Olev Kaasiku kaebus Sotsiaalkindlustusameti 09.12.2019.a otsuse nr 5128-1 ja 14.02.2020.a vaideotsuse nr 8-3/33703-2 tühistamise ning asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Olev Kaasik Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 19.02.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Olev Kaasik (edaspidi kaebaja) esitas 12.08.2019 sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse (tl 22-23), milles taotles vanaduspensioni määramist alates 08.12.2019.
2.SKA määras 09.12.2019.a otsusega nr 5128-1 (tl 9, edaspidi vaidlustatud otsus) kaebajale vanaduspensioni alates 08.12.2019 eluaegselt 598,63 eurot kuus. Kaebaja pensionistaažiks arvestati kokku 43,375 aastat (43 aastat 4 kuud 15 päeva). Sealhulgas oli kaebaja ametniku staaž 13 aastat 8 kuud ja 3 päeva, millest tulenevalt suurendati vanaduspensioni 10% võrra. Vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva ametniku teenistusstaaži hulka arvati perioodid 05.03.1985 – 29.02.1996, 04.04.1996 – 21.05.1997 ja 09.04.1998 – 28.10.1999.
3.Kaebaja esitas 27.12.2019 SKA-le vaide (tl 31), milles palus tunnistada vaidlustatud otsuse kehtetuks, arvestada kaebaja teenistusstaaži hulka ajavahemik 01.03.1991 – 31.08.1994 kolmekordselt ning arvutada ümber tema pensionistaaž ja talle määratud pensioni suurus.
4.SKA jättis 14.02.2020.a vaideotsusega nr 8-3/33703-2 (tl 5-7) vaide rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt lähtutakse ametniku vanaduspensioni määramisel riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS) ja ametniku vanaduspensioni suurendamisel avaliku teenistuse seadusest. Alates 01.04.2013 kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS) ega selle 01.01.1996 - 31.03.2013 kehtinud varasem redaktsioon (ATS v.r) ei näe ette teenistusperioodide sooduskorras, s.h kolmekordsena teenistusstaaži hulka arvamist. Samuti ei näe need õigusaktid ette politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud politsei teenistusstaaži arvamist ametniku teenistusstaaži hulka. Teenistuse aeg arvatakse vanaduspensioni suurendamise aluseks oleva teenistusstaaži hulka ühekordselt. Kaebaja on olnud avalikus teenistuses kokku 13 aastat 8 kuud ja 3 päeva, mille alusel suurendatakse tema vanaduspensioni 10% võrra. Poolte seisukohad
5.Kaebaja esitas 10.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks tema pensionistaaži pikkust uuesti arvestama. Kaebaja töötas Valga Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee siseasjade osakonnas ajavahemikul 05.03.1985 - 28.02.1991 (politsei moodustamiseni) ja politseiametnikuna Valga Politseiprefektuuris 01.03.1991 - 29.02.1996. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 361 lg 6 (kuni 01.01.2020 sama seaduse § 108 lg 6) alusel tuleb tema teenistuse aeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvestada sooduskorras kolmekordselt. Kaebajale on valesti arvestatud pensionistaaž ja sellest tulenevalt ka vanaduspension. Pensioniõigusliku staaži hulka tuleb arvata kogu politseiteenistuse staaž nii, nagu see tuleneb politseiteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Viidatud PPVS normid on erinormid, mis sätestavad politseitöötajate teenistusstaaži arvestamisel erisuse võrreldes teiste avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate teenistujatega. Puudub seaduslik alus selleks, et arvata politseiteenistuse staaž kaebaja üldise teenistusstaaži hulka vaid osaliselt. Kaebusele on lisatud Lõuna Prefektuuri 29.03.2011.a tõend (tl 8), mille kohaselt oli kaebajal 29.02.1996.a seisuga siseasjade organites väljateenitud staaži 17 aastat 11 kuud ja 25 päeva, millest periood 01.03.1991 - 31.08.1994 on arvestatud kolmekordselt.
