine lause, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Maksuhalduril puudub kohustus rakendada maksukohustuslase suhtes korduvalt sunniraha või algatada väärteomenetlus, kui maksuhaldur leiab, et tõhusam oleks kohe kolmandate isikute poole pöörduda. Kui vastustaja oli kinni pidanud MKS § 61 lg 2 nõudest pöörduda eelnevalt maksukohustuslase poole, võis vastustaja järgnevalt nõuda teavet kõigilt kolmandatelt isikutelt, kelle puhul maksuhaldur seda vajalikuks pidas, sealhulgas kaebajalt.
35.Riigikohtu halduskolleegium leidis 30.03.2011 kohtuotsuse nr 3-3-1-98-10 punktis 19, et piiranguga "enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole" peetakse silmas seda, et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Piirangu sisuks olevat nõuet ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Seega ei pidanud MTA 21.10.2020 korraldusest nähtuma, et maksukohustuslaselt oleks eelnevalt küsitud täpselt samu dokumente. Üksnes asjaolu, et MTA ei ole kolmandale isikule tehtud korralduses eraldi selgitanud, milliseid dokumente maksukohustuslaselt eelnevalt küsiti, ei muuda seda õigusvastaseks. Kaebaja kinnitas 11.08.2020 e-kirjas maksukohustuslasele adresseeritud MTA 21.07.2020 korralduse nr 12.2-3/053124-1 kättesaamist (vastustaja 29.12.2020 vastse lisa 2). Kaebaja täitis nimetatud korralduse maksukohustuslase esindajana osaliselt. Seega kaebaja teadis, millise teabe saamiseks MTA varasemalt maksukohustuslase poole pöördunud oli. Sellises olukorras puudus vajadus selgitada kaebajale tehtud korralduses üksikasjalikult, milliseid dokumente maksukohustuslaselt nõuti ja milliseid küsimusi esitati. Puudulikku põhjendamist saaks vastustajale ette heita üksnes juhul, kui kaebajal ei oleks olnud infot maksukohustuslasele tehtud 21.07.2020 korralduse kohta.
36.Samas juhib kohus tähelepanu sellele, et kui võrrelda maksukohustuslasele tehtud 21.07.2020 korraldust (vastustaja 29.12.2020 vastuse lisa 1) ja vaidlusalust kaebajale tehtud 21.10.2020 korraldust (kaebuse lisa 1), on näha, et kaebajalt küsiti täpselt samu dokumente nagu maksukohustuslaselt. Kaebaja puhul on üksnes eraldi märgitud, et juhul, kui tema valduses ei ole Foodstudio Tallinn OÜ dokumente, siis tuleb teavitada kirjalikult, kellele, millal ja millised dokumendid on üle antud ja esitada vastavad tõendid (korralduse p 2.9). Seega oli vastustaja arvestanud võimalusega, et kaebaja valduses ei ole nõutud dokumente. MTA on 02.11.2020 vaideotsuses märkinud, et kui kaebaja valduses maksuhalduri poolt nõutud dokumente pole, siis oleks vaide esitaja saanud ka ilma vaiet esitamata täita korralduse punkti 2.9, teavitades maksuhaldurile kirjalikult, kellele, millal ja millised dokumendid on üle antud (kaebuse lisa 2).
