Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-20-2008 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2008 Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisiku selgituste kohaselt vastutab Q kõikide vastavuskontrolli, personali ja koolituse küsimuste eest. X vastutab ettevõtte tehnoloogiliste lahenduste, tootelahenduste ja IT-alaste küsimuste eest ning otsustab kõigi ettevõttesse sisse ostetud teenuste ja veebiarenduste üle. Juhatuse liikmete esindusõigus on erinev. X-l on suurem esindusõigus. Seega ei asu ettevõtte võtmepersonal, juhtimine ega tegevuskoht Eestis, vaatamata asjaolule, et X osaleb vajadusel töös registrijärgses asukohas Eestis. Vastutusvaldkonna kinnitused tõendavad, et Eestis asuval juhatuse liikmel ei ole juhtivaid võtmefunktsioone, vaid ettevõtte oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide täitmise eest vastutab välisriigis asuv juhatuse liige.

3(13)

3-20-2008 Vastustaja lähtus kaebaja poolt taotluses ja vestluses esitatud andmetest ning selgitustest. Otsuse tegemisel ei kaldutud kõrvale esitatud dokumentidest. Tuvastanud mittevastavuse RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4 (kaebaja ei olnud täitnud RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud kohustust), oli vastustaja ka täiendavate selgitusteta õigustatud HMS § 40 lg 3 p 2 alusel negatiivse otsuse tegemiseks. Tegemist ei olnud finantsjärelevalvega, vaid seadusandja poolt kehtestatud seaduse muudatuse elluviimisega, mille käigus pididki tegevusloast ilma jääma ettevõtted, kes ei vastanud täiendavatele nõuetele seaduses sätestatud kuupäevaks. MSÜS § 4 lg 2 alusel piiratakse ettevõtlusvabadust tegevusloaga olulise avaliku huvi eesmärgil. Tegevusloa muutmise taotluse menetlustähtaeg on sätestatud RahaPTS §-s 71. Menetlustähtaegade kulgemist RahaPTS-is ei täpsustata. Seega tuleb menetlustähtaegade alustamise tuvastamisel lähtuda RahaPTS § 54 lg 1 p 11 alusel MSÜS § 20 lg 1 teisest lausest. Kaebajale esitati vestluse kutse 18.08.2020 ja vestlus toimus 08.09.2020. Sel ajavahemikul oli menetlustähtaja kulgemine peatunud. Seega ei olnud kuupäevaks 14.09.2020 menetlustähtaeg möödunud. RahaPTS § 71 sätestab vastustajale õiguse menetlustähtaega vajadusel täiendavalt 60 päeva võrra pikendada, mida oleks menetlustähtaja täitumisel tehtud. Käsitus, et vastustaja pidanuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginema RahaPTS § 75 ple 4, mitte RahaPTS § 1182 lg-le 2, ei ole kooskõlas üleminekusätete praktikaga ega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 8 SE seletuskirjaga. RahaPTS § 75 p 4 jõustus 20.07.2020 ehk pärast RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud vastavusse viimise kohustuslikku tähtaega. Kaebaja pidi vastama kontrollieseme asjaoludele 01.07.2020. Vaidlustatud otsus tehti vastavalt kaebaja poolt esitatud andmetele ja menetluses kogutud teabele konkreetsel hetkel. Kaebajal on tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest alates olnud võimalik esitada uus tegevusloa taotlus, mille käigus saab hinnata tema vastavust kontrollieseme asjaoludele. Eesti isik lisati kaebaja juhatuse liikmeks 12.06.2020. Ettevõtte serverid ei asu Eestis ja suurema esindusõigusega, sh kõikide juhatuse liikme ülesannetega, v.a vastavuskontrolli ja personali valdkonnad, on välismaa juhatuse liige. Sestap ei olnud tegevusloa muutmise menetluses võimalik asuda seisukohale, et ettevõtet juhitakse ja esindatakse Eestist, vaid peamiselt tehti seda Bulgaariast. Vastavat asjaolu kinnitas ka juhatuse liige. RahaPTS-i muudatuse eesmärk oli lõpetada olukord, kus Eesti äriühingud Eestis väljastatud tegevusloaga pakuvad teenust, millel ei ole tegelikkuses Eestiga seost – ettevõtte juhatus on välisriigis, kliendid ei ole eestlased ja ettevõte tegutseb välisriigis. Sellise tegevuse tulemusel ei täida Eesti rahvusvahelistest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtetest tulenevaid kohustusi ning riigile tekitatakse oluline mainerisk.

