CryptoFactory OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 21.09.2020 tegevuslubade muutmisest keeldumise ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsuse nr 3.4-9/2000-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – CryptoFactory OÜ, volitatud esindaja Mihhail Šerle Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (endine Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo), volitatud esindaja Mihkel Ruubas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lugeda Politsei- ja Piirivalveameti asemel asjas uueks vastustajaks Rahapesu Andmebüroo.
2.Jätta CryptoFactory OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.02.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo CryptoFactory OÜ-le (registrikood 14593185) 30.10.2018
(edaspidi RAB)1 väljastas tegevusloa nr FRK000407
Alates 01.01.2021 Rahapesu Andmebüroo. RahaPTS § 981 lg-st 1 tulenevalt on alates 01.01.2021 Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo õigusjärglane Rahapesu Andmebüroo. RahaPTS § 981 lg 7 kohaselt on enne 2021. aasta 1. jaanuari PPA RAB-i haldusakti või toimingu peale halduskohtusse esitatud kaebuse puhul alates 2021. aasta 1. jaanuarist PPA RAB-i asemel menetlusosaline Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks ja tegevusloa nr FVR000492 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks.
2.CryptoFactory OÜ esitas 30.06.2020 tegevusloa muutmise taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks (alaliikidel virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenus, virtuaalvääringu rahakotiteenus ja virtuaalvääringu virtuaalvääringu vastu vahetamise teenus). RAB esitas 16.07.2020 CryptoFactory OÜ-le teate taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna taotluses ei sisaldunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 70 lg-s 4 sätestatud teavet. Kaebaja kõrvaldas puudused ning 06.08.2020 esitas RAB täiendava teate puuduste kohta, kuna taotluses ei olnud võimalik tuvastada kaebaja vastavust RahaPTS § 72 lg 1 punktides 4 ja 6 sätestatule. Kaebaja kõrvaldas RahaPTS § 72 lg 1 punkti 6 mittevastavuse, kuid RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 osas täiendavaid dokumente ei esitanud ehk jättis tõendamata kaebaja välismaalasest juhatuse liikme asumise Eestis. RAB esitas 14.09.2020 puuduste teate ka seoses sellega, et taotlus ei sisaldanud RahaPTS § 70 lg 3 punktis 10 sätestatud teavet. Kaebaja esitas puuduse kõrvaldamiseks 15.09.2020 RAB-ile juhatuse liikmete vastutusvaldkondi kirjeldava dokumendi.
3.RAB keeldus 21.09.2020 otsusega nr 3.4-9/2000-1 (edaspidi RAB otsus) CryptoFactory OÜ 30.06.2020 esitatud tegevusloa muutmise taotluse rahuldamisest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 25 lg 1 punkti 2, RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 ja § 1182 lg 2 alusel ning tunnistas tegevusload nr FRK000407 ja FVR000492 RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kehtetuks, kuna ettevõte ei viinud oma tegevust hiljemalt 01.07.2020 vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoludega ning ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4. CryptoFactory OÜ selgituste ja 15.09.2020 esitatud dokumendi põhjal asus RAB seisukohale, et ettevõtte võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, kuivõrd ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab välismaal asuv juhatuse liige Or Bar (Barg). RAB-il on esitatud andmete ja informatsiooni põhjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et Romanas Kalinauskase juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks määramine on näilik vorminõuete täitmine.
4.CryptoFactory OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 21.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB otsuse tühistamiseks ja RAB-i kohustamiseks tegevusloa muutmise taotluse menetlust jätkama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Kaebaja ei nõustu RAB-i tõlgendusega mõiste „juhatuse asukoht“ sisustamisel. Kaevatava otsuse punkti 3.8 kohaselt on RAB asunud seisukohale, et mõiste „juhatuse asukoht“ sisustamisel tuleb lähtuda juhatuse liikmete füüsilisest asukohast ning residentsusest, ehk juhatuse asukoha Eestis määramiseks tuleb tuvastada, et kõik juhatuse liikmed peavad faktiliselt asuma Eestis. Kaebaja on seisukohal, et ei ole õigustatud lähtuda kollegiaalse juhtorgani asukoha määratlemisel iga konkreetse juhatuse liikme asukohast. Kollegiaalse juhatuse asukohana tuleks lugeda kohta, kus kollegiaalne juhatus üldises tähenduses teostab ühingu igapäevast juhtimist ning kus sellise juhatusega võib kontakteeruda, olenemata iga üksiku juhatuse liikme asukohast. Juhatuse asukoha määramine selle liikmete asukoha järgi võib oluliselt piirata ettevõtlusvabadust. Ettevõtte juhatajad võivad elada erinevates riikides ning iseenesest ühe juhatuse liikme asumine teises riigis ei saa mõjutada ettevõtte juhatuse asukohta. Juriidilise isiku asukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 29 lg 1 kohaselt tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-12, punkt 10). Seega, juhatuse asukoha määramisel tuleb lähtuda vähemalt ettevõtte asukohast. TsÜS § 29 lg 11 kohaselt, ettevõttele on antud õigus määrata enda asukohta põhikirjaga või muu asutamisdokumendiga. RahaPTS ei näe 2 (11)
ette piiranguid tegevusloaga ettevõtte juhatuse liikmete asukohale ning vastavas seletuskirjas samuti puudub viide sellele, et seadusandja soov oleks asetada ettevõtteid olukorda, kus kõik ettevõtte juhatuse liikmed peaksid asuma Eestis. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ka üldise praktikaga finantsvaldkonnas.
