OÜ Laekvere PM kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. novembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/887,
10.detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/978, 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/255 ja 11. veebruari 2019. a otsuse nr 126/19/356 tühistamiseks, PRIA kohustamiseks teha toetustaotluste kohta uued otsused ja Põllumajandusameti 19. juuni 2018. a taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli nr KP_1814020 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Laekvere PM, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Angelika Tõnsing Vastustaja – Põllumajandusamet, esindaja Peeter Milvere
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kirjalik menetlus
1.Jätta OÜ Laekvere PM kaebused haldusasjas nr 3-19532 rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. jaanuar 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Osaühing Laekvere PM (kaebaja) esitas 18.05.2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181107973, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate
põllumajandustavade toetust, loomade heaolu toetust ja keskkonnasõbraliku majandamise toetust, 14.06.2018. a täpsustatult kokku 2 312,18 hektarile (II kd, tl 35–40)
2.Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuse saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) § 8 kohaselt peab taotleja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kalendriaasta vältel maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.
3.Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (määrus nr 56) § 6 kohaselt peab taotleja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kohustuseperioodi jooksul maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning ELÜPS § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid.
4.Maaeluministri 29.04.2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (määrus nr 49) § 6 kohaselt peab taotleja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kogu kohustusperioodi jooksul maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning ELÜPS § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. II
5.PRIA kodulehel avaldatud Maaeluministeeriumi 2018. a kohustuslike majandamisnõuete kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, taimekaitseseaduse § 78 lg 1 ja põllumajandusministri 29.11.2011. a määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, arvestades veeseaduses sätestatud erisustega.
6.Põllumajandusministri 29.11.2011. a määruse nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ (määrus nr 90) § 4 lg 8 kohaselt on taimekaitsevahendit keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
7.Põllumajandusamet (PMA) koostas 19.06.2018. a taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli nr KP_1814020 (II kd, tl 6–9), mille kohaselt ei peetud OÜ Laekvere PM põldudel kinni taimekaitsevahendite kasutamisel taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest, sest suvinisu põllul õitsevad põldsinepi taimed, mida pritsiti (tl 6p). Protokolli kohaselt teavitati 17.06.2018. a PMA-d Lääne-Virumaal Vinni vallas Venevere külas taimekaitsetööde tõttu mesilaste hukkumisest. PMA võttis 18.06.2020. a mesila kõrval olevalt õitsevate põldsinepi taimedega suvinisu põllult proovi tunnuskoodiga 1860051. 19.06.2018. a võttis PMA mesila läheduses olevatelt rapsipõldudelt kolm proovi tunnuskoodidega 1860052, 1860053 ja 1860054.
III
8.Määruse nr 32 § 18 lg 1 kohaselt otsustab PRIA ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
9.PRIA 30.11.2018. a otsusega nr 12-6/18/887 (II kd, tl 10p–11) määrati OÜ-le Laekvere PM ühtne pindalatoetus, mida vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o summas 6 254,51 eurot (määruse nr 32 § 8).
10.PRIA 10.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/978 (II kd, tl 12p–13) määrati OÜ-le Laekvere PM kliima- ja keskkonnatoetus, mida vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o summas 2 899,95 eurot (määruse nr 32 § 8).
11.OÜ Laekvere PM vaided PRIA 30.11.2018. a ja 10.12.2018. a otsustele jäeti PRIA 11.02.2019. a vaideotsusega nr 12-4/18/175-2 (II kd, tl 14–15) rahuldamata.
12.OÜ Laekvere PM esitas 21.03.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (II kd, tl 1–5) PRIA 30.11.2018. a otsuse nr 12-6/18/887 ja 10.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/978 tühistamiseks, PRIA kohustamiseks teha toetustaotluste kohta uued otsused ja Põllumajandusameti taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli nr KP_1814020 õigusvastasuse tuvastamiseks. IV
13.Määruse nr 56 § 13 kohaselt otsustab PRIA toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
14.Määruse nr 49 § 26 kohaselt otsustab PRIA toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
15.PRIA 06.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/255 (I kd, tl 11p–12) määrati OÜ-le Laekvere PM loomade heaolu toetus, mida vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o summas 194,03 eurot (määruse nr 56 § 6).
16.PRIA 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/356 (I kd, tl 13p–14) määrati OÜ-le Laekvere PM keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mida vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o summas 3 265,61 eurot (määruse nr 49 § 4).
17.OÜ Laekvere vaided PRIA 06.02.2019. a otsusele ja 11.02.2019. a otsusele jäeti PRIA 26.04.2019. a vaideotsusega 12-4/19/69-2 (I kd, tl 15–17) rahuldamata.
18.OÜ Laekvere PM esitas 05.06.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–6) PRIA 06.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/255 ja 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/356 tühistamiseks, PRIA kohustamiseks teha toetustaotluste kohta uued otsused ja PMA taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli nr KP_1814020 õigusvastasuse tuvastamiseks (I kd, tl 1–6). Kaebaja taotles kaebuse liitmist tema poolt varasemalt esitatud kaebusega haldusasjas nr 319-532. V
19.Halduskohus võttis 22.03.2019. a määrusega (II kd, tl 25–26) OÜ Laekvere PM 21.03.2019. a kaebuse menetlusse ja määras vastustajateks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ja Põllumajandusameti.
20.Halduskohus võttis 12.06.2019. a määrusega (I kd, tl 28) OÜ Laekvere PM 05.06.2019. a määrusega kaebuse menetlusse ja liitis selle haldusasjaga 3-19-532.
21.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19.08.2020. a määrusega (III kd, tl 33–34) OÜ Laekvere PM määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 31.03.2020. a määruse (II kd, tl 192–193) haldusasja kolmanda isikuna Väino Kasemetsa kaasamise kohta.
22.Halduskohus määras 02.10.2020. a määrusega (III kd, tl 37–38) asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse. VI Menetlusosaliste seisukohad
23.Kaebaja OÜ Laekvere PM seisukohad.
23.1.Tühistamiskaebus. PRIA on otsustes põhjendanud otsuste vähendamist kaebaja kohta koostatud otsuste lisas 1 nõuetele vastavuse tingimuste rikkumisega. Kaebaja hinnangul on kõikides otsustes tegemist pelgalt viidetega õigusaktidele. Põhjendustest ei selgu kaebajale etteheidetav tegu ning märgitud ei ole ka, millist õigusnormi kaebaja rikkus. Seega on PRIA jätnud otsustes märkimata nii haldusakti faktilise kui ka õigusliku aluse.
23.2.Nähtuvalt vaideotsustest on vaidlustatud otsuste puhul tegemist otsusega, mille osas on PRIA-l valikudiskretsioon tulenevalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 39 lõikest 1, mis annab PRIA-le võimaluse valida toetuse vähendamise 1-5% ulatuses või vähendamist üldse mitte kohaldada. Kuna vaidlustatud otsuste puhul on tegemist ulatusliku kaalutlusruumiga otsustega, peab PRIA põhjendama miks ta ei ole arvestanud kaebaja poolt esitatud tõenditega. Käesolevas asjas on PRIA jätnud kaebaja tõenditega arvestamata ning ei ole arvestamata jätmist piisavalt põhjendanud.
