Tõnissoni Söögituba OÜ kaebus Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punkti 1 osaliseks tühistamiseks ning valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Tõnissoni Söögituba OÜ, esindaja Lauri Aunap Vastustaja Tartu vald, esindaja Eve Kallas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tõnissoni Söögituba OÜ kaebus.
2.Tühistada Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punkt 1 osas, milles tunnistati Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks. Kohustada Tartu valda otsustama Tõnissoni Söögituba OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine ja temaga katastriüksuse 77301:002:0227 Tabivere rand tasuta kasutamise lepingu sõlmimine uuesti.
3.Jätta Tartu valla taotlus Maksu- ja Tolliametilt teabe väljanõudmiseks rahuldamata.
Mõista Tartu vallalt Tõnissoni Söögituba OÜ kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 5. veebruaril 2021 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-20-793
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vallavalitsus otsustas 14. novembri 2019. a korraldusega nr 973 viia läbi konkursi katastriüksusele nr 77301:002:0227 Tabivere rand (Tabivere rand) hooajalise toitlustaja leidmiseks viieks aastaks (p 1), sõlmida korralduse p-s 1 nimetatud konkursi võitjaga katastriüksuse tasuta kasutamise leping viieks aastaks (p 2), moodustada konkursi läbiviimiseks komisjon (p 3) ning sätestada pakkumuste esitamise tähtaeg, nõuded esitatavatele pakkumustele ja pakkujatele, alused konkursi võitja väljaselgitamiseks ja katastriüksuse tasuta kasutamise lepingu tingimused (p-d 4-8). Tartu Vallavalitsuse korraldataval konkursil osalesid Tõnissoni Söögituba OÜ (kaebaja) ja Marbellas OÜ.
2.Tartu Vallavalitsus otsustas 20. veebruari 2020. a korraldusega nr 182 tunnistada Tabivere randa hooajalise toitlustaja leidmiseks korraldatud konkursile esitatud pakkumustest edukaks Marbellas OÜ pakkumuse (p 1), sõlmida Marbellas OÜ-ga Tabivere ranna tasuta kasutamise leping viieks aastaks hooajalise toitlustusteenuse osutamiseks (p 2) ning sätestada sõlmitava katastriüksuse tasuta kasutamise lepingu tingimused (p 3).
3.Tõnissoni Söögituba OÜ esitas 6. märtsil 2020 Tartu Vallavalitsusele eelnimetatud korralduse peale vaide, milles palus tunnistada Marbellas OÜ pakkumus kehtetuks ning kaebaja pakkumus edukaks.
4.Tartu Vallavalitsus otsustas 2. aprilli 2020. a korraldusega nr 314 tunnistada Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks ning Tartu Vallavalitsuse 20. veebruari 2020. a korraldus nr 182 kehtetuks (p 1). Ühtlasi otsustas vallavalitsus valmistada ette uue konkursi läbiviimise Tabivere randa hooajalise toitlustaja leidmiseks (p 2). Otsuse kohaselt ilmnes lepingu sõlmimise ettevalmistamisel, et edukaks tunnistatud äriühing soovib algses pakkumuses esitatud lahendusest kõrvale kalduda, samuti ei ole Tõnissoni Söögituba OÜ jäänud oma esialgse lahenduse juurde. Kuna konkursil ei olnud pärast eduka pakkumuse väljaselgitamist ette nähtud võimalust pakkumuse muutmiseks, siis tuleb konkurss tunnistada nurjunuks.
5.Tartu Vallavalitsus lõpetas 2. aprilli 2020. a korraldusega nr 315 kaebaja 6. märtsi 2020. a vaide menetlemise põhjendusel, et kaebaja vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse 20. veebruari 2020. a korraldus nr 182 on juba 2. aprilli 2020. a korraldusega nr 314 kehtetuks tunnistatud.
6.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 28. aprillil 2020 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korraldused nr 314 ja 315 ning kohustada valda tunnistama kaebaja esitatud pakkumus edukaks ja rahuldama kaebaja vaie.