5.2.RAB ei ole kaebajat teavitanud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg 2 kohaselt, et juhatuse liikme Or Bar (Barg) Eestis asumise tõendamata jätmisel tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks. Taotluse läbivaatamine olukorras, kus kaebajale ei anta võimalust kõrvaldada taotluses esinenud puudusi ning ei anta piisavaid selgitusi puuduste kohta, võib oluliselt rikkuda tema ettevõtlusvabadust ning käesolevas asjas rikub RAB-i otsus kaebaja õigusi. RAB on põhjendamatult asunud seisukohale, et juhatuse liige Or Bar (Barg) ei saa juhtida ettevõtet Eestis, kuna ei asu siin pidevalt ning tema suhtes ei ole täidetud RAB-i poolt avaldatud kontrollasjaolud. HMS §-st 6 tuleneva uurimispõhimõtte rakendamata jätmine selles olukorras on viinud ebaõige kaalutlusõiguse teostamiseni ning ebaseadusliku haldusakti tegemiseni.
5.3.Kaebaja äritegevusega seotud tegevused toimuvad tema märgitud tegevuskohas. Samas tegevuskohas toimub ka ettevõtte juhtimine, mh igapäevaste juhtimisotsuste vastuvõtmine. Hetkel teostab juhatuse liige Or Bar (Barg) igapäevast juhtimist COVID-i tõttu kaudselt, videoside vahendusel. Or Bar (Barg) Eestisse saabumine isiklikult ei ole välistatud tulevikus, kui olukord pareneb. Kuigi RAB küsis vastutusvaldkondi kirjeldava dokumendi, siis ei ole RAB uurinud, mismoodi iga juhatuse liige teostab oma kohustusi ning asus seisukohale, et juhatuse liikme mitteasumine Eestis ei võimalda tal Eestis ettevõtet juhtida. Arvestades IT-lahendusi, piirab selline lähenemine oluliselt ettevõtlusvabadust ning ei ole mõistlik. Suurem osa ettevõttega seotud tegevusi teostatakse digikeskkonnas ning käesoleval juhul juhatuse liige võib kaudselt teostada oma kohustusi, säilitades samal ajal ettevõtte tegevuskoha Eestis, kuna Eestis on pidevalt teine juhatuse liige ning muu võtmepersonal (k.a RAB kontaktisik) ja ettevõttel on üüritud äriruum kõigi vajalike IT-lahendustega. RAB ei ole piisavalt uurinud, kus asub ettevõtte juhatuse asukoht ja tegevuskoht ning asus põhjendamatult seisukohale, et need ei asu Eestis.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebaja on kaebuse punktides 7 ja 8 märkinud, et ta ei nõustu RAB seisukohaga mõiste „juhatuse asukoht“ sisustamisest, sest kaebaja hinnangul ei pea juhatuse Eestis asumiseks kõik juhatuse liikmed Eestis asuma. RAB ei ole mitte ühelgi juhul esitanud seisukohta, et juhatuse Eestis asumiseks peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujate kõik juhatuse liikmed asuma Eestis. RAB hindab ettevõtte juhatuse asukohta kogumis, see tähendab eesmärk on tuvastada, kas ettevõtet juhitakse ja esindatakse Eestist juhatuse mõiste (äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1) kohaselt. Juhatuse asukoha tuvastamiseks tuleb seega analüüsida, kas ettevõtet juhitakse ja esindatakse Eestist, kui ettevõtte peamist esindus- ja juhtimisfunktsiooni kannab välismaal asuv isik, siis ei saa hinnata, et ettevõtte juhatus asub Eestis.