23.3.PRIA 15.08.2018 kirjas nr 12-1/18/3749-2, ei ole võetud seisukohta Oliver Meltsase kirjalikule seletusele, mille kohaselt ei olnud põllu õitsvaid taimi, kui ta töödega alustas ja lõpetas. Vaideotsustes on PRIA aga esitanud täiendavate selgitusteta paljasõnalise väite, et ei pea Oliver Meltsase selgitust usaldusväärseks ega usutavaks, sest PRIA ei
usu, et Oliver Meltsas jõudis enne töödega alustamist tutvuda 89,05 ha suurusel põllul taimede õitsemist.
23.4.Kaebaja märgib, et Oliver Meltsasel on olemas taimekaitsetunnistus, mis näitab Oliver Meltsase pädevust taimekaitsetööde teostamiseks, mida ka vastustaja vaideotsuses kinnitab. Vastustaja poolt on põhjendamatu panna ühegi tõendita Oliver Meltsase antud seletus kahtluse alla, sest taimede õitsemine on võimalik visuaalse vaatluse teel tuvastada nimetatud suurusega põllul nii valgel ajal kui ka hämaral ajal, sest kui tegemist on õitsemisega, siis on kollane värv silmaga väga hästi nähtav. Fotografeerida pimedal ajal ei ole võimalik selliselt, et fotole jääks taimede õitsemine, kui puuduvad vastavad spetsiaalsed seadmed.
23.5.Vastustaja tugineb vaideotsustes mesilaste hukkumisele taimekaitsetööde teostamise tõttu, kuid kaebaja hinnangul ei ole vastustaja tõendanud, et mesilased hukkusid just kaebaja poolt teostatud taimekaitsetööde tõttu. Vastustaja väidab vaideotsuses, et nii hukkunud mesilased kui ka vaidlusaluselt põllult võetud proov sisaldasid taimekaitsevahendi Danadim 40EC toimeainet, kuid samas ei ole vastustaja oma väiteid tõendanud. Kaebajale ei ole teada, millistele proovidele vastustaja vaideotsuses tugineb, sest vastustaja ei viita vaideotsuses mitteühelegi konkreetsele dokumendile. Analüüsi tulemusi ei ole lisatud ka vaidlusalusele kontrolliprotokollile. Kontrolliprotokollist nähtub, et vaidlusaluselt põllult võetud proovimaterjal on suvinisu koguses 0,5 kg. Põllumajandusuuringute Keskuse laboratooriumite kvaliteedikäsiraamatu proovide vastuvõtu korra p 1.2 kohaselt on teraviljast taimekaitsevahendite määramiseks vajalik minimaalne kogus 1 kg. Seega jääb arusaamatuks, miks võttis PMA prooviks koguses 0,5 kg, kui minimaalne kogus on 1 kg. Nimetatud proovide vastuvõtu korra p-s 1.2 on sätestatud, et „Taimekaitsevahendite jääkide määramiseks ja mükotoksiinide analüüsimiseks esitatud proovid peavad koheselt jõudma laborisse, kuna proove tuleb hoida –18 oC juures;“. Kaebajale ei ole teada, millal võetud proov laborisse jõudis ja kas võetud proove säilitati nõuetekohaselt, mistõttu on kaebajal põhjendatud kahtlus, et PMA poolt võetud proovid ei vasta nõuetele. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja välistanud võimalust, et mesilased hukkusid kellegi kolmanda isiku tegevuse tõttu ega tõendanud, et mesilased hukkusid kaebaja tegevuse tagajärjel, mistõttu ei ole põhjendatud kontrolliprotokollis hindamismaatriksis arvestada mesilaste hukkumist rikkumise hindamisel.
23.6.02.10.2018. a saatis kaebaja PRIA-le Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli taimekasvatuse vanemteadur Evelin Loit’i koostatud kirjaliku arvamuse selle kohta, kui kiiresti võib põldsinep õitsema minna. PRIA pidas nimetatud arvamust aga oletuslikuks, kuna see tugineb kaebaja poolt esitatud tõendamata andmetele ning rohkem ei pidanud PRIA vajalikuks oma seisukohta põhjendada.
23.7.PRIA otsustele rakendatakse haldusakti põhjendamisnõudeid piiratult, sest taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks PRIA töö ebamõistlikult keeruliseks. Asjaolu, et toetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, ei tähenda kaebaja hinnangul seda, et toetuse vähendamise otsust ei pea
põhjendama, eelkõige kui otsustes viidatakse üksnes nõuetele vastavuse tingimuste rikkumisele ning puuduvad muud dokumendid, mis täpsemat põhjendust sisaldavad.
23.8.Riigikohus on 02.04.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-1048 järgmisel seisukohal. „Kolleegium jääb senise praktika juurde, et riigilt investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust (vt nt Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-39-14, p 13 ja 3-3-1-16-14, p 23). Isikul ei teki subjektiivset õigust saada toetust ainuüksi põhjusel, et toetuse saamiseks esitatud taotlus vastab toetuse saamise tingimustele. Samuti ei loo subjektiivset õigust otsus, millega tunnistati sellise taotluse rahuldamata jätmise otsus kehtetuks. Subjektiivne õigus saada toetust tekib taotluse rahuldamise otsusega toetuse määramisest, millega ühtlasi tekib isikul õigus nõuda toetuse väljamaksmist vastavalt toetuse määramise tingimustele.“. Sellest Riigikohtu seisukohast lähtuvalt on kaebaja seisukohal, et kuna tema taotlused toetuse määramiseks rahuldati, siis selle toetuse vähendamisel peavad kaalutlused olema selged ja arusaadavad.
23.9.Isegi kui toetuse taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, ei tähenda see kaebaja hinnangul seda, et toetuse vähendamise otsust ei pea põhjendama, eelkõige kui otsustes viidatakse üksnes nõuetele vastavuse tingimuste rikkumisele ning puuduvad muud tõendid, mis täpsemat põhjendust sisaldavad.
23.10.Riigikohus on lahendites 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14 seisukohal, et käskkiri on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Käesoleval juhul on aga vaidlustatud otsuste kohaselt tegemist toetuse vähendamisega nõuetele vastavuse tingimuse rikkumise tõttu. Seega kaebaja hinnangul ei ole PRIA vaideotsuses viidatud Riigikohtu lahendid käesolevas asjas kohaldatavad.
23.11.14.10.2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 selgitas kolleegium täpsemalt, kuidas tuleb rakendada HMS § 56 lg 1 teises lauses sätestatut, mille kohaselt võib haldusakti põhjenduse esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Selles otsuses leidis kolleegium, et ka juhul, kui haldusakti motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Samuti leiti, et kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendustest. PRIA viitab vaideotsuses, et vaidlustatud otsustes on märgitud toetuste vähendamise põhimotiiv ning ülejäänud osas viidatud vaide esitajale kättesaadavale dokumendile.