3-20-2008 TsÜS § 29 lg 2 järgi on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Äriühingu juhatusel ei saa olla mitut asukohta ja juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus asjas nr 3-20-1659, p-d 20-21). Juhatuse asukoha Eestis asumine on faktiküsimus ja tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid, teostab ühingu igapäevast juhtimist (Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2026, p 11). 8 SE seletuskirja kohaselt lisatakse tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue, mis võimaldaks RAB-il kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele. Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Äriregistrist nähtub, et alates 12.06.2020, mil kaebaja juhatuse liikmeks sai lisaks X-le Q, kuni 09.10.2020 kehtis kaebaja esindamisel piirang, mille järgi esindab äriühingut X ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt. Juba ainuüksi sellest nähtub, et kaebaja juhtimisel oli olulisem roll X-l. Q on vastustajaga 08.09.2020 toimunud vestlusel selgitanud järgmist: „/.../ Eestis on meil 4 töötajat. Andmete kogumine meie firmas on vastavalt äriplaanile Bulgaarias, seal on serverid, /.../. Mina vastutan kõikide compliance’i ja personali teemade eest, teine juhatuse liige vastutab kõige muu eest. Me outsourcime raamatupidamist, tehnoloogilist lahendust, meil on müügi ja arendustegevus. Teisel juhatuse liikmel on kõik tehnoloogilised lahendused, toote lahendused, kõik IT pooled. Teine juhatuse liige ei asu Eestis ning Eestiga tal muud seost ei ole, v.a ärisuhted Nexo Services OÜ. Esindusõiguse osas on erisused. Nt mina vastutan koolituste osas. X’il on suurem esindusõigus. Tema otsustada on kõik firma outsourcingud, online arendused. /.../“. Sellest nähtub, et ettevõtte tegelik juhtimine ja majandustegevuse elluviimine oli X pädevuses. Q pädevus piirdus vaid üksikute ülesannete täitmisega (RahaPTS-iga sätestatud vastavustingimuste täitmise tagamine, personaliga ja nende koolitamisega seotud ülesanded), millel ei ole kaebaja majandustegevuse elluviimisel põhilist rolli. Kuna kaebaja peamisi juhtimis- ja kontrollfunktsioone täitis X, kes elas ja töötas Bulgaarias, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei asunud Eestis. Vestluse kutsel märgitud temaatikal ei ole määravat tähtsust (vt HMS § 6). Kaebaja tegevuslubade muutmise taotluse lahendamisel oli oluline välja selgitada kaebaja juhatuse tegelik asu- ja tegevuskoht ja kaebaja pidi olema kursis uue nõudega, et tema juhatuse asu- ja tegevuskoht peavad asuma Eestis. Vestluse kutse saadeti kaebaja juhatuse liikmele X-le. Kuna vestlusele ilmus kaebaja teine juhatuse liige Q, võis sellest järeldada, et X oli volitanud Q kaebajat haldusmenetluses esindama ja selgitusi jagama. Q oli kaebaja juhatuse liikmena kursis kaebaja tegevuse, juhatuse liikmete tööjaotuse ja nende tegutsemiskohtadega, seega ei küsitud temalt teavet, mida ta ei oleks vallanud. Kaebaja ei ole väitnud, et Q oleks andnud vestlusel valeütlusi. Kuigi vastustaja võinuks kutsel vestlusel käsitletavate teemade ringi täpsemini määratleda, ei muuda see vestlusel antud ütlusi õigusvastasteks ega nende kasutamist haldusakti andmisel lubamatuks. Virtuaalvääringu teenuse osutaja juhatuse asu- ja tegevuskoha asumine Eestis on oluline tingimus. Kui ettevõtja juhatuses tegelikke juhtimis- ja kontrollifunktsioone täitev isik ei tegutse Eestis, võib tema üle järelevalve tegemine olla raskendatud või suisa võimatu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 otsus asjas nr 3-20-1659, p 12). Kaebaja väide, et talle ei olnud juhatuse tegevuskoha nõue arusaadav, on põhjendamata. Vajadusel saanuks kaebaja 5(13)

