Xa kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebaja töövõime hindamiseks Kaebaja – X (endine perekonnanimi Y) Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
1.Tagastada Xa kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kohus toimetab määruse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tallinna Halduskohtule 13.09.2020 kaebuse, milles märgib, et karistuse kandmise alguses oli ta absoluutselt terve, kuid praegusel hetkel on tal mitmed erinevad terviseprobleemid. Kaebaja taotles Eesti Töötukassalt hinnangut oma töövõimele ning 2013. aastal sai hinnangu. Kaebaja viitab kaebuses Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo otsustele nr 968618 ja 968622. Kaebuse kohaselt saatis kaebaja 2013. a Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse asjas nr xxx, milles kohus ütles (punktis 11), et ID-kaardi või elamisloa puudumine ei ole töövõime hindamisel takistuseks. Kaebaja praegune tervislik seisund on kohutav, ta liigub iseseisvalt suure vaevaga läbi tugeva valu. Lühikese ajavahemiku järel kaotab kaebaja kaebuse kohaselt võime iseseisvalt ilma abivahenditeta liikuda, sest tema haigused progresseeruvad. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassa kohustamist väljastama (tegema) hinnangu (järelduse) tema töövõime kohta. Kaebaja täitis ja esitas Tartu Vangla sotsiaaltöötaja vahendusel vajalikud dokumendid Töötukassasse, et teostataks ekspertiis ja antaks hinnang tema töövõimele. Eesti Töötukassa 10.08.2020. a otsusega nr TVH/20/066387 jäeti kaebaja töövõime hindamata. Sotsiaalkindlustusamet jättis 11.08.2020. a otsusega nr P26-2020-96214 kaebaja ekspertiisitaotluse läbi vaatamata.
2.Tallinna Halduskohus andis 05.11.2020. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule, kuhu haldusasja materjalid saabusid 02.12.2020.
3.Tartu Halduskohus tegi 07.12.2020 kohtunõude Sotsiaalkindlustusametile (SKA). Kohus palus SKA-l teatada, kas X (endise perekonnanimega Y) on 2013. aastal SKA poole pöördunud taotlusega määrata temale puue või töövõimetus ning kas tema suhtes on tehtud kaebuses viidatud otsused nr 968618 ja 968622. Kohus palus SKA-l täiendavalt selgitada, kas vanglas karistust kandev isik saab taotleda individuaalset abivahendit ning kas seda saab isik taotleda üksnes juhul, kui tal on tuvastatud puude raskusaste.
4.SKA esitas 10.12.2020. a vastuse kohtunõudele. Kohtu seisukoht
5.Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa 10.08.2020. a otsusega nr TVH/20/066387, millega jäeti tema töövõime hindamata põhjendusega, et 10.08.2020 rahvastikuregistri andmete järgi ei ole taotleja (kaebaja) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele.
6.Kaebaja ei ole kaebuses vastu vaielnud asjaolule, et ta ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane. Samuti ei ole asjas vaidlust, et kaebaja on kinnipeetav ning viibib parasjagu Tartu Vanglas.
7.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajal on pooleli vaidlus Siseministeeriumiga – haldusasi nr zzz, kus kaebaja vaidlustab Siseministeeriumi 05.11.2019. a otsust nr 1-24/325, millega jäeti kaebaja taotlus „Sissesõidukeelu kehtivusaja muutmata jätmine“ rahuldamata. Kaebaja tähtajaline elamisluba Eestis kaotas kehtivuse 15.03.2000. Karistuse kandmise koha otsingusüsteemi andmetel on kaebaja karistuse kandmise tähtaeg kuni 02.06.2024.
8.Seega puudub kaebajal tõepoolest Eesti kodakondsus ning kehtiv elamisluba. Kohus selgitab, et kaebajal on siiski õigus saada vältimatut abi. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 2 järgi on igal Eestis viibival isikul on seaduses sätestatud alustel õigus saada vältimatut abi. Sama õigus on sätestatud ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS § 6 lg 1).