23.12.PRIA viitab vaideotsuses veel asjaolule, et vaidlustatud otsustes on märgitud toetuste vähendamise põhimotiiv (nõuetele vastavuse nõuete rikkumine) ning ülejäänud osas viidatud vaide esitajale kättesaadavale dokumendile. Kaebaja märgib, et PRIA otsustes on märgitud üksnes, et „Juhindudes nimetatud õigusaktidest, esitatud taotlustest ja PRIA 27.11.2018. a käskkirjast nr 1-12/18/177, millega /.../, ning arvestades taotlejale kontrollaruannetes või muus kirjalikus vormis teatavaks tehtud rikkumistega ja otsuse lisas esitatud põhjendustega“. Seega ei ole otsustes mitte ühtegi konkreetset viidet konkreetsele dokumendile ehk käesoleval juhul
PMA poolt koostatud kontrolliprotokollile nr KP_1814020, mis tulenevalt vaideotsusest on olnud aluseks PRIA-le asja otsustamisel. Juhul, kui PRIA mõtleb vaideotsuses „ülejäänud osas viidatud vaide esitajale kättesaadava dokumendi“ all kontrolliprotokolli nr KP_1814020, siis kontrolliprotokoll ei sisalda PRIA otsuse põhjendusi. Kaebajale jääb selgusetuks, mida on PRIA mõelnud „ülejäänud osa“ all. PMA kontrolliprotokoll ei vasta HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamiskohustusele, sest see ei sisalda haldusakti motivatsiooni ning kontrolliprotokollist ei ole ka aru saada, et see sisaldab informatsiooni, mis on osa PRIA otsuste põhjendustest. Seega ei saa PRIA viidata PMA kontrolliprotokollile kui dokumendile, mis sisaldab vaidlustatud otsuste põhjendusi.
23.13.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused ei vasta HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustusele ning on seetõttu õigusvastased ja tuleb tühistada.
23.14.Tuvastamiskaebus. Kontrollprotokolli alusel on PRIA teinud otsused, millega vähendas kaebaja 2018. aastal taotlenud toetusi. Juhul, kui kontrollprotokoll on õigusvastane, siis on õigusvastased ka PRIA koostatud ja kaebaja vaidlustatud otsused.
23.15.Kaebaja leiab, et PMA asus põhjendamatult kontrollprotokollis seisukohale, et kaebaja on suvinisu põllul pritsinud õitsvaid sinepitaimi ning ei ole seega taimekaitsevahendi kasutamisel kinni pidanud taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest. Kaebajale süüks pandav taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuete rikkumine ei ole PMA poolt tõendatud. PMA ei ole kogunud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et taimekaitsevahendit oleks kasutatud ajal, kui põldsinepi taimed õitsesid. Kaebajale teostas taimekaitsetöid FIE Raju Rand töötaja Oliver Meltsas ajavahemikul 16.06.2018 kell 22.00 kuni 17.06.2018 kell 3.00, kuid kohapealne kontroll ja kontrollprotokollile lisatud fotod on tehtud 18.06.2018, s.o vastavalt fotodel olevale teabele (18.06.2018 kell 14.45) 36 tundi pärast taimekaitsevahendi kasutamist. Sooja ja kuiva ilma korral võib olukord põllul, millisel pritsimist teostati, muutuda tundidega ehk põllul, kus pritsimise ajal ei olnud õitsvaid taimi või taimede õitsele puhkemine toimuda tundidega. Nimetatud kaebaja seisukohta tõendab Oliver Meltsase kirjalik selgitus ja Evelin Loiti ekspertarvamus ning Riigi Ilmateenistuse andmed vaidlusalusel perioodil valitsenud ilmastiku olude kohta. Kõik nimetatud tõendid on kaebaja PRIA-le edastanud. Oliver Meltsase kirjaliku seletuse kohaselt ei olnud põllul õitsvaid taimi enne töö alustamist ega ka pärast töö lõpetamist. PRIA ei ole pidanud Oliver Meltsase seletust aga usaldusväärseks. Vaideotsuses on PRIA märkinud, et „Kirjaliku selgituse täpsuse seab kahtluse alla asjaolu, et kui vaidlusalusel põllul oli taimik tõepoolest nupufaasis, ei ole eluliselt usutav, et vaide esitaja ei oleks sellele faktile osundanud juba 18.06.2018 kohapealse kontrolli juures viibides ja selgitusi andes. Kontrolli protokollist nähtub üksnes selgitus, et „mesiniku kinnistu kõrval kasvaval suvinisu põllul teostati ettevõtte esindaja sõnul taimekaitsetöid öösel.“. Kaebajal ei ole mitte kuidagi võimalik kontrollida ega muuta teavet, mida PMA kontrollprotokolli märgib. Kaebaja on algusest peale PMA-le vastu vaielnud, et ei ole
õitsvaid taimi pritsinud, kuid PMA on kaebaja esitatud tõendid arvestamata jätnud nagu nähtub PRIA vastuskirjadest kaebajale.
23.16.Oliver Meltsasel on vastav pädevus ja kogemus selliste taimekaitsetööde teostamisel ning tal ei ole mingit põhjust ebaõiget teave PMA-le anda, sest ta teostas töid sõltumatult, kuna kaebaja ei ole tema tööandja. Seega ei saa tema antud selgitusi ebausaldusväärseks pidada.
23.17.PRIA ei arvestanud ka kaebaja esitatud ekspertarvamusega, mille koostas Eesti Maaülikooli vanemteadur Evelin Loit. PRIA hinnangul on tegemist oletusliku arvamusega kuna see tugineb kaebaja esitatud andmetele ning vaideotsuse kohaselt nähtub arvamusest üksnes see, kui kiiresti võivad põldsinepi taimede õied avaneda.
23.18.Evelin Loitilt hinnangut küsides tugines kaebaja PMA hindamismaatriksis märgitud andmetele, mille kohaselt on nõuetele mitte vastavalt pritsitud vähem kui 20% alast. Kaebaja hinnangul tähendab see, et õitsvaid taimi pidi olema samuti vähem kui 20%. Seega ei saa PRIA kuidagi väita, et tegemist on kaebaja esitatud andmetega, sest tegemist on ikkagi PMA andmetega, mis on kontrolliprotokolli ka märgitud. Seega on vale ka PRIA 23.11.2018. a kirjas nr 12-1/18/3749-4 väidetu, et „PMA kinnitusel ei saa nõustuda Eesti Maaülikooli vastuskirjas tooduga, mille kohaselt taotleja väitel fikseeriti 18. juuni kohapealse kontrolli käigus põldsinepi õitsemine 20% ulatuses“.
23.19.Arvamuses on kirjas, et kui 16.06.2018. a õhtul olid põllul kollaste õiepungadega põldsinepi taimed, siis on suur tõenäosus, et juba järgmisel päeval olid põllul esimesed õied avanenud. Koos vaidega esitas kaebaja veel Evelin Loiti arvamuse toetamiseks juurde Riigi Ilmateenistuse andmed vaidlusalusel perioodil esinenud ilmastiku tingimuste kohta, mida vaideotsuses üldse käsitletud ei ole.
23.20.Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmete põhjal on tuvastatav, et ajavahemikul 16.06.2018 kella 22.00 – 17.06.2018 kella 3.00, mil teostati taimekaitsetöid, oli LääneVirumaal Väike-Maarjas (pritsitava põllu vahetus läheduses) pilves ilm õhutemperatuuriga vahemikus 17,6 – 13,4 C. Seega sellise jahedama õhutemperatuuri korral on tõenäoline, et tööde teostamise alguses õitsevaid taimi põllul ei olnud ning Oliver Meltsase selgitus vastab tegelikult valitsenud olukorrale.