3-20-2008 küsida selgitusi vastustajalt või pöörduda õigusnõu saamiseks professionaalse õigusnõustaja poole. Nõuet on võimalik sisustada vastavalt normi kehtestamise eesmärgile, mida on selgitatud seaduse eelnõu seletuskirjas. Olukorras, kus ainus piiramatu esindusõigusega ning ettevõtte majandustegevuse seisukohalt kõige laiema ja olulisema otsustusõigusega juhatuse liige tegutseb teises riigis, ei saa kuidagi tekkida mõistlikku arusaama, et kaebaja juhatuse tegevuskoht asub Eestis ja ta on oma kohustuse täitnud. Järelikult oli kaebaja jätnud 01.07.2020 seisuga täitmata RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud nõude, mis andis vastustajale RahaPTS § 1182 lg 2 järgi aluse tunnistada kaebaja tegevusload kehtetuks. Vaidlusalune otsus ei ole diskretsiooniotsus. RahaPTS § 1182 lg 2 ei anna vastustajale tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalumise õigust, vaid seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmisel tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada. Samuti ei sisalda juhatuse asu- ja tegevuskoha tuvastamine kaalumist. Tegemist on faktilise asjaolu tuvastamisega. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamise nõuet. Esiteks oli kaebajal võimalik esitada vastustajat huvitanud asjaolude kohta oma seisukohad ja põhjendused 08.09.2020 toimunud vestlusel. Teiseks ei oleks kaebaja täiendav ärakuulamine muutnud asjaolu, et kaebaja ei vastanud 01.07.2020 seisuga seaduse nõuetele, mistõttu puudus võimalus jätta kaebaja tegevusload kehtima. Vastustaja ei vajanud selle tuvastamiseks kaebajalt täiendavalt teavet ega dokumente (HMS § 40 lg 3 p 2). Kaebaja ei ole esile toonud, millise täiendava teabe saanuks ta vastustajale ärakuulamise korral esitada, mis võinuks mõjutada vastustajat teistsugust otsust langetama. Sellist teavet ei ole esitatud ka kohtumenetluses. Seega ei mõjutanud kaebaja ära kuulamata jätmine asja lahendust. Kolmandaks tuli vastustajal tegutseda põhjendamatu viivituseta, sest turult tuli kõrvaldada nõuetele mittevastavad ettevõtjad, et vältida võimaliku kahju tekkimist ja avalike huvide kahjustamist (HMS § 40 lg 3 p 1). Vastustaja ei pidanud kaebajale pärast 01.07.2020 andma võimalust end seaduse nõuetega kooskõlla viia. Selleks oli kaebajal võimalus ja kohustus alates seaduse muudatuse jõustumisest 10.03.2020 kuni seaduses sätestatud tähtpäevani 01.07.2020. RahaPTS ei näinud vastustajale ette õigust seda tähtaega muuta ega pärast selle tähtaja möödumist puuduste kõrvaldamiseks uut tähtaega anda. Vastasel juhul oleks kaebajat koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omavate ettevõtjatega, kel tuli end seaduses ettenähtud tähtajaks nõuetega vastavusse viia. Kaebaja viide RahaPTS § 75 p-le 4 ei ole asjakohane, sest see hakkas kehtima alles 20.07.2020 ega muutnud RahaPTS §-s 1182 sätestatut. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja tehtud hilisemad muudatused, millega laiendati Q esindusõigust ja täpsustati tema juhatuse liikme ülesandeid. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtub, et osaniku otsus juhatuse liikmetele seatud esindusõiguse piirangu tühistamise ja uue põhikirja kinnitamise kohta tehti 24.09.2020, seega pärast 01.07.2020. Need ei muuda asjaolu, et kaebaja ei vastanud 01.07.2020 seisuga seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks on need muudatused tehtud pärast vastustaja 14.09.2020 otsuse tegemist, seega ei olnud vastustajal võimalik nende asjaoludega otsuse tegemisel kuidagi arvestada (HKMS § 158 lg 2). Seaduses sätestatud nõuetele mittevastava ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede. Virtuaalvääringu teenusepakkuja juhatuse asu- ja tegevuskoha Eestis asumise nõue on oluline selleks, et vastustajal oleks võimalik teostada ettevõtja üle efektiivselt järelevalvet ja kiirelt reageerida võimalikule rikkumisele. Kui teenuse osutaja juhatus asub välisriigis, oleks ebaausatel eesmärkidel tegutsejatel lihtsam muuta end vastustajale kättesaamatuks ja vastustaja ei saaks kohaldada järelevalve teostamiseks korrakaitsemeetmeid (RahaPTS § 65 lg 1, § 66). Virtuaalvääringu teenuse osutamisel toimub põhiosa järelevalveorganile huvipakkuvast tegevusest virtuaalruumis ja asjaomane teave on 6(13)

