Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1683
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.06.2019 otsuse ja Tallinna Linnavalitsuse 14.08.2019 korralduse nr 1031-k tühistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Ehrenbusch
linn,
esindaja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Veronika
Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.03.2021, välja arvatud lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-19-1683 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-1683 Kaebajat karistati väärteo korras pärast seda, kui vastustaja oli alusetult keeldunud teenindajakaardi andmisest. Kui vastustaja poleks teenindajakaardi andmisest keeldunud, poleks kaebajat väärteo korras karistatud. Kaebajat ei ole karistatud keelumärgi alt läbisõitmise, kiiruse ületamise, turvavööde või gabariiditulede puudumise eest. Enne taotluse esitamist polnud kaebajal ühtegi trahvi, mis tõendab, et ta on end parandanud. Kaebaja lõpetas seaduse rikkumise ka trahvi maksmata. Teenindajakaardi andmine motiveeriks kaebajat olema veelgi seaduskuulekam. Seoses vastustaja õigusvastase tegevusega tuleb kaebajale hüvitada saamata jäänud tulu 72000 eurot (6000 eurot/kuu) ja mittevaraline kahju 5000 eurot inimväärikuse alandamise eest.
Tallinna linn palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kaebaja ei vasta määruse nr 11 § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele: tal puudub mis tahes kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ning tema maine ei ole hea. Kaebajat on karistatud ÜTS § 941 alusel (mootoriga jalgratta kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumine) kolmel korral. Iseenesest on mopeedi juhtimisõigus isikul, kes on sündinud enne 01.01.1993. Samas ei anna see õigust juhtida kolmerattalist motoriseeritud jalgratast, sest sellise jalgratta juhtimiseks peab olema mis tahes kehtiv juhtimisõigus. Juhiloa nõue ei ole diskrimineeriv, sest tasulisel sõitjateveol osalev ja klientide turvalisuse eest vastutav juht peab tundma liiklust ja olema selles kogenud. Mopeediga pole lubatud tasulist sõitjatevedu korraldada. LS § 94 lg 2 järgne juhtimisõigus ei tähenda, et isik oskab mopeediga sõita ja tunneb liiklusseadust. Sõitjateveoks kasutatav kolmerattaline motoriseeritud jalgratas on liikluses suurema ohu allikas, sest sellega sõidutatakse tasu eest kolmandaid isikuid.
I
3-19-1683 (HKMS § 158 lg 2), ei ole esitatud tõenditel asja lahendamisel tähtsust, mistõttu tuleb need kaebajale tagastada. II
4(6)
3-19-1683 LS § 96 lg 2 järgi tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete või LS § 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ja isikul võib olla ainult üks juhiluba või seda asendav dokument (LS § 96 lg 1). Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument peab olema juhil kaasas (LS § 88 lg 1), kuid Eesti piires piisab isikut tõendavast dokumendist (LS § 88 lg 2). Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 5 lg 1 järgi kantakse juhilubade ning muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasi: p 8 järgi juhtimisõiguse andmise ja juhtimisõiguse kehtivuse kuupäev kategooriate lõikes; p 9 järgi juhiloa tüüp ning muud juhiloa andmed; p 11 järgi andmed juhiloa oleku kohta; p 12 järgi andmed juhtimisõiguse kohta, sh vastava otsuse teinud ametiasutuse nimi, ja juhtimisõiguse oleku andmed, sh otsuse number ja kuupäev; p 13 järgi andmed juhtimisõigusega isiku kohta.
3-19-1683 teenindajakaardi andmisest määruse nr 11 § 4 lg 7 p 1 alusel. Kuna vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus, ei ole täidetud kahju hüvitamise esimene eeldus. Halduskohus jättis seega õigesti hüvitamiskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.