23.21.Põllumajandusamet teostas kohapeal kontrolli 18.06.2018. a, s.o rohkem kui 24 tundi hiljem, mil lõppes taimede pritsimine taimekaitsevahendiga. Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmete põhjal oli maksimaalne õhutemperatuur 17.06.2018 23,6 C ning 18.06.2018 24,2 C. Nimetatud päevadel vihma ei sadanud ja valdavalt oli päikesepaisteline ilm. Seega kontrolli päevadele ja ka kontrolli teostamise päeval oli tavalisest kõrgem õhutemperatuur, millest tulenevalt ka taimed 18.06.2018. a õitsesid.
23.22.PMA oma valdkonna asjatundjana peaks teadma, et soojade ja kuivade ilmastikutingimuste korral muutuvad tingimused looduses väga kiiresti ning asjaolude tuvastamine ei pruugi toimuda enam vastavalt tegelikule olukorrale. Seega oleks kohapealne kontroll pidanud toimuma viivitamatult, mitte 24 tundi hiljem teavituse saamisest. Teavituse sai PMA vastavalt kontrollprotokollile Väino Kasemetsa 17.06.2018 kell 16.20. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks sellisel juhul ei teostanud PMA kohapealset kontrolli ja ei fotografeerinud põldu juba 17.06.2018. a. PMA oma valdkonna asjatundjana teab, et soojade ja kuivade ilmastikutingimuste korral muutuvad
tingimused looduses väga kiiresti ning asjaolude tuvastamine ei pruugi toimuda enam vastavalt tegelikule olukorrale. Kaebaja on seisukohal, et kohapealne kontroll oleks pidanud toimuma viivitamatult, mitte 24 tundi hiljem teavituse saamisest, arvestades, et kontrolli tulemused on PRIA-le toetuste otsustamise aluseks.
23.23.Kontrollprotokollist ei nähtu, et PMA-d oleks teavitatud õitsvate taimede pritsimisest. Kontrollprotokollist nähtub, et teavitati ainult mesilaste hukkumisest taimekaitsetööde tõttu. Seega on vaideotsuses vale PRIA väide, et 17.06.2018. a laekus PMA-le kaebus mesilaste hukkumise ja õitsvate taimede pritsimise kohta.
23.24.Vaideotsuse kohaselt peab PRIA usaldusväärseks PMA koostatud kontrollprotokolli ja fotosid, mis on tehtud 18.06.2018. a, mis on olnud aluseks PRIA-le otsuste tegemisel. Kaebaja hinnangul ei tõenda 18.06.2018 tehtud fotod tegelikku olukorda põllul 16.06.2018. a. Asjaolu, et põldsinepi taimed õitsesid 18.06.2018. a ei tähenda, et põldsinepi taimed õitsesid 16.06.2018. a ning et kaebaja on rikkunud taimekaitsetöö ohutusnõudeid. PRIA ja PMA ei ole kuidagi põhjendanud, kuidas on tõendatud 16.06.2018. a õitsvate taimede pritsimine 18.06.2018. a fotodega. PRIA väited kaebaja esitatud tõendite oletuslikkuse ja mitteusaldusväärsuse kohta on paljasõnalised ja pahatahtlikud.
23.25.HMS § 36 lg (vt ka RKHKo 3-3-1-53-09, p 21) järgi selgitab haldusorgan menetlusosalisele muu hulgas tema õigusi ja kohustusi haldusmenetluse
23.26.Käesoleval juhul ei ole kontrollprotokolli ja sellele lisatud dokumentide pinnalt võimalik veenduda, kuidas kohapealne kontroll 18.06.2018. a kulges ja milline olukord kontrollitud alal 16.06.2018. a tegelikult valitses. Kontrolliaruande lisaks olevad fotod annavad küll teavet konkreetsete kontrollitud kohtade kohta 18.06.2018. a, ent ei ole piisavad selleks, et järeldada, et kaebaja 16.06.2018. a rikkus taimekaitsetöö ohutusnõudeid ehk pritsis taimekaitsevahendiga õitsvaid taimi.
23.27.Vaideotsuses on PRIA märkinud, et „Triin Mägi, kes vaide esitajat kohapealses kontrollis esindas, 18.06.2018 toimunud kohapealses kontrollis rääkinud midagi väidetavatest õiepungadest põldsinepi taimede pritsimisest, vaid üksnes öisest taimede pritsimisest.“. Ei ole usutav, et PMA ei oleks protokolli eelnimetatud asjaolu märkinud, kuivõrd tegemist on PRIA hinnangul väga olulise asjaoluga, millele PRIA ka vaideotsuses tugineb. Mitte kusagil ei ole märgitud, et kaebaja saaks tuvastatud asjaoludele vastu vaielda ainult kohapealse kontrolli käigus ja mitte peale PMA poolset teavitust 20.07.2018. Kaebaja ei teadnud ega saanudki teada, millisel ajal ta vastuväiteid saab esitada, sest PMA ei selgitanud vastuväidete esitamise õigust ega vastuväidete esitamise aega. Nimetatud asjaolu tõendab ka kaebaja vastuväites märgitu, et „OÜ-le Laekvere PM 19.06.2018 edastatud protokolli palus selle edastanud ametnik Tea Sepajõe digitaalselt allkirjastada koheselt selgitamata, et sellele protokollile on võimalik omapoolseid vastuväiteid või kirjalikke seisukohti esitada.“ Samuti ei sisalda kontrolliprotokoll mitteühtegi viidet kaebaja õigusele esitada omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid. Asjaolu, et PMA ei selgitanud õigust vastuväidete esitamiseks tõendab ka Tea Sepajõe 09.07.2018 e-kiri kaebajale. Nimetatud e-kirjas on märgitud järgmist: „Suhtlesin osakonnaga sel teemal, et Teie andmetel põldsinep ei õitsenud pritsimise hetkel. Kuna teil puuduvad fotod (tõendid) selle kohta, siis kahjuks ma ei saa sel korral PRIA-t teavitamata jätta. Saadan kõik tehtud protokollid, maatriksi ja rikkumise
lisalehe allkirjastamiseks. Palun allkirjastada ja saata mulle tagasi.“ Seega PMA peab tõenditeks ainult fotosid, edastas allkirjastamiseks protokolli selgitamata vastuväidete esitamise õigust tuvastatud asjaolude kohta ja vastuväidete kandmise õigust protokolli.
23.28.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et kohapealset kontrolli läbiviies ja kontrolliprotokolli koostades rikkus PMA HMS § 38 lg-s 1 sätestatud haldusorgani selgitamiskohustust, nõudes tõendusmaterjalina ainult fotosid ning jättes kaebajale selgitamata kontrolliprotokollile vastuväidete esitamise õiguse ja aja.
23.29.Seega PMA kontrolliprotokoll ei tõenda kaebajale süüks pandud taimekaitsetöö ohutusnõuete rikkumist.
23.30.Kohustamiskaebus. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud otsused tuleb tühistada osas, millega jäeti kaebaja taotlused toetuste määramiseks osaliselt rahuldamata ja vähendati toetusi ning kohustada PRIA-t tegema uued otsused, millega rahuldada kaebaja taotlused ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse määramiseks ja väljamaksmiseks vähendatud osas.