6.2.Kaebaja mittevastavus RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4 seisnes asjaolus, et kaebajal oli üks välisriigis asuv ja elav juhatuse liige ning teine juhatuse liige oli Eestis asuv, aga ettevõtte juhtimis- ja esindusfunktsiooni täitis välismaal asuv ja tegutsev juhatuse liige. Juhatuse liikmete ülesanded on vastavalt RAB-ile esitatud ettevõtte juhatuse vastutusvaldkonna dokumendile jagatud juhatuse liikmete vahel. Tööülesanded on punktide kaupa välja toodud ning kaebaja ise kinnitab, et ettevõtte juhtimist ja esindamist täidab peamiselt välismaa juhatuse liige. Dokumendi kohaselt peab Eesti kodanikust juhatuse liige ettevõtete puhul vastutama: a) ettevõtte struktuuriüksuste funktsioneerimise ja järelevalve eest; b) RahaPTS § 17 kontaktisiku ülesannete täitmise eest; c) välis- ja siseaudiitorite tegevuse järelevalve eest; d) ettevõtte tegevuse õiguspärasuse ja majandusliku teostuslikkuse järelevalve eest. Dokumendi kohaselt peab 3 (11)
välismaa juhatuse liige ettevõtte puhul vastutama: a) ettevõtte struktuuriüksuste funktsioneerimise eest, mis on seotud kasumi teenimisega sealhulgas: a. tehniline osakond; b. klienditeenindus; c. raamatupidamine; b) välis- ja siseaudiitorite tegevuse järelevalve eest; c) finantsplaneerimise ja raamatupidamise eest; d) arenguplaanide määramise eest; e) ettevõtte esindamise eest suhtluses klientide, partnerite ja riigi asutustega; f) ettevõtte tegevuse õiguspärasuse eest. Hinnates, et ettevõtte juhtimist (kasumi teenimine, finantsplaneerimine, arenguplaanide määramine) ning esindamist täidab välisriigi juhatuse liige, siis ei saa olla küsimust asjaolus, et kaebaja välismaine juhatuse liige omab ettevõtte juhtimises suuremat rolli, vastutust ning kujundab ettevõtte majandustegevust, selle jätkumist ja ettevõtte esindamist. Eesti kodanikust juhatuse liige oli lisatud enne tegevuslubade muutmise taotluse esitamist. See asjaolu ja kaebaja esitatud juhatuse liikmete vastutusvaldkonna liigitus tõendas, et kaebaja Eesti kodanikust juhatuse liige ei ole ettevõtet juhtiv ja esindav juhatuse liige. Eeltoodu viitas, et kaebaja on seaduse nõuete täitmiseks soovinud ennast vaid vormiliselt vastavusse viia kohustuslike kontrollieseme asjaoludega. Tuvastamaks juhatuse asukohta tuli hinnata, kas kaebaja välismaalasest juhatuse liige asub Eestis. Kaebaja välismaine juhatuse liige asub välisriigis, mida kinnitatakse ka kaebuses, ning kaebaja ei esitanud tegevusloa muutmise taotluse menetluses ega ole ka kaebusega esitanud tõendeid, mis tõendaks, et kaebaja juhatus asub Eestis. Seega on õige RAB negatiivse otsuse sisu asjaolus, mis puudutab kaebaja juhatuse Eestis mitteasumist ning RahaPTS § 72 lg 1 punktis 4 sätestatud nõudele mittevastavust.
6.3.Kaebaja on juhatuse Eestis mitteasumise osas kaebuse punktis 12 ja 13 viidanud, et RAB ei ole kaebajale andnud võimalust puuduseid kõrvaldada. RahaPTS muudatuse eesmärk virtuaalvääringu teenuse pakkujate nõuete karmistamisel ei olnud asjaolu, et kõik tegevusloaga ettevõtted saaksid tegevust jätkata. Eesmärk oli lõpetada olukord, kus Eesti äriühingud, Eestis väljastatud tegevusloaga pakuvad teenust, millel ei ole tegelikkuses Eestiga seost (välja arvatud eeltoodu), ehk ettevõtte juhatus on välisriigis, ettevõtte kliendid ei ole eestlased ja ettevõte teostab tegevust välisriigis. Sellise tegevuse lubamisel ei täida Eesti rahvusvahelistest rahapesu ja terrorismi rahastamise põhimõtetest tulenevaid kohustusi ning tekitatakse riigile oluline mainerisk, mida näitab ka virtuaalvääringu tegevusvaldkonna rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide analüüs. Tegutsemisõigus saab jääda vaid ettevõtetele, kes päriselt siin tegutsevad – see tähendab vastavad seaduses sätestatud täiendavatele nõuetele. RahaPTS § 72 lg 1 punkt 4 on kontrollieseme asjaolu. MSÜS § 20 lg 2, mis käsitleb kontrollieseme asjaoludes puuduste kõrvaldamise võimaldamist, sätestab, et kontrollieseme asjaoludes puuduste kõrvaldamise võimaldamine on majandushaldusasutuse õigus, mitte kohustus. MSÜS § 20 lg 2 selliselt sätestamine on arusaadav, sest ettevõtted, kes soovivad tegevusluba saada peavad vastama teatud kontrollieseme asjaoludele. Seega ettevõte ise avaldab tegevusloa või selle muutmise taotlusega tahet pakkuda vastavas sektoris teenust või teha majandustegevust taotluses märgitud viisil ja ulatuses. Kui see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ei saa majandushaldusasutuse eesmärk olla ettevõttele igal juhul tegevusloa väljastamine. RAB eesmärk ei ole turule aidata ettevõtteid, kes siia seadustele mittevastavuse tõttu tegutsema ei sobi ning kelle turul tegutsemine seab ohtu Eesti majandussüsteemi läbipaistvusele ja usaldusväärsusele. RAB-i hinnangul ei ole võimalik tõlgendada HMS-s sätestatud selgitamis- ja põhjendamiskohustust konkreetse vaidluse lahendamise kontekstis viisil, et RAB-i ülesanne on vastupidine RahaPTS muudatustega ja RahaPTS eesmärgiga. Kui asuda vastupidisele seisukohale, ehk HMS-i alusel ja nõrgema poole kaitsmise eesmärgist lähtuvalt on RAB-il siiski mittevastavate ettevõtete turule aitamise kohustus, siis jäävad selle tõttu vajaliku kaitseta lisaks Eesti finantssüsteemile ning rahapesu eelkuritegude ja rahastatavate terrorikuritegude ohvritele 4 (11)
ka virtuaalvääringu sektori kliendid, kes on selles tegevusvaldkonnas nõrgemaks pooleks, kelle õiguseid ja varade kaitset peab riik tagama.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kaebajale oli 30.10.2018 väljastatud tegevusload virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks ja virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks. RahaPTS § 1182 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtja oli kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima RahaPTS 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 punktide 9–11 ja § 72 lg 1 punktide 11, 4, 5 ja 6 nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Lõige 2 sätestab seega kaks tingimust – tegevuse kooskõlla viimine seadusega ja sellekohaste dokumentide esitamine RAB-ile, millest ka vaid ühe täitmata jätmise korral on RAB-il kohustus ettevõtja tegevusluba kehtetuks tunnistada.
