Toivo Variku kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu kahju hüvitamise nõudes Kaebaja – Toivo Varik, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Võtta haldusasja materjalide juurde tõendina Tartu Halduskohtu 12.12.2019. a otsus haldusasjas nr 3-191391.
2.Tagastada Toivo Variku kaebus. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kätte kaebaja esindajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohus tegi 12.12.2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1391, millega rahuldas RONVAR OÜ kaebuse ja tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19.03.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/415 ning kohustas PRIA-t uuesti läbi vaatama RONVAR OÜ väljamaksetaotlust. Menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlustanud ning 12.12.2019. a otsus jõustus 14.01.2020.
PRIA tegi 18.06.2020. a otsuse nr 13-30.3/20/622, millega tunnistas kehtetuks PRIA 20.01.2017. a otsuse 13-30.3/17/127 osas, millega rahuldati RONVAR OÜ toetustaotlus nr 64001600200 ja määrati RONVAR OÜ-le toetus summas 124 602,00 eurot. PRIA otsustas 18.06.2020. a otsusega jätta välja maksmata RONVAR OÜ poolt 20.11.2018 esitatud maksetaotluses nr 13-30.3/18/890 deklareeritud toetuse summas 75 006,41 eurot. PRIA jättis 18.06.2020. a otsusega RONVAR OÜ toetustaotluse nr 64001600200 rahuldamata. PRIA arvas 18.06.2020. a otsusega RONVAR OÜ (kehtiva ärinimega Curupayty Pampliega OÜ) välja sama meetme või tegevusliigiga seoses toetuse saamisest sel aastal, kui rikkumine avastati, ja järgmisel kalendriaastal, st 2020. ja 2021. aastal.
3.RONVAR OÜ (registrikood 10958282) asutaja ja juhatuse liige oli kuni 11.10.2019 Toivo Varik. Alates 11.10.2019 on RONVAR OÜ äriühingu nimi Curupayty Pampliega OÜ, mille juhatuse liikmeks on Raul Pint.
4.Toivo Varik esitas 21.09.2020 nõudeavalduse PRIA-le, taotledes varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist summas 162 440,28 eurot.
5.PRIA vastas T. Varikule 11.10.2020. a vastusega nr 13-30.3/20/821-1, leides, et kahjunõue on õigusliku aluseta ja põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.
6.T. Varik esitas 22.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb PRIA-lt varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist 162 440,28 euro ulatuses, paludes samas kohtul määrata õiglane hüvitis oma äranägemisel. Kaebaja väitel sai ta PRIA 11.10.2020. a vastuse nr 13-30.3/20/821-1 kätte 23.11.2020 (tl 17). Kaebaja tugineb kaebuses Tartu Halduskohtu 12.12.2019. a otsusele haldusasjas nr 3-19-1391. Kaebuse kohaselt pöörasid võlausaldajad oma nõuded RONVAR OÜ maksejõuetuse tõttu käendaja ehk Toivo Variku vastu. Kaebaja leiab, et nõuete esitamiseni viis üksnes PRIA poolt ebaõige maksetaotluse mitterahuldamine. Ettevõte oli enne toetusotsuse alusel investeeringu tegemisega alustamist majanduslikult jätkusuutlik. T. Varik leiab, et käesolevas asjas on ta otsene kahjukannatanu, kohus on tuvastanud PRIA haldusakti õigusvastasuse ning eeltoodust tulenevalt on tekitatud toetuse välja maksmata jätmisega olukord, kus T. Varik on kannatanud otsest varalist ja mittevaralist kahju. Kahjukannataja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada, esitades õigeaegselt vaide ning vaidlustades edukalt vaideotsuse halduskohtus. Seega esinevad kõik kahju hüvitamiseks vajalikud elemendid. Kaebaja märgib kaebuses, et puudub eluliselt usutav põhjendus, miks vastustaja venitas 12.12.2019. a kohtuotsuse jõustumise järgselt haldusakti andmisega üle poole aasta. Teiseks, on tõenäoline, et otsus taotluse mitterahuldamise kohta tehti sõltuvalt taotleja tegevuse ja investeeringu tõendamisega seotud muudatuste tõttu ning selles otsuses ei hinnatud ettevõtte tegevust maksetaotluse esitamise seisuga. Kaebaja märgib, et selleks ajaks oli kahju juba tekitatud. Kaebaja arvates tuleb võtta arvesse võlgnevuste tekkimise aeg koostoimes toetuse väljamaksmise ajaga, et näha otsest seost võlgnevuse tekkimise ja majandusraskuste vahel, mis on loogilises järjestuses. T. Varik on kaebuse lisa 1 kohaselt kandnud otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu 162 440,28 euro ulatuses. Kohtu seisukoht
7.Kohus võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde dokumentaalse tõendina Tartu Halduskohtu 12.12.2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1391 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 ja § 56 lg 2 alusel koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-ga 2 ja § 272 lg-ga 2.
