Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 16.12.2021, Tartu 3-19-960 Xi kaebus Narva Linnavalitsuse 20.02.2019. a korralduse nr 129-k osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.12.2020. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X Vastustaja – Narva linn, volitatud esindaja Sergei Solodov Kolmas isik ‒ Lidl Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
30.12.2020. a
2.Mõista Xilt Lidl Eesti OÜ apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks välja 1440 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 16.12.2021, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Linnavalitsus andis 20.02.2019. a korraldusega nr 129-k ehitusloa Narva linnas Tallinna mnt 3/Tallinna mnt 7/Aleksandr Puškini tänav L4 asuvale kinnisasjale kauplusehoone püstitamiseks ning kinnistuvälise sademeveekanalisatsiooni, kinnistusisese gaasitorustiku, tuletõrje veehoidla, püloonide 1 ja 2, õlipüüdurite 1 ja 2, kinnistusisese sademeveekanalisatsiooni, olmekanalisatsiooni, veetorustiku ja maa-aluse veevõtuposti rajamiseks.
Ehitusluba kanti ehitisregistrisse 22.02.2019 numbriga 1912271/04168.
2.Narva Linnavalitsuse 19.04.2017. a korraldusega nr 372-k (I kd, tl 26-28) antud projekteerimistingimustes nähti ette, et sõidukite juurdepääs hoonestatavale kinnisasjale toimub Fama põik tänava kaudu. Narva Linnavalitsuse 17.05.2017. a korraldusega nr 493-k (I kd, tl 87-89) muudeti projekteerimistingimuste p 3.1.26, 3.1.27 ja 3.1.33 ning lubati Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääsu ka Tallinna maantee poolt sissesõiduna Kerese ringi poolt liikudes. Väljasõiduks tuli kasutada parkla teisel poolel asuvat sisse-/väljasõiduteed. Narva Linnavalitsuse 20.02.2019. a korralduses viidatud ehitusprojekt (I kd, tl 95-96 ja 103) nägi hoonestatavale kinnisasjale juurdepääsu Tallinna maantee poolt ette nii, et kinnisasjale sai sisse sõita üksnes parempööret teostades (ringristmiku poolt) ja Tallinna maanteele sai välja sõita samuti üksnes parempööret teostades.
3.X esitas 22.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 20.02.2019. a korralduse tühistamiseks osas, milles see näeb ette juurdepääsu hoonestatavale kinnisasjale Tallinna maantee kaudu. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt.
3.1.Ehitusluba on õigusvastane, kuna see on vastuolus projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused nägid ette juurdepääsu kinnisasjale Fama põik tänava kaudu. Vaidlustatud korraldus ei sisalda põhjendusi, miks vastustaja projekteerimistingimustest kõrvale kaldus. Ehitusloas puuduvad viited sellele, et 19.04.2017. a projekteerimistingimusi on 17.05.2017 muudetud. Kaebajal ei olnud seetõttu võimalust veenduda, et projekteerimistingimuste nõudeid järgitakse.
3.2.Kaebaja elab Narvas Xxx ja on vastava korteriomandi omanik. Korterelamu asub Kerese tänava ja Tallinna maantee ristmiku naabruses. Kaebaja kasutab elamu juurde sõitmiseks Tallinna maanteed ja Kerese tänavat. Lidli kaupluse teenindamine Tallinna maantee kaudu suurendab liiklusõnnetuse riske, liikluskoormust ja müra Tallinna maanteel ning ristmikul. Uue liikluslahendusega kaasneb suurem müra ja heitgaaside kogus, millega halveneb kaebaja miljööväärtuslik elukeskkond ning väheneb korteri väärtus.
3.3.Tallinna maantee on Narva peatänav, kus on linna tihedaim liiklus. Kõik vähegi tihedama liiklusega ja ohtlikumad ristmikud ja sissesõidud on varustatud fooridega. Antud asukohas foori lisamine halvab kogu kesklinnas liikluse. Sõidukid võivad hakata ridasid vahetama, mis suurendab avariiohtu.
3.4.Ohtlikumaks muutub ülekäigurada Tallinna maanteel, mida kaebaja kasutab paar korda päevas.
4.Tartu Halduskohus jättis 30.12.2020. a otsusega rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2), menetluskulud kaebaja kanda ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2880 eurot (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Halduskohus leidis, et kaebus on osaliselt lubamatu kaebeõiguse puudumise tõttu, osaliselt aga põhjendamatu. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
4.1.Kohtul ei ole alust uskuda, et kaebaja sai vaidlustatud korralduse andmisest teada oluliselt varem kui 14.05.2019 (kaebus on esitatud 22.05.2019). Sel juhul ei saa väita, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
4.2.Vaidlustatud korralduses Tallinna maantee poolseid sisse- ja väljasõiduteid ehitatavate rajatistena nimetatud ei ole. Nende ehitamiseks andis vastustaja hiljem eraldi ehitusloa. Samas näeb majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 15 lg 1 ette, et ehitusloa taotlemisel tuleb ehitusprojekti asendiplaani osas muuhulgas esitada joonised, mis kajastavad liiklusskeemi. Kohtu hinnangul ei väära tee-ehitusloa hilisem andmine kaebaja õigust vaidlustada hoone ehitusloa andmisel aluseks võetud liiklusskeem. Tegemist on ehitiste
kompleksi kui terviku rajamise lubamisel aluseks võetud lahendusega, mida vastustaja on aktsepteerinud läbi muudele ehitistele ehitusloa andmise.
4.3.Vastustaja andis 22.07.2020 korralduse nr 465-k „Tee ehitusloa andmine (Tallinna mnt L1 / Fama põik L1 / Aleksander Puškini tänav L4 / Tallinna mnt 3 / Tallinna mnt 7)” ja selle alusel 28.07.2020 tee-ehitusloa. Ehitusprojekt näeb lisaks vaidlusaluses liiklusskeemis ette nähtud sisse- ja väljasõidule Tallinna maanteelt parempöördega ette ka sissesõidu vasakpöördega ning ohutussaarega ülekäiguraja ehitamise (II kd, tl 104). Kaebaja ei ole 22.07.2020. a korraldust vaidlustanud. See tähendab, et juurdepääsu ehitamiseks antud ehitusluba on kehtiv ja kolmandal isikul on olenemata praeguse kohtuasja tulemusest õiguslik alus rajada hoonestatavale kinnisasjale juurdepääs Tallinna maantee poolt. Kuna kaebaja ei ole 22.07.2020. a korraldust vaidlustanud ja ei ole ka praeguses menetluses seoses sellega mingeid seisukohti esitanud, näitab see, et kaebaja huvi vältida vaidlusaluse liikluslahenduse realiseerumist ei ole väga tungiv.
4.4.Kaebaja tugineb kaebuses kahele asjaolule - korralduse vastuolule üldplaneeringuga ja projekteerimistingimustega ning vaidlusaluse liiklusskeemi kahjulikele mõjudele. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune liiklusskeem vastuolus Narva linna üldplaneeringuga. Kaebaja viitab kaebuses üksnes neile üldplaneeringu osadele, milles on üldsõnaliselt leitud, et kinnisasjade hoonestamisel on juurdepääsu küsimus oluline. Konkreetselt hoonestatavat kinnisasja või liikluskorraldust selles piirkonnas kehtiv üldplaneering ei käsitle.
4.5.Vastustaja selgitas põhjalikult 19.04.2017. a korralduses nr 372-k ja 17.05.2017. a korralduses nr 493-k nii esialgse liiklusskeemi kui ka selle muutmise põhjuseid. Tallinna maanteelt kinnistule sissesõidu osas on vaidlustatud korraldus projekteerimistingimustega kooskõlas. Hoonestatavalt kinnisasjalt väljasõitu Tallinna maanteele projekteerimistingimused ette ei näinud. Vastustaja tugines selles osas 10.04.2018 toimunud Narva Linnavalitsuse liiklusohutuse komisjoni istungile, kus sellist liikluskorraldust aktsepteeriti (I kd, tl 97). Eeltoodut arvestades ei piisa kohtu hinnangul üksnes kinnisasjalt väljasõitu puudutavast vastuolust projekteerimistingimustega selleks, et pidada 20.02.2019. a korraldust õigusvastaseks. Projekteerimistingimused kujutavad endast eelhaldusakti ning vastustajal oli õigus projekteerimistingimustes väljendatud seisukohta ka muuta. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et algne liiklusskeem muutus seetõttu, et täiendavalt uuriti erinevate lahenduste võimalikkust.
4.6.Kaebaja väitel ei ole vaidlustatud korralduses projekteerimistingimuste muutmisele viidatud. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud dokumendile viitamata jätmine õigusvastane, kuna ehitusloa taotlus rahuldati ja vastustajal puudus põhjus arvata, et ehitusloa andmine kellegi õigusi rikub. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning faktilist alust ei pea näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku (HMS tähenduses) õigusi ega vabadusi ei piirata. Vastustajal puudus vaidlustatud korralduse andmise ajal põhjus arvata, et kaebaja võib pidada ehitusprojektiga seotud liiklusskeemi oma õigusi rikkuvaks. Kolmas isik realiseeris avalikult läbi vaieldud dokumentidega ehk üldplaneeringu ja detailplaneeringuga kooskõlas olevat ehitusõigust. Kaebaja ei ole isik, kes oleks tulnud ehitusloa menetlusse kaasata ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 6 või HMS § 11 lg 1 p 3 või lg 2 alusel. Ortofoto (I kd, tl 75p; II kd, tl 77) alusel jääb kaebaja korterelamu ja hoonestatava kinnisasja vahele lisaks Tallinna maanteele veel 1 - 2 korterelamutega hoonestatud kinnisasja, linnulennul on vahemaa hoonestatava kinnisasja ja kaebaja korterelamu vahel ca 150 m. Vastustajale ei saanud haldusakti andmise ajal kuidagi olla äratuntav, et kaebaja võib pidada vaidlustatud korraldust liiklusskeemi osas oma õigusi rikkuvaks. Sellises olukorras ei olnud põhjust ka Tallinna maantee poolsete sisse- ja väljasõitude lubatavust või mõjusid vaidlustatud korralduses põhjalikumalt käsitleda.
4.7.Kaebaja ei ole millegagi tõendanud või usutavaks muutnud, et vaidlusalune liiklusskeem
põhjustab ka tegelikult negatiivseid mõjusid tema subjektiivsetele õigustele. Kaebaja tugineb eeskätt sellele, et talle kuulub korteriomand aadressiga Narva, xxx, tuginedes seega omandipõhiõiguse riivele (PS § 32). Korterelamu, milles asub kaebajale kuuluv korteriomand, paikneb kolmnurga-kujulises kvartalis, mida piiravad Tallinna mnt, P. Kerese tn ja Energia tn. Ortofotolt nähtub, et see kvartal ja kõik naaberkvartalid on täis ehitatud põhiliselt korterelamuid, mille vahel paiknevad haljasalad. Kaebaja korter paikneb linna läbiva transiittee läheduses, raskele veoliiklusele ette nähtud tee ääres ja väga tiheda liiklusega kesklinna piirkonnas. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja elamu läheduses on mitmeid haljasalasid.
4.8.On õige, et kaebaja korterelamu paikneb miljööalal (täpsemalt kesklinna miljööalal), kuid miljööala ei tähenda vaikset ja rahulikku looduslähedast elukeskkonda. Üldplaneeringus mõistetakse miljööväärtuslikuna hoonestusala, kus on omapärased hoonete kvartalid või ansamblid, tänavad või tänavate osad ja haljastus, mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Kesklinna miljööväärtuslikku hoonestusala kaitstakse kui iseloomulikku näidet nõukogude aja ehitustraditsioonidest ning korrapäraselt kvartalite kaupa planeeritud elamupiirkonnast. Ehitustegevust reguleeritakse miljööväärtuslikel hoonestusaladel eesmärgiga säilitada konkreetsele alale iseloomulik hoonestusviis ja keskkond (I kd, tl 52p-53). Kesklinna miljööväärtuslikku hoonestusala eeltoodud tähenduses ei mõjuta vaidlusalune liiklusskeem mingil moel.
4.9.Kohtuasja dokumentide põhjal ei ole usutav, et vaidlusalune liiklusskeem oluliselt suurendaks müra või heitgaaside mõju kaebaja korteriomandile või selle vahetule ümbrusele. Kaebaja korter asub Tallinna maanteest suhteliselt kaugel. Korterile oluliselt lähemal paikneb raskele veoliiklusele ette nähtud P. Kerese tänav. Korteri ja Tallinna maantee vahel paiknevad mitmed hooned ja haljastus. Ei ole usutav, et vaidlusalune liiklusskeem muudab Tallinna maanteelt lähtuvaid mõjusid sel määral, et see on kaebaja korteriomandi asukohas tajutav. Samuti ei ole usutav, et vaidlusaluse liiklusskeemi tõttu halvenevad kaebaja võimalused pääseda oma korterisse. Kaebajal on nii jala, jalgrattaga kui ka sõidukiga oma korterelamu juurde pääsemiseks mitmeid alternatiivseid võimalusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda liikluse korraldamist nii, et temale mugavaim ja vähimate mõjudega tee oleks just Tallinna maantee. Lisaks nähtub ortofotolt, et hoonestatavat kinnisasja kasutati varasemalt parklana, seega ei tulene sellel kinnisasjal sõidukite käivitamisest, peatamisest ja liikumisest tingitud mõjud alles vaidlustatud korraldusest, vaid esinesid ka varem.
4.10.Usutav ei ole kaebaja väide, et vaidlusalune liiklusskeem takistab tal kohtuda ja suhelda teiste isikutega ehk piirab tema õigust vabale eneseteostusele (PS § 19).
4.11.Kaebaja tugineb ka sellele, et vaidlusalune liiklusskeem mõjutab laiemalt tema võimalusi liikuda linnas, halveneb üldine liikluskorraldus linnas jne. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodut käsitleda kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisena. Tegemist on avalike huvidega. Kaebajal ei ole kaebeõigust vaidlustatud korraldusele või ehitusloale avaliku huvi kaitse eesmärgil. Samuti puudub kaebajal õigus esitada kaebusi teiste isikute õiguste rikkumise tõttu.
4.12.Kohus jätab tähelepanuta ka need kaebaja väited, mis ei ole seotud vaidlustatud korralduse või selle alusel antud ehitusloaga (kavandatav uue ringtee ehitamine, valgusfoori paigaldamine, mida vaidlustatud korralduses nimetatud ehitusprojekt tegelikult ette ei näe jms).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas halduskohtu 30.12.2020. a otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kaebaja palub halduskohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2880 eurot. Kaebaja palub teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Hoonestatavalt kinnisasjalt väljasõitu Tallinna maanteele projekteerimistingimused ette ei
näinud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustajal oli õigus projekteerimistingimustes väljendatud seisukohta muuta. EhS § 44 p 1 kohaselt pidi vastustaja keelduma ehitusloa andmisest, millega nähti ette juurdepääs hoonestatavale kinnisasjale Tallinna maantee kaudu, kuna see oli vastuolus projekteerimistingimustega.
5.2.Vastustaja ei ole 20.02.2019. a korraldust nõuetekohaselt põhjendanud. Korralduse andmisega piirati nii kaebaja kui ka paljude kolmanda isiku kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike ja elanike õigusi ning vabadusi. Seetõttu pidi vastustaja oma haldusaktis kõik faktilised asjaolud välja tooma.
5.3.Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et Tallinna maantee ja P. Kerese väljak on peamine juurdepääsutee kaebaja korterini ja kaebaja kasutab neid igapäevaselt. Nende liiklusohtlikumaks muutmine põhjustab kaebajale liiklemisel ülemääraseid raskusi. Samuti jättis kohus arvestamata kaebaja väite, mis kirjeldab uue liiklusskeemiga kaasneva olulise liikluskoormuse ja ohtlike olukordade tekkimise võimaluse mõju miljööväärtuslikule hoonestusalale.
5.4.Kohus hindas ebaõigesti tõendeid ja pidas seetõttu mitteusutavaks, et vaidlusalune liiklusskeem oluliselt suurendaks müra või heitgaaside mõju kaebaja korteriomandile või selle vahetule ümbrusele; et vaidlusaluse liiklusskeemi tõttu halvenevad kaebaja võimalused pääseda oma korterisse ning et vaidlusalune liiklusskeem takistab kaebajal kohtuda ja suhelda teiste isikutega.
5.5.Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis ei ole seotud vaidlustatud korralduse või selle alusel antud ehitusloaga (kavandatav uue ringtee ehitamine, valgusfoori paigaldamine, mida vaidlustatud korralduses nimetatud ehitusprojekt ette ei näe jms). Kõiki nimetatud asjaolusid oleks pidanud vastustaja oma korralduse vastuvõtmisel hindama. Seda vastustaja teinud ei ole.
5.6.Kaebaja ei nõustu temalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurusega. Halduskohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi mahus 20 tundi. Kaebaja leiab, et ka sellises mahus ei vasta õigusabikulud käesoleva haldusasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kolmanda isiku esindaja on kohtule esitanud ainult 2 seisukohta, mille koostamine ei tohiks vandeadvokaadil 20 tundi aega võtta.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.1.Vastustaja ei nõustu kaebaja põhjenduste ega seisukohaga, et tema subjektiivseid õigusi rikutakse. Vaidlustatud korraldus on sisuliselt õiguspärane.
6.2.Kaebaja vaidlustas 20.02.2019. a korralduse eeskätt seetõttu, et ehitusloas on juurdepääsulahendus vaidlusalusele kinnistule teistsugune, kui oli projekteerimistingimustes ette nähtud. Kaebusel ei ole tegelikult perspektiivi, kuna vastustaja 22.07.2020. a korraldust nr 465-k, mille alusel väljastati 28.07.2020 tee-ehitusluba, ei ole edasi kaevatud. Juurdepääsulahendus Tallinna mnt 7 ja Tallinna mnt 3 kinnistutele Tallinna maanteelt on ka sellest tulenevalt seaduspärane ja vastab kehtestatud nõuetele.
6.3.Kaebusest ega ka apellatsioonkaebusest ei tulene, kuidas täpsemalt on kaebaja õigusi rikutud ja kuidas tema vabadusi piiratud. See tähendab, et kaebaja esitas kaebuse suures osas avalikes huvides, millist õigust tal ehitusloa vaidlustamisel ei ole.
6.4.Vaidlustatud korralduse alusel väljastatud ehitusluba on juba ka ammendunud Narva Linnavalitsuse 17.02.2021. a korralduse nr 89-k „Kasutusloa andmine (Tallinna mnt 7)” vastuvõtmisega ja 18.02.2021. a kasutusloa nr 2112371/03598 väljastamisega. Ehitusluba nr 1912271/04168 on realiseeritud ja kaubandushoone valmis ehitatud. Kasutusloa andmisega kaotab ehitusluba kehtivuse ning seda tühistada ei ole kohtul ega haldusorganil enam võimalik isegi juhul, kui ehitusluba tõi kaasa kaebaja õiguste rikkumise (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-6310, p 19).
6.5.Justiitsministeerium esitas 11.02.2020 Narva Linnavalitsusele selgitusnõude seoses
esitatud taotlusega Narva Linnavalitsuse 20.02.2019. a korralduste nr 129-k „Ehitusloa andmine (Tallinna mnt 3 / Tallinna mnt 7 / Aleksander Puškini tänav L4)” ja nr 130-k „Ehitusloa andmine (Kangelaste prospekt 37a)” õiguspärasuse kontrollimiseks. Justiitsministeerium, olles tutvunud esitatud informatsiooniga, ehitisregistris ja Narva Linnavalitsuse avalikus dokumendiregistris kättesaadava teabega ning konsulteerinud Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga otsustas, et haldusjärelevalve algatamiseks ei ole alust. Kõnealuste ehituslubade vastuolu üldplaneeringu, detailplaneeringute ning projekteerimistingimustega ei leidnud kinnitust, mistõttu ei olnud haldusjärelevalve algatamine avalikes huvides põhjendatud, leidis Justiitsministeerium.
7.Kolmas isik palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.1.Kaebaja soovib ehitusloa andmise korraldust endiselt vaidlustada avalikes huvides, mida HKMS § 44 lg 2 koosmõjus EhS-i sätetega ei võimalda. Üldine liiklusohutusealane olukord Narva linnas, sh võimalikud liiklusohtlikud olukorrad, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning sellega seonduvat ei saa vaidlustada ka ehitusloa menetluses.
7.2.Halduskohus tuvastas õigesti, et ehitusloa andmise korraldus ja ehitusluba on nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja ei olnud kohustatud ehitusloa faktilist alust põhjendustes välja tooma (HMS § 56 lg 4). Isegi juhul, kui lugeda, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, ei anna see alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, sest ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
7.3.Apellatsioonkaebus eirab jätkuvalt asjaolu, et vaidlustatud korralduses ei ole antud ehitusluba Tallinna maantee poolse sisse- ja väljasõidutee (juurdepääsutee) ehitamiseks. Narva Linnavalitsus andis Tallinna maantee kaudu Lidli kinnistule juurdepääsutee ehitamiseks 22.07.2020 korraldusega nr 465-k eraldi ehitusloa. Kaebaja ei ole 22.07.2020. a korraldust vaidlustanud. Kolmandal isikul on seega olenemata praeguse kohtuasja tulemusest õiguslik alus rajada hoonestatavale kinnisasjale juurdepääs Tallinna maantee poolt.
7.4.Vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning Lidli kauplusehoone ehitamisega ja vaidlusaluse liikluslahendusega ei kaasne kaebajale mistahes üleliia koormavaid negatiivseid mõjusid. Kaebaja väide ehitusloa väidetavatest ülemäärastest negatiivsetest mõjudest põhineb väärarusaamal, nagu kavandaks Lidl Tallinna mnt 7 kinnistule olulise mõjuga suurt kaubanduskeskust või nö suurpoodi. Lidli kaubandushoonesse tuleb keskmise suurusega toidukauplus, mis on esmajoones suunatud kohalikele elanikele. Vaidlustatud ehitusloa realiseerimisel on kaebaja õigustele tõenäoliselt hoopis positiivne mõju. Ümbritseva linnaruumi korrastamise ja uudse kaupluse rajamisega kasvab piirkonna atraktiivsus, mis eelduslikult omab positiivset mõju ka kaebaja korteriomandi väärtusele.
7.5.Ehitusloa realiseerimine ja vaidlusalune liiklusskeem ei põhjusta kaebajale ka mingeid objektiivseid takistusi vabaks liikumiseks ja suhtluseks teiste isikutega ega riku kaebaja tervist. Ka apellatsioonkaebuses pole kaebaja toonud välja mingeid täiendavaid selgitusi ega tõendeid, kuidas võiks vaidlusalune liikluskorraldus põhjustada talle väidetavaid ülemääraseid negatiivseid mõjusid ja rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei arvesta kohtupraktikas korduvalt esitatud seisukohaga, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.
7.6.Ehitusluba arvestab juurdepääsulahendusega seonduvalt projekteerimistingimuste nõudeid, mille kohaselt oli lubatud Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääsu rajamine ka Tallinna maantee kaudu. Etteheide, et Tallinna maantee kaudu juurdepääsu ettenägemine oli vastuolus projekteerimistingimustega, on asjakohatu, sest vaidlustatud ehitusloa andmise korralduses ei ole antud ehitusluba Tallinna maantee poolse sisse- ja väljasõidutee (juurdepääsutee) ehitamiseks. Tallinna maantee juurdepääsu ehitamiseks antud ehitusluba ei ole kaebaja vaidlustanud.
7.7.Narva Linnavalitsuse 17.05.2017. a korraldusega nr 493-k muudeti
projekteerimistingimusi Tallinna maantee juurdepääsu väljaehitamise osas - lisaks Fama põigule lubati Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääs ka Tallinna maantee poolt sissesõiduna Kerese ringi poolt liikudes. Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, et vastustaja pole projekteerimistingimusi muutnud. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et hoonestatavale kinnisasjale juurdepääsu ettenägemine Tallinna maantee kaudu oli projekteerimistingimuste kohaselt välistatud.
7.8.Samuti ei muuda vaidlusalune liikluslahendus Tallinna maanteelt juba lähtuvaid mõjusid sel määral, et see oleks kaebaja korteriomandi asukohas tajutav.
7.9.Kaebaja on liiklusskeemi väidetavate kahjulike mõjude osas kujundanud oma seisukoha puuduliku informatsiooni pinnalt. Kavandatavate transiitteede rekonstrueerimistööde (Narva TEN-T transiittee projekteerimine ja ehitamine) käigus tagatakse muu hulgas vaidlusaluses piirkonnas ettevõtjatele, linna elanikele ja turistidele ohutumad liiklustingimused.
7.10.Kohtu hinnang asjas esitatud tõenditele on kooskõlas tõendite sisuga. Kaebaja heidab ette tõendite ebaõiget hindamist, kuid pole samas välja toonud mitte ühtegi tõendit, mida halduskohus tema hinnangul väidetavalt ebaõigesti hindas. Lisaks ei jätnud halduskohus kaebaja väiteid põhjendamatult tähelepanuta, vaid analüüsis otsuse tegemisel põhjalikult kõiki kaebaja väiteid, mida antud vaidluse lahendamisel oli põhjust pidada asjakohaseks. Halduskohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu 30.12.2020. a otsus vaidlustatud osas (kaebuse rahuldamata jätmine ja kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine summas 2880 eurot) muutmata. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu arvates 30.12.2020. a otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohtu otsuses on selgelt välja toodud põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse põhjenduste ja järeldustega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ainuüksi asjaolu, mille kohaselt vaidlusaluselt kinnisasjalt väljasõitu Tallinna maanteele projekteerimistingimused ette ei näinud, ei anna alust vastustaja 20.02.2019. a korralduse tühistamiseks vastuolu tõttu EhS § 44 p-ga 1. Vaidlusalune korraldus ja ehitusluba arvestavad juurdepääsulahendusega seonduvalt projekteerimistingimuste nõuet, mille kohaselt oli lubatud Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääsu rajamine ka Tallinna mnt kaudu. Vaidlustatud ehitusloa alusel viiakse ellu nii kehtiva 23.05.2001. a detailplaneeringuga ja seda täpsustavate projekteerimistingimusega kooskõlas olevat ruumilist lahendust ja kehtiv detailplaneering näeb samuti Tallinna mnt 7 krundile ette juurdepääsu ka Tallinna mnt kaudu.
9.1.Vaidlust pole ka selles, et Narva Linnavalitsuse 19.04.2017. a korraldusega nr 372-k kinnitatud projekteerimistingimused nägid Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääsu esialgu ette vaid Fama põik tänava kaudu. Kolmanda isiku vaide alusel muudeti korraldust nr 372-k Narva Linnavalitsuse 17.05.2017. a korraldusega Tallinna mnt juurdepääsu väljaehitamise osas nii, et lisaks Fama põigule lubati Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääs Tallinna mnt poolt sissesõiduna Kerese ringi poolt liikudes. Lisaks selgitas vastustaja oma 30.09.2019. a seisukohas, et 10.04.2018 toimus täiendavalt Narva Linnavalitsuse liiklusohutuse komisjoni istung, kus vaadati läbi kolmanda isiku Tallinna mnt 7 kauplusehoone eskiis (asendiplaan) ja liikluskorraldus ning komisjon otsustas toetada asendiplaanil toodud liikluskorraldusskeemi,
millega nähti Tallinna mnt-lt Tallinna mnt 7 kinnistule ette nii sisse- kui väljasõidu lahendus, kuid seda üksnes parempöördega mõlemas suunas. Sellega on ümber lükatud kaebaja väide, nagu võimaldaks vaidlusalune ehitusluba Tallinna mnt-lt juurdepääsu mõlemast suunast tulijatele.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei ole 20.02.2019. a korraldust nõuetekohaselt põhjendanud. Ehitusloa andmise korralduses on ringkonnakohtu hinnangul olemas põhjendused, millest nähtub ehitusloa andmise otsustuse kujunemine. Muuhulgas on vastustaja ehitusloa andmise korralduse lk-l 2 selgitanud, et esitatud dokumentides EhS §-s 44 toodud ehitusloa andmisest keeldumise alused puuduvad ja seega ei ole ehitusloa andmiseks takistusi. Põhjenduste all on lisaks välja toodud ka märkused, millega kolmandal isikul on kohustus arvestada. Näiteks on kolmandal isikul kohustus arvestada linna arhitektuuri- ja planeerimise osakonna poolt seoses Tallinna mnt-le planeeritud teeületuskoha ja liiklussaarega esitatud märkust.
10.1.Halduskohus märkis vaidlusaluses otsuses õigesti, et kuna kõnealuse ehitusloa andmise puhul oli tegemist soodustava haldusaktiga (esitatud ehitusloa taotlus rahuldati ning kolmandate isikute õigusi ja vabadusi ei riivatud), siis HMS 56 lg 4 kohaselt ei olnud vastustaja kohustatud põhjendustes välja tooma ehitusloa andmise faktilist alust. Ka vastustaja ise on kohtumenetluses selgitanud, et ehitusloa menetluses polnud tal põhjust eeldada, et ehitusluba riivab kaebaja subjektiivseid õigusi ja seepärast polnud kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse põhjendatud.
10.2.Isegi juhul, kui vastustaja oleks vaidlusaluse korralduse andmisel rikkunud põhjendamiskohustust, ei anna see alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ega haldusakti tühistamiseks, sest kõnealune haldusakt ega ka ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti nähtub vastustaja vastusest ja selle lisast, et vaidlusaluse ehitusloaga seonduvalt on linnavalitsuse 17.02.2021. a korraldusega nr 89-k „Kasutusloa andmine (Tallinna mnt 7)”, antud kinnistule püstitatud kaubandushoonele ja seda teenindavatele rajatistele kasutusluba.
11.Kaebaja väited, mis seonduvad sellega, et Tallinna maantee ja P. Kerese väljak on peamine juurdepääsutee tema korterini ja nende liiklusohtlikumaks muutmine põhjustab kaebajale liiklemisel ülemääraseid raskusi ning uue liiklusskeemiga kaasnev olulise liikluskoormuse ja ohtlike olukordade tekkimise võimalus avaldab negatiivset mõju miljööväärtuslikule hoonestusalale, ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
11.1.Kaebaja elukohaks olev kortermaja asub tihehoonestusalal ja ärimaa sihtotstarbega kinnistute vahetus naabruses ning tiheda liiklusega sõidutee (P. Kerese tänav) ääres. Seega ei ole õige väide, et kaebaja praegune elukeskkond on rahulik ja piirneb kahelt poolt haljasalaga, mis on miljööväärtuslik ala. Eeltoodut arvestades ei saa kaebaja eeldada, et teda ümbritsev keskkond ja miljöö püsib muutumatuna. Ka ehitusloaga hõlmatud ala maakasutuse sihtotstarbeks on määratud ärimaa, kuid see asub kaebaja elukohast u 150 m kaugusel. Linnakeskkonna arengu kontekstis on ilmselt paratamatu ka see, et aja jooksul lisandub tänavatele juurde sõidukeid ja liikluskoormus tänavatel võib muutuda. Seoses eraldiseisva tee ehitusloa menetlusega Tallinna mnt 7 osas, on asja materjalide juures ka Adetex OÜ poolt koostatud tööprojekti „Tallinna mnt ülekäigurada ja vasakpöörderada projekteerimine“ liiklusohutuse auditeerimine ehk lõpparuanne (II kd, tl 105-110), mille teostas diplomeeritud teedeinsener tase. Auditeeritava projekti teelõik asub Narva linnas Tallinna maanteel (Tallinna mnt L1 ja Tallinna mnt 7 krundid) ja lõpparuande p-s 4 on olemas analüüs „Liiklussagedused ja läbilaskvused“ ning audiitori kokkuvõtte selles osas on, et projekt vastab liiklusohutuse ja – korralduse nõuetele ja headele tavadele. Vaatamata esitatud väidetele, et Tallinna mnt 7 kinnistule juurdepääsu rajamine Tallinna mnt kaudu suurendab liiklusest
tulenevaid ohtusid ja liikluskoormust ning põhjustab talle liiklemisel ülemääraseid raskusi, ei ole kaebaja esitanud oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit ega viidanud ka sellele, millised asja materjalide juures olemasolevad tõendid tema väiteid kinnitada võiksid. Ringkonnakohtu hinnangul selliseid tõendeid käesoleva asja materjalide juures ei ole.
11.2.Ka kaebaja enda väidete kohaselt on Tallinna mnt puhul tegu Narva peatänavaga, kus on juba praegu tihe liiklus ja sellega kaasnev risk õnnetustesse sattuda. Kaebaja heidabki pigem vastustajale ette seda, et olemasolevad liikluslahendused piirkonnas on tema hinnangul puudulikud ega vasta tänapäevastele vajadustele. Kõik väited, mis puudutavad piirkonna üldist liiklusohutust (sh liiklusohutuse halvenemine) ja liikluskorraldust ning selle probleemi lahendamist ei ole kitsalt seostatavad Lidlile väljastatud ehitusloaga ja selle alusel Tallinna mnt-lt kavandatud juurdepääsuga arendatavale kinnistule. Ehitusloa ülesanne ei ole piirkonna väidetavate üldiste liiklusprobleemide lahendamine, et tagada kaebaja soovitud kujul sujuv ja häireteta liiklus. Ka liikluskoormuse võimalik kasv tihedalt asustatud linnakeskkonnas ning sellest tulenevad hüpoteetilised väited liiklusõnnetuste võimalike sagenemiste üle ei tähenda, et sellega oleks piiratud kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.
11.3.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuigi on usutav, et seoses kauplusehoone avamisega tõuseb piirkonna liikluskoormus, ei ole kaebaja suutnud veenvalt tõendada, et Lidli kaupluse rajamisega Tallinna mnt 7 kinnistule kaasnev liikluskoormuse mõningane kasv tooks kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive.
11.4.Mis puudutab veel kaebaja viiteid väidetavale miljööväärtuslikule alale ja selle säilitamise vajalikkusele, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole need kooskõlas kohtupraktikas korduvalt esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb isikul leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond muutub (RKHK 19.04.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 13). Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele ei ole samuti kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (RKHK 28.03.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-412, p 12; 24.05.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 22). Seega saab eelnimetatud väite puhul olla üldjuhul tegemist vaid avalikest huvidest lähtuva argumendiga, mida kohtul tuleb sisuliselt hinnata vaid juhul, kui vaidluse esemeks on selline haldusakt või toiming, mille peale saab esitada kaebuse ka avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Ehitusloa vaidlustamisel ei ole seaduses ette nähtud nn. populaarkaebusega halduskohtusse pöördumise võimalust.
12.Põhjendatud ei ole kaebaja väide, mille kohaselt hindas halduskohus otsuse tegemisel ebaõigesti tõendeid ja pidas seetõttu valesti mitteusutavaks kaebaja väiteid, et vaidlusalune liiklusskeem suurendab oluliselt müra või heitgaaside mõju tema korteriomandile ning et kõnealuse liiklusskeemi tõttu halvenevad kaebaja võimalused pääseda oma korterisse ja see takistab tal ka kohtuda ja suhelda teiste isikutega.
12.1.Kohtupoolne hinnang asjas esitatud tõenditele on ringkonnakohtu arvates kooskõlas tõendite sisuga ja kaebaja ei viita jätkuvalt ühelegi toimikus olevale tõendile, mis tema väiteid võiks kinnitada ega ka tõenditele, mida halduskohus oma vastava järelduse tegemisel ebaõigesti hindas. Kaebaja ei ole seega põhjendanud ega tõendanud ehitusloa peale esitatud kaebuse rahuldamise eeldusi. Kaebuses on üksnes üldsõnaliselt väidetud, et ehitusloa andmise korraldus rikub kaebaja õigusi (põhjustab talle liiklemisel ülemääraseid raskusi ja potentsiaalseid elu ohustavaid olukordi), kuna Lidli kaupluse teenindamine Tallinna mnt asuva juurdepääsu kaudu suurendab liiklusõnnetuste riske, liikluskoormust ja müra Tallinna mnt-l ja selle ristmikul Kerese tänavaga. Juba halduskohus kohustas kaebajat 17.06.2020. a määruses tooma täpsemalt välja ja selgelt põhjendama, millised konkreetsed negatiivsed mõjud on vaidlusalusel liikluslahendusel kaebaja subjektiivsetele õigustele, sh milline on praegu liiklustihedus, kaebaja elukohani ulatuv müra, millised on kaebaja liikumisteed ja kuidas planeeritava liikluslahenduse realiseerimine neid kaebaja arvates mõjutaks jne.
Kaebaja küll esitas seepeale 30.06.2020. a seisukoha, kuid selles ei ole jätkuvalt usutavalt välja toodud ega tõendatud, millised negatiivsed mõjud on vaidluse all oleval liikluslahendusel kaebaja subjektiivsetele õigustele. Selle asemel tugines kaebaja hoopis teiste isikute õiguste ja avalike huvide kaitsele. Kaebaja ei ole seega ise pidanud vajalikus esitada halduskohtule ühtegi tõendit tema liikumisteede kohta ega ka selle kohta, kuidas muutub liiklussagedus, liiklusohutus, kaebaja elukohani kanduv müra ja heitgaaside tase, kui vaidlustatud ehitusloas ettenähtud liikluslahendus ja juurdepääs kehtima jääb. Ka apellatsioonkaebuses pole kaebaja toonud välja mingeid täiendavaid selgitusi ega tõendeid, kuidas võiks vaidlusalune liikluskorraldus põhjustada talle väidetavaid ülemääraseid negatiivseid mõjusid ja rikkuda tema subjektiivseid õigusi. EhS § 44 p 4 kohaselt peab pädev asutus keelduma ehitusloa andmisest üksnes siis, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Samas tuleb eeltoodud sätte mõtte kohaselt kaebajal siiski taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada. Vastupidisel juhul oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud. Arvestades seda, et ehitatav kauplusehoone asub Narva südalinnas Tallinna mnt ääres ning ka vaidlusalune liiklusskeem on seotud Tallinna tänavaga, kus on juba praegu tihe liiklus ja ka seda, et kaebaja elukoha kaugus kauplusehoonest ja selle juurdepääsust on võrdlemisi suur, ei saa Lidli kauplusehoone ja selle juurdepääsutee kasutamisest tekkivat võimaliku täiendava müra suurenemise ohtu pidada nii intensiivseks, et see tooks kaasa kaebaja õiguste riive. Ringkonnakohus märgib eeltooduga seoses veel, et kaardirakendusest nähtuvalt (https://www.google.com/maps/place/Tallinna+mnt+7,+20303+Narva/@59.3767084,28.1909 096,17z/data=!4m5!3m4!1s0x46944820c250d67b:0x614c0031f16eda04!8m2!3d59.3777108! 4d28.1902749) asub kaebaja elukohale (Xxx) oluliselt lähemal, s.o sisuliselt üle tee näiteks Kerese ostukeskus koos oma juurdepääsuteega ja parkimismajaga lisaks muudele poodidele ja keskustele.
12.2.Mis puudutab veel kaebaja väidet seoses müraga, siis ei kahtle ringkonnakohus selles, et kolmas isik on teadlik, et tal on ehitusloa realiseerimisel kohustus tagada, et sellega kaasnev müra jääb kehtivate normide piiresse. Samas on ka selge, et ehitusloa realiseerimine ei saa juba objektiivsetel põhjustel mõjutada kaebaja korterelamuni jõudvat müra selliselt, et tegemist võiks olla püsiva negatiivse mõjuga, sest nagu juba öeldus, paiknevad kaebaja korterelamu ja kolmanda isiku arendatav kinnistu üksteisest suhteliselt kaugel ning nende vahel asuvad puhvrina veel teised kinnistud ja hooned. Samuti märkis vastustaja kohtumenetluses, et Keskkonnaagentuuri poolt esitatud uuringus “NARVA LINNA KESKKONNASEISUND” on osas “KLIIMANORMID” kokkuvõte, mille kohaselt tuule suundadest domineerivad Narva piirkonnas lõuna- ja edelatuuled ning kõige vähem esineb kirde- ja põhjatuuli. Võrreldes 20 Eesti meteoroloogiajaama keskmisega, on Narva piirkonnas vähem läänetuuli ning rohkem lõunaja kagutuuli (https://www.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=716b3dfe93f64c7c8e8bfc6294e 80e7f# ). Seega puhub kaebaja elukoha suunast vastustaja hinnangul tuul pigem Lidli kaupluse suunas, mitte vastupidi ja see vähendab veel võimalust, et Lidli kaupluse teenindamine Tallinna mnt asuva juurdepääsu kaudu suurendaks oluliselt müra või heitgaaside mõju kaebaja korteriomandile.
12.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ka seda, et ehitusloa realiseerimine põhjustaks kaebajale mingeid objektiivseid takistusi vabaks liikumiseks ja suhtluseks teiste isikutega. Narva Linnavalitsus väljastas asja materjalidest nähtuvalt 26.07.2017. a korraldusega nr 710-k ehitusloa Vaivara tn 10b, Raudtee tänav L1, Tallinna maantee L4, Tallinna maantee 59a, Sadama tee 2, Vestervalli tänav L2, Kadastiku tänav L, Kadastiku tänav L2, Joala
tänav L6, Kalda tänav L2, Raudsilla tänav, Vaivara tänav, Orase tänav Ll, Orase tänav L2 avalikult kasutatava kergliiklustee umberehitamiseks ning Äkkekula tee, Rahu tänav L6, Tallinna mnt L2, Raja tänav, Kadastiku tänav L2, Kadastiku suur tiik, Kadastiku vaike tiik, Elektrijaama tee 6, Oru tänav L5 ja Aleksandr Puškini tn 8 hõlmava avalikult kasutatava kergliiklustee ehitamiseks. Samuti näeb seoses kõnealuse liikluslahendusega ehitusprojekt ette meetmed kergliiklejate (sh kaebaja) ohutuse tagamiseks - ohutu ülekäigu tagamiseks on kergliiklejate tarbeks Tallinna mnt poole projekteeritud ohutussaarega ristmik.
12.4.Kaebaja väide ehitusloa ülemäärastest negatiivsetest mõjudest põhineb ilmselt ka väärarusaamal, nagu kavandaks Lidl Tallinna mnt 7 kinnistule olulise mõjuga suurt kaubanduskeskust. Tegelikult tuleb ehitusloa alusel rajatavasse hoonesse üksik keskmise suurusega toidukauplus, mille ehitisealune pind on vaid 2708,8 m2. Tegemist pole multifunktsionaalse ja erinevaid poode ning teenindusasutusi hõlmava kaubanduskeskusega ning ka seetõttu pole hoone kasutamisest lähtuval liiklusel linnakeskkonnas tiheasustusalal olulist lisamõju ümbritsevale keskkonnale ega ka elanikele, sh kaebajale.
12.5.Lubades ehitada kahekorruselise kauplusehoone koos juurdepääsuga ärimaa sihtotstarbega kinnistule, mis asub kaebaja elukohast u 150 m kaugusel, ei olnud vastustajal põhjust eeldada, et see võiks kaasa tuua kaebaja omandiõiguse riive. Seda arvestades on vastustaja põhjendatult leidnud, et ehitusloa realiseerimine ei too kaasa kaebaja omandiõiguse riivet (näiteks korteriomandi väärtuse vähenemist). Ringkonnakohtu hinnangul on pigem usutav, et senise parkla asemele uue kauplusehoone ning uute teede (sh kergliiklusteede) ehitamine omab lähedalasuvate eluruumide väärtusele pigem positiivset mõju.
13.Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis ei ole seotud vaidlustatud korralduse või selle alusel antud ehitusloaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus jätnud kaebaja väiteid põhjendamatult tähelepanuta, vaid analüüsis otsuse tegemisel põhjalikult kõiki kaebaja väiteid, mida antud vaidluse lahendamisel oli põhjust asjakohaseks pidada. Halduskohus jättis õigesti tähelepanuta vaid need kaebaja väited, mis olid esitatud avalikes huvides või teiste isikute õiguste kaitseks (üldine liiklusohutus, võimalikud öised korrarikkumised Lidli parklas, linnatranspordisüsteemi kvaliteedi tagamine, üldplaneeringuga kavandatud mitmetasandilise ristmiku rajamise probleemid jne). Samuti jättis kohus otsuse p-s 19 põhjendatult tähelepanuta kaebaja väited, mis ei olnud seotud ehitusloa andmise korralduse ja ehitusloaga.
13.1.Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see kaebaja õigusi rikub. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Põhjendamatu ning kehtivat õigust mittearvestav on kaebaja järeldus, justkui peaks kohus arvestama ehitusloa tühistamisnõude läbivaatamisel ka avalikes huvides esitatud argumente. Nagu juba märgitud, ei näe kehtiv õigus ette võimalust vaidlustada ehitusluba populaarkaebuse vormis. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kuivõrd seadus ei näe ette võimalust pöörduda avaliku huvi kaitseks ehitusloa vaidlustamiseks kohtusse, ei saanud halduskohus ka kaebaja vastavaid seisukohti arvestada. Kõik kaebaja väited, mis seonduvad teiste isikute õigustega või on esitatud avalikes huvides, jättis halduskohus seega õigesti tähelepanuta.
14.Kaebaja ei nõustu samuti temalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude suurusega. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kolmas isik halduskohtule menetluskulude nimekirja ja
kuludokumendid, mille järgi tema menetluskuludeks esimese astme kohtus olid kulud õigusabile summas 5924 eurot (koos käibemaksuga 7108,80 eurot). Osutatud õigusabi mahuks nimetas kolmas isik 51,5 tundi. Halduskohus vähendas kaebajalt nõutavate menetluskulude suurust oluliselt ja pidas vajalikuks ning põhjendatuks õigusabi mahuks 20 tundi ning põhjendatud menetluskuludeks seega koos käibemaksuga 2880 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse p-des 21-22 toodud põhjendustega ja leiab, et sellises mahus vastavad kolmanda isiku menetluskulud esimese astme kohtumenetluses käesoleva haldusasja olemusele, keerukusele ja mahule. Mis puudutab kaebaja väidet, et kolmanda isiku esindaja esitas halduskohtule ainult kaks seisukohta, mille koostamine ei tohiks vandeadvokaadil 20 tundi aega võtta, siis selles osas märgib ringkonnakohus, et õigusabikulu ja advokaadi töö esindajana kohtumenetluses ei seisne ainult kohtule kirjalike seisukohtade esitamises. See nähtub ka halduskohtule esitatud esindaja tööde kirjeldusest (II kd, tl 126).
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.12.2020. a otsuse muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning seejuures tuleb arvestada, et õigusabikulude väljamõistmine (sh kolmanda isiku kasuks) ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (RKHK 15.12.2014. a otsus nr 3-3-1-67-14). Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi tema menetluskuludeks apellatsiooniastmes on kulud õigusabile summas 2928 eurot (koos käibemaksuga). Osutatud õigusabi maht on kokku 21,24 tundi. Enamuse sellest moodustab advokaadist esindaja töö tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Abistavaid ja administratiivseid tegevusi on teinud juristi abi tunnihinnaga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajana osales menetluses advokaat T. Tiits. See, kuidas esindaja korraldab ja tasustab oma tööks vajalikke abistavad tegevusi (toimiku täiendamine, menetluskalendri pidamine jne), on advokaadibüroo siseasi ja sellised kulud ei ole käsitletavad kuludena esindajale HKMS § 103 lg 1 p 1 tähenduses või seoses menetlusega kantud sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muude sellesarnaste kuludena HKMS § 103 lg 1 p 2 tähenduses. Halduskohus pidas kolmanda isiku vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi mahuks esimese astme kohtus 20 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Arvestades kehtivas kohtupraktikas kinnistunud seisukohta, et kõrgema astme kohtu menetluskulud ei saa üldjuhul olla suuremad eelmises kohtuastmes põhjendatud kuluks peetud summast, esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning Lidl Eesti OÜ vastuse mahtu, peab ringkonnakohus kolmanda isiku apellatsiooniastmes kantud menetluskulusid HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatuks ja vajalikuks 10 tunni ulatuses (1200 eurot + km 240 eurot = 1440 eurot). Nimetatud summa tuleb Lidl Eesti OÜ kasuks kaebajalt välja mõista. Ülejäänud osas jäävad Lidl Eesti OÜ apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.