9.RAB jättis RahaPTS § 1182 lg-le 2 alusel rahuldamata kaebaja tegevusloa muutmise taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks ning tunnistas kaebaja tegevusload kehtetuks, jõudes kaevatavas otsuses järeldusele, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4, kuna ettevõtte juhatuse ja tegevuse asukoht ei ole Eestis. Kaebaja sellega ei nõustu, leides, et tema äritegevusega seotud tegevused ja ettevõtte juhtimine toimuvad taotluses märgitud tegevuskohas Eestis. Pooled vaidlevad peaasjalikult selle üle, kuidas sisustada RahaPTS § 72 lg 1 punktis 4 sisalduvat mõistet juhatuse asukoht. Lisaks heidab kaebaja vastustajale ette haldusmenetluse nõuete täitmata jätmist ning kaebaja juhtimisega seotud asjaolude arvestamata jätmist.
10.RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 kohaselt peab virtuaalteenuste tegevusluba taotleva ettevõtte registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht olema Eestis. See seadusest tulenev nõue tuli kaebajal kui RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtjal täita hiljemalt 01.07.2020 (RahaPTS § 1182 lg 1). Seega kaebaja taotlust lahendades tuli vastustajal tuvastada, kas kaebaja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Haldusmenetluses kogutud selgituste ja dokumentide hindamise tulemusena jõudis RAB järeldusele, et kaebaja juhatuse asukoht ega tegevuskoht ei asu Eestis. Kohus, tutvunud kaevatava otsuse, selle aluseks olevate haldusmenetluse materjalide, asjaomaste õigusaktide ning nende sisu ja eesmärke avavate alusdokumentidega, on seisukohal, et vastustaja on teinud kohased järeldused ning leidnud õiguspäraselt, et kaebaja juhatuse asukoht ega ka tegevuskoht ei ole Eestis. Vastuseks kaebusele põhjendab kohus oma seisukohta järgmiselt.
11.Puudub vaidlus, et kaebaja registrijärgne asukoht on Väike-Paala tn 2, Tallinn. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks on Eesti kodanik Romanas Kalinauskas ning teine Iisraeli kodanik Or Bar (Barg), kellest viimane on tegevusloa muutmise taotluse kohaselt ühtlasi ka ettevõtte ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Or Bar (Barg) aadressiks on tegevusloa muutmise taotluses ning sellele lisatud CV-s märgitud Iisrael, midagi muud ei väida kaebaja ka kohtule esitatud kaebuses ega hilisemates seisukohtades, seega ei ole kaebaja ühe juhatuse liikme välismaalasest Or Bar (Barg) asu- ega elukoht Eestis. Kuigi kaebaja väidab kaebuse punktis 14, et kaebaja äritegevusega seotud tegevused ja kogu ettevõtte juhtimine toimub kaebaja märgitud tegevuskohas, siis toob kaebaja välja, et füüsiliselt kaebaja juhatuse liige Or Bar (Barg) seal ei asu, vaid teostab igapäevast juhtimist kaudselt videoside kaudu, kuid tema isiklik saabumine Eestisse ei ole tulevikus välistatud.
12.Vaidluse lahendamisel on kaebusest tulenevalt põhiküsimus selles, kuidas tõlgendada RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4. Eelkõige kuidas sisustada nõuet, et virtuaalvääringu teenuse 5 (11)
pakkumiseks tegevusluba taotleva ettevõtja juhatuse asukoht on Eestis, ning kas vastustaja on nimetatud nõuet ning juhatuse asukoha mõistet otsuse tegemisel sisustanud õigesti.