7.Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2020. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse nõuete täpsustamiseks ja kaebuse põhjendamiseks ning riigilõivu tasumiseks tähtaja. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitas muu hulgas, et kaebajal on oma õiguste kaitseks ja eesmärgi saavutamiseks otstarbekas esitada Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 p 1 tühistamise nõue osas, millega tunnistati Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks, ning valla kohustamise nõue otsustada kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine ja kaebajaga Tabivere ranna tasuta kasutamise lepingu sõlmimine uuesti. Korralduse nr 315 vaidlustamiseks puudub vajadus, sest kaebaja on vaide eset arvestades saavutanud juba oma eesmärgi (korraldus nr 182 on kehtetuks tunnistatud).
3-20-793
8.Kaebaja esitas kohtule 7. mail 2020 kaebuse täienduse, milles märkis, et kohus on temast õigesti aru saanud ning et ta soovib esitada kohtu kirjeldatud nõuded. Samuti tasus kaebaja samal päeval riigilõivu 15 eurot.
9.Tartu Halduskohus võttis 7. mai 2020. a määrusega menetlusse Tõnissoni Söögituba OÜ kaebuse Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punkti 1 tühistamiseks osas, millega tunnistati Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks, ning valla kohustamiseks otsustada kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine ja kaebajaga Tabivere ranna tasuta kasutamise lepingu sõlmimine.
10.Tartu Vald (vastustaja) esitas kohtule 3. juunil 2020 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus otsustas 21. septembri 2020. a määrusega kuulata asjas kirjalikult tunnistajana üle Tarmo Raudsepa. Tunnistaja Tarmo Raudsepp esitas kohtule 15. oktoobril 2020 vastused esitatud küsimustele.
12.Tartu Halduskohus otsustas 19. oktoobri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja palub kaebuse rahuldada. Ebaõige on vaidlustatud haldusaktis kajastatud põhjendus, et kaebaja ei ole jäänud oma esialgse pakkumuse juurde. Vastustaja tunnistas läbiviidud konkursi nurjunuks ning Tartu Vallavalitsuse 20. veebruari 2020. a korralduse nr 182 kehtetuks pärast kaebaja poolt vaide esitamist, milles juhiti vastustaja tähelepanu sellele, et võitjaks osutunud äriühingul on maksuvõlg ning ta tulnuks konkursilt eemaldada. Kaebaja ei ole soovinud oma pakkumust muuta ning konkursi nurjunuks kuulutamine otsitud ettekäändel rikub kaebaja õigusi. Vallal ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit, millelt nähtuks, et kaebaja on soovinud pakkumust muuta. Esialgne pakkumus on jätkuvalt kehtiv.
14.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu valla abivallavanem Tarmo Raudsepp suhtles kaebaja esindajaga enne otsuse tegemist telefoni teel ning kaebaja esindaja kinnitas pakkumuse muutmise kavatsust. Kaebaja kavatses kasutada pakkumuses märgitust suuremat ja teistsugust müügikioskit. Vastustajal ei ole dokumentaalseid tõendeid pakkumuse muutmise kinnituseks, pakkumuse muutmist saab kinnitada Tarmo Raudsepp. Marbellas OÜ-d ei olnud võimalik konkursilt kõrvaldada. Kuigi äriühingul olid esitamata käibedeklaratsioonid ning Maksu- ja Tolliamet (MTA) oli kohustanud neid esitama ja rakendas sunniraha, ei ole tegemist maksuvõlaga maksukorralduse seaduse § 32 mõttes. Vastustaja palub nõuda MTA-lt välja Marbellas OÜ käibedeklaratsioonide esitamist ning sunniraha määramist puudutav teave.
