lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2551/4

Omandireform › Vara tagastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 06.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2551/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Vara tagastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HkMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineHkMS § 38 lg 1Kaebuse sisuHkMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-2551/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number

Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 6. jaanuar 2021, Tallinn 3-20-2551

Haldusasi

XX kaebus Maa-ameti, Lääne-Nigula valla, Rahandusministeeriumi ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tegevusele.

Menetlusosalised

Kaebaja: XX

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XX kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Toimetada määrus kätte kaebajale. Edasikaebamise kord: Määrusele, millega kaebus tagastatakse, samuti määrusele, millega jäetakse rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus, võib kaebaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA KAEBUS

1.Oru Vallavalitsuse 24. märtsi 2008 korraldusega nr 52 ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse 1. augusti 2017 korraldusega nr 285 tagastati omandireformi õigustatud subjektidele endise Lillemaa talu nr 39 maa kolmes osas: esiteks 0,3 ha suurune elamumaa sihtotstarbega maatükk (praegune katastriüksus 44101:001:1178, edaspidi „maatükk nr 1“), teiseks 1,3 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maatükk (praegune katastriüksus 44101:001:1159, edaspidi „maatükk nr 2“) ja kolmandaks 2,6 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega maatükk (praegune katastriüksus 44101:001:0950, edaspidi „maatükk nr 3“). Kuigi maatükid nr 1 ja nr 2 asuvad kõrvuti, oli nende eraldi tagastamine tingitud sellest, et maatükil nr 1 asusid hooned, mille omanike ring erines õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjektide ringist. Kaebajale tagastati teatud mõtteline osa kõigist kolmest maatükist. Maa tagastamine toimus vastavalt õigustatud subjektide vahel 2002. aastal sõlmitud kokkuleppele.

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Kaebaja vaidlustas halduskohtus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 1. augusti 2017 korralduse nr 285. Haldusasjas nr 3-17-1601 tehtud kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata, nimetatud kohtuotsus jõustus 11. juunil 2019.
3.Kaebaja esitas 18. detsembril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esinenud puuduste tõttu jätsin selle 23. detsembri 2020 määrusega käiguta. 5. jaanuaril 2021 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, kus selgitab, et tema eesmärgiks on see, et endise Lillemaa talu nr 39 tagastamise tulemusena moodustatud katastriüksuste (ja sellest tulenevalt kinnisasjade) piirid vastaksid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise subjektide vahel tegelikult sõlmitud kokkuleppele. Sisuliselt leiab kaebaja, et maatüki nr 1 ja maatüki nr 2 puhul ei vasta moodustatud katastriüksuste piirid õigustatud subjektide vahelisele kokkuleppele, kuna

kokkuleppe kohaselt peaks elamumaa sihtotstarbega maatükk nr 1 hõlmama kõiki talukompleksi kuuluvaid hooneid ja kogu talukompleksi õunapuuaeda, ent praegu jääb osa õunapuuaiast ja puukuur kõrvalasuvale katastriüksusele ehk maatükile nr 2. Eelnimetatud eesmärki silmas pidades on kaebaja 5. jaanuari 2021 kaebuse täpsustuse punktis 8 sõnastanud nõuded, mille saab kokku võtta järgmiselt1: a)

tuvastada, et Lillemaa talu nr 39 maa tagastamise õigustatud subjektide vaheline kokkulepe nägi ette, et maariba, mis praegu kuulub katastriüksuse nr 44101:001:1159 (maatükk nr 2) koosseisu ja asub katastriüksuse nr 44101:001:1178 (maatükk nr 1) ja kõrvalasuva Kibusepõllu katastriüksuse (44101:001:1179) vahel, oleks pidanud jääma maatüki nr 1 koosseisu; b) kohustada Lääne-Nigula valda siduma ehitisregistris kõigi endise Lillemaa talu nr 39 tagastatud maal asuvate ehitiste andmed asukohakoordinaatidega; c) kohustada Maa-ametit muutma katastriüksuste 44101:001:1178 ja 44101:001:1159 piire lähtudes maa tagastamise õigustatud subjektide vahelisest kokkuleppest, seejuures nii, et iga hoone ja katastriüksuse piiri vahele jääks 5 meetrit; d) kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonda parandama kinnistusraamatus kinnistute nr 18468550 ja 18482450 puudutavaid kandeid; e) kohustada2 servituudi seadmiseks, et tagada juurdepääs katastriüksusele 55201:001:4232. f)

kohustada asjaomased organeid muude kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalike toimingute sooritamiseks.