12.1.Nimetatud normi grammatilise tõlgenduse kohaselt peab juhatuse asukoht olema Eestis. Kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et sama kinnitab ka normi eesmärgipärane tõlgendus (Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, punkt 10). RahaPTS § 72 lg 1 punktis 4 sätestatud nõude, et juhatuse asukoht peab olema Eestis, eesmärki ja vajalikkust on avatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse (8 SE) seletuskirjas2. Viidatud seletuskirjas on selgitatud, et TsÜS § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis. Asukoha määramine on kohustuslik tingimus iga eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel. Samas ei ole aastast 2018 eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam seotud juhatuse asukohaga (TsÜS § 29), mistõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Taolises olukorras on äriühing ÄS § 631 lg 2 kohaselt kohustatud määrama kontaktisiku, kelle eesmärk on tagada menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kätte toimetamine ettevõtjale. Vastutus ühingu tegevuse üle on siiski juhatusel, kelle üle RAB-il on keeruline faktiliselt järelevalvet teostada. Eelnevast tulenevalt täiendatigi RahaPTS §-i 72 erinõudega, et ka juhatuse asukoht peab olema Eestis.
12.2.RahaPTS ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise muudatusettepanekute loetelus on lisaks eelnõu seletuskirjas sisalduvale selgitatud, et „punktis 4 viidatud juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõuet saab sisustada järgmiste kriteeriumite põhjal: ettevõtte võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis“.3 TsÜS § 31 lg-te 2 ja 3 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus ning eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga ning juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega eelnevat kokku võttes on äriühingu juhatuse asukoha määramisel olulise tähtsusega see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ehk teostavad ühingu igapäevast juhtimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus nr 3-20-2026, punkt 11).
12.3.Arvestades eeltoodut, on ekslik kaebaja seisukoht (kaebuse punkt 7), mille kohaselt on RAB otsuse punktis 3.8 sisustanud mõistet juhatuse asukoht selliselt, et lähtuda tuleb juhatuse liikmete füüsilisest asukohast ning residentsusest, ning juhatuse Eestis asumise jaatamiseks tuleb tuvastada, et kõik juhatuse liikmed peavad faktiliselt asuma Eestis. Sellist seisukohta vastustaja otsusest ei nähtu ning sellele vaidleb vastustaja ka oma kaebusele vastuseks esitatud seisukohas vastu. Vastupidi, vastustaja on otsuse punktis 3.8 selgitanud, et juhatuse asukohta tuleks mõista kohana, kus juhatus teostab ühingu igapäevast juhtimist ning virtuaalvääringu teenuse pakkuja puhul peab Eestis asuma võtmepersonal. Vastustaja on juhatuse asukoha mõistet tõlgendanud kooskõlas asjaomaste seadustega ning RahaPTS-i muudatuste seletuskirjas avatud eesmärkidest lähtuvalt.
13.Praegusel juhul asub kaebaja üks juhatuse liige Eestis ja teine Iisraelis. TsÜS § 29 järgi ei saa äriühingu juhatusel olla mitut asukohta.4 Seetõttu on juhatuse asukoha kindlaks tegemisel määrav, Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus 8 SE seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk 6.
Muudatusettepanekute loetelu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 8 SE II. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk 5.
Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk 102. 6 (11)
millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, punkt 20).
13.1.Vastustaja on kaebaja juhatuse liikmete ülesannete sisu käsitlenud ja võrrelnud otsuse punktides 3.6 ja 3.7. Or Bar (Barg) ülesanded vastavalt ettevõtte juhatuse vastutusvaldkondasid kirjeldavale dokumendile5 on muu hulgas vastutus ettevõtte struktuuriüksuste funktsioneerimise eest, mis on otseselt seotud kasumi teenimisega, vastutus finantsplaneerimise ja raamatupidamise eest, arenguplaanide koostamise eest ja ettevõtte esindamise eest suhtluses klientide, partnerite ja riigi asutustega. Seevastu hõlmavad R. Kalinauskase ülesanded esitatud dokumendi kohaselt peaasjalikult järelevalvefunktsiooni täitmist, sealjuures vastutades ettevõtte struktuuriüksuste funktsioneerimise ja järelevalve eest, välis- ja siseaudiitorite tegevuse järelevalve eest ja ettevõtte tegevuse õiguspärasuse ja majandusliku teostuslikkuse järelevalve eest. Lisaks on R. Kalinauskase roll olla ettevõtte kontaktisik suhtluses RAB-iga, kuid kontaktisiku Eestis alaliselt töötamise nõue tuleneb mitte RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4, vaid § 17 lg-st 5.
