XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kustutama oma süsteemidest ja andmebaasidest politseiametnike T. Tali ja A. Talvere ebakohaste väärtushinnangutega ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega arvamused Kaebaja: XX Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Irina Punko Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.02.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lääne prefektuuri 27.08.2013 otsuse nr 4.22/12890-1 kohaselt väljastati XX (edaspidi kaebaja) 11.03.2009 relvaluba kehtivusajaga kuni 11.03.2014. Kaebaja kohta koostati relvatoimik nr 1555. Lääne prefektuuri 31.07.2013 otsusega tunnistati kaebaja relvaluba kehtetuks.
2.XX (edaspidi kaebaja) esitas 22.08.2013 avalduse uue relvaloa väljastamiseks. 12.08.2013 koostas Tambet Tali arvamuse relvaloa esmase taotleja kohta, mis on registreeritud PPA elektroonilises dokumendihaldussüsteemis Delta (edaspidi Delta) nr-ga 4.2-1/11931-2. 14.08.2013 koostas Aare Talvere arvamuse relvaeksamile taotleja kohta, mis on registreeritud Deltas nr-ga 4.2-1/1160-2. PPA 27.08.2013 otsusega keelduti kaebajale relvaloa väljastamisest, mis on registreeritud Deltas nr-ga 4.2-1/12890-1.
3.Kaebaja esitas PPA-le 10.02.2020 taotluse kustutada oma andmebaasidest ja süsteemidest politseiametnike T. Tali ja A. Talvere arvamused põhjendusel, et need sisaldavad ebakohaseid väärtushinnanguid ning tegelikkusele mitte vastavaid asjaolusid. PPA 06.05.2020 otsusega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 18.05.2020 kaebus, milles kaebaja palus kohtul kohustada PPA-d kustutama oma süsteemidest ja andmebaasidest politseinikute T. Tali ja A. Talvere ebakohaste väärtushinnangutega ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega arvamused.
5.Kohus võttis 05.08.2020 kaebuse menetlusse ja määras 30.11.2020 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja kohustamisnõude aluseks on väide, et politseiametnikud T. Tali ja A. Talvere on oma arvamustes kaebaja kohta valetanud. Arvamused mõjutavad edaspidi prokuröre ja kohtunikke ning politseiametnike arvamuste põhjal tekib kaebaja suhtes eelarvamus.
7.Andmeid ei ole vaja säilitada seoses ülesande täitmisega, milleks neid koguti. Andmeid koguti seetõttu, et kaebaja taotles relvaluba. Kaebajal oli relvaluba 10 aastat, kuid enam seda ei vaja ning ei hakka ka uuesti relvaluba taotlema. Seega võib andmed kustutada.
8.Kaebaja nendib, et jättis õigeaegselt kasutamata kohasema õiguskaitsevahendi, kuid nimetatud asjaolu ei ole käesolevas menetluses oluline. Kaebaja töötas sel ajal Soomes ning talle ei olnud relvaluba oluline, seetõttu oli ka relvaloa andmisest keelduv otsus tema jaoks ebaoluline. Kaebaja ei soovinud keelduvat otsust vaidlustada ning ei tutvunud ka dokumentidega, mille alusel otsus tehti.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. T. Tali ja A. Talvere kirjalikku arvamust, mille nad koostasid relvaloa andmise menetluses, ei kanta relvaregistrisse. Seega ei saa nõuda nende andmete kustutamist. Relvalubade tsiviilkäibes kasutatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrit, mis on loodud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 24 lõike 4 alusel ja mille kohta on siseminister 28.09.2018 andnud määruse nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 23). T. Tali ja A. Talvere kui korrakaitse ja kriminaalpolitsei arvamuste koostamise nõue ei tulene otsesõnu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Nimetatust tulenevalt ei lisata registrisse haldusmenetluse käigus kogutud dokumentaalseid tõendeid, vaid
nende alusel sisestatakse määruse nr 23 §-des 171-20 nõutud andmed. Järelikult registrile juurdepääsu omaja ei saa tutvuda paberkandjal koostatud ja allkirjastatud arvamusega.