9.Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt õigus taotleda töövõime hindamist ning Eesti Töötukassa on õiguspäraselt jätnud kaebaja töövõime 10.08.2020. a otsusega hindamata töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 p 1 ja 2 alusel, kuid see ei tähenda, et kaebaja ei saaks oma õigusi kaitsta muul viisil.
10.Kaebajal kui kinnipidamisasutuses viibival isikul ei ole vajalik töövõimet tuvastada, kuna kaebaja on riigi ülalpidamisel, tema töötamise võimalikkus vanglas teeb kindlaks vangla arst (VangS § 37 lg 2 p 3 ja § 37 lg 3) ning tal puudub õigus saada sotsiaaltoetusi vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 20 lg-le 21.
11.Kohus saab kaebusest aru, et kaebajal võib olla vajadus individuaalse abivahendi järele. Kohus pidas seetõttu vajalikuks SKA-lt küsida, kas vanglas karistust kandev isik saab taotleda individuaalset abivahendit ning kas seda saab isik taotleda üksnes juhul, kui tal on tuvastatud puude raskusaste.
12.SKA selgitas 10.12.2020. a vastuses kohtunõudele, et PISTS 10.04.2013 kehtinud redaktsiooni § 20 lg 21 järgi peatati puuetega inimeste sotsiaaltoetust maksmine süüdimõistetud toetuse saaja
vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud, kui isik vajas oma puude tõttu individuaalset abivahendit. 2013. aastal tuli isikule, kes kandis vangistust ja taotles puude raskusastet, puude raskusastme menetlus läbi viia (tuvastada puude raskusaste või siis mitte tuvastada puude raskusastet) ning kui puude raskusaste tuvastati, määrata ka vastav puude toetus. Ka praegu kehtiv PISTS-i redaktsioon on oma sisult sama, kuigi on lisandunud paragrahvi lõikeid, mis täpsustavad antud korda. PISTS § 20 lg 22 kohaselt, kui vanglas või arestimajas karistust kandev isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, lisab vangla või arestimaja isiku ekspertiisitaotlusele teatise, kus on märgitud abivahendi kasutamisega seotud kulud, nende finantseerimise allikad ja osakaal finantseerimisel.
13.SKA kinnitas 2013. aastal kaebaja suhtes otsuste nr 968618 ja 968622 tegemist. Kohtule edastati koopiad nimetatud otsustest.
14.SKA Rakvere büroo 10.04.2013. a otsuse nr 968622 kohaselt tegi ekspertarst kindlaks, et isiku krooniline radikulaarne defitsiit selgroo nimme-ristluuosas ei põhjusta aastaringselt igapäevaselt ja iganädalaselt ägenemist ning seetõttu ei ole takistatud osalemine igapäevases ühiskonnaelus. SKA leidis, et kaebajal puuet ei esine.
15.SKA Rakvere büroo 10.04.2013. a otsusest nr 968618 nähtuvalt tegi ekspertarst kindlaks, et isikul on krooniline keskmise raskusega radikulaarne defitsiit selgroo nimme-ristluuosas püsiva valusündroomi ja liikumishäirega, kiirgumisega mõlemasse jalga ning ta vajab neurokirurgi konsultatsiooni. Seoses keskmise raskusega funktsioonihäiretega on tööde valik mõõdukalt piiratud ning ei sobi pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö. SKA leidis, et on kaebaja osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent oli otsuse kohaselt 40%, põhjus üldhaigestumine, ning püsiva töövõimetuse kestuseks määrati üks aasta, st alates 20.03.2013 kuni 31.03.2014.
16.Kohtule ei ole teada, kas kaebaja pärast püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist pöördus SKA poole, et tal töövõimetus uuesti tuvastatakse.