6.Vastustaja kaebuses esitatud seisukohtadega ei nõustunud. Vastustaja jäi vaideotsuse põhjenduste juurde (vt otsuse punkti 4). Vastustaja lisas, et PPVS alusel arvestatud politseiteenistuse staaž omab tähtsust teatud PPVS alusel saadavate hüvede ja õiguste (politseiametniku pension, koondamise tõttu vabastamised jt) kasutamisel. Seda ei arvestata riikliku pensioni arvestamisel või ametnikele ette nähtud vanaduspensioni suurendamisel. Vastustaja esitas Politsei- ja Piirivalveameti 27.08.2019.a tõendi (tl 21), mille põhjal kaebaja avaliku teenistuse staaž 21.05.1997.a (politseist lahkumise) seisuga oli 12 aastat 1 kuu 13 päeva. Kohtu seisukoht
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale pensioni määramisel tuleb perioodi 01.03.1991 01.09.1994 arvesada ühekordselt või kolmekordselt. Muid vastuväiteid vaidlustatud otsusele või vaideotsusele kaebaja esitanud ei ole.
8.Kaebaja taotles ja talle määrati vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel. Vaidlusalune periood kuulub pensioniõigusliku staaži ehk kuni 31.12.1998 omandatud staaži hulka (RPKS § 27 lg 2 p 1). RPKS § 28 lg 1 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandaja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. RPKS § 28 lg 3 sätestab, millised perioodid arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka sooduskorras ehk mitmekordselt. Teenistust politseiametnikuna vaidlusalusel perioodil nende hulgas nimetatud ei ole. Samuti ei ole viidatud sellele, et sooduskorras arvestatavad perioodid võiksid olla reguleeritud muude õigusaktidega. Kaebaja pensionistaaži arvutamisel tuleb seega lähtuda ajavahemikust, mil kaebaja eest tuli tasuda sotsiaalmaksu. See periood ei saa avalikku teenistust, sh selle eriliike reguleerivate õigusaktide põhjal mitmekordistuda.
9.Kaebaja viitas RPKS § 28 lg 2 punktile 2, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Viidatud sättele ei saa anda kaebaja soovitud tähendust. RPKS § 28 lg 2 sätestab perioodid, mis arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka vaatamata sellele, et sotsiaalmaksu isiku eest ei makstud. Säte oli praktiliselt samas sõnastuses olemas ka eelmises, 26.06.1998 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduses (§ 18 lg 2 p 2) ja 17.03.1993 vastu võetud riiklike elatusrahade seaduses (§ 27 p 3). 09.03.1994 vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse § 123 lg 2 nägi ette, et tegevteenistus piirivalves, sisekaitseüksustes ja sõjaväestatud päästeüksustes võrdsustatakse tegevteenistusega kaitseväes. Eeltoodu põhjal ei ole RPKS § 28 lg 2 p 2 mõeldud teenistust politseiametnikuna politsei tegevust reguleerivate õigusaktide tähenduses, vaid kaitseväeteenistust ja sellega sarnast teenistust Siseministeeriumile alluvates üksustes.
10.Kaebajal on ATS § 113 lg 2 alusel õigus vanaduspensioni suurendamisele. ATS § 113 lg 7 kohaselt sõltub pensioni suurendamine staažist: 1) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 protsenti; 2) 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20 protsenti; 3) 21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 protsenti jne Kaebaja pensioni on vaidlustatud otsuses suurendatud 10 % võrra. Kui kaebaja avaliku teenistuse staaži arvutada kaebaja soovitud viisil, siis tuleks pensioni suurendada rohkem.
11.ATS § 113 lg 2 alusel tuleb kaebaja avaliku teenistuse staaži arvestada ATS v. r järgi. Selle seaduse § 182 lg 1 ja § 153 lg 1 p 1 alusel arvestatakse ametniku teenistusstaaži hulka ka enne ATS v. r jõustumist ehk enne 01.01.1996 riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. Vaidlusalune periood langeb ajavahemikku enne 01.01.1996, seega tuleb lähtuda töötatud ajast. Sellise aja mitmekordistamist avalikku teenistust reguleerivad õigusaktid ei sätesta.
12.Kaebaja tugineb vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud PPVS § 108 lg 6, mille alusel arvatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistuse aeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. PPVS praegu kehtivas redaktsioonis sisaldub sama norm § 361 lõikes 6.
Kohtu hinnangul ei saa politseiametnikuna töötamist perioodil 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvestada sooduskorras kolmekordselt avaliku teenistuse staaži hulka.