3-20-2008 talletatud ettevõtet juhtiva(te) isiku(te) valduses olevates seadmetes. Kui neid valdav isik asub mujal riigis, jääb järelevalve tegemise tegelik võimalus pigem formaalseks ja märksa piiratumaks. Eestis püsivalt asuvate isikute kohta on vastustajal võimalik märksa tõhusamalt koguda teavet riigiasutuste omavahelises koostöös (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrus asjas nr 3-20-2026, p 15). Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal mõistlikul ja proportsionaalsel eesmärgil. Vaieldamatult on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, majanduskeskkonna ja klientide kaitse ning Eesti riigi maine tagamine oluliselt kaalukamad huvid kui ettevõtja huvi tegeleda ilma piiranguteta virtuaalvääringu teenuse valdkonnas. Kaebajal oli võimalik end viia seaduse nõuetega kooskõlla enam kui 3 kuu jooksul (10.03.2020–01.07.2020). Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist olnuks ebapiisava ajaga. Vastav seadusemuudatus võeti vastu juba 11.12.2019. Kaebajat teavitati kohustusest end uute nõuetega kooskõlla viia 05.03.2020 ja 15.06.2020. Kaebaja on hiljem muutnud juhatuse asu- ja tegevuskohta ning juhatuse liikmete pädevusi, seega ei olnud tegemist ületamatu takistusega, mida ei oleks olnud võimalik juba varem teha. Kui kaebaja soovis tegutseda tegelikult Bulgaarias, kus elas ja töötas tema olulist juhtrolli kandev juhatuse liige, olnuks tal võimalik taotleda vastav tegevusluba Bulgaarias. Eestis tegevusloa taotlemine oli tema enda valik. Kui kaebaja täidab kõik RahaPTS-is sätestatud nõuded, saab ta taotleda vastustajalt uue tegevusloa väljastamist. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja viited sellele, nagu oleks vastustaja rikkunud tema tegevusloa muutmise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaega. RahaPTS §-s 71 sätestatud tähtaeg on menetlusõiguslik, mitte materiaalõiguslik, ja selle rikkumine ei tähenda, et taotlus oleks vaikimisi rahuldatud või tuleks rahuldada. Seega ei saa selle tähtaja võimalik rikkumine tekitada kaebajas kaitstavat õiguspärast ootust. Lisaks ei mõjutanud vastustaja võimalik menetlusnormide rikkumine asja otsustamist, sest 01.07.2020 seisuga ei vastanud kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 ja § 1182 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning tema tegevusluba tuli RahaPTS § 1182 lg 2 alusel kehtetuks tunnistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7(13)

3-20-2008 maksekonto ei vastanud RahaPTS § 72 lg 1 p 5 sätestatud nõuetele“. Eeltoodust nähtub, et vastustaja andis teisele ettevõtjale 07.08.2020, s.t pärast 01.07.2020 täiendava tähtaja. RahaPTS ega selle normide seletuskirjad ei toeta lähenemist, et seadusandja mõtteks ja eesmärgiks oli luua olukord, kus nii ettevõtja kui ka järelevalveasutus peavad läbi viima uue tegevusloa taotlemise pelgalt seetõttu, et ettevõtja saaks puuduse, mida oleks saanud ka puuduse kõrvaldamiseks tähtaja määramisega lahendada, kõrvaldada. Nähtuvalt seletuskirjast oli seadusandja eesmärgiks turult kõrvaldada ettevõtjad, kes nõuetele ei vasta ja nõuetele vastata ka ei soovi. Kaebajal oli selge soov seaduse nõuetele vastata, kuid ta ei osanud arvata, kui piiravalt vastustaja seaduse normi tõlgendab. Kaebaja on vastustaja tõlgendusest teada saamise järel teinud juhatuse osas ka muudatused. Vastustaja ei andnud ärakuulamise võimalust. Nähtuvalt vestluse kutsest oli vestluse teemaks kontaktisiku sobivuse kontrollimine. Viidet, et vestlusel asub vastustaja küsima ka juhatuse liikmete töökorraldusega seotud küsimusi, vestluse kutses ei olnud, vaatamata seaduse nõudele (HMS § 17 lg 2 p 4). Kaebajal ei olnud võimalik 08.09.2020 vestlusel oma ärakuulamise õigust teostada, kuivõrd kaebaja isegi ei teadnud, et vastustaja juhatuse asukohta ja tegevuskohta probleemseks peab. Ärakuulamise käigus oleks kaebaja saanud teada, et vastustaja juhatuse asukoha nõuet täidetuks ei pea ja oleks saanud selgitada oma arusaama RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4, mida vastustaja oleks seejärel pidanud ka otsuses hindama. Samuti oleks kaebaja saanud küsida täiendavat tähtaega. Halduskohus on RahaPTS § 72 lg 1 p-i 4 kohaldades ebaõigesti leidnud, et kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei asunud Eestis. Halduskohus ei ole arvestanud normi erinevate