Vastustajatena on kaebaja nimetanud Maa-ameti, Lääne-Nigula valla, Rahandusministeeriumi 3 ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Vaadanud läbi kaebuse ja selle täpsustuse koos neile lisatud dokumentidega ning tutvunud kaebuses viidatud haldusasjas 3-17-1601 tehtud kohtuotsustega, leian, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Sisuliselt soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, et maa tagastamisel moodustatud katastriüksused ei vasta õigustatud subjektide vahelisele kokkuleppele ning kohustaks tegema toimingud selleks, et katastriüksuste (ja vastavalt moodustatud kinnisasjade) piirid sellele kokkuleppele vastaks. Endise Lillemaa talu nr 39 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine otsustati Oru Vallavalitsuse 24. märtsi 2008 korraldusega nr 52 ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse 1. augusti 2017 korraldusega nr 285. Nende kohaliku omavalitsuse korraldustega määrati siduvalt kindlaks iga tagastatava maatüki suurus ja piirid. Katastriüksused moodustati käesoleval juhul kaardi- ja plaanimaterjali alusel maa tagastamise menetluse käigus ehk enne maa tagastamise korralduste vastu võtmist (vt. Vabariigi Valitsuse 05. veebruari 1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punktid 56, 563, 566, punkti 57 viimane lõik). Katastriüksuse moodustamisel eraldiseisvat õiguslikku tähendust ei olnud, vastava tähenduse andis sellele kohaliku omavalitsuse otsus moodustatud katastriüksuste esemeks olev maa tagastada. Katastriüksuse plaan oli maa tagastamise korralduse lisaks. See tähendab, et kõnealuste korraldustega määrati kindlaks see, millistes piirides maa tagastatakse ning konkreetsel juhul ka see, kust kulgeb maatüki nr 1 ja maatüki nr 2 vaheline piir. Seda ei ole otsustanud ei Maa-amet katastriüksuse registreerimisel ega maakohtu

Siinkohal on nõuded ümber sõnastatud, lähtudes kaebaja kirjeldatud eesmärgist ning Maa-ameti kaardiserveri kaudu avalikult kättesaadavalt kaardilt nähtuvast.

Selle nõude puhul ei selgu kaebusest siiski, kelle kohustamist kaebaja nõuab, ent kuna sellise servituudi seadmise nõude lahendamine ei kuulu ühelgi juhul halduskohtu pädevusse, ei ole otstarbekas selles osas hakata nõudma kaebuse täpsustamist.

Rahandusministeeriumile on kaebaja osutanud seoses järelevalvemenetlusega, ent ei ole kaebuses esitanud ühtki konkreetset nõuet selle organi vastu.

kinnistusosakond kinnistusraamatusse esmakande tegemisel. Sellest omakorda tuleneb, et juhul kui kaebaja leiab, et maa tagastamise menetluse käigus moodustatud katastriüksuste piirid ei vasta õigustatud subjektide vahelisele kokkuleppele, peaks ta tühistamisnõudega vaidlustama asjaomased korraldused. Seda kaebaja teinud ei ole ja praegu ei saakski kaebaja neid korraldusi enam vaidlustada.