15.Kohtumenetluses esitatud küsimustele vastates märkis T. Raudsepp, et telefonikõned toimusid pärast pakkumuste esitamist. T. Raudsepa sõnul selgitas ta kaebajale, mis põhjustel tunnistati võitjaks teise äriühingu pakkumus. Telefonikõnes märkis kaebaja, et võib samuti vajadusel pakkuda suuremat müügikioskit, samuti tõi ta selle teabe esile vaide kaaskirjas. Tegemist oli olulise muudatusega, sest peamine hindamise tingimus oli pakutavate teenuste püsiv pakkumine ja mitmekülgsus. Kuna mõlemad pakkujad avaldasid tahet pakkumust muuta, siis ei peetud vajalikuks pakkujatele muudatuste kirjalikuks esitamiseks võimalust anda, vaid mõistlikum oli teha uus konkurss.
3-20-793
KOHTU SEISUKOHT
16.Vaidluse all on Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punkt 1 õiguspärasus osas, millega tunnistati Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on põhjendamatult tunnistanud tema osas konkursi nurjunuks ning tuginenud selle tegemisel ebakohasele põhjendusele, et kaebaja on oma pakkumust muutnud. Kaebaja palub selles osas korralduse nr 314 tühistada ja kohustada vastustajat otsustama kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine ja kaebajaga Tabivere ranna tasuta kasutamise lepingu sõlmimine. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ja teine konkursil osalenud äriühing väljendasid soovi oma pakkumusi muuta, siis esines alus konkursi nurjunuks kuulutamiseks ning uue konkursi korraldamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole ta kaebaja õigusi rikkunud, vaidlustatud haldusakt on põhjendatud ja õiguspärane.
17.Esmalt märgib kohus, et selle asja lahendamisel ei oma tähtust asjaolu, kas algselt edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud äriühingul esines maksuvõlg või mitte, sest vastustaja on korralduse nr 182 kehtetuks tunnistanud ning vaidluse esemeks on konkursi nurjunuks tunnistamine ning sellega seoses kaebaja pakkumuse hindamata jätmine. Lisaks on lõppenud ka kaebaja esitatud vaide menetlemine. Seetõttu ei võta kohus seisukohta, kas algselt edukaks tunnistatud pakkumuse esitajal esines maksuvõlg või mitte. Samal põhjusel ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik MTA-lt välja nõuda Marbellas OÜ-d puudutavat teavet ning kohus jätab vastustaja sellekohase taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel rahuldamata.
18.Tartu vald otsustas 14. novembri 2019. a korraldusega nr 973 viia läbi konkursi katastriüksusele nr 77301:002:0227 (Tabivere rand) hooajalise toitlustaja leidmiseks ning sõlmida võitjaga katastriüksuse tasuta kasutamise leping viieks aastaks. Sama korraldusega otsustati moodustada pakkumuste hindamiseks kolmeliikmeline komisjon ning määrati kindlaks pakkumusele ja pakkujatele esitatavad nõuded (p-d 5 ja 6) ning pakkumuste hindamise kord (p 7). Valla korraldatud konkursil osales 2 äriühingut (Marbellas OÜ ja Tõnissoni Söögituba OÜ). Vald otsustas 20. veebruari 2020. a korraldusega nr 182 tunnistada edukaks pakkumuseks Marbellas OÜ pakkumuse ja sõlmida eelnimetatud äriühinguga hooajalise toitlustusteenuse osutamiseks vallavara tasuta kasutamise leping viieks aastaks. Pärast Tõnissoni Söögituba OÜ vaide esitamist, milles leiti, et võitjaks kuulutatud äriühingul esines maksuvõlg ja seetõttu on tema pakkumuse edukaks tunnistamine ja temaga lepingu sõlmimine õigusvastane, tunnistas vastustaja 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punktiga 1 konkursi nurjunuks põhjusel, et konkursi võitja soovib kõrvale kalduda algses pakkumuses esitatud lahendusest ning kaebaja ei ole samuti jäänud esialgselt pakutud lahenduse juurde. Samuti tunnistati kehtetuks korraldus nr 182. Samal päeval lõpetas vald korraldusega nr 315 vaidemenetluse, sest vald oli juba vaide esemeks olnud haldusakti kehtetuks tunnistanud.