13.2.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja juhatuse liikme Or Bar (Barg) ülesanded ja roll kaebaja igapäevases toimimises ja teenuse pakkumisel on suur ning tal on otsene seos pakutava teenusega. Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2020 määruse nr 3-20-1659 punktis 21 selgitanud, et juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest. Kaebaja puhul on selliseks juhatuse liikmeks kahtlemata Or Bar (Barg). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses juhatuse liikmete tööjaotust täpsustanud ega vaielnud vastu vastustaja seisukohale, et ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab peamiselt just välismaal asuv juhatuse liige Or Bar (Barg). Seega on vastustaja õigesti järeldanud, et ettevõtet juhib faktiliselt Or Bar (Barg), kes on ka osaühingu ainuomanik ja tegelik kasusaaja ning oli kuni R. Kalinauskase juhatuse liikmeks nimetamiseni juhatuse ainuliige.
13.3.Järelevalvet teostava juhatuse liikme ja RAB kontaktisiku roll on kahtlemata ka oluline, kuid tegemist on siiski ettevõtte põhitegevust toetava tugitegevusega. Seega peavad RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 eesmärgist tulenevalt Eestis asuma äritegevuse põhioperatsioonide eest vastutavad juhatuse liikmed ja töötajad (krediidiasutuse puhul oleks selle analoog peakontor). Kaebaja puhul on selliseks isikuks Or Bar (Barg), kes vaidlustamata asjaolude kohaselt Eestis alaliselt ei ela ega tööta. Seega saab kokkuvõttes asuda seisukohale, et kaebaja igapäevane juhtimine ei toimu Eestis vaid kaebaja võtmepersonal asub Iisraelis ning seega juhatuse asukohaks ei saa lugeda Eestit.
14.Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). RahaPTS ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et „finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus.“6. Kuna tegevuskoht ei ole määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, siis ei pruugi asu- ja tegevuskoht kokku langeda. Seetõttu lisati tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele. Seega ei ole määrav asjaolu, et kaebaja asukohana on registreeritud aadress Tallinnas. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et kaebaja peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone täidetakse Iisraelis kaebaja juhatuse liikme Or Bar (Barg) poolt, siis ei ole täidetud ka teine RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4 tulenev nõue ehk kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis. Vastustaja 23.11.2020 vastuse lisa 5 ja vastuse punkt 2.4.2. (tõlge). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus 8 SE seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/24832445-95e0-4ffc-adbe-ec44d87d5eb1, lk 6. 7 (11)
15.Kaebaja heidab vastustajale ette ka haldusmenetluse sätete rikkumist, leides, et vastustaja ei ole kaebaja taotluse läbivaatamisel järginud HMS §-st 6 ja § 15 lg-st 2 tulenevaid haldusmenetluse põhimõtteid.
15.1.Kaebaja leiab, et RAB ei ole uurinud kuidas iga juhatuse liige teostab oma kohustusi ning asunud seetõttu ebaõigele seisukohale, et juhatuse liikme mitteasumine Eestis ei võimalda tal Eestis ettevõtet juhtida. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja välismaal viibival juhatuse liikmel on võimalik teostada suur osa ettevõtlusega seotud tegevusi digikeskkonnas ja IT-lahenduste abil videoside kaudu. Vastuseks kaebajale märgib kohus esmalt, et ühingu kaugjuhtimine pole lubatud.7 Lisaks on RahaPTS-i eesmärk eeskätt võimaldada tõhusa ning operatiivse järelevalve teostamist virtuaalvääringu teenuse osutaja põhitegevuse teostajate üle, kes vahetult puutuvad kokku klientidega, andmetega ja tehingutega, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu. RahaPTS § 65 lg 1 sätestab, et riikliku järelevalve tegemiseks võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30– 32, 35, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades RahaPTS-s ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud erisusi. RahaPTS § 66 lg 1 kohaselt on RAB-il õigus kontrollida kohustatud isikute asu- või tegevuskohta, kusjuures järelevalve tegijal on õigus kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse ja ruumi. RahaPTS § 66 lg 2 sätestab, et kohapealse kontrolli käigus on haldusjärelevalve tegijal õigus: 1) piiranguteta uurida vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada kohustatud isikult nende kohta selgitusi ning jälgida tööprotsesse; 2) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitavalt kohustatud isikult ning tema juhtorgani liikmetelt ja töötajatelt. Eelkirjeldatud volitusi ei saa RAB rakendada kaebaja juhatuse liikme Or Bar (Barg) asukohas Iisraelis. Rahvusvahelise koostöö mehhanismid, iseäranis väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, pole üldjuhul samaväärsed oma riigi territooriumil järelevalve organi käsutuses olevate võimalustega. Virtuaalvääringu teenuse osutamisel toimub põhiosa järelevalveorganile huvipakkuvast tegevusest virtuaalruumis ja asjaomane teave on talletatud ettevõtet