24.Kaebaja osundab 02.11.2020. a seisukohas (III kd, tl 49–52), et Tartu Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, millega kaasas menetlusse kolmanda isikuna Väino Kasemetsa. Ringkonnakohus põhjendab määruse punktis 17, et „alust Väino Kasemetsa kolmanda isikuna kaasamiseks ei anna ka asjaolu, et haldusmenetluse algatamise ajendiks oli Väino Kasemetsa pöördumine PMA-sse seoses mesilaste hukkumisega. Ka ei nähtu asja materjalidest Väino Kasemetsa kolmanda isikuna kaasamise vajalikkus. PRIA ja PMA on fikseerinud kõik asjas olulised faktid ning viinud läbi vajalikud toimingud haldusmenetluses“. Seega kui V. Kasemetsa kaasamine ei ole vajalik, siis ei saa käesoleva haldusasja lahendamisel tõendi tähendust omada ka menetlusvälise isiku Väino Kasemetsa esitatud fotod ning põhjendatud on jätta need tõenditena hindamata.
24.1.Juhul, kui kohus ikkagi leiab, et V. Kasemetsa esitatud fotod on asjakohased käesoleva haldusasja lahendamisel, siis märgib kaebaja fotode osas järgmist.
24.2.V. Kasemets ei ole 10.04.2020. a kohtule esitatud fotosid eelnevalt haldusmenetluses esitanud ning PMA ei ole pidanud nimetatud fotosid vajalikuks ka tõenditena V. Kasemetsalt koguda. Ei ole usutav, et juhul, kui V. Kasemetsal olid fotod põllust, mis õitses juba 16.06.2018. a, ei esitanud ta neid PMA-le. Mitte ühelgi V. Kasemetsa esitatud fotol ei ole asukoha koordinaate (lisa 2 – V. Kasemetsa esitatud foto 021.jpg failiinfoga), et saaks tuvastada fotol oleva põllu asukohta. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et fotod, millelt on nähtavad õitsvad taimed, on tehtud vaidlusalusest põllust. Fotod, millelt nähtub üksnes pimedas töid tegev traktor, ei tõenda, et põllul oli pritsimise ajal õitsvaid taimi.
24.3.04.07.2019. a esitas V. Kasemets kaebajale nõudekirja ja hagihoiatuse, mille lisas 9 oli foto õitsvast põllust. Nimetatud fotol on kuupäev 12.06.2018. a, seda fotot aga V. Kasemets kohtule aga ei esitanud. Kaebajal tekkis kahtlus nimetatud foto tegeliku ülesvõtte kuupäeva osas. Selle foto osas puuduvad samuti asukoha andmed, mis võimaldaksid tuvastada pildil oleva põllu asukohta. V. Kasemets esitas kaebajale koos nõudekirjaga üksnes ühe foto kõigist fotodest, mille esitas 10.04.2020. a kohtule. Selleks fotoks oli foto pimedas töid teostavad traktorist (nõudekirja lisa 6 ja 10.04.2020.
a esitatud foto 021.jpg). Ei ole usutav, et V. Kasemets ei oleks 10.04.2020. a kohtule esitatud fotosid 04.07.2019. a nõudekirjaga juba ka kaebajale esitanud, kui need oleks tal olemas olnud.
24.4.Eeltoodust tulenevalt on küsitav V. Kasemetsa esitatud kõikide fotode päritolu. Samuti on küsitav fotode tegemise aeg arvestades, et fotod kannavad kuupäevi alates 12.06.2018 kuni 17.06.2018. a. V. Kasemets haldusmenetluses PMA-le enda tehtud fotosid esitanud ei ole, küll aga esitas ta erinevaid teadmata ajal tehtud fotod kohtule. Kõik eelnimetatu seab kahtluse alla fotode usaldusväärsuse tõenditena.
24.5.Nii PRIA kui ka PMA on seisukohal, et kaebaja kasutas õitsvatel taimedel kasutamiseks keelatud taimekaitsevahendit, mis tõi kaasa lähedalasuvas mesilas mesilaste huku ja seda tõendavad analüütilised leiud ja järelevalve käigus tuvastatu.
24.6.Samas on nii PRIA kui ka PMA jätnud märkimata, et surnud mesilastest võetud proov sisaldas veterinaarravimi toimeainet permetriin (permethrin) (vt PRIA 22.04.2019 menetlusdokumendi lisa 5 – katseprotokoll18-008560 JSL/TK). Veterinaarravimi toimeaine permetriin on mesilastele ohtlik ning põhjustab väärkasutuse korral mesilaste suremist. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Põllumajandusamet ise.
24.7.PMA 07.10.2020. a menetlusdokumendi lisas 5 olevast Lääen-Virumaa hukkunud mesilaste logiraamatus on 22.06.2018 kell 10.14 tehtud kandes märgitud, et mesilaste analüüsi tulemustest selguvad jäägid Dimethoate, Omethoate, Fluroxypyr-meptyl ja Permethrin.
24.8.PMA 09.10.2020. a kohtule esitatud logiraamatu Lääne-Virumaal hukkunud mesilaste kohta, milles Permethrini osas on Rain Reiman märkinud, et „Kõikide jääkide sisaldus mesilastes on kokku selline, mis ületab 1,64 korda poolletaalset doosi ja seega võib selline jääkide kogus olla mesilaste hukkumise põhjuseks. Omaette küsimus on, kuidas permethrin mesilastesse sattus? See ei ole taimekaitsevahendites lubatud toimeaine. Tegemist on koduloomade veterinaarravimiga. Kõikide jääkide kogutoksilisusest on permethrini osa 54,33%, dimetoaadi ja ometoaadi osa 45,66%.“ Logiraamatu kokkuvõtte ja järelduste osas on PMA veel märkinud, et kõik nimetatud toimeained (permetriin, dimetoaat ja ometoaat) võivad põhjustada mesilaste hukkumist.
24.9.Nähtuvalt logiraamatust teostas 12.07.2018. a, so 25 päeva pärast hukkunud mesilaste avastamist, VTA ametnik Ülle Uus mesilas sündmuskoha ülevaatust. Ülle Uus märgib, et „mesilastarudes sipelgamürgi jääke ei avastatud ning mesinik jätkuvalt kinnitab, et permetriini kasutas ainult taru jalgade ümber.“
24.10.Seega on mesinik V. Kasemets ise kinnitanud PMA-le, et kasutas mesitarude ümber permetriini sisaldavat sipelgamürki.
24.11.Kaebajale jääb arusaamatuks, millele tuginedes jõudis PMA järeldusele, et tarudes sipelgamürgijääke ei avastatud, kui viidatud ei ole mitte ühelegi tarust võetud analüüsile. Sipelgamürgi jääke ei ole võimalik silmaga tuvastada. Sipelgamürgi jäägid mesilastes tuvastati ka analüüsi teel ning mitte mingil muul viisil. Kaebaja osundab, et surnud mesilased leiti tarude eest, kus siis V. Kasemets tema enda sõnade kohaselt permetriini sisaldavat sipelgamürki kasutas. Sipelgamürk sisaldab suhkrut, mis mesilasi ligi meelitas ning mesilased taru jalgade juures permetriiniga kokku puutusid.