6.Oru Vallavalitsuse korraldust nr 52 ei ole kaebaja kohtus vaidlustanud ning juba haldusasjas 3-17-1601 tehtud kohtuotsusega on tuvastatud, et eelnimetatud korralduse vaidlustamise võimalused on kaebaja jaoks ammendunud seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. Lääne-Nigula Vallavalitsuse korralduse nr 285 vaidlustas kaebaja, ent kaebus on haldusasjas 3-17-1601 tehtud jõustunud kohtuotsusega rahuldamata jäetud, mis välistab selle uuesti vaidlustamise. Isegi juhul kui saaks asuda seisukohale, et eelnimetatud korralduste andmisel ei ole õigustatud subjektide vahelisest tegelikust kokkuleppest lähtutud, on tagastatava maa piirid siduvalt kindlaks määratud nende korraldustega. Kaebaja ei saa vaidlustada maa tagastamise korraldustele järgnevalt tehtud tehnilist laadi toiminguid (nt. katastriüksuse registreerimine), eesmärgiga sisuliselt muuta maa tagastamise korraldusi.
7.Antud juhul ei väida kaebaja seda, et maakatastri andmed ei vasta maa tagastamise korraldustele, vaid väidab, et katastriüksuse piirid ei ole kooskõlas nende korralduste andmise aluseks olnud kokkuleppega. Katastriüksuse registreerimisel maakatastris ei olnud – ega pidanudki olema – aluseks mitte õigustatud subjektide vaheline kokkulepe, vaid maa tagastamise korraldusele lisatud katastriüksuse plaan. Sel plaanil kajastatud tagastatava maa piire saanuks vaidlustada üksnes asjaomaste korralduste vaidlustamise raames. Juhtisin kaebuse käiguta jätmise määruses tähelepanu sellele, et katastriandmete muutmiseks kohustamise nõudel võiks olla eduväljavaateid vaid juhul, kui kaebaja näitaks ära, et katastriandmed ei vasta õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse käigus koostatud katastriüksuse moodustamise toimikule. Seda kaebaja väitnud ei ole, vaid väidab, et toimikus olev plaan ei vasta õigustatud subjektide kokkuleppele. Mis puudutab konkreetselt käesolevas kaebuses esile toodud maaribaga (teemaaga) seonduvat, siis on ringkonnakohus haldusasjas 3-17-1601 tehtud kohtuotsuse punktis 31 liiati sõnaselgelt märkinud, et „[s]õltumata sellest, millistel põhjendustel muudeti osaliselt punase joone asendit, on kaebaja allkirjastanud ka need katastriüksuse plaanid, millel on hoonete teenindusmaa osast teemaa välja arvatud“. Seega sisuliselt on kohus juba kontrollinud seda, et maa tagastamine selliselt, et kõnealune teemaa ehk praegu maatüki nr 2 koosseisu kuuluv ning maatüki nr 1 ja katastriüksuse nr 44101:001:1179 vahele jääv maariba on tagastatud õigesti ehk teisisõnu – see, et kõnealune riba jäi maatüki nr 2 koosseisu, on kooskõlas õigustatud subjektide vahel sõlmitud kokkuleppega. Niisiis ei saa kaebajal olla õigust nõuda Maa-ametilt katastriüksuse piiride muutmist, kuna kõnealused piirid kajastuvad maakatastris sellistena, nagu kohalik omavalitsus need maa tagastamisel kindlaks määras, kohaliku omavalitsuse korraldusi aga enam kaebaja vaidlustada ei saa.
8.Kaebaja väide, et hoonetekompleksi kuulunud puukuur jääb maatükile nr 2 ehk ei jää hoonete juurde moodustatud katastriüksusele, on kaebusele lisatud materjalide ja Maa-ameti kaardiserverist kättesaadava ortofoto põhjal iseenesest usutav. See ei tähenda aga, et kaebajal oleks käesoleval ajal õigus nõuda selle kuuri aluse või selle teenindamiseks vajaliku maa tagastamist nii, et see jääks maatüki nr 1 koosseisu. See, miks otsustati maa tagastada nii, et kõnealune kuur jäi hoonete juurde moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse piiridest välja (või see, miks ei hõlmanud elamute juurde moodustatud katastriüksus kogu vana talu õunapuuaeda), ei ole käesoleval ajal enam oluline, sest see on siduvalt otsustatud juba maa tagastamise korraldustega ning neid ei ole kaebajal enam võimalik vaidlustada. Käesolevaks ajaks on kõnealune kuur muutunud kinnisasja nr 18468550 oluliseks osaks. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et maa tagastamise otsuse tegemise ajal ei kajastanud ehitisregister kõiki selle kuuriga seotud andmeid õigesti, ei saaks nende andmete korrigeerimine kuidagi kaasa tuua maatüki nr 1 piiride laiendamist nii, et kuur jääks sellele maatükile. Seega, isegi kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda ehitisregistris ehitise koordinaatide täpsustamist, ei oleks tal võimalik seeläbi saavutada kaebuse eesmärki, mis tähendab, et vastava nõude osas tuleks kaebus tagastada ka HkMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. Ehitisregistri kannete muutmine ei tingiks maa tagastamise korralduste

ümber vaatamist ega annaks kaebajale iseenesest õigust nõuda nende korralduste muutmist või vastavate katastriüksuste piiride korrigeerimist.