19.Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punkt 1 osas, millega tunnistati Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks, õiguspärane.
19.1.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Eelnimetatud katastriüksus on vallavara, mille valitsemist reguleerib Tartu vallavolikogu 22. novembri 2018. a määrusega nr 30 kehtestatud Tartu vallavara eeskiri (määrus nr 30). Nimetatud määruse kohaselt otsustab
3-20-793 vallavara kasutusse andmise vallavalitsus korraldusega. Vallavara antakse kasutusse enampakkumise korras või otsustuskorras, vallavara kasutamise kohta sõlmitakse kirjalik leping, mille tingimused määrab vallavara kasutusse andmise otsustaja, kui määruses ei ole sätestatud teisiti (määrus nr 30 § 11 lg-d 1 ja 4 ja § 12 lg 2). Tartu vald on kehtestanud eelnimetatud vallavara tasuta kasutusse andmise tingimused, mis ei näinud vallavalitsusele konkursi nurjunuks tunnistamise võimalust ja aluseid ette. Vallavara kasutamiseks andmise konkursi nurjunuks tunnistamise alust seoses pakkumuse muutmisega ei ole sätestatud ka määruses nr 30. Seega ei olnud vastustajal õiguslikku alust konkursi nurjunuks kuulutamiseks. Üldine viide vallavara eeskirja § 9 lg-le 2, mille kohaselt tuleb vallavara kasutada läbipaistvalt ja kontrollitavalt ei ole konkursi nurjunuks kuulutamiseks piisav. Vastustajal oli kohustus hinnata esitatud pakkumuste vastavust kehtestatud tingimustele ning neid omavahel võrrelda, seejärel otsustada nõuetekohaste pakkumuste osas võitja ja seejärel sõlmida võitjaga leping. Kui pakkumusi hiljem ebakohaselt muudeti või pakkujad ei vastanud pakkujatele kehtestatud nõuetele, siis tulnuks pakkujad konkursilt eemaldada või tunnistada pakkumused mittenõuetekohaseks.
19.2.Samuti ei veena korralduse nr 314 üldsõnaline põhjendus pakkumuse muutmise kohta, et vastustaja on väidetava pakkumuse muutmise asjaolusid ning nende tähendust seoses konkursi tingimustega sisuliselt analüüsinud. Vastustaja pole pidanud vajalikuks korralduses välja tuua isegi seda, milles üldse kaebaja poolne pakkumuse muutmine seisnes. Samuti puudub vastustajal pakkumuse muutmist kinnitav kirjalik dokument, millest nähtuks muudatuste täpne sisu (tl 41). Arvestada tuleb, et väheoluline pakkumuse täiendus või täpsustus ei ole kvalifitseeritav pakkumuse muutmisena. Korralduse nr 973 punkti 7.3. järgi oli vastustajal pealegi õigus teha konkursil osalejatele ettepanek pakkumuste täiendamiseks ja täpsustamiseks ning pakkumuse asjaolude kohta selgitusi küsida. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks selgituste küsimist vajalikuks pidanud. Vastustaja ei ole seega vaidlustatud haldusaktis pakkumuse muutmise asjaolusid piisavalt analüüsinud ning see võis mõjutada asja otsustamist. Samuti ei ole vastustaja korrektselt järginud haldusakti põhjendamise nõudeid (HMS § 56 lg-d 1 ja 2).
19.3.Teave pakkumuse muutmise kohta selgus vastustaja hinnangul kaebajaga peetud telefonikõnedest. Mõlemad pooled kinnitavad, et on konkursiga seoses telefoni teel infot vahetanud. Poolte seisukoht on erinev aga selles, millises kontekstis on kaebaja väidetavalt öelnud, et võib samuti vajadusel suuremat müügikioskit kasutada ning samuti selles, kas kaebaja väljendas tahet oma esitatud pakkumust muuta.