juhtiva(te) isiku(te) valduses olevates seadmetes. Kui neid valdav isik asub Iisraelis, jääb järelevalve tegemise tegelik võimalus pigem formaalseks ja märksa piiratumaks. Tähtsusetu pole ka asjaolu, et Eestis püsivalt asuvate isikute kohta on RAB-il võimalik märksa tõhusamalt koguda teavet riigiasutuste omavahelises koostöös (ametiabi, RahaPTS sätestatud järelevalveasutuste teabevahetus), samuti süüteomenetluste toimetamine. Lisaks tuleb märkida, et ettevõtja juhatuse ja tegevuskoha Eestis asumise korral on RAB-il võimalik sisukamalt ja efektiivsemalt toimetada korrektse ärialase maine menetlust (RahaPTS § 72 lg 1 p 11 ja lg 2) ettevõttes võtmepositsioonil oleva isikute, sh juhatuse liikmete osas. Tõhusa järelevalve tegemist eelviidatud küsimustes nõuavad ka Euroopa Liidu asjaomase direktiivi sätted (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus 3-20-2062, punkt 15).8
Seletuskiri äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht) eelnõu juurde. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b-4799-8fe3-7d38b76b8136, lk 3.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, 20. mai 2015, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ. 8 (11)
Seega olukorras, kus vastustajale oli teada, et Or Bar (Barg) ei asu Eestis ning vastustaja oli kaebaja juhatuse liikmete vastutusvaldkondade uurimise tulemusena välja selgitanud, et tema roll äriühingu igapäevasel juhtimisel on sedavõrd suur, et kaebaja juhatuse asumist Eestis ei ole võimalik tuvastada, ei ole vastustaja otsust tehes rikkunud uurimispõhimõtet. Ka juhul kui vastustaja oleks uurinud välja, kuidas Or Bar (Barg) oma juhatuse liikme ülesandeid täidab, ei oleks otsus olnud teistsugune, kuna äriühingut ei ole lubatud kaugjuhtida ning tegelikku juhtimisfunktsiooni omava juhatuse liikme ning seeläbi juhatuse asumine füüsiliselt välisriigis on selgelt vastuolus RahaPTS-st tulenevate eesmärkidega.
15.2.Kaebaja on seisukohal, et RAB ei ole kaebajat teavitanud sellest, et juhatuse liikme Or Bar (Barg) Eestis asumise tõendamata jätmise korral tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et vastustaja on kaebajat taotluse puudustest teavitanud ning selgitanud, millised on puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärjed. Esmalt märgib kohus, et kaebaja leiab ekslikult, et RAB-il oli kohustus kaebajat taotluses esinevatest puudustest teavitada. RahaPTS § 1182 lg-test 1 ja 2 nähtub, et RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima RahaPTS 11.12.2019 vastu võetud redaktsiooni § 70 lg 3 p-de 9–11 ja § 72 lg 1 p-de 11, 4, 5 ja 6 nõuetega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks. Selle tähtaja järgimata jätmine on tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisav alus ning vajalik ei ole tegevusloa taotluses märgitud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, punktid 15–16). Seega on RAB-il õigus anda taotlejale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid sellist kohustust RAB-ile seadusest ei tulene. RAB lahendab ettevõtja esitatud tegevusloa muutmise taotluse tegevusloa andmiseks sätestatud korras (MSÜS § 33 lg 1). MSÜS-is ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust MSÜS-is sätestatud erisustega (MSÜS § 2 lg 6). MSÜS § 20 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui ettevõtja jätab tegevusloa taotluses esitamisele kuuluvad andmed esitamata, teavitab majandushaldusasutus sellest ettevõtjat hiljemalt nimetatud puuduse tuvastamise päevale järgneval tööpäeval, märkides ära esitamata jäetud andmed ja määrates mõistliku tähtaja nende esitamiseks ning selgitades, et nõutud andmete esitamata jätmise korral võib majandushaldusasutus jätta taotluse läbi vaatamata. Sättest tuleneb ka see, et kui ettevõtja ei esita nõutud andmeid tähtaegselt, võib majandushaldusasutus jätta tegevusloa taotluse lahendamata. Selline taotluste lahendamise kord on ette nähtud ka HMS § 15 lg-tes 2 ja 3. Kuna vastustaja tuvastas kaebaja esitatud taotluse kontrollieseme asjaoludes puudused, siis andis RAB vastavalt MSÜS § 20 lg-le 2 kaebajale tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. RAB saatis kaebajale 06.08.2020 ka vastava teate9. Teates on selgelt välja toodud, et kui kaebaja puudusi vastustaja määratud tähtajaks ei kõrvalda, siis ei vasta ettevõte RahaPTS §-s 72 sätestatud kontrollieseme asjaoludele ning taotluse osas tehakse otsus tegevusloa muutmisest keeldumise kohta. Lisaks oli teates selgitatud RahaPTS § 1182 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ettevõtjale ning lisatud, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral on täitmata kontrollieseme asjaolud, millest tulenevalt on RAB-il õigus tunnistada ettevõtja tegevusluba RahaPTS § 1182 lg 1 alusel kehtetuks. Ühena tuvastatud puudustest oli teates nimetatud kaebaja mitte vastamine RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4 ning palutud kaebajal esitada tõendeid selle kohta, et tema juhatuse liige Or Bar (Barg) asukoht on Eestis. Seega oli kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud, et tema taotluses on puudused ning mida tuleb tal teha puuduse kõrvaldamiseks ning välja toodud ka see, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on täitmata kontrollieseme asjaolud ning esimene alus tegevusloa
