Illimar Partsi kaebus Narva Linnavalitsuse 20.02.2019.a korralduse nr 129-k tühistamiseks osas, milles see näeb ette juurdepääsu hoonestatavale kinnisasjale Tallinna maantee kaudu
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Illimar Parts Vastustaja – Narva linn, esindaja Sergei Solodov Kolmas isik – Lidl Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
4.Mõista kaebajalt kolmanda menetluskulud 2880 eurot.
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Menetlusosalisel (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 23).
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Narva Linnavalitsus andis 20.02.2019.a korraldusega nr 129-k (I kd tl 8 pöördel - 9, edaspidi vaidlustatud korraldus) ehitusloa Narva linnas Tallinna mnt 3/Tallinna mnt 7/Aleksandr Puškini tänav L4 asuva kinnisasja (edaspidi hoonestatav kinnisasi) hoonestamiseks, sh toiduainete
kaupluse ehitamiseks. Ehitusluba kanti ehitisregistrisse 22.02.2019 numbriga 1912271/04168 (I kd tl 9 pöördel - 25).
2.Kaebaja Illimar Parts esitas 22.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud korraldusest ja ehitusloast teada 14.05.2019 vestlusest oma naabriga. Kaebaja hinnangul on ehitusluba õigusvastane, kuna see on vastuolus projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused nägid ette juurdepääsu kinnisasjale Fama põik tänava kaudu. Ehitusloa aluseks olev projekt näeb lisaks projekteerimistingimusega kooskõlas olevale lahendusele ette ka sisse- ja väljasõidu Tallinna mnt kaudu. Vaidlustatud korraldus ei sisalda põhjendusi, miks vastustaja projekteerimistingimustest kõrvale kaldus. Ehitusloa ja projekteerimistingimuste vastuolu ei välista 17.05.2017.a korraldusega muudetud projekteerimistingimused, kuna Tallinna maanteelt lubati üksnes sissesõitu. Ehitusloas puuduvad viited sellele, et 19.04.2017.a projekteerimistingimusi on 17.05.2017 muudetud. Kaebajal ei olnud seetõttu võimalust veenduda, et projekteerimistingimuste nõudeid on järgitud. Kaebaja elab Narvas Kerese 4-10 ja on vastava korteriomandi omanik. Elamu Kerese 4 asub Kerese tänava ja Tallinna mnt ristmiku vahetus naabruses. Kaebaja kasutab elamu juurde sõitmiseks Tallinna maanteed ja Kerese tänavat. Lidli kaupluse teenindamine Tallinna mnt kaudu suurendab liiklusõnnetuse riske, liikluskoormust ja müra Tallinna maanteel ja selle ristmikul Kerese tänavaga. Uue liikluslahendusega kaasneb suurem müra ja heitgaaside kogus, millega halveneb kaebaja miljööväärtuslik elukeskkond ning väheneb korteri väärtus. Kaebajale on teda ümbritsev elukeskkond tähtis. Müra ja heitgaasid rikuvad tervist. Tallinna mnt on Narva peatänav, kus on linna tihedaim liiklus. Praktiliselt kogu tänava ulatuses ei ole sarnaseid sissesõite. Kõik vähegi tihedama liiklusega ja ohtlikumad ristmikud ja sissesõidud on varustatud fooridega. Antud asukohas foori lisamine aga halvab kogu kesklinnas liikluse. Kui kaubanduskeskuse juurde soovib sõita palju sõidukeid korraga, tekib ummik ka ringteel. Sõidukid võivad hakata ridasid vahetama, mis suurendab avariilisust. Avarii menetlemine halvab kogu kesklinna liikluse. Samas piirkonnas tegutsevad Fama Keskus ja Maxima, mille liiklusskeemiga loodud apendiks on seal juba koormavalt keeruline ja kehv lahendus. Juba olemasolevale liiklusele lisandub uue kaubanduskeskusega uus liikluskord, mis muudab tervikuna liikumise tihedamaks ja halvemaks. Ohtlikumaks muutub ülekäigurada Tallinna maanteel, mida kaebaja kasutab paar korda päevas. Tiheda liikluse, reguleerimata või lausa puuduvate kõnniteede ja ülekäikude tõttu ei saa inimesed üle tänavate, eriti tipptunni ajal. Linna lahendused on ilmselgelt aegunud ja puudulikud.
3.Vastustaja palus menetluse lõpetada või jätta kaebuse rahuldamata. Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Vaidlustatud korraldus avalikustati Narva Linnavalitsuse avalikus dokumendiregistris 22.02.2019, kaebetähtaega tuleb arvestada sellest päevast. Kaebajal oli võimalus teada saada Lidli toidukaupluste ehitamisest internetist või meediast ja võimalus pöörduda info saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kaebaja ei ole esitanud põhjuseid, millest nähtuks kaebuse õigeaegse esitamise võimatus. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd kaebusest ei tulene, kuidas tulevikus hakkab valmis ehitatud kaubanduskeskus riivama kaebaja õigusi ja vabadusi. Mõju kaebajale peab olema
oluline ja reaalne, aga mitte eelduslik. Kaebaja ei ole selliseid põhjendusi esitanud. Tiheasustusalal on paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Ehitusloa andmisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naaber peab taluma ehitise rajamist, kui see on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Haldusmenetluste ja erinevate kohtuvaidluste (nt haldusasjad nr 3-19-1183, 3-19818, 3-19-817, käesolev vaidlus) põhjal tekib kahtlus, et vaidluste eesmärk on vältida Lidli keti Narva linna kaubandusturule tulekut, aga mitte kaitsta oma õigusi. Sellist järeldust toetab asjaolu, et esitatud vaided ja märgukirjad eelnimetatud asjades on koostatud ühe ja sama isiku poolt, muutes sõnastusi ja teksti lõike. Hoonestatav kinnisasi on suur maa-ala, mis asub kesklinnas ja on üle 10 aasta hoonestamata. Vastustaja huvides on hoonestada maatükk vastavalt linna üldplaneeringule, millega loodetakse luua uued töökohad, parandada linna elanike elamistaset ja suurendada kaubanduskeskuste vahelist konkurentsi, mille tulemusel kauba valik laieneb ja hinnad langevad. Ehitustööd toimuvad alates 10.02.2020. Ehitusprojekti liiklusskeem on seaduspärane. Projekteerimistingimuste andmine tee ehitamiseks ei olnud vajalik, kuna olemas on planeering, milles on ette nähtud sissepääsu asukoht. Narva Linnavolikogu 23.05.2001.a otsusega nr 201/32 kehtestatud Tallinna mnt 7-13a detailplaneeringuga (II kd tl 99-103) on ettenähtud sissepääs Tallinna mnt 7 krundile. Vastustajal oli liiklusohutuse komisjoni arvamusest (I kd tl 97) lähtudes õigus nõustuda ehitusprojektis toodud liiklusskeemiga. Vastustaja piiras algselt juurdepääsu hoonestatavale kinnisasjale Tallinna mnt poolt, kuna selle kohta ei olnud tehtud liiklusohutuse auditit. Ehitusloa taotlemisel on nõutav liiklusskeemi esitamine. Vaidlustatud korraldus ei reguleeri ja ehitusluba ei laiene juurdepääsu ehitamisele, kuna tee ehitamiseks tuleb välja anda eraldi ehitusluba. Seega on kaebus asjakohatu ning ei saavuta eesmärki. Vastustaja andis 22.07.2020 korralduse nr 465-k „Tee ehitusloa andmine (Tallinna mnt L1 // Fama põik L1 // Aleksander Puškini tänav L4 // Tallinna mnt 3 // Tallinna mnt 7)“ (II kd tl 114-115) ja selle alusel 28.07.2020 tee-ehitusloa. Kaebaja ei ole seda korraldust või ehitusluba vaidlustanud. Kaebaja arvamus, et oluliselt suureneb müra ja heitgaaside kogus, on ennatlik. Tuule suundadest domineerivad Narva piirkonnas lõuna- ja edelatuuled ning kõige vähem esineb kirde- ja põhjatuuli. Võrreldes 20 Eesti meteoroloogiajaama keskmisega on Narva piirkonnas vähem läänetuuli ning rohkem lõuna- ja kagutuuli. Kaebaja elukoha suunast puhub tuul Lidli kaupluse suunas (vastustaja 16.07.2020.a vastuse lisa 10). Ennatlik on ka kaebaja mure, et rikutakse tema kui kergliikleja õigusi. Narva linnas, sh kaebaja elukoha vahetuses läheduses on rekonstrueeritud kergliiklusteede võrgustik, elanikke on teavitatud jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamise II etapi realiseerimise alustamisest (vastustaja 16.07.2020.a vastuse lisa 11-13). Seega võib kaebaja turvaliselt kergliiklejana linnas liikuda.
4.Kolmas isik Lidl Eesti OÜ leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega oluliselt ületades. Aastatel 2017-2018 ilmus meedias korduvalt artikleid selle kohta, et Lidl plaanib rajada hoonestatavale kinnisasjale toidukaupluse hoone, kusjuures mainiti ka seda, et kauplusehoonele plaanitakse rajada juurdepääs Tallinna mnt kaudu. Kaebaja pidi jälgima Narva linna teadaandeid Lidlile võimaliku ehitusloa andmise kohta. Kaebetähtaega tuleb arvestada ehitusloa andmise korralduse teatavaks tegemisest Narva linna avalikus dokumendiregistris. Alternatiivselt on kaebaja kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud.
Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, palub kolmas isik jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud ehitusloa väidetavaid ülemääraseid negatiivseid mõjusid ega seda, kuidas ja mil määral rikub ehitusluba tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal tuleb taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega leevendada. Vastupidisel juhul oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Kaebaja tugineb asjakohatult teiste isikute õiguste ja avalike huvide kaitsele. Ehitusloa realiseerimisel peab kolmas isik tagama, et kaasnev müra jääb kehtivate normide piiridesse. Lisaks ei saa ehitusloa realiseerimine mõjutada kaebaja korterelamuni jõudvat müra ja muid mõjusid. Kaebaja elukoht asub hoonestatavast kinnisasjast ligi 150 meetri kaugusel ja nende vahele jääb praegugi tiheda liiklusega Tallinna mnt ja mitu hoonestatud kinnistut. Tiheasustusega linnakeskkonna mõistes on tegemist piisavalt suure vahemaaga, mis minimeerib mistahes väidetavad negatiivsed mõjud kaebajale. Kaebaja väited liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiratusele on lakoonilised. Ehitusloa realiseerimine ei põhjusta kaebajale mingeid objektiivseid takistusi vabaks liikumiseks ja suhtluseks teiste isikutega. Kaebaja väide, et tema praegune elukeskkond on rahulik ja piirneb kahelt poolt haljasalaga, on ekslik. Kaebaja elukoht asub tiheda liiklusega sõidutee (P. Kerese tänav) ääres. Kaebaja hinnangul on juba praegu Tallinna maanteel tihe liiklus ja kaasnev risk õnnetustesse sattuda ning liikluslahendused ei vasta tänapäevastele vajadustele. Seega ei põhjusta kaebaja väidetud probleeme Lidli ehitusloas ettenähtud juurdepääsu rajamine. Ehitusloa ülesanne ei ole piirkonna väidetavate üldiste liiklusprobleemide lahendamine, et tagada kaebaja soovitud kujul sujuv ja häireteta liiklus. Kaebajal tuleb arvestada sellega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Seda enam, et ehitusloaga hõlmatud ala maakasutuse sihtotstarbeks on määratud ärimaa. Lidli kaubandushoonesse tuleb üksik keskmise suurusega toidukauplus, mitte suur kaubanduskeskus, mistõttu ei ole kauplusehoonel ja hoone kasutamisest lähtuval liiklusel linnakeskkonnas tiheasustusalal olulist lisamõju ümbritsevale keskkonnale ega selle elanikele. Lidl rajab Narvas kaupluse ka Kangelaste tänavale, koormus kahe kaupluse vahel jaotub. Projekteerimistingimused võimaldasid rajada kuni 4-korruselise hoone, ehitatav hoone on 2korruseline. Hoone rajamine kaasajastab ümbritsevat ruumilist keskkonda, kinnistu korrastatakse ja selle kasutusvõimalused on laiemad pelgalt poe külastamisest. Eelnev suurendab piirkonna atraktiivsust ja seeläbi võib tõusta kaebaja korteriomandi väärtus. Ehitusluba ja ehitusprojekt on liikluslahenduse osas kooskõlas kehtiva detailplaneeringu ja projekteerimistingimustega. Üldplaneeringus ei ole vaidlusaluse juurdepääsu teemat oluliseks peetud või käsitletud. Ohutu ülekäigu tagamiseks on ehitusprojekti kohaselt liiklejate tarbeks Tallinna mnt poole projekteeritud ohutussaarega ristmik. Vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud. Kuna tegemist oli soodustava haldusaktiga kolmanda isiku kasuks, siis ei pidanud vastustaja välja tooma ehitusloa andmise faktilist alust. Kohtu seisukoht Kaebuse tähtaegsus ja lubatavus
5.Kohus jätab rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotluse lõpetada menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 46 lg 1 ja 7 alusel on kaebetähtaeg tühistamiskaebuse esitamisel 30 päeva kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.
6.Haldusakti teatavaks tegemist reguleerib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62. Selle põhjal saab haldusakti teatavaks teha konkreetsele isikule, eeskätt menetlusosalisele (vabas vormis või kätte toimetades) või avalikult. Menetlusosalised ei väida, et vaidlustatud korraldus oleks teatavaks tehtud kaebajale, näiteks saadetud talle posti või e-posti teel. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlustatud korraldus oleks HMS § 62 lg 3 tähenduses avalikult teatavaks tehtud. Vastustaja viitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 31 lõikele 1, mille põhjal vallaja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele, ning sellele, et eeltoodud kohustuse täitmiseks on vaidlustatud korraldus tehtud kõigile kättesaadavaks Narva linna dokumendiregistris. Viidatud säte ei reguleeri aga haldusaktide teatavaks tegemist, vaid teabe kättesaadavaks tegemist. Erinevus seisneb selles, et teatavaks tegemine kujutab endast suunatud tähelepanu juhtimist konkreetse haldusakti andmisele. HMS § 31 lg 1 ja 2 alusel toimub avalikult teatavaks tegemine nii, et haldusakti resolutiivosa avaldatakse vastavalt üleriigilise levikuga lehes või kohalikus lehes. Seda, et haldusakt on kättesaadav dokumendiregistris, ei saa samastada haldusakti teatavaks tegemisega haldusmenetluse seaduse tähenduses.
7.Vastustaja ja kolmanda isiku argumendid on suunatud pigem sellele, et kaebajal oli võimalus saada kaudsetest allikatest, eeskätt ajakirjandusest teada vaidlustatud korralduse andmisest. Vastustaja ja kolmas isik ei ole aga muutnud piisavalt usutavaks, et kaebaja sai vaidlustatud korralduse andmisest teada või pidi sellest teadlik olema enne kaebaja väidetud kuupäeva. Kolmanda isiku väitel ilmus aastatel 2017-2018 erinevates meediaväljaannetes korduvalt artikleid hoonestatavale kinnisasjale kaupluse rajamise plaanide kohta. Ka vastustaja viitab maist 2017 kuni oktoobrini 2018 ajakirjanduses ilmunud artiklitele. Kohtu hinnangul ei saa isikult nõuda aastaid kestvat pidevat valvsust ja dokumendiregistri jälgimist. Arvestades, et uudised kaupluse rajamise plaanide kohta ja ehitusloa tegelik andmine jaotuvad kolme aastanumbri peale, võiks mõistliku hoolsusena eeldada näiteks dokumendiregistri kontrollimist mõned korrad aastas. Sellise hoolsuskohustusega on kaebuse esitamise aeg kooskõlas.
8.Kokkuvõttes ei ole vastustaja ja kolmas isik muutnud usutavaks, et kaebaja sai vaidlustatud korralduse andmisest teada oluliselt varem kui kaebaja väidetud 14.05.2019 (kaebus on esitatud 22.05.2019). Sel juhul ei saa ka väita, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
9.Vaidlustatud korralduses otsustas vastustaja anda ehitusloa kauplusehoone püstitamiseks ning kinnistuvälise sademeveekanalisatsiooni, kinnistusisese gaasitorustiku, tuletõrje veehoidla, püloonide 1 ja 2, õlipüüdurite 1 ja 2, kinnistusisese sademeveekanalisatsiooni, olmekanalisatsiooni, veetorustiku ja maa-aluse veevõtuposti rajamiseks. Ehitusloa lisades 1-11 nimetatud konkreetsed ehitised on samad (puudub õlipüüdur 1). Tallinna maantee poolseid sisse- ja väljasõiduteid ehitatavate rajatistena nimetatud ei ole. Nende ehitamiseks andis vastustaja hiljem eraldi ehitusloa (vt otsuse punkti 10). Samas näeb majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 15 lg 1 ette, et ehitusloa taotlemisel tuleb ehitusprojekti asendiplaani osas muuhulgas esitada joonised, mis
kajastavad liiklusskeemi. Ei ole ka mõeldav, et hoone ehitamiseks antakse ehitusluba teadmata, kuidas on mõeldud korraldada juurdepääs hoonele. Kohtu hinnangul ei väära tee-ehitusloa hilisem andmine kaebaja õigust vaidlustada hoone ehitusloa andmisel aluseks võetud liiklusskeem. Tegemist on ehitiste kompleksi kui terviku rajamise lubamisel aluseks võetud lahendusega, mida vastustaja on aktsepteerinud läbi muudele ehitistele ehitusloa andmise.
10.Omaette küsimus on see, et vastustaja andis 22.07.2020 korralduse nr 465-k „Tee ehitusloa andmine (Tallinna mnt L1 // Fama põik L1 // Aleksander Puškini tänav L4 // Tallinna mnt 3 // Tallinna mnt 7)“ (II kd tl 114-115) ja selle alusel 28.07.2020 tee-ehitusloa. Ehitusprojekt näeb lisaks vaidlusaluses liiklusskeemis ette nähtud sisse- ja väljasõidule Tallinna maanteelt parempöördega ette ka sissesõidu vasakpöördega ning ohutussaarega ülekäiguraja ehitamise (II kd tl 104). Ehitusprojekt on vasakpöörde ja ülekäiguraja osas auditeeritud (II kd tl 105-110). Erinevalt vaidlustatud korralduse andmisest tehti ehitusloa andmine seekord ajakirjanduse vahendusel 31.07 ja 01.08.2020 avalikult teatavaks (II kd tl 117-118). Kaebaja sai ka kohtumenetluse dokumentide kaudu teada ehitusloa taotlemisest (II kd tl 94 pöördel - 95, vastustaja vastuse lisad 14-16, kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud 16.07.2020) ja väljaandmisest (II kd tl 113-115, kaebajale e-toimikus nähtavaks tehtud 19.11.2020). Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja 22.07.2020.a korraldust vaidlustanud ning kohtule äratuntavalt ei saa HKMS § 46 lõikest 1 või 7 tulenev kaebetähtaeg praegu veel kesta. See tähendab, et juurdepääsu ehitamiseks antud ehitusluba on kehtiv, kaebaja on mööda lasknud võimaluse selle kehtivus kõrvaldada ja kolmandal isikul on olenemata praeguse kohtuasja tulemusest õiguslik alus rajada hoonestatavale kinnisasjale juurdepääs Tallinna mnt poolt. HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 võimaldavad kohtul jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Viidatud sätete kohaldamisel on kohtul diskretsiooniõigus otsustada, kas vaadata kaebus sisuliselt läbi või jätta see läbi vaatamata. Arvestades seda, et kohtuasja menetlus on kestnud kauem kui poolteist aastat, menetlusosalised on oluliselt panustanud asja sisulise lahendamise heaks ja tee-ehitusloa väljaandmine selgus alles menetluse lõppstaadiumis, peab kohus õigeks lahendada asi sisuliselt. Kohus saab asja lahendamisel arvestada sellega, et kaebaja ei ole 22.07.2020.a korraldust vaidlustanud ja ei ole praeguses menetluses seoses sellega seisukohti esitanud. See näitab, et kaebaja huvi vältida vaidlusaluse liikluslahenduse realiseerimist ei ole väga tungiv. Kaebuse lahendamine
11.Kaebaja tugineb kahele asjaolule - esiteks vastuolule üldplaneeringuga ja projekteerimistingimustega ning teiseks vaidlusaluse liiklusskeemi kahjulikele mõjudele. Asjaomased sätted ehitusseadustikus (EhS) on § 44 punktid 1 ja 4. Need sätestavad, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui 1) kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele; 4) ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
Vastustaja ja kolmas isik tuginevad esiteks sellele, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlusalune liiklusskeem ei riiva tema subjektiivseid õigusi, ning teiseks sellele, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas käsitleda eraldi küsimust, kas vaidlustatud korraldus riivab kaebaja subjektiivseid õigusi piisavalt selleks, et kaebajal oleks HKMS § 44 lg 1 alusel kaebeõigus. Kaebeõiguse ja kaebuse põhjendatuse küsimused on läbi põimunud ning kohus käsitleb neid ühtselt.
12.Vaidlustatud korralduses viidatud ehitusprojekt (I kd tl 95, 96, 103) nägi hoonestatavale kinnisasjale juurdepääsu Tallinna maantee poolt ette nii, et kinnisasjale sai sisse sõita üksnes parempööret teostades (ringristmiku poolt) ja Tallinna maanteele sai välja sõita samuti üksnes parempööret teostades. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune liiklusskeem vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja viitab üldplaneeringu osadele, milles on üldsõnaliselt leitud, et kinnisasjade hoonestamisel on juurdepääsu küsimus oluline. Selles ei ole niigi kahtlust, sh hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded EhS § 11 lg 2 p 4 alusel juurdepääsu ehitisele. Konkreetselt hoonestatavat kinnisasja või liikluskorraldust selle piirkonnas üldplaneering ei käsitle. Hoonestatavat kinnisasja hõlmavas detailplaneeringus (II kd tl 99-103) on juurdepääs kinnisasjale ette nähtud Tallinna mnt poolt. Detailplaneering ei oma praeguses asjas aga määravat tähendust, kuna see pärineb aastast 2001 ning pärast seda on välja antud projekteerimistingimused.
13.19.04.2017.a korraldusega nr 372-k (I kd tl 26-28) antud projekteerimistingimustes nähti ette, et sõidukite juurdepääs hoonestatavale kinnisasjale toimub Fama põigust. 17.05.2017.a korraldusega nr 493-k (I kd tl 87-89) muutis vastustaja projekteerimistingimuste punkte 3.1.26, 3.1.27 ja 3.1.33 ning lubas sõidukite juurdepääsu kinnisasjale Tallinna maanteelt ja Fama põigust. Tallinna mnt poolt lubati rajada sissesõit ringi poolt. Väljasõiduks tuli kasutada parkla teisel poolel asuvat sisse/väljasõiduteed. Vastustaja on eelnimetatud korraldustes põhjalikult selgitanud nii esialgse liiklusskeemi kui ka selle muutmise põhjuseid. Eeltoodu tähendab, et sissesõidu osas on vaidlustatud korraldus projekteerimistingimustega kooskõlas.
14.Hoonestatavalt kinnisasjalt väljasõitu Tallinna maanteele projekteerimistingimused ette ei näinud. Vastustaja tugines 10.04.2018 toimunud Narva Linnavalitsuse liiklusohutuse komisjoni istungile, kus sellist liikluskorraldust aktsepeteeriti (I kd tl 97). Kohtu hinnangul ei piisa eeltoodut arvestades vastuolust projekteerimistingimustega selleks, et pidada vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Projekteerimistingimused kujutavad endast eelhaldusakti ning vastustajal oli õigus projekteerimistingimustes väljendatud seisukohta muuta. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et liiklusskeem muutus ajas seetõttu, et erinevate lahenduste võimalikkust uuriti täiendavalt.
15.Kaebaja väitel ei ole vaidlustatud korralduses projekteerimistingimuste muutmisele viidatud. Tegelikult ei ole vaidlustatud korralduses faktilise alusena viidatud ühelegi dokumendile - üldplaneeringule, detailplaneeringule, projekteerimistingimustele või nende muutmisele. Kohus nõustub sellega, et eelnimetatud dokumentidele viitamata ja nende käsitlemata jätmine on õiguspärane, kuna ehitusloa taotlus rahuldati ja vastustajal puudus põhjus arvata, et ehitusloa andmine kellegi õigusi rikub. HMS § 56 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida
haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning faktilist alust ei pea näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku (HMS tähenduses) õigusi ega vabadusi ei piirata. Vastustajal puudus vaidlustatud korralduse andmise ajal põhjus arvata, et kaebaja võib pidada liiklusskeemi oma õigusi rikkuvaks. Kolmas isik realiseeris avalikult läbi vaieldud dokumentidega ehk üldplaneeringu ja detailplaneeringuga kooskõlas olevat ehitusõigust. Kaebaja ei olnud isik, kes oleks tulnud ehitusloa menetlusse kaasata EhS § 42 lg 6 või HMS § 11 lg 1 p 3 või lg 2 alusel. Ortofoto (I kd tl 75 pöördel, II kd tl 77) alusel jääb kaebaja korterelamu ja hoonestatava kinnisasja vahele lisaks Tallinna maanteele veel 1 - 2 korterelamutega hoonestatud kinnisasja, linnulennul on vahemaa hoonestatava kinnisasja ja kaebaja korterelamu vahel ca 150 m. Vastustajale ei saanud haldusakti andmise ajal kuidagi olla äratuntav, et kaebaja võib pidada vaidlustatud korraldust liiklusskeemi osas oma õigusi rikkuvaks. Sel juhul ei olnud põhjust ka Tallinna mnt poolsete sisse- ja väljasõitude lubatavust või mõjusid põhjalikumalt käsitleda.
16.Kaebaja ei ole tõendanud või usutavaks muutnud, et vaidlusalune liiklusskeem põhjustab negatiivseid mõjusid tema subjektiivsetele õigustele. Kaebaja tugineb eeskätt sellele, et talle kuulub korteriomand aadressiga Narva, P. Kerese tn 4-10. Sel juhul tugineb kaebaja omandipõhiõiguse riivele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32). Korterelamu P. Kerese tn 4, milles asub kaebajale kuuluv korteriomand, paikneb kolmnurgakujulises kvartalis, mida piiravad Tallinna mnt, P. Kerese tn ja Energia tn. Ortofotolt (I kd tl 75 pöördel, II kd tl 77) nähtub, et see kvartal ja kõik naaberkvartalid on täis ehitatud põhiliselt korterelamuid, mille vahel paiknevad haljasalad. Üldplaneeringu põhjal on Tallinna maantee linna läbivaks transiitteeks (I kd tl 37 pöördel). Liikluse tsoneerimise skeemil on kvartal tähistatud kesklinnana, Tallinna mnt kui põhitänav ja P.Kerese tn kui raske veoliikluse tee (I kd tl 60, II kd tl 132). Tallinna maantee ja kaebuses nimetatud ringristmiku kaudu kulgeb muuhulgas tee Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisse piiripunkti. Liiklussagedus Tallinna mnt ja Energia tn ristmikul aastal 2017 õhtuse tipptunni ajal (II kd tl 110 pöördel) oli olenevalt sõidusuunast 155 - 322 autot tunnis. Seejuures hoonestatavast kinnisajast mööduval Tallinna mnt lõigul saabus ringtee (Ivangorodi) poolt 281 autot tunnis (4,7 autot minutis) ja suundus ringtee (Ivangorodi) poole 157 autot tunnis (2,6 autot minutis). Kaebaja elamukvartalist mööduval Energia tn lõigul sõitis ühes suunas 213 autot tunnis (3,6 autot minutis) ja teises suunas 155 autot tunnis (2,6 autot minutis). Eeltoodu näitab, et kaebaja korter paikneb linna läbiva transiittee läheduses, raskele veoliiklusele ette nähtud tee ääres ja väga tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas. Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja elamu läheduses on mitmeid haljasalasid. Üldplaneeringu põhjal on vastustaja seadnud eesmärgiks, et lühiajaliseks puhkuseks vajaminev lähim park (haljasala) ei tohiks olla elamust rohkem kui 300 m kaugusel.
17.Kaebaja tugineb sellele, et korterelamu paikneb miljööalal, täpsemalt Kesklinna miljööalal. See on iseenesest õige, kuid miljööala ei tähenda vaikset ja rahulikku looduslähedast elukeskkonda. Üldplaneeringus mõistetakse miljööväärtuslikuna hoonestusala, kus on omapärased hoonete kvartalid või ansamblid, tänavad või tänavate osad ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Kesklinna miljööväärtuslikku hoonestusala kaitstakse kui iseloomulikku näidet nõukogude aja ehitustraditsioonidest ning korrapäraselt kvartalite kaupa planeeritud elamupiirkonnast. Ehitustegevust reguleeritakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel eesmärgiga säilitada konkreetsele alale iseloomulik hoonestusviis ja keskkond (I kd tl 52 pöördel - 53). Kesklinna miljööväärtuslikku hoonestusala eeltoodud tähenduses ei mõjuta vaidlusalune liiklusskeem mingil moel.
18.Kohtuasja dokumentide põhjal ei ole usutav, et vaidlusalune liiklusskeem oluliselt suurendaks müra või heitgaaside mõju kaebaja korteriomandile või selle vahetule ümbrusele. Kaebaja korter on Tallinna maanteest suhteliselt kaugel. Korterile oluliselt lähemal paikneb raskele veoliiklusele ette nähtud P. Kerese tn. Korteri ja Tallinna maantee vahel paiknevad mitmed hooned ja haljastus. Ei ole usutav, et vaidlusalune liiklusskeem muudab Tallinna maanteelt lähtuvaid mõjusid sel määral, et see on kaebaja korteriomandi asukohas tajutav. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et vaidlusaluse liiklusskeemi tõttu halvenevad tema võimalused pääseda oma korterisse. Kaebajal on nii jala, jalgrattaga kui sõidukiga oma korterelamu juurde pääsemiseks mitmeid alternatiivseid võimalusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda liikluse korraldamist nii, et temale mugavaim ja vähimate mõjudega tee (liiklustiheduse, liikluse ohtlikkuse, õhusaastatuse, müra vms tähenduses) oleks just Tallinna maantee. Kohus märgib, et ortofoto (I kd tl 75 pöördel, II kd tl 77) põhjal kasutati hoonestatavat kinnisasja parklana, seega ei tulene sellel kinnisasjal sõidukite käivitamisest, peatamisest ja liikumisest tingitud mõjud vaidlustatud korraldusest, vaid esinesid ka varem. Usutav ei ole kaebaja väide, et vaidlusalune liiklusskeem takistab tal kohtuda ja suhelda teiste isikutega ehk piirab tema õigust vabale eneseteostusele (põhiseaduse § 19).
19.Kaebaja tugineb ka sellele, et vaidlusalune liiklusskeem mõjutab laiemalt tema võimalusi liikuda linnas, halveneb üldine liikluskorraldus linnas jne. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut enam käsitleda kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisena. Tegemist on avalike huvidega. Kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustatud korraldusele või ehitusloale avaliku huvi kaitse eesmärgil. Samuti puudub kaebajal õigus esitada kaebus teiste isikute õiguste rikkumise tõttu. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis ei ole seotud vaidlustatud korralduse või selle alusel antud ehitusloaga (kavandatav uue ringtee ehitamine, valgusfoori paigaldamine, mida vaidlustatud korralduses nimetatud ehitusprojekt ette ei näe jms).
20.Kokkuvõttes on kaebus osaliselt lubamatu kaebeõiguse puudumise tõttu, osaliselt aga põhjendamatu, kuna vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
21.HKMS § 108 lg 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Viidatud sätete alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (II kd tl 124-130), mille järgi tema menetluskuludeks on kulud õigusabile 5924 eurot, koos käibemaksuga 7108,80 eurot. Osutatud õigusabi maht on kokku 51,5 tundi. Enamuse sellest moodustab vandeadvokaadist esindaja töö tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Abistavaid ja administratiivseid tegevusi on teinud juristi abi tunnihinnaga 70 või 80 eurot (ilma käibemaksuta).
22.HKMS § 109 lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei saa kolmanda isiku menetluskulusid pidada täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuteks. Kolmanda isiku esindajana menetluses on tegutsenud vandeadvokaat Tavo Tiits. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et esindajana oleksid tegutsenud muud isikud. See, kuidas esindaja korraldab ja tasustab oma tööks vajalikud abistavad tegevused (näiteks dokumentide komplekteerimine, toimiku pidamine, dokumentide vastuvõtmine, menetluskalendri pidamine), on tema siseasi ja sellised kulud ei ole käsitletavad kuludena esindajale HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses või seoses menetlusega kantud sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muude sellesarnaste kuludena HKMS § 103 lg 1 p 2 tähenduses. Kohtuasi ei ole oma olemuselt mahukas või keerukas. Kohus kaasas kolmanda isiku menetlusse 17.06.2020.a määrusega, milles ühtlasi piiritleti menetlusse võetud nõue küllalt kitsalt. Kolmanda isiku osalusel toimuvas vaidluses ei olnud asjakohaste menetlusdokumentide maht suur - olulise osa toimikust moodustavad dokumendid, mis ei ole seotud menetlusse võetud nõudega (I kd tl 111-160) ja määruskaebemenetluse dokumendid ( I kd tl 163-lõpuni, II kd tl 1-59). Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi mahus 20 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 2400 eurot, koos käibemaksuga 2880 eurot. Kolmas isik palus menetluskulud kanda Lidl Eesti OÜ kontole EE442200221071848614.
23.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui menetlusosaline seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja kui kohaliku omavalitsuse asutuse andmeid kohtulahendis ei varjata (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.