10.Kaebaja on jätnud kasutamata kohaseima õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks. Reeglina peaks relvaloa väljastamise taotluse lahendamisel kogutud andmete, hinnangute ja väidete ümber lükkamine toimuma samas menetluses ja selleks menetluseks ettenähtud tähtaegadel. PPA 27.08.2013 relvaloa andmisest keeldumise otsuses viidati kogutud tõenditele, sh kõne all olevate ametnike koostatud dokumentidele. Järelikult juba 2013. aasta septembrist on kaebaja teadlik tema kohta antud väidetavalt ebakohastest väärtushinnangutest ja on selle teadmisega elanud 2019. aasta aprillini, mil ta alustas vaidlustamist. Otsuse kehtetuks tunnistamisega oleks saavutatud uue haldusakti andmine, millega oleksid ettekanded ja otsus, milles neile viidatakse, kaotanud oma õigusliku tähenduse.
11.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta relvaregistrisse kogutud andmete kustutamist, sest andmete kogumine toimub seaduse alusel. RelvS-st ega mitte ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda PPA-lt registri mittetäitmist. Määruse nr 23 § 14 lg 11 kohaselt nende isikute isikuandmed, kes taotlesid RelvS §-des 26, 32 ja 34 sätestatud luba ja kellele seda ei väljastatud, säilitatakse viis aastat pärast andmete arhiivi kandmist. Andmete vaba avalikustamist piirab määruse nr 23 § 24 lg 1 omistades registris hoitavatele isikustatud andmetele juurdepääsupiirangu ja tunnistades asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Määrusest tulenevalt andmeid muudesse andmebaasidesse ei kanta.
12.Kaebaja ei ole kunagi esitanud teabenõuet tutvumaks tema kohta kogutud andmetega, sh relvaregistris. Hindamaks, kas ja kui palju registriandmed rikuvad kaebaja õigusi, tuleb temal esialgu teha selgeks, milliseid andmeid on kogutud ja kantud PPA infosüsteemidesse. Vastavasisulist teabenõuet kaebaja ei ole esitanud.
13.Dokumenti ei saa samastada infosüsteemi kantud andmetega. Paberkandjal peetav relvatoimik ja sisestused PPA infosüsteemis kannavad erinevat eesmärki. Relvatoimik kajastab kogu relvaomaniku ajalugu alates esmastes taotlusest kuni relvaloa kehtivuse lõppemiseni. Relvaregister ei ole digitaalne relvatoimik.
14.Kaebajal võib olla õigus nõuda andmete parandamist, mitte kustutamist. Teavet relvaloa taotleja kohta kogutakse seaduse alusel, seega ei saa nõuda dokumentide või registriandmete ennetähtaegset kustutamist. Kaebuse rahuldamisel kaoks teabe terviklikkus ja menetluse käigus vastuvõetud otsuste jälgitavus, mis moonutaks menetluse käiku ja tulemust.
15.Tulenevalt asjaolust, et kaebaja kannab kinnipidamisasutuses karistust kuriteo toime panemise eest, jääb pikk ajavahemik relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse ning uue relvaloa väljastamise taotluse esitamise vahele. Mida kaugemale kõne all olev haldusmenetlus jääb, seda vähem tõenäoline on, et seda infot saab edaspidi kasutada. Nimetatut kinnitab arvukas kohtupraktika, mille kohaselt negatiivne fakt ei saa isikut saata kogu elu. Küsimus on ka info aktuaalsuses ja vajalikkuses. Uue relvaloa taotluse esitamisel uuritakse taotleja käitumist. Kui kaebaja käitumine on muutunud või puudub info, mis välistaks relvaloa väljastamise, siis ei ole kaebajal põhjust arvata, et haldusorgan keeldub põhjendamatult relvaloa väljastamisest.