24.12.25.06.2018. a avaldas PMA oma veebilehel teate „Käesoleval aastal on laekunud kaks mesilaste hukkumisega seotud kaebust“. Nimetatud teatest nähtub, et „LääneVirumaal hukkunud mesilastest võetud proovist tuvastati veterinaarravimi ja taimekaitsevahendi toimeainete jäägid. Kõikide jääkide sisaldus mesilastes oli selline, mis võis põhjustada mesilaste hukkumise. Põllumajandusuuringute Keskuse
laborianalüüside tulemused viitavad nii veterinaarravimi kui ka taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisele.“.
24.13.Seega on PMA avalikult teatanud ja pidanud võimalikuks, et V. Kasemetsa mesilaste hukkumise võis põhjustada permetriini. Kuna PMA ise tunnistab, et permetriin mesilasi tapab, siis jääb ebaselgeks, millest tulenevalt PRIA ja PMA on käesolevas vaidluses seisukohal, et mesilased surid just taimekaitsevahendi kasutamise tõttu.
24.14.Mesinik väärkasutas sipelgamürki ja arvestades permetriini osa 54,33% kõikide jääkide kogutoksilisusest, võisid mesilased surra ka permetriini tõttu.
24.15.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et 18.06.2018. a PMA tehtud fotod ei tõenda põldsinepi taimede õitsemist 16.06.2018. a. Vastustajad ei ole tõendanud õitsvate taimede pritsimist. Kaebaja esindajat ei teavitatud kohapealse kontrolli toimumise ajast ning kaebaja ei olnud fotode tegemise juures. Fotodel puuduvad kas asukoha koordinaadid. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et fotod on tehtud vaidlusalusest põllust.
24.16.Kontrolliprotokollis ei ole märgitud, et kaebaja esindaja viibis kohapeal ja andis protokolli märgitud selgituse kohapealse kontrolli ajal. Vale on PRIA väide, et kohapealse kontrolli juures viibis kaebaja esindaja Triin Mägi ja sai esitada omapoolseid selgitusi. 20.07.2018. a kaebaja kirjast PRIA-le (vt PRIA 30.03.2020 menetlusdokumendi lisa3 ja kaebuste lisa 9) nähtub, et 18.06.2018. a käis PMA esindaja Tea Sepajõe kiiresti kaebaja kontoris, küsis põlluraamatu andmeid ning lubas tulla kontrollima taimekaitseladu ja pritsi. Seda kohtumist ei toimunud ning seda on kaebaja ka kogu menetluse käigus väitnud. PMA ei teavitanud kaebajat eelnevat proovide võtmise ajast, mistõttu ei saanud kaebaja ka viibida kohapeal proovide võtmise juures. PMA esindaja Tea Sepajõe teavitas proovide võtmisest alles pärast proovide võtmist kui 19.06.2018. a edastas kaebajale kontrolliprotokolli ja palus selle koheselt allkirjastada. PMA ei selgitanud kaebajale, et kaebajal on õigus esitada protokollile omapoolseid vastuväiteid ja seisukohti, mistõttu kaebaja ei teadnud selgitusi ja vastuväiteid esitada.
24.17.02.10.2020. a kohtumääruse punktist 19 nähtub, et kohus pidas vajalikuks kontrollida V. Kasemetsaga seotud juhtumit, mis toimus 2016. aastal. PMA märkis 09.10.2020 menetlusdokumendi punktis 16, et 2016. aasta pöördumisel puudub igasugune seos käesoleva kohtuvaidlusega. PMA esitas küll 2016. aastal esitatud Väino Kasemetsa avalduse, kuid vastuseta jääb, kuidas 2016. aasta menetlus lõppes. Kaebaja hinnangul on oluline, millise tulemusega lõppes V. Kasemetsa 2016. aasta menetlus – kas mesilased hukkusid mesiniku enda või taimekaitsetööde teostaja tegevuse tõttu? PMA vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Arvestades, et käesolevas asjas on tõendatud, et mesinik ise oma mesilasi permetriini sisaldava sipelgamürgiga mürgitas, siis on oluline tuvastada, kas tegemist võib olla korduva tegevusega mesiniku poolt.
24.18.Oliver Meltsas on oma seletuskirjas öelnud, et lõpetas tööd kell 3 öösel ja fotografeerimiseks oli pime. O. Meltsasel puudusid vajalikud vahendid pimedas põllu fotografeerimiseks. Kui pritsimistöö tegija oleks töö käigus mingilgi osal põllust tuvastanud õitsvaid taimi (traktoril on tuled, mille valguses tööde tegija oleks õitsvaid taimi näinud), oleks ta töö koheselt katki jätnud. O. Meltsasel on olemas vastav pädevus taimekaitsetööde teostamiseks ja seega oskab ta hinnata põllu olukorda enne taimekaitsetöödega alustamist. O. Meltsase selgituste kohaselt puudusid õitsvad taimed enne töödega alustamist, so kell 22 veendus ta, et põllul õitsvaid taimi ei olnud. Sel ajal oli väljas veel valge ja põldsinepi taimede õitsemine oleks olnud silmnähtav. Fotografeerimine ei olnud iseenesest vajalik, sest põllul õitsvad taimed puudusid.
24.19.Kaebaja märgib, et herbitsiid Granstar Premia 50 SX2 tõrjub hästi järgmiseid umbrohtusid: kesalill, kapsasrohi, rukkilill, kõrviku liigid, põld-lõosilm, hiirekõrv, põld-litterhein, iminõges, vesihein. Herbitsiid Primus XL aga parandab toimet virnale, kesalillele, kõrvikutele, harilikule linnukapsale, põld-lõosilmale, erilehisele linnurohule ja raudnõgesele.
24.20.Arvestades, et põldsinep ei ole ülal loetletud umbrohtude nimekirjas, ei pruukinud nimetatud herbitsiididega pritsimine põldsinepile toimet avaldada, mistõttu põldsinepi kasv ei peatunud ja taimed hakkasid pritsimise järgselt õitsema.
24.21.Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmed kinnitavad Eesti maaülikooli Evelin Loiti arvamust põldsinepi taimede õite avanemise kiiruse kohta. See, et mesilaspered olid hukkunud juba 17.06.2018. a, võis olla tingitud mesiniku kasutatud sipelgamürgist.
25.Kaebaja taotleb 13.11.2020. a seisukohas, et kohus jätaks tähelepanuta vastustaja II 11.11.2020. a hilinenult esitatud menetlusdokumendi seisukohad.
26.Vastustaja PRIA vaidleb kaebusele vastu (II kd, tl 30–34, 180–183).
26.1.Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. Seega kehtib üldine õitsevate taimede pritsimise keeld. See tähendab, et kui taim õitseb (põllukultuur või umbrohi), on keelatud taimekaitsevahendiga pritsida nii päeval kui öösel.
26.2.Et 17.06.2018. a laekus PMA-le kaebus mesilaste hukkumise kohta ja õitsevate taimede pritsimise kohta, teostas PMA 18.06.2018. a kaebaja põllumajanduslikus majapidamises kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et mesila kõrval asuva suvinisu põllul nr 208 õitsevad põldsinepi taimed. Taimekaitsevahendite tuvastamiseks võeti kohapealses kontrollis proovid neljalt põllult, sealhulgas põllult nr 208. Analüüsi vastuste kohaselt sisaldavad kaebaja põllult nr 208 võetud proovid taimekaitsevahendi toimeainet dimetoaat, mida sisaldab põllul nr 208 pritsimiseks kasutatud taimekaitsevahend Danadim 40EC. Lisaks veel taimekaitsevahendeid Primus XL ja Granstar Premia 50SX. Kohapealse kontrolli kohta koostati taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokoll nr KP_1814020, mille juurde kuuluvad fotod, põlluraamat ja kohustuslike majapidamisnõuete rikkumise lisaleht.