19.3.1.Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks telefonikõne sisu kohta menetlustoimingu protokolli koostada, millest oleks ka kaebajale enne konkursi nurjunuks kuulutamist ja vaidemenetluse lõpetamist teada olnud, et vastustaja käsitab telefonikõnes öeldut pakkumuse muutmisena ning kaebajal ei olnud seetõttu võimalik sellele haldusmenetluses vastu vaielda. 19.3.2 Vastustaja tugineb pakkumuse muutmise tahte kinnitamisel komisjoni liikme T. Raudsepa kohtumenetluses antud tunnistusele (tl 65). Kaebaja (tl 48) ning T. Raudsepa selgitustest (tl 65) nähtub, et telefonikõnede sisuks oli asjaolude selgitamine, miks osutus konkursil edukaks teise äriühingu pakkumus, samuti võimaliku vaidemenetluse algatamist puudutav teave. Kaebaja hinnangul selgitas ta vastustajale pärast teabe saamist, et teise äriühingu pakkumuse eelistamise tingis peamiselt statsionaarsema lahenduse kasutamine, et ka nemad võivad vajadusel statsionaarset müügikioskit kasutada. Kaebaja rõhus väidetavalt sellele, et pakkumuse tingimustes ei olnud müügikioski statsionaarsuse tingimust kehtestatud. T. Raudsepp selgitas kohtumenetluses, et vestluses ütles kaebaja, et tema võib samuti pakkuda
3-20-793 suuremat müügikioskit, samale teabele viitas kaebaja ka vaide esitamise kirjas. Nendest selgitustest ei ole võimalik kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja oma pakkumust ka tegelikult muutis. Valmisolek vajadusel kasutada statsionaarset või suuremat müügikioskit näitab üksnes seda, et kui edukaks tunnistamise üheks kriteeriumiks võis olla müügikioski statsionaarsuse nõue, siis on kaebaja samuti nõus selle täitma. Sellest teabest ning vaide esitamise kirjas märgitust, et kaebaja sai mitmelt jäätisemüüjalt nõusoleku anda neile rendile ja paigaldada statsionaarne müügikiosk ei ole võimalik järeldada, et kaebaja on oma pakkumust muutnud või seda kindlasti teeb. Samuti ei ole T. Raudsepa üldsõnaline selgitus muudatuse sisu (müügikioski paigaldamisviisi, kuju, suuruse ja funktsiooni muutmine) kohta piisav, et käsitleda seda sellise mõjuga pakkumuse muutmisena, mis välistaks igal juhul kaebaja pakkumuse hindamise ja edukaks tunnistamise võimaluse ning tingiks konkursi nurjunuks kuulutamise vajaduse.
20.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja otsus on õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv ning tühistamisnõue tuleb rahuldada.
21.Kohtule teadaolevalt ei ole asjakohast katastriüksust praeguseks teise isiku kasutusse antud ning vastustajal on jätkuvalt huvi anda sama katastriüksus tasuta kasutusse (vt ka korralduse 314 punkt 2). Kuna vastustaja on vaidlusaluse konkursi põhjendamatult nurjunuks tunnistanud ja jätnud selle tulemusena kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise ja lepingu sõlmimise pärast korralduse nr 182 kehtetuks tunnistamist otsustamata, siis on põhjendatud kohustada valda otsustama kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine ja kaebajaga katastriüksuse tasuta kasutamise lepingu sõlmimine uuesti.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tõnissoni Söögituba OÜ kaebuse. Kohus tühistab Tartu Vallavalitsuse 2. aprilli 2020. a korralduse nr 314 punkt 1 osas, milles tunnistati Tartu Vallavalitsuse 14. novembri 2019. a korralduse nr 973 alusel läbiviidud konkurss nurjunuks ja kohustab Tartu valda otsustama kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine ning kaebajaga katastriüksuse 77301:002:0227 tasuta kasutamise lepingu sõlmimine uuesti. Kaebaja on kandnud seoses kohtumenetlusega menetluskuluna riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamise eest, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.