16.Relvaloa menetluse info on spetsiifiline ja seotud selle konkreetse taotlusega. Kui tegemist on muu menetlusega, mille raames ei ole kaebaja isik, tema käitumine või eluviis või relva omamise fakt määravad, ei ole selliste andmete väljastamine või kogumine põhjendatud. Määruse nr 23 § 24 lg 7 kohaselt on õigus registriandmeid saada ja kasutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, kohtul ja teistel juriidilistel isikutel nendele seadusega või seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks.
17.Ettekannetest nähtub, et tegemist on refereeringuga kogutud infost, mitte politseiametnike isikliku või subjektiivse arvamusega. Ainuüksi asjaolu, et isikute arvamus kaebajale mingil
põhjusel ei sobi, ei tähenda, et tegu on automaatselt ebaõige faktiväitega või ebakohase väärtushinnanguga. Sellisel juhul tuleks kaebajal pöörduda otse nende isikute poole, kes seadsid tema politsei silmis negatiivsesse valgusesse ja millel oli kaalu relvaloa väljastamisest keeldumisel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Pooled vaidlevad selle üle, millisel alusel säilitatakse relvaloa menetluse käigus politseiametnike poolt koostatud arvamusi ning kas PPA-l on kohustus arvamused oma süsteemidest ja andmebaasidest kustutada.
19.Vaidlus puudub selles, et kõnealused arvamused koguti kaebaja relvaloa taotluse menetlemise käigus. Arvamuse kaebaja kohta andsid elukohajärgne piirkonnapolitseinik T. Tali ning kriminaalpolitseinik A. Talvere. PPA on selgitanud, et arvamuste kogumise kohustus ei tulene otsesõnu seadusest või muudest õigusaktidest (PPA 07.09.2020 vastus kaebusele, lk 2). RelvS sätestab relvaloa taotlemise ja andmise tingimused. Muuhulgas sätestab RelvS § 36 välistavad asjaolud, mille esinemisel füüsilisele isikule relva soetamisluba ega relvaluba ei anta. RelvS § 36 lg 4 p 3 lisab, et peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Eeltoodud asjaolude kindlaks tegemiseks on isiku tausta välja selgitamiseks arvamuste koostamine asjakohane meede. Seega kogus PPA arvamused õiguspäraselt. Juhul kui kaebaja leidis, et arvamusi ei oleks tohtinud koguda või need koguti ebaseaduslikult, oleks tulnud nimetatud asjaolu vaidlustada õigeaegselt samas menetluses. Seda kaebaja ei teinud.
20.PPA on kohaselt viidanud, et eristada tuleb relvaregistrit ning (paberkandjal) relvatoimikut. Relvaregistrisse ning relvatoimikusse kantavad andmed ning dokumendid ei kattu üks-ühele. Relvaregistrisse kantakse ainult õigusaktidega ette nähtud andmed. Siseministri 28.09.2018 määruse nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ §-d 171-20 näevad ette registrisse kantavad kohustuslikud andmed. Nende hulgas ei nimetata dokumente, mis on kogutud relvaloa menetlemise käigus. Seega ei kanta registrisse politseiametnike koostatud arvamusi, mistõttu ei ole neid sealt ka võimalik ega vajalik kustutada. Relvatoimik koostatakse relva registreerimisel (RelvS § 33 lg 5). Relvatoimikusse pannakse kõik soetamisloa ja relvaloa taotlemise, väljastamise, väljastamisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja peatamise ning kehtetuks tunnistamisega seotud dokumendid, samuti dokumendid relva soetamise, ümbertegemise ja võõrandamise ning relvaomaniku või -valdaja käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse ja relva hoidmise tingimuste kontrollimise kohta (RelvS § 33 lg 7). Eeltoodust nähtub, et registrisse kantavad andmed ning relvatoimikusse kogutavad ja säilitatavad andmed erinevad nii mahu kui sisu poolest. Relvaloa menetlemise käigus kogutud andmed ja vormistatud dokumendid (mh politseiametnike arvamused) säilitatakse küll relvatoimikus, kuid mitte relvaregistris. Sellest järeldub, et kui isikul on juurdepääs relvaregistri andmetele, ei tähenda see automaatselt juurdepääsu isiku kogu relvatoimikule. Kuivõrd haldusmenetluse käigus koostatud dokumente (arvamusi) relvaregistrisse ei kanta, ei ole relvaregister kaebaja nõude aspektist ka asjassepuutuv.