26.3.Seega on PMA teinud kohapealses kontrollis kindlaks, et taimekaitsevahendi kasutamisel ei ole kaebaja kinni pidanud taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest, kuivõrd taimekaitsevahendiga on pritsinud suvinisu põllul õitsvaid põldsinepi taimi.
26.4.Et nõuetele vastavuse süsteemi rakendamisega tagatakse põllumajandustoetuste maksmine täies mahus vaid nendele põllumajandustootjatele, kes täidavad õigusaktidest tulenevaid nõudeid, ent PMA on teinud kindlaks, et kaebaja on rikkunud määruse nr 32 § 8 lõikes sätestatud nõudeid, s.o nõuet, mille kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel ja põllumajandusministri 29.11.2011. a määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, arvestades veeseaduses sätestatud erisustega, otsustab PRIA määruse nr 32 § 18 lõikest 1 tulenevalt taotletud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate
põllumajandustavade toetuse vähendamise komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklite 38-40 kohaselt.
26.5.Vaidlustatud otsustega on kaebajale määratud toetusi vähendatud nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu 3% ulatuses (komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 artikkel 39).
26.6.Vastustaja ei nõustu, et PMA on kontrolliprotokollis põhjendamatult asunud seisukohale, et kaebaja on suvinisu põllul pritsinud õitsvaid sinepitaimi ega sellega, et PMA kontrolliprotokoll ei tõenda kaebajale süüks pandud taimekaitsetöö ohutusnõuete rikkumist.
26.7.Kaebaja tugines tõenditena haldusmenetluses esitatud taimekaitsetöid teostanud FIE Raju Rand töötaja Oliver Meltsase seletusele, Eesti Maaülikooli vanemteadur Evelin Loiti ekspertarvamusele ja Riigi Ilmateenistuse andmetele vaidlusalusel perioodil esinenud ilmastiku tingimuste kohta. Vastustaja leiab, et on õiguspäraselt tuginenud ELÜPS § 34 lg 2 alusel PMA kontrollprotokollile kui tõendile. Põllumajandusamet on pädev nõuetele vastavuse nõuete järgimise kontrollimiseks taimekaitse valdkonnas. Kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud tõendite alusel ei saa vastustaja hinnangul kummutada kontrollprotokolliga tõendatut, kuna need ei tõenda, et kaebaja ei ole õitsvaid taimi pritsinud.
26.8.Vastustaja on seisukohal, et Oliver Meltsase kirjaliku selgitusega ei ole võimalik tõendada, et kaebaja on taimekaitsevahendi kasutamisel kinni pidanud taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest ning õitsvate taimede pritsimist pole toimunud. Vastustaja ei kahtle Oliver Meltsasel on vastav pädevus ja kogemus taimekaitsetööde teostamisel, ent ei ole võimalik ega usutav, et Oliver Meltsas jõudis vahetult enne pritsimistöödega alustamist tuvastada 89,05 hektari suurusel põllul, kas seal esineb õitsvaid taimi või mitte. Kuna samal päeval, mil pritsimistöödega lõpetati, mesilaspered hukkusid, on selge, et taimekaitsetööde ohutusnõuetes ei ole veendutud. Taimekaitsetööde õigeaegne läbiviimine on äärmiselt oluline, et see ei kahjustaks ega hukutaks mesilasperesid, ent samal päeval, mil kaebaja lõpetas taimekaitsevahendiga põldude pritsimise, on laekunud PMA-le kaebus mesilaste hukkumise kohta. PMA viis Väino Kasemetsa, kelle mesilaspered hukkusid, juures läbi kohapealse kontrolli, mille käigus võeti proovid surnud mesilastest ning koostati taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokoll nr KP_1813910. Labori analüüsi tulemused näitavad dimetoaadi sisaldust hukkunud mesilastes – see on üks toimeainetest, mida sisaldaks taimekaitsevahend Danadim 40EC, mida kasutati nisupõllu pritsimisel ja mida sisaldas ka nisupõllult võetud proov. Nimetatud preparaadi kasutusjuhendi kohaselt ei tohi seda kasutada põllumajanduskultuuride ja umbrohtude õitsemise ajal ning mesilaste aktiivse lendluse ajal. Taimekaitsevahendite registris toodud info kohaselt on see taimekaitsevahend mesilastele ohtlik ja märgitud, et mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada põllumajanduskultuuride ja umbrohtude õitsemise ajal ning mesilaste aktiivse lendluse ajal. Mesilaste hukkumine viitab otseselt ohutusnõuete rikkumisele, mida ei ole võimalik Oliver Meltsase seletustega ümber lükata.
Seletuste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et kuna kaebaja põlluraamatu kannete kohaselt on põldu pritsitud ka herbitsiididega (Primus XL ja Granstar Premia 50 SX), mille pritsimise järel taimede kasv koheselt peatub, ei ole võimalik, et pritsimise ajal taimed ei õitsenud ja pärast pritsimist, mis peatab koheselt umbrohtude kasvu, hakkavad need hoopis ühtlaselt üle kogu põllu õitsema. Lisaks, põldsinepi näol on tegu ristõielise umbrohuga, mille võimalik õitsemisaeg on maist kuni septembrini. Seega oli 16.06.2018-17.06.2018 õitsemise tõenäosus väga suur. Et ristõielise õied õhtul sulguvad, ei ole välistatud, arvestades, et põllu olukorda hinnati alles õhtul kell 22 ja öösel kell 03, et tegemist ei olnud õiepungades põlluga, vaid õitsevate põldsinepi taimedega, mille avanenud õied olid hilisõhtuks kokku tõmbunud. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi väidetavalt oli väljas nii pime, et põldu fotografeerida polnud võimalik, oli siiski piisavalt valge veendumaks, et põllul õitsvaid taimi ei esine ning seda tervelt 89,05 ha-l.