Vastustaja lisa 3. 9 (11)
kehtetuks tunnistamiseks. Puudub vaidlus, et kaebaja küsitud tõendeid vastustajale ei esitanud, kuna Or Bar (Barg) asukoht ei olnud Eestis ning vastupidist ei olnud võimalik tõendada. Kaebajale anti 14.09.2020 täiendavalt tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks10 ning paluti tal esitada juhtorgani liikmete vastutusvaldkondi kirjeldav dokument. Seega anti kaebajale täiendav võimalus ka läbi vastutusvaldkondade jaotumise tõendada oma juhatuse asukohta. Ka selles teates sisaldus hoiatus, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral on RAB-il õigus jätta taotlus läbi vaatamata või keelduda tegevusloa andmisest. Kaebaja leiab oma 23.11.2020 täiendavas seisukohas ekslikult, et vastustaja pidi tuvastama taotluse puuduse, et kaebaja juhatuse asukoht ei ole Eestis, alles 15.09.2020 kui kaebaja esitas vastustajale oma juhatuse liikmete vastutusvaldkondi kirjeldava dokumendi, ning oleks seejärel pidanud andma kaebajale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Kohus on juba eelnevalt välja toonud, mis kuupäeval vastustaja kaebajat RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 kontrollieseme asjaolu puudusest esmakordselt teavitas ning palus esitada tõendeid puuduse kõrvaldamiseks. Nagu öeldud, siis kaebaja tõendeid ei esitanud, jättes seega tõendamata, et kaebaja juhatus asub Eestis. Selle asjaolu tõendamisel oli olulise tähtsusega 14.09.2020 juurde küsitud vastutusvaldkondi kirjeldav dokument, mille alusel oli vastustajal võimalik hinnata välismaal asuva juhatuse liikme rolli ettevõtte juhtimisel ning otsustada seejärel kaebaja juhatuse asukoht. Kaebaja viitab oma täiendavas seisukohas, et puudus oli kõrvaldatav seeläbi, et kaebaja oleks võinud muuta oma juhatuse koosseisu. Selline kaebaja seisukoht on otseses vastuolus RahaPTS muutmise eesmärgiga, milleks on „tugevdada RAB-i pädevust loamenetluses ja järelevalve teostamisel ning sätestada täiendavad tegevusloa taotlemise nõuded äriühinguteenuse pakkujatele, finantseerimisasutustele ning virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Nende teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldaksid nende tegevusvaldkondade üle kontrolli taastada ja hoida turult eemal ettevõtted, kes Eestis reaalselt ei tegutse ning kelle üle ei ole võimalik Eestis järelevalvet teostada.“ Muutes formaalselt ära ettevõtte juhatuse liikmed, kuid tegutsedes tegelikkuses edasi läbi välismaal asuva ettevõtte faktilise juhi, ei ole täidetud RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4 tulenev nõue ning sellise tegevusega ei hoitaks turult eemal ettevõtteid, kes reaalselt Eestis ei tegutse. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et RAB-i eesmärk ei ole aidata turule ettevõtteid, kes ei vasta siin tegutsemiseks seaduses ettenähtud nõuetele. Kaebaja pakutud viisil viiks ta end seaduse nõuetega vastavusse üksnes näiliselt ning selline tegutsemine seab ohtu Eesti majandussüsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse ning kaotab sootuks seadusemuudatuse mõtte. Kaebaja selline seisukoht kinnitab ka vastustaja kahtlust, et juba R. Kalinauskase juhatuse liikmeks määramine oli üksnes näilik vorminõuete täitmine.
16.Eelnevast tulenevalt on RAB otsus seaduslik ja õiguspärane ja selle tühistamiseks ega Politseija Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglase Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks jätkata kaebaja tegevusloa muutmise menetlust ei ole alust. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
18.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti RahaPTS-t ja alates 01.01.2021 kehtivas redaktsioonis RahaPTS § 53 lg 1
Vastustaja lisa 4. 10 (11)
järgi on Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. RahaPTS § 981 lg 1 järgi lähevad alates 01.01.2021 PPA struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo ja tema ametnike ülesanded, õigused ja pädevus üle Rahapesu Andmebüroole ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Sama paragrahvi lg 7 järgi on enne 01.01.2021 PPA struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo haldusakti või toimingu peale halduskohtusse esitatud kaebuse puhul alates 01.01.2021 PPA struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo asemel menetlusosaline Rahapesu Andmebüroo Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
19.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on seni PPA iseseisva struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo õigusjärglaseks alates 01.01.2021 Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Rahapesu Andmebüroo. Seetõttu tuleb PPA asemel asjas uueks vastustajaks tunnistada Rahapesu Andmebüroo. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.