17.Praegu kehtiva seaduse kohaselt on isik õigustatud taotlema abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmist, kui ta on täisealine ja tal on tuvastatud puue või osaline või puuduv töövõime. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 47 lg 1 p 2 kohaselt on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. SKA selgituste järgi vastuses kohtunõudele peab alates 18. eluaastast tööealisel isikul, kes kannab vanglakaristust, individuaalse abivahendi eest tasu maksmise ülevõtmise taotlemiseks olema tuvastatud kas puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. Vangistust kandvate isikute kontekstis saavad individuaalseid abivahendeid taotleda ilma puude raskusastme tuvastamiseta alaealised isikud ja vanaduspensioniikka jõudnud isikud. Olenemata, millisesse sihtgruppi vangistust kandev isiku kuulub, on ilma puude raskusastme tuvastamiseta õigus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist taotleda kõigil vangistust kandvatel isikutel rinnaproteesi, kuulmisabivahendi ja heliülekandesüsteemi ning silmaproteesi ostmiseks, kuna need abivahendid on oma olemuselt individuaalsed.
18.Vaatamata SHS § 47 lg 1 p-s 2 sätestatule on kohtu hinnangul, arvestades eelpool viidatud SÜS § 3 lg 2 ja TTKS § 6 lg 1, võimalik täisealisel isikul, kes kannab karistust kinnipidamisasutuses ning kellel puudub Eesti kodakondsus ja kehtiv elamisluba, taotleda abivahendit, kui vastasel korral ilma abivahendit saamata tekiks inimesel püsiv tervisekahjustus.
19.Kohtule teadolevalt on SKA alustanud ka pilootprojektiga, milles saavad taotleda tööealised inimesed, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime langust, riigipoolse soodustusega
abivahendeid (vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendivajajale#Kutsume%20t%C3%B6%C3%B6ealisi%20inimesi%20osalema%20abivahendite%20pi lootprojektis!).
20.Kohus leiab, et kui kaebaja leiab, et tal on vaja liikumiseks abivahendeid, siis tuleb kaebajal pöörduda uuesti Sotsiaalkindlustusameti poole, et taotleda vajalikke abivahendeid. Abivahendi ettevõttest riigipoolse soodustusega abivahendi ostmiseks või üürimiseks läheb isikul vaja paberkandjal abivahendi tõendit, mille saamiseks tuleb pöörduda perearsti või eriarst poole. Kohus leiab, et kaebajal tuleb pöörduda oma tervisemuredega ja abivahendi tõendi saamiseks esmalt vangla meditsiinitöötaja poole.
21.Kuna kaebaja on viidanud kaebuses haldusasjale nr xxx, siis peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 27.12.2013 tegi Tartu Ringkonnakohus määruse haldusasjas nr xxx, milles märkis (punktis 11), et elamisloa puudumine ei mõjutanud kaebajale puude määramisest keeldumise otsust. SKA on samuti kohtule selgitanud ja edastanud 10.04.2013. a otsuse nr 968622, millest tulenevalt oli puude tuvastamata jätmise põhjuseks mitte elamisloa puudumine, vaid ekspertarsti järeldus. Seega ei keeldunud SKA ega Eesti Töötukassa 2013. aastal kaebaja taotluse läbivaatamisest põhjendusel, et kaebajal puudub kehtiv elamisluba.
22.Praeguses asjas esitatud tõendite, s.o Eesti Töötukassa 10.08.2020. a otsusega nr TVH/20/066387 ja SKA 11.08.2020. a otsus nr P26-2020-96214, kohaselt on kaebaja puude määramisest ning töövõime hindamisest keeldutud põhjendusega, et kaebaja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane. Järelikult on kehtiva elamisloa puudumine saanud kaebajale takistuseks puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise menetluses. Juhul, kui kaebaja ei saavuta oma eesmärki (nt ei saa vajalikku abivahendit), siis on kaebajal õigus pöörduda taotlusega Politsei- ja Piirivalveameti poole ning taotleda tähtajalist elamisluba selleks, et kaebaja saaks esitada uue taotluse Eesti Töötukassale ja/või Sotsiaalkindlustusametile.
23.Kaebus kuulub tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid kui kohustamisnõue Eesti Töötukassa vastu vaadata kaebaja 11.06.2020. a töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
24.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
25.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.