tõlgenduste võimalusega ja haldusmenetluses vastustaja selgituse puudumisega. Kuivõrd normi eesmärgiks oli tagada juhatuse osas järelevalve teostamise võimalus, on väär asuda seisukohale, et nimetatud nõude tõttu peab kogu juhatus asuma Eestis või et juhatuse asukohta tuleb määrata juhatuse liikmete ülesandeid hinnates. Normi eesmärki täidab olukord, kus vähemalt üks juhatuse liige asub Eestis, kuivõrd ta vastutab igal juhul juhatuse tegevuse eest. Kaebaja on selgelt taganud, et tal oleks Eestis füüsiliselt olemas juhatuse liige ja ühtlasi kontaktisik, kellega oleks järelevalveasutusel lihtne kontakteeruda. Nimetatut kinnitab asjaolu, et Eestis asuv juhatuse liige ilmus 08.09.2020 vestlusele vastustajaga ning andis vastustajale infot, mida vastutaja soovis. Vastustaja ega halduskohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks ja kuidas on takistatud järelevalveasutuse töö olukorras, kus ettevõtjal on vähemalt üks juhatuse liige Eestis. Vastustaja ei ole kordagi esile toonud, et tal ei ole olnud võimalik ligi saada kaebaja materjalidele olukorras, kus seadus selleks vastustajale õiguse annab. Vastustaja järelevalvemenetlus näitab selgelt, et järelevalve läbiviimisega kaebaja juhatuse töökorralduse korral probleemi ei olnud. Seejuures ei ole kohus üldse arvestanud asjaoluga, et kaebaja puhul on just Eestis asuv juhatuse liige see, kes vastutab vastavustingimuste täitmise eest ehk just RahaPTS nõuete täitmise eest. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et RahaPTS nõuete täitmise kontrolli vaatest on RahaPTS sätestatud vastavustingimuste täitmine täiendav tegevus. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendus on ühene ja selge ning kaebaja pidi normist aru saama kohtu selgitatud viisil. Asjaolu, et nimetatud normi tõlgendus on tekitanud segadust mitmete tegevusluba omavate ettevõtjate seas (Riigi Teatajast nähtuvalt on alates 01.07.2020 vastava normi osas vähemalt 9 erinevat haldusasja), näitab, et vastav tõlgendus ei ole ühene ja selge. Halduskohus on RahaPTS juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõude tõlgendamise osas olulises ulatuses tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu määrustele asjades 3-20-1659 ja 3-20-2026 ja otsusele asjas 3-20-1659, jättes tähelepanuta konkreetse olukorra. Nimetatud määrustega lahendas ringkonnakohus üksnes esialgse õiguskaitsega seotud küsimusi. Põhjendamatu on kohtu etteheide, et kaebaja oleks pidanud enne 01.07.2020 küsima vastustajalt sätte tõlgenduse osas seisukohta, kui säte kaebajale 8(13)

3-20-2008 ebaselge oli. Sätte erinevate tõlgenduste võimalus ilmnes alles siis, kui selgus vastustaja tõlgendus – enne seda arvas kaebaja, et saab sättest aru ja tegutses ka vastavalt, tagades Eestis juhatuse liikme olemasolu. Vastustajal oli diskretsiooniõigus, kuid vastustaja tegi diskretsioonivea. Vastustajal oli võimalik kaaluda, kas tegevusloa kohene kehtetuks tunnistamine on kohane meede või oleks võimalik rakendada ka muid lahendusi, mida seadus ette näeb – näiteks anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Samuti oli juhatuse asukoha tuvastamine kaalumisotsus, kuivõrd RahaPTS § 72 lg 1 p 4 ei näe ette selgeid kriteeriume, mille põhjal vastustaja otsuse langetama peab. Seeläbi oli vastustaja ülesandeks hinnata konkreetse kaebaja juhatuse asukohta ja tegevuskohta ning kaaluda, kas asjaoludest nähtuvalt on juhatuse asukoht ja tegevuskoht Eestis või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et tegu ei olnud siiski diskretsiooniotsusega, on vastustaja 14.09.2020 otsus õigusvastane, kuivõrd vastustaja on ise oma otsuses selgelt kaalumist käsitlenud ja seega olnud arusaamal, et tal on kaalumisruum. Halduskohus on otsuses õigesti märkinud, et kohus peab haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindama haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Samas on kohus vastuoluliselt lähtunud kuupäevast 01.07.2020, mitte aga haldusakti andmise kuupäevast (14.09.2020). Sellest tulenevalt ei ole kohus õigesti ja õiguspäraselt haldusakti kehtivust hinnanud.