13.Vaidlusaluse perioodi kolmekordse arvestamise nõue pärineb 11.10.2001 vastu võetud politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadusest, Riigikogu IX koosseisu eelnõu 476 (kättesaadav Riigikogu kodulehel, algteksti ja seletuskirja väljatrükk tl 36-39). Eelnõu seletuskirja kohaselt loodi sellega vastavalt antud poliitilisele lubadusele politseipension (politseiametniku väljateenitud aastate pension). Seadusesse viidi sisse ka politseiteenistuse staaži mõiste ja selle arvutamise kord. Politseiteenistuse staaži käsitlev paragrahv ei olnud eelnõu algses koosseisus, vaid lisandus muudatusettepanekute kaudu ning seletuskirja selle kohta ei ole. 06.06.2001 toimunud eelnõu teise lugemise stenogrammi (kättesaadav Riigikogu kodulehel, väljatrükk tl 40) alusel kehtestati vaidlusaluse perioodi kolmekordse arvestamise säte lähtudes sellest, et sarnane säte kehtis juba kaitseväelaste kohta ning tegemist oli perioodiga, kus oht politseiametnikele oli kõrgendatud.
14.Otsuse punktis 13 viidatud muudatustega kehtestatud politseiteenistuse seaduse § 212 lg 1 ja 4 sätestasid, et politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse sama seaduse § 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal ning politseiteenistuse staaži hulka arvestatakse teenistuse aeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. PPVS algses, 06.05.2009 vastu võetud redaktsioonis oli rakendussätete hulka kuuluva § 111 lõikes 3 öeldud, et politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse samas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. Vaidlusaluse perioodi kolmekordset arvestamist reguleeriv säte liikus 26.11.2009 vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seadusega PPVS § 111 lõikest 3 § 108 lõikesse 6 ning sõnastusest kadus viide politseipensionile. Seletuskirjas (eelnõu 519 SE II-2) on põhjendus napp - staaži arvestamise alused tuuakse §-st 111 §-i 108. Viimasena liikus säte 14.06.2018 vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel muutmata kujul § 361 lõikesse 6.
15.Nii RPKS § 6 kui vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud PPVS § 99 lg 3 kohaselt määratakse isikule üks pension tema valikul. Politseipensioni ei suurendatud ATS § 113 alusel (kuni 31.12.2019 kehtinud PPVS § 99 lg 4).
16.Kohtu hinnangul tuleb otsuse punktides 13-15 toodut arvestades tõlgendada PPVS § 108 lõiget 6 ja praegu kehtiva PPVS § 361 lõiget 6 nii, et tegemist on soodustusega, mis kohaldub politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramisel ja muudel politseiametniku staažiga seotud erisuste kohaldamisel. Kuskilt ei nähtu seadusandja tahe laiendada seda soodustust avaliku teenistuse staaži arvutamisele või sellest lähtuvale vanaduspensioni suurendamisele. Politseipension kujutab endast terviklikku regulatsiooni ning sooduskorras staaži arvutamine PPVS § 108 lg 6 või PPVS § 361 lg 6 alusel kohaldub isikule, kes täidab ka muid politseipensioni aluseks olevaid eeldusi. Sh on politseipensioni saamise eelduseks vähemalt 20aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele (kuni 31.12.2019 kehtinud PPVS § 101 lg 1). Kaebajale ei määratud politseipensioni. Talle määrati vanaduspension üldistel alustel ning seda suurendati ATS alusel. Riiklike pensionide määramisel rakendatakse seadusi, millega on sätestatud vastavat liiki pension. Vanaduspensioni määramisel tuleb lähtuda riikliku
pensionikindlustuse seadusest ja kaebaja kui avalikus teenistuses olnud isiku pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seadusest, mitte PPVS või mõnest teisest eripensioni määramist reguleerivast seadusest. Nii on seda küsimust kohtupraktikas ka varem lahendatud (Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2012.a otsus asjas 3-11-2175 ja 27.05.2014.a otsus asjas nr 3-13929).
17.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Sel juhul ei ole võimalik kohustada vastustajat kaebaja pensionistaaži uuesti arvutama. Vaideotsusele ei ole kaebaja iseseivaid vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus kaebus jääb põhinõudes rahuldamata, ei ole kohtu hinnangul eeltoodud põhjendustel alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kaebus oli riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.