8.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt määrati äriühingule RONVAR OÜ, mille juhatuse liikmeks oli kaebaja 18.07.2003 kuni 11.10.2019, PRIA 20.01.2017. a otsusega toetus summas 124 602,00 eurot meetme „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. RONVAR OÜ esitas PRIA-le 20.11.2018 maksetaotluse toetuse väljamaksmiseks summas 75 006,41 eurot. PRIA jättis 19.03.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/415 RONVAR OÜ toetusetaotluse nr 64001600200 rahuldamata ja välja maksmata maksetaotluses deklareeritud toetuse summas 75 006,41 eurot. PRIA leidis, et RONVAR OÜ on loonud kunstlikult tingimused vastamaks määruse nõuetele ja ta on edastanud valeandmeid – PRIA-le esitatud arved nr 2018-6, 2018-7 ja 2018-8 on fiktiivsed, arvete eest tasumised on näilikud.
9.Tartu Halduskohus leidis 12.12.2019. a otsuses (p 20), et PRIA ei ole tõendanud, et kaebaja (RONVAR OÜ) lõi teadlikult fiktiivsete arvete alusel ja näiliste tehingute ahela abil ebaõige ettekujutuse investeeringuga seotud kulude katmisest kuludokumentides näidatud summa ulatuses. Halduskohtu hinnangul ei ole PRIA selgelt määratlenud ei objektiivsete asjaolude kogumit, millest tuleneks, et kaebaja ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutanud, ega ka kaebaja tegevuse subjektiivset aspekti. Samuti ei ole vaidlustatud haldusaktist nähtav, miks PRIA leidis, et kaebaja rikkus põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 5 lg-s 4 ja § 17 lg-s 1 sätestatud nõudeid, leidis halduskohus otsuse p-s 20. Kuna halduskohus heitis PRIAle ette kohtueelses menetluses teatud asjaolude uurimata jätmist, siis tühistas kohus otsusega PRIA 19.03.2019. a otsuse.
10.Tartu Halduskohus ei teinud 12.12.2019. a otsusega aga PRIA-le definitiivset ettekirjutust (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5) RONVAR OÜ esitatud maksetaotlus ilmtingimata rahuldada ja toetus isikule välja maksta, vaid halduskohus kohustas haldusorganit taotleja väljamaksetaotlust uuesti läbi vaatama (12.12.2019. a otsuse p 26). Seega andis kohus PRIA-le diskretsiooni otsustada uuesti, kas RONVAR OÜ on rikkunud toetuse saamise nõudeid ning kas RONVAR OÜ maksetaotlus on põhjendatud või mitte.
11.PRIA tegi uue otsuse 18.06.2020 (määruse p 2). Kohtu arvates ei oma RONVAR OÜ vaatest tähtsust asjaolu, et PRIA tegi uue otsuse 5 kuud pärast Tartu Halduskohtu otsuse jõustumist. Äriregistri andmetel toimus äriühingus osanike vahetus 08.10.2019 ning RONVAR OÜ ainuosanikuks sai Toivo Variku asemel Stroominvest OÜ, osaühingu ärinimeks sai Curupayty Pampliega OÜ. Juba enne haldusasjas nr 3-19-1391 lõpplahendi tegemist oli seega toimunud ettevõtte üleminek ning PRIA 18.06.2020. a otsusel ei olnud mõju RONVAR OÜ õigustele ega kohustustele.