3-20-2008 vormiliselt täita ning jätkata teenuse pakkumist viisil, mida seadusandja on proovinud keelata, osutab sellele, et ettevõte ei sobi Eesti finantssektorisse teenust pakkuma. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja juhatuse asu- ja tegevuskoht ei asu Eestis. Praegusel juhul ei ole tegemist järelevalve tegemise võimatust puudutava kohtumenetlusega ning kohus ega vastustaja ei peagi vastavat menetlusevälist asjaolu tõendama. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt ei pea Eestis asuma RahaPTS §-s 17 sätestatud vastutav juhatuse liige, vaid ettevõtte juhatus kui kollegiaalne organ. Kui seadusandja eesmärk oleks olnud tagada, et Eestis asub üksnes vastutav juhatuse liige, oleks seadusandja vastava põhimõtte seadusesse sätestanud. Vastustaja on tegevusloa muutmise menetluses tuvastanud, et kaebaja juhatus ei asunud Eestis. Vastustaja tuvastas, et Eestis asus küll üks kaebaja juhatuse liikmetest, aga ettevõtet juhiti ning esindati välismaalt. Tegevusloa menetlus ei ole järelevalvemenetlus. Kaebaja suhtes toimus tegevusloa muutmise, mitte järelevalvemenetlus. Järelevalvemenetluse ulatuse põhimõtted on sätestatud RahaPTS §-s 66. Selleks, et vastustaja saaks kõiki vastavaid ülesandeid ning RahaPTS 10. peatükis sätestatud vastutuse nõudeid täita, peab äriühingu juhatus kui organ asuma Eestis. Halduskohus tuvastas õigesti, et RahaPTS § 1182 lg 2 kohaselt tehtav otsus ei olnud kaalutlusotsus ning vastavas osas ei saanud vastustaja diskretsiooni kohaldada. Juhatuse asukoha määratlemisel on oluline, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ning RAB tuvastab selle kõikidest asjaoludest tulenevalt. Asjaolu, et haldusorgan on kaalunud negatiivse otsuse tegemisel täiendavaid asjaolusid, kui tegemist ei ole kaalutlusotsusega, ei saa muuta haldusorgani otsust õigusvastaseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2008 kooskõlla viimata. Selle tähtaja järgimata jätmine oli tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisav alus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus asjas nr 3-20-1659, p 15; 31.01.2022 otsus asjas nr 3-21-332, p-d 13–14). RahaPTS § 74 p 5 on mõeldud reguleerima neid olukordi, kus isikule tuleneb konkreetse tähtajaga kohustus RAB-i ettekirjutusest. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Kuna RahaPTS § 1182 nägid ettevõtjale ette konkreetse kohustuse ja õigusliku tagajärje selle kohustuse täitmata jätmisel, oli õige ka halduskohtu seisukoht, et RahaPTS § 1182 lg 2 ei anna vastustajale tegevusloa kehtetuks tunnistamisel kaalumise õigust.

3-20-2008 järelevalvemenetlus. Sellest, et kaebaja on olnud vastustajale kättesaadav praeguses tegevusloa menetluses, ei saa teha järeldusi selle kohta, kuivõrd tõhusalt saaks vastustaja edaspidi kaebaja üle järelevalvet teha. Tegevusloa andmise ja järelevalvemenetlusel on erinevad eesmärgid, samuti erinevad kontrolli ulatus ja haldusorgani kasutatavad meetmed (vt järelevalve kohta nt RahaPTS § 65 lg 1, § 66).

3-20-2008 annab. Kokkuvõttes ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et viidatud haldusasjadest nähtub, et teda oleks ebavõrdselt koheldud.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.