9.Kaebuses esitatud avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu tuvastamise nõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus seetõttu, et HkMS § 45 lõike 2 kohaselt saab tuvastuskaebuse esitada juhul kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sellest sättest tulenevalt ei ole tuvastamisnõude esitamine lubatav, kui vastava asjaolu tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks üldse vajalik. Käesoleval juhul ei annaks selle tuvastamine, milline oli tegelik kokkulepe õigustatud subjektide vahel, kaebajale mitte mingisugust õiguslikku kasu, sest tagastatava maa suurus ja piirid on siduvalt kindlaks määratud maa tagastamise korraldustega, mida kaebaja ei saa enam vaidlustada isegi juhul kui peaks ilmnema, et kohalik omavalitsus on kokkulepet valesti mõistnud. Siinkohal tuleb aga veelkord märkida, et haldusasjas 3-17-1601, mille pooleks kaebaja ise oli, tehtud kohtuotsuses on üheseltmõistetavalt tuvastatud, et maa tagastamine selliselt, et vaidlusalune maariba jääb maatüki nr 2 koosseisu, vastas õigustatud subjektide kokkuleppele.
10.Mis puudutab kaebaja nõuet parandada kinnistusraamatu kandeid, siis sellise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning selles osas tuleb kaebus tagastada HkMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel. Nagu juba käesolevas asjas tehtud kaebuse käiguta jätmise määruses selgitasin, on kinnistusraamatu kannete parandamiseks ja paranduste tegemisest keeldumise vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. Nimelt kui kaebaja on seisukohal, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, tuleb tal esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kande parandamiseks (kinnistusraamatuseaduse § 631) ning juhul kui see avaldus kandemäärusega rahuldamata jäetakse, on võimalik kandemääruse peale esitada määruskaebus maakohtule vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 599. Halduskohtule esitatava kaebusega ei saa nõuda maakohtu kinnistusosakonna kohustamist kande muutmiseks.
11.Sisult ja eesmärgilt küll arusaamatu, ent ilmselgelt halduskohtu pädevusse mitte kuuluv on kaebuse täpsustuses sõnastatud nõue kohustada kedagi katastriüksusele 55201:001:4232 juurdepääsuks vajaliku servituudi seadmiseks. Maatüki koormamine piiratud asjaõigustega, sh. servituudiga, seondub puhtalt maaomanike vaheliste eraõigusliku iseloomuga suhetega ning selliste suhete klaarimine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kaebaja (kes on kinnistusraamatust nähtuvalt ka kinnistu nr 785732 – mis hõlmab katastriüksust 55201:001:4232 – omanik) leiab, et mõne teise kinnistu omanikud peavad tagama talle juurdepääsu ja ta ei saavuta nendega kokkulepet, on tal õigus pöörduda teiste kinnistuomanike vastu maakohtusse. Antud juhul ei saa siiski märkimata jätta, et kinnistu, läbi mille kaebaja juurdepääsu arusaadavalt soovib, kuulub kaasomanikele, kelle hulgas on ka kaebaja ise.
12.Mis puudutab 5. jaanuari 2021 kaebuse täpsustuse punkti 8 alapunktis 4 nimetatud nõuet teha õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ehk kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud toimingud, siis isegi kui eeldada, et kaebaja pidas silmas veel mingisuguseid muid toiminguid, peale ehitisregistri kannete, katastriüksuse piiride ja kinnistusraamatu kande muutmise, siis selles osas tuleb kaebus tagastada HkMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna selles osas ei vasta kaebus jätkuvalt HkMS § 38 lg 1 punktile 5. Juhtisin käesolevas asjas tehtud kaebuse käiguta jätmise määruses kaebaja tähelepanu sellele, et kaebuses tuleb märkida konkreetselt, milliseid konkreetset haldustegevust (haldusakte, toiminguid) kaebaja vaidlustada soovib. Kohustamisnõude esitamisel tulnuks selgelt näidata, millise haldusakti andmist või millise toimingu sooritamist kaebaja tahab. Kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on kohustada Maa-ametit muutma katastriüksuse piire, kinnistusosakonda kinnistusraamatu kannet ja valda ehitisregistri andmeid, ent mingisuguseid muid konkreetseid toiminguid, mille tegemist kaebaja kohustamisnõudega silmas peab, kaebusest ei nähtu.
13.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna kaebus kuulub tagastamisele ja on seega perspektiivitu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt välistab kaebuse perspektiivitus esialgse õiguskaitse kohaldamise. Lisaks sellele kordan juba kaebuse käiguta jätmise määruses märgitut, et kaebajal puuduks ka kaebuse menetlusse võtmise korral igasugune esialgse õiguskaitse vajadus, kuna mõlema

asjassepuutuva kinnisasja (maatükk nr 1 ja maatükk nr 2) puhul kuulub kaebaja ise kaasomanike ringi, mistõttu saab kaebaja nende kinnistute käsutamist takistada ise ilma esialgse õiguskaitseta. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium