Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 21. mai 2020, Tartu
Haldusasi
I.P. kaebus Narva Linnavalitsuse 20. veebruari 2019. a korralduse nr 129-k tühistamiseks Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2019. a määrus I.P. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I.P. Vastustaja Narva linn
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-960
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2019. a määrus ning saata haldusasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavalitsus andis 20. veebruari 2019. a korraldusega nr 129-k ehitusloa Narva linnas Tallinna mnt 3/Tallinna mnt 7/Aleksandr Puškini tänav L4 asuva kinnisasja hoonestamiseks, sh toiduainete kaupluse ehitamiseks (Lidl keti kauplus). Ehitusluba kanti ehitisregistrisse 22. veebruaril 2019 numbriga 1912271/04168.
2.I.P. esitas 22. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud korralduse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja korraldusest teada 14. mail 2019, kui ta oma naabriga vestles. Kaebaja peab ehitusluba õigusvastaseks, kuna see on vastuolus projekteerimistingimustega kinnisasjale juurdepääsu osas. Ehitusloa aluseks olev projekt näeb lisaks projekteerimistingimusega kooskõlas olevale lahendusele ette ka sisse- ja väljasõidu Tallinna mnt kaudu. Vaidlustatud korraldus ei sisalda põhjendusi, miks vastustaja projekteerimistingimustest kõrvale kaldus. Ehitusluba rikub kaebaja õigusi seetõttu, et kaebaja elab Narvas xxxx ja on sealse korteri omanik. xxx asub x tänava ja y mnt ristmiku vahetus naabruses. Kaebaja kasutab elamu juurde sõitmiseks y maanteed ja x tänavat. Lidli kaupluse teenindamine Tallinna mnt kaudu suurendab liiklusõnnetuse riske, liikluskoormust ja müra Tallinna maanteel ja selle ristmikul x tänavaga. Kaebajal on õigustatud ootus, et tema kvaliteetne ja miljööalale omane rahulik elukeskkond säiliks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 3. oktoobri 2019. a määrusega I.P. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Määruses märkis halduskohus järgnevat.
3.1.HKMS § 44 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusloa andmise korralduse või ehitusloa vaidlustamisel saab isik kaebuse esitada vaid enda õiguste kaitseks. Seega peab ehitusluba selle vaidlustamiseks rikkuma kaebajale kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Kaebaja vaidlustab korraldust põhjusel, et hoonestatavale kinnistule on sõidukiga juurdepääs ette nähtud y mnt kaudu. Järelikult oleks kaebajal kaebeõigus üksnes nõudes tühistada vaidlustatud korraldus osas, milles see näeb ette eelnimetatud juurdepääsu. Muus osas kaebajal korralduse vaidlustamise õigust ei ole. Kaebaja elab aadressil xxx. Piirkonna plaanilt nähtub, et linnulennult jääb hoonestatava kinnisasja ja xxx elamu vahele mitu hoonestatud kinnisasja. Tänavat mööda liikudes on nimetatud elamust kuni xxx väljakuni ja sellel paikneva ringristmikuni ligikaudu 100 m ning pärast ringristimiku läbimist sissesõiduni hoonestatavale kinnisasjale y mnt poolt ligikaudu sama palju. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole hoonestatava kinnisasjaga sellist puutumust, et tal oleks õigus taotleda vaidlustatud korralduse tühistamist. Hoonestatav kinnisasi ei piirne xxx kinnisasjaga ega ole ka selle vahetus läheduses. Kuigi liikluse intensiivsuse kasvuga kaasnev müra ja selle mõju tervisele võib olla kaebeõiguse tekkimise aluseks, ei paikne kaebaja elamu hoonestatavale kinnisasjale selleks piisavalt lähedal. Ka asjaolu, et kaebaja kasutab liiklemiseks y maanteed, ei tekita kaebajale kaebeõigust.
3.2.Halduskohtu hinnangul ei saa kaebuse eduväljavaateid headeks pidada. Narva linna üldplaneeringust tuleneb, et Tallinna mnt on linna läbiv transiittee. Üldplaneeringus kavandatakse xxx väljakule mitmetasandilise ristmiku rajamist. See viitab tihedale liiklusele. Üldplaneering on kehtestatud juba 2013. a. y mnt ja xxx väljakul paikneva ringristmiku kaudu kulgeb muuhulgas tee Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisse piiripunkti. Kaebaja küll väidab, et tal on õigus sellele, et säiliks rahulik elukeskkond, kuid eelnevalt nimetatu ei lase y mnt piirkonda selliseks elukeskkonnaks pidada. Liikluskoormust piirkonnas suurendab eelkõige kaupluse rajamine hoonestatavale kinnisasjale, mitte see, kuidas on korraldatud sisse- ja väljasõidud. Kaupluse rajamist kui sellist kaebaja vaidlustanud ei ole. Ka ei pea paika kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on vastuolus projekteerimistingimustega, kuna viimaseid on muudetud ja ehitusluba on nendega kooskõlas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.I.P. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2019. a määruse tühistada järgnevatel põhjendustel.
4.1.Müra ja veokite liiklus võib riivata kinnistust üle tee asuvate elumajade elanike õigusi, mh nende omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja kodu puutumatusele (Riigikohtu otsus asjas nr 314-52416, p 13). Ehitusprojekti vastuolu projekteerimistingimustega rikub seega mitmeid kaebaja õigusi. Tallinna mnt ülekoormamine põhjustab kaebajale liiklemisel ülemääraseid raskuseid ja potentsiaalselt ohtlikke olukordi. Halduskohtu seisukoht, et hoonestatav kinnisasi ei piirne kaebaja elukohaga ega asu selle vahetus läheduses, on arusaamatu. Riigikohtu praktikas on ka vahemaad 337 m ja 560 m peetud piisavalt väikeseks, et puudutada naabruskonna elanike õigusi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20). Kaebaja elamu asub hoonestatavast kinnistust aga vaid 100 m kaugusel. Lisaks ei ole halduskohus arvesse võtnud seda, et kaebaja korter asub miljööväärtuslikul alal.
4.2.Halduskohus on jõudnud valele järeldusele, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja hinnangul rajatakse projekteerimistingimusi eirates
suurpood, mille kasutajad hakkavad õigusvastaselt sisenema y mnt x kinnistule juba niigi ülekoormatud y mnt kaudu. Selle tulemusena väheneb kaebaja korteri väärtus ja kahjustub elukeskkond. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebajal ei ole õigust nõuda tema elukeskkonna säilimist. Kaebaja elukoht piirneb kahelt poolt haljasalaga ning asub miljööalal.
4.3.Projekteerimistingimustes oli ette nähtud juurdepääs y mnt x kinnistule vaid z põigu kaudu. See asub kaebaja elukohast kaugel ning kaupluse külastajad ei hakkaks koormama y maanteed, mida kaebaja kasutab koju jõudmiseks.
4.4.Vastuolu projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti vahel ei kõrvalda ka projekteerimistingimuste muutmine. Muudatusega lubati y maanteelt küll sissesõit vaidlusalusele kinnistule, kuid kaupluse asendiplaani järgi hakkaks olema y maanteele ka väljasõit.
4.5.Kui kaebaja soovib oma õigusi kaitsta, ei tohi kaebuse tagastamist põhjendada sellega, et sellega välditakse muuhulgas kaebaja kohustust kolmanda isiku menetluskulude hüvitamiseks.
5.Narva linna vastuses määruskaebusele leitakse, et see tuleb rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel.
5.1.Kaebaja ei ole naaberkinnistu omanik. Tema elukoht asub planeeritavast kauplusehoonest ca 100 m kaugusel ning selle ehitamine ei saa kaebaja õigusi riivata.
5.2.Kaebajal on õigus, et tema elukoht on miljööväärtuslikul alal, kuid kavandatav kauplusehoone ei asu miljööväärtuslikul alal.
5.3.y mnt on linna läbiv transiittee. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid väiteid, et selle liikluskoormus mõjutab tema õigusi. Narva linnal on tulevikus plaanis y mnt rekonstrueerida.
5.4.Uue kauplusehoone valmimine kesklinna muudab kaebaja korteriomandi pigem väärtuslikumaks.
5.5.Kaebaja koju jõudmist ei hakka y mnt x kinnistule sisse- ja väljasõit segama, kuna xxx juurde on sissesõit lubatud ainult xxx tänavalt. y mnt ja x tn on keelatud peatuda xxx piirkonnas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1 (kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus) ning lg 2 p-le 21 (õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nende normide alusel kaebuse tagastamise eeldused käesolevas asjas täidetud.
8.Kaebaja on ehitusluba vaidlustanud eeskätt seetõttu, et ehitusloas on hoopis teistsugune juurdepääsulahendus vaidlusalusele kinnistule, kui oli projekteerimistingimustes ette nähtud. Projekteerimistingimustes oli ette nähtud juurdepääs tänavalt z põik, ent ehitusloaga nähti ette juurdepääs ka y maanteelt. Enda kaebeõigust põhjendas kaebaja sellega, et ta elab aadressil xxx ja seega y maantee vahetus läheduses. Juurdepääs vaidlusalusele krundile asub maantee ringristmiku vahetus läheduses ning võib negatiivselt mõjuda selle läbilaskevõimele. Y maantee ja ringristmik on peamine juurdepääsutee kaebaja korterini ja kasutatav igapäevaselt ning selle ülekoormamine ja liiklusohtlikumaks muutmine põhjustab talle ülemääraseid raskusi. Samuti kahjustab see kaebaja õigusi jalgrattaga liiklejana. Ka projekteerimistingimustes on märgitud, et juurdepääs y maanteelt mõjutaks negatiivselt kergliiklejate liiklust. Kavandatud liikluslahendus suurendab müra. Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema kvaliteetne ja miljööalale omane rahulik elukeskkond (kaebaja elukoht piirneb kahelt poolt haljasalaga) säiliks. Suureneb oht, et öösiti kasutatakse platsi ebaseaduslikeks tegevusteks autodega (kiiruskatsed jms) (tl 4-5). Määruskaebuses on kaebaja neile argumentidele lisanud, et väheneb kaebaja korteri väärtus ning kahjustub tema elukeskkond.
9.Kaebaja kaebeõiguse on halduskohus määrusest nähtuvalt välistanud seetõttu, et kaebaja korteriomand ei piirne vahetult vaidlusaluse kinnisasjaga, kuhu ehitusluba on antud. Kohus leidis, et kaebaja elamu paikneb y maanteest liiga kaugel, ning see, et kaebaja kasutab linnas liikumiseks ka y maanteed, on liiga kaudne seos. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu põhjendused asjakohased ning ei arvesta kõigi kaebaja poolt välja toodud argumentidega. See, et kaebaja kinnistu ei piirne vaidlusaluse kinnistuga, ei ole asjakohane, sest kaebaja polegi väitnud, et kahjulikud mõjud tekivad vahetult rajatavast kauplusest endast, vaid seda, et kahjulikud mõjud tekivad kaupluse juurdepääsuks ettenähtud õigusvastase liikluslahendusega, st seoses juurdepääsuga y maanteelt. Seda arvestades pole oluline, et kaebaja elukoht ei asu vahetult rajatava kaupluse läheduses. Oluline on see, et kaebaja elukoht asub y maantee läheduses. Halduskohtu hinnang, et y maantee kasutamine liiklemiseks on liiga kaudne seos, ei ole ringkonnakohtu jaoks sellisel kujul veenev. Kaebaja on kinnitanud, et see on tema peamine liiklemisteekond korteri juurde pääsemiseks. Samuti on ta kinnitanud, et kasutab seda maanteed sageli ka jalgrattaga. Ringkonnakohus ei näe alust neis väidetes kahtlemiseks. Liikluslahendused, mis loovad faktilisi takistusi kaebajale tema kinnisasjale pääsemiseks, võivad olla taandatavad nt omandipõhiõiguse riiveks (põhiseaduse § 32). Seega ei ole praeguses menetlusetapis võimalik ringkonnakohtu hinnangul väita, et kaebaja korteriomandi läheduses y maantee kui kaebaja peamise liikumistee läbipääsetavuse halvendamisega ei kaasne kaebaja õiguste riivet. Lisaks on kaebaja välja toonud ka selle, et uue liikluslahendusega kaasneb suurem müra, millega halveneb tema miljööväärtuslik elukeskkond ning väheneb korteri väärtus. Neile aspektidele ei ole halduskohus kaebeõigust välistades üldse tähelepanu pööranud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neid põhjendusi kaebeõiguse alustena välistada.
10.Ringkonnakohus märgib, et kaebeõiguse kontrollimisel tuleb hinnata seda, kas väidetavalt rikutud normide eesmärk on vaid avalike huvide kaitse või ka üksikisikute huvide kaitse. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka konkreetsemate isikute huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist ja seega on tal ka kaebeõigus selle rikkumise korral kohtusse pöördumiseks (RKHKo 3-3-15-01, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et projekteerimistingimuste eesmärk, mis nägid ette teistsuguse liikluslahenduse (juurdepääs kauplusele z põik tänavalt) on muuhulgas just kaupluse lähipiirkonna elanike (sh kaebaja) kui konkreetse grupi kaitse suurenenud liikluskoormuse eest ning sellega kaasnevate negatiivsete häiringute (müra, ummikud, suurem liikluse ohtlikkus jms) eest.
11.HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi peab kaebuse tagastamiseks olema kaebeõiguse puudumine ilmselge. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eelnevast, et kaebeõiguse puudumine asjas pole kaugeltki ilmselge. Seetõttu pole kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu käesolevas asjas lubatav. Ringkonnakohus märgib, et kui asja sisulisel lahendamisel siiski ilmneb, et kavandatava juurdepääsuteega seotud faktilised mõjud kaebajale puuduvad või pole need piisavad, käsitamaks neid õiguste riivena, on võimalik kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu ka rahuldamata jätta. Ent käesolevas menetlusstaadiumis on ennatlik asuda seisukohale, et kaebeõigus ilmselgelt puudub.
12.Teise kaebuse tagastamise alusena on halduskohus tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 21. Selle sätte järgi võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et nimetatud normi sõnastusest tulenevalt peavad kaebuse tagastamiseks esinema mõlemad abstraktse-faktilise koosseisu tunnused – õiguse riive
on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohtu määrusest nähtub aga vaid hinnang selle kohta, et kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada heaks. Puudub põhjendus selle kohta, miks kohus leiab, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus ei näe ise asjaolusid, mis sellele viitaks. Pigem vastupidi, paljuski on kaebaja argumendid taandavad omandipõhiõiguse riivele seoses tema korteri väärtuse vähenemisega ning seda riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Kuna HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise mõlemad eeldused ei ole asjas täidetud, on halduskohtu poolt selle normi alusel kaebuse tagastamine õigusvastane. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus lähemalt küsimusel, kui head on kaebuse eduväljavaated. Märkida võib siiski, et kaebaja on määruskaebuses välja toonud, et vastustaja väidetud projekteerimistingimuste muutmine ei ole viinud ehitusloa ja projekteerimistingimuste kooskõlani, sest projekteerimistingimuste muutmise järgselt lubati vaidlusalusele kinnistule küll sissesõit y maanteelt, kuid ehitusloa järgi hakkaks sealtkaudu kulgema ka väljasõit.
13.Seega ei ole neist põhjendustelt lähtuvalt kaebuse tagastamine lubatav. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu praktikale kaebuse tagastamise küsimuses üldiselt. Sellest on väljaloetav, et kaebuse tagastamisel on kohtul kõrgendatud põhjendamiskohustus ning kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (RKHKm 3-3-1-44-13, p 14; RKHKo 3-3-165-12, p 12, vt ka RKHKm 3-3-1-20-10, p 11; 3-3-1-35-12, p 12; 3-3-1-26-14, p 9; 3-3-1-86-14, p 24; 3-3-1-52-15, p 10; 3-3-1-55-15, p 9; 3-3-1-57-15, p 9; 3-3-1-12-16, p 8).
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub halduskohtu määrus tühistamisele. Kaebuse tagastamise eeldused ei ole täidetud kummagi halduskohtu poolt viidatud aluse puhul. Asi saadetakse tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei võta käesolevas määruses seisukohta väidetavalt muutunud asjaolude suhtes (ehitamisega alustamine), sest selle osas, kas ja kuivõrd need mõjutavad kaebuse menetlemist, saab seisukoha võtta halduskohus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.