21.Kohtule ei ole teada, et vaidlusaluseid arvamusi oleks kantud muudesse PPA andmebaasidesse või süsteemidesse peale Delta. Delta on PPA elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mis kajastab paberkujul koostatud arvamusi elektrooniliselt. Seega on Delta-sse kantud dokumentide näol tegemist paberkandja elektroonilise väljendusega. Juhul kui kaebaja leiab, et kõnealused arvamused tuleks Delta-st kustutada, tähendab see sisuliselt, et tuvastada tuleks Delta kande aluseks olevate dokumentide ebaõigsus. Isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi IKÜM) sätestab andmesubjekti õiguse andmete parandamisele (art 16) ning õiguse andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“) (art 17). Käesoleval juhul on kaebaja soovinud politseiametnike arvamuste kustutamist PPA andmebaasidest ja süsteemidest. IKÜM art 17 lg 1 sätestab loetelu asjaoludest, mis peavad kehtima, et andmesubjektil oleks õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed. IKÜM art 3 lisab aga, et art 17 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust, mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja avalikku võimu (punkt b). IKÜM art 5 lg 1 p d kohaselt tagatakse isikuandmete töötlemisel, et isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutaks või parandataks viivitamata („õigsus“). Seega saab andmete kustutamise nõude aluseks olla andmete ebaõigsus. Kaebajal oli võimalik tutvuda relvaloa menetluses tehtud otsuse ja otsuse aluseks olnud dokumentidega relvaloa andmisest keeldumise järgselt ning politseiametnike koostatud arvamused vaidlustada samas relvaloa menetluses. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud ning on ka väljendanud, et tema jaoks ei olnud see oluline (kaebaja 21.09.2020 esitatud seisukoht). Vastavaid arvamusi kasutati haldusakti tegemisel, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Sellises olukorras puudub alus väita, et arvamused sisaldavad ebaõigeid isikuandmeid. Järelikult puudub õiguslik alus arvamuste Deltast kustutamiseks. Kaebaja on väljendanud muret, et politseiametnike koostatud arvamusi kasutatakse teistes menetlustes prokuröride ja kohtunike poolt ning arvamuste põhjal võib kaebajast tekkida ekslik eelarvamus. Eelduslikult peab kaebaja silmas süü tõendamist kriminaalmenetlust. Prokuratuuri ülesanne on esitada süüd tõendavad tõendid ning kohtul on õigus rajada otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada (Kriminaalmenetluse seadustik, edaspidi KrMS, § 3051 lg 2). Haldusmenetluse käigus koostatud arvamusel, mis sisuliselt on isiku iseloomustus, puudub tõendi vorm (KrMS § 63 lg 1) ja väärtus isiku süü hindamisel. Kohtu arvates ei ole see väide ka realistlik. Jääb arusaamatuks, miks peaks prokuröre või kohtunikke huvitama 2013.a koostatud arvamused. Prokuröridel ja kohtunikel puudub ligipääs relvatoimikule ning PPA poolt kasutatavale Deltale. Seega ei saa nad nende andmetega tutvuda ilma, et selle vastu tekiks põhjendatud huvi, mille alusel taotleda nende andmete edastamist PPA poolt.
22.Kohus leiab eelnevast järelduvalt, et politseiametnike A. Talvere ja T. Tali koostatud arvamuste kustutamiseks PPA andmebaasidest ja süsteemidest puudub õiguslik alus ning kaebaja vastav subjektiivne õigus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.