12.Kaebuse kohaselt (p 15) võõrandas Toivo Varik oktoobris 2019. a RONVAR OÜ seoses järjest tekkivate võlanõuetega, kuna tekkinud olukord ning pidevas pinges ja stressis elamine olid tekitamas T. Varikule tervisehäireid, mistõttu oli ta sunnitud ettevõttest loobuma. Kaebaja väitel Curupayty Pampliega OÜ ei tegutse, sisuliselt on ettevõte likvideerimisel ning kaebajal puudub seos ettevõttega. Seega oli PRIA-lt toetust taotlenud isik sisulise tegevuse lõpetanud selleks ajaks, kui Tartu Halduskohus kohustas PRIA-t uuesti kaaluma, kas RONVAR OÜ väljamaksetaotlus kuulub rahuldamisele ja kas taotleja on toetuse saamiseks nõudeid rikkunud.
13.Käesolevas kohtuasjas on kaebaja esitanud RONVAR OÜ 2017. aasta majandusaasta aruande. Kaebaja väidab, et RONVAR OÜ 2018. a käive oli 250 000 eurot ning 2019. a esimese kolme kvartali jooksul 23 000 eurot. Ettevõtte tegevusalaks oli puittoodete tootmine ja PRIA-lt taotletud toetus oli mõeldud tootmishoone ehitamiseks. Maksetaotluse järgi oli RONVAR OÜ teinud investeeringuga seotud kulutusi kogusummas 225 019,18 eurot. Kaebaja väidab, et maksetaotlusega seotud vaidluse tõttu sattus ettevõte 2019. a jooksul rahalistesse raskustesse.
14.Riigikohus on selgitanud, et otsusega, millega on jäetud toetustaotlus ekslikult rahuldamata, võib olla taotlejale tekitatud kahju. Sellest, et investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust, ei tulene, et toetuse õigusvastaselt määramata jätmise korral oleks kahju hüvitamine RVastS alusel välistatud. Isikul on õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme. Kui pole alust kahelda, et isikule oleks toetus määratud ja ta oleks projekti nõuetekohaselt ellu viinud, võib isikul olla õigus nõuda toetusest ilmajäämise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist (RKHK otsus haldusasjas nr 3-16-1048/38, p 17 ja otsus haldusasjas nr 3-16-1634, p 26).
15.Äriregistrist nähtub, et majandusaruande esitas RONVAR OÜ viimati 2017. a. Maksetaotluse, mille PRIA jättis õigusvastaselt rahuldamata, esitas RONVAR OÜ 2018. a lõpus, st 20.11.2018. Puuduvad usaldusväärsed andmed, et 2018. a oli RONVAR OÜ maksejõuline ja võetud kohustuste täitmiseks võimeline äriühing, kes oleks PRIA-lt toetuse saamisel ka kahtlematult projekti nõuetekohaselt ellu viinud.
16.Kohtu arvates ei ole aga praegusel juhul toetust taotlenud äriühingu endise juhatuse liikme poolt esitatud hüvitamiskaebus menetletav, sest kaebeõigus nõuda PRIA-lt kahju hüvitamist toetustaotluse õigusvastase rahuldamise jätmise korral on selgelt antud toetustaotluse esitajale ehk PRIA otsuse adressaadiks olnud isikule, seejuures peab toetustaotluse esitanud isik kahjunõude esitamisel suutma tõendada, et kui talle oleks toetus määratud, siis vaieldamatult oleks ta projekti nõuetekohaselt ellu viinud. Kaebaja ei olnud toetust taotlenud isikuks, kuigi kuulus taotleja juhtorganisse ning võttis kaebuse kohaselt endale füüsilise isikuna kohustusi, mis olid väidetavalt RONVAR OÜ huvides. Kaebaja pidi arvestama laene ja käendusi eraisikuna võttes nendega kaasnevate õiguslike tagajärgedega. Kaebaja osaühingu endise juhatuse liikmena ei saa nõuda saamata jäänud tulu või väidetava varalise kahju hüvitamist, sest õigustatud isikuks saaks olla üksnes juriidiline isik, s.o praegusel juhul õigusjärglane Curupayty Pampliega OÜ või teoreetiliselt füüsilisest isikust ettevõtja, kui oleks toimunud osaühingu ümberkujundamine äriseadustiku § 510 kohaselt. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul kaebaja meelevaldselt loonud seose RONVAR OÜ õiguste ja kohustuste ning temale kui füüsilisele isikule saabunud tagajärgede vahel.
17.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodud põhjendustel, kuulub kaebus tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
18.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.
19.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.