37.Kaebaja on viidanud, et vaidlustatud korralduse p-s 2.3 kohustab maksuhaldur esitama kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted, muuhulgas ka väljaspool kontrolliperioodi, seda juhul kui tasumine/laekumine toimub väljaspool kontrolliperioodi. Kaebaja väidab, et korralduses ei ole põhjendatud nõudeid, mis on esitatud perioodide kohta, mis jäävad väljaspoole kontrolliperioodi. Kohus selgitab, et kaebajalt nõutav teave peab seonduma maksukohustuslase suhtes toimuva maksumenetlusega, mis toimub kindla perioodi osas, kuid kõik nõutavad dokumendid ei pea kuupäevaliselt jääma kontrolliperioodi ajalistesse piiridesse, kui need tõendavad kontrolliperioodiga seotud asjaolusid. MTA 21.10.2020 korralduse punktis 2.3 on selgitatud, et 6(7)
juhul, kui kontrollitava perioodi arvete eest toimub tasumine/laekumine väljaspool kontrollitavat perioodi, siis tuleb pangakontode väljavõtted esitada ka selle perioodi kohta. Kui kontrolliperioodi sisse jääva arve eest toimub tasumine või laekumine väljaspool kontrolliperioodi, peab see asjaolu olema maksuhalduri jaoks mõistlikult kontrollitav. Seega peab kohus võimalikuks nõuda teavet selliselt nagu MTA on seda 21.10.2020 korralduse punktis 2.3 teinud. Sama seisukoht kehtib ka korralduse punkti 2.4 kohta.
38.Kui kaebajale jäid korralduse punktid 2.5 ja 2.7 ebaselgeks, oli tal võimalus küsida MTA-lt täiendavaid selgitusi. Kaebaja seda ei teinud, mistõttu jääb mulje, et tegemist on otsitud põhjusega korralduse vaidlustamiseks.
39.MKS § 61 lg 1 viimase lause kohaselt võib maksuhaldur vajaduse korral kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Vastustaja ei ole 21.10.2020 korralduses selgitanud, miks peeti vajalikuks nõuda kaebajalt just suulisi seletusi, samas kui maksukohustuslase puhul peeti võimalikuks ka kirjalikult küsimustele vastamist. Kohus leiab, et vastustaja on probleemi kõrvaldanud vaidemenetluses, sest MTA 02.11.2020 vaideotsuses on selgitatud, miks suuliste seletuste andmine on teabe kogumiseks tõhusam kui kirjalik suhtlus (vaideotsuse p 15). Kohus nõustub selgitustega ega korda neid. Ei saa jätta tähelepanuta, et kaebaja oli varasemalt maksukohustuslase volitatud esindaja ja seeläbi maksumenetluse eelneva käiguga kursis, mistõttu ei ole teatud puudujäägid temale kui kolmandale isikule tehtud korralduse põhjendustes sellised vead, mis tooks kaasa korralduse õigusvastasuse. Lisaks võib mõistlikult eeldada, et kui kaebaja ei vastanud maksuhalduri volitatud esindajana 21.07.2020 korralduses esitatud kirjalikele küsimustele, oli maksuhalduril põhjendatud eelistada kaebaja kui kolmanda isiku poole pöördudes juba rangemat teabe nõudmise viisi ehk maksuhalduri ametiruumidesse kutsumist.
40.Kohus leiab, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik Eestis ei ole asjaolu, mis peaks isikute MTA ametiruumidesse kutsumise kindlasti välistama. Eriolukord kehtis Eestis 12.03.2020-17.05.2020. Seega oli eriolukord vaidlusaluse MTA korralduse andmise ajaks läbi. Viirusega nakatumise vältimiseks saab kasutada desinfitseerimisvahendeid, kanda maski ja hoida distantsi. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et MTA ametiruumides ei olnud 2020. aasta oktoobri seisuga koroonaviiruse leviku tõkestamiseks mõeldud vahendeid. Korralduses on selgitatud ka võimalust taotleda tähtaja pikendamist, kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi. Kui kaebaja eesmärk oli kaitsta oma tervist, oli tal võimalik paluda korralduse täitmise tähtaega edasi lükata või uurida täiendavalt, milliseid viiruse leviku tõkestamise meetmeid MTA ametiruumides kasutatakse.
41.Kaebaja ei ole väitnud, et tal on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
42.Kuigi kohus ei määranud kaebajale tähtaega MTA vastusele vastamiseks, esitas kaebaja 14.01.2021 täiendava seisukoha. Kohus on sellega tutvunud ja leiab, et ka täiendavas seisukohas toodud põhjendused ei anna alust arvata, et MTA 21.10.2020 korraldus on õigusvastane.
43.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 21.10.2020 korraldus nr 12.2-3/053124-3 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebus jääb seega rahuldamata.
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.