26.9.Vastustaja hinnangul ei ole ka Eesti Maaülikooli vanemteaduri Evelin Loiti arvamusega võimalik kuidagi kindlaks teha ega tõendada seda, kas taimede pritsimise ajal olid põllul õiepungadega taimed või mitte. Nimetatud eriteadmistega isiku arvamusest nähtub üksnes see, kui kiiresti võivad põldsinepi taimede õied avaneda. Asjaolu, et põldsinepi taimedel, juhul kui neil on kollased õiepungad, võivad esimesed õied olla avanenud juba järgmisel päeval, ei saa ilmselgelt tõendada, et kaebaja põllul oli taimik pritsimise ajal pungades Evelin Loiti arvamuse kohaselt võisid olla 18.06.2018 põllul avanenud esimesed põldsinepi taimede õied, ent seda juhul, kui 16.06.2018 olid põllul kollaste õiepungadega põldsinepi taimed. PMA poolt tehtud fotosid vaadeldes on tuvastatav, et tegemist ei ole üksikute äsja avanenud õitega. Põldsinepi õitsemine on ühtlane üle kogu põllu ning taimedel on avanenud juba arvukalt õisi. Seega ei ole eluliselt usutav, et kui kaebaja väitel pritsimise ajal taimik ei õitsenud, ning arvestades, et kollaste õiepungade esinemisel võivad olla järgmisel päeval põllul esimesed õied avanenud, oleksid 18.06.2018. a saanud põldsinepi taimed sedavõrd ühtlaselt õitseda, nagu on tuvastatud fotosid vaadeldes. Vastustaja hinnangul tõendavad 18.06.2018. a tehtud fotod vägagi ilmekalt tegelikku olukorda põllul 16.06.2018–17.06.2018. a. Lisaks põldsinepi ühtlasele õitsemisele üle kogu põllu, on fotodelt näha ka põisrohu (kohati juba äraõitsenud taimed) ja karukeele õitsemine. Mõlema umbrohu võimalik õitsemisaeg algab samuti maikuust, ning kuivõrd fotodelt on tuvastatav nende õitsemine, ei ole usutav, et kõik põllul kasvanud umbrohud ühel päeval, s.o 18.06.2018. a õitsema hakkasid. Kaebaja on olukorra kirjelduses märkinud, et seire ajal 16.06 oli õienupp märgatavalt kollane. Kui seire ajal 16.06 tähendab, et põllu olukorras veenduti alles hilisõhtul, siis nagu vastustaja märkis, ei ole eluliselt usutav, et enne töödega alustamist suutis kaebaja veenduda, et 89,05 ha-l ei ole ainsatki õitsvat taime. Kui aga seire ajal 16.06 tähendab, et põllu olukorda hinnati enne, kui taimekaitsetööde tegijat pritsimise soovist teavitati ja siis tuvastati põllul märgatavalt kollaste õiepungadega taimed, pidi kaebaja ilmselgelt arvestama võimalusega, et pritsimise ajal võib olla juba tegemist õitsvate taimedega. Kaebaja põllumajandustootjana peaks teadma, et kolletav õienupp võib kiiresti õide puhkeda ja mesilasi ligi meelitada, ent taimekaitsevahend võib olla õie küljes ja
hukutada mesilaspered, nagu ka antud juhul on juhtunud. Vastustaja rõhutab, et taimekaitsevahendi kasutamisel peab olema tagatud, et puuduks oht mesilasperedele. Lihtsaimaks viisiks, kuidas kaebaja saanuks määruse nr 90 § 4 lõikes 8 sätestatud nõuet täita ja mesilasperede hukkumist vältida, oli vältida õitsvate taimede pritsimist. Vastustaja rõhutab, et kaebaja enda põlluraamatu kannete kohaselt on vaidlusalust põldu 16.06.2018. a pritsitud herbitsiididega, millised ei soodusta, vaid seiskavad koheselt umbrohtude kasvu, mistõttu ei ole võimalik, et alles 18.06.2018. a hakkas põld õitsema. Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmete kohta märgib vastustaja, et hilisõhtul ja öösel on tõepoolest õhutemperatuur madalam, kui päevasel ajal, ent see ei tõenda õiepungade olemasolu pritsimise ajal. Kuigi PMA teostas kohapealse kontrolli 18.06.2018, jätab kaebaja siinjuures tähelepanuta, et kohapealse kontrolli teostas PMA mesilasperede hukkumise kaebuse peale, kusjuures mesilaspered hukkusid juba samal päeval, mil taimi pritsiti. Seega ei oma tähtsust, kui madal või kõrge oli õhutemperatuur 18.06.2018, kui juba 17.06.2018 olid mesilaspered hukkunud. Kokkuvõtvalt peab PRIA usaldusväärseks PMA koostatud kontrollprotokolli ja fotosid, mis on aluseks olnud PRIA-le asja otsustamisel. Kaebaja esitatud tõendid ei kummuta PMA poolt looduses tuvastatud asjaolusid. Seda enam, et taimekaitsetööde tegemise käigus on samal päeval hukkunud mesilaspered, mis tähendab, et taimekaitsetööde tegemisel ei ole järgitud kõiki ohutusnõudeid, vältimaks ohtu mesilastele. Kuivõrd ohutusnõudeid ei ole järgitud, ei ole ilmselgelt järgitud ka määruse nr 90 lõikes 8 toodud keeldu. Vastasel juhul poleks saanud mesilaspered hukkuda. Vaid fakt, et kaebaja pole rahul kontrolli tulemusel tuvastatud rikkumisega ja rikkumisest tulenevate toetuste vähendamistega, ei saa olla ega ole aluseks kontrolli tulemusel fikseeritud rikkumistest tulenevate vähendamiste ümbervaatamisele ega otsuste muutmisele.
26.10.Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et õitsvaid taimi oli vähem kui 20%. Kontrolli protokollist nähtub, et kaebaja on pritsinud õitsvaid taimi, mille tagajärjel on samal päeval hukkunud mesilaspered, ent ei nähtu, et PMA oleks hinnanud ja tuvastanud, kui palju oli protsentuaalselt õitsvaid taimi. Seega on tegemist kaebaja meelevaldse seisukohaga tulenevalt sellest, et kaebaja ei ole ilmselt piisavalt tutvunud nõude rikkumise hindamispõhimõtetega hindamismaatriksis. Hindamismaatriksi kohaselt hinnatakse nõude rikkumise ulatust lähtuvalt sellest, kui suurel osal maa-alal, millel tohib kasutada tkv-sid (kogu pinnast võtta maha püsirohumaa pind), on nõuetele mitte vastavalt pritsitud. Et 2018 pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeris kaebaja toetuste taotlemist 2312,18 ha-l, millest püsirohumaa moodustas 71,04 ha, kuulus ulatuse arvestusse 2241,14 ha. Põld, millel tuvastati rikkumine, oli 89,05 ha. Seega moodustab rikkumisega seotud põld kogu pinnast (v.a püsirohumaa) 3,97%, mis jääb hindamismaatriksi kohaselt vahemikku – nõuetele mitte vastavalt pritsitud vähem kui 20% alast. Seega on kaebaja seisukoht, justkui oleks põllul, millel rikkumine tuvastati, pritsitud nõuetele mitte vastavalt vähem kui 20%, ekslik. Ekslik on ka hinnang, et õitsvaid taimi oli vähem kui 20%. Arvestades, et nõude rikkumine ei piirdunud üksnes kaebaja põllumajandusliku majapidamisega, vaid sellel oli kaugemale ulatuv mõju, mis tõi kaasa
mesilaste hukkumise, on tegemist ulatusliku rikkumisega ja ulatusele omistatud 3 hindepunkti igati õigustatud.
26.11.Vastab tõele, et kaebaja on PMA poolt tuvastatud asjaoludele vastu vaielnud, ent mitte 18.06.2018. a toimunud kohapealse kontrolli juures viibides. Kui vaidlusalusel põllul oli põldsinep pungades, nagu väidab kaebaja, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja esindaja Triin Mägi, kes viibis kohapealse kontrolli juures, ei oleks sellele faktile osundanud juba kohapealse kontrolli juures viibides ja selgitusi andes. Kontrolli protokollist nr KP_1814020 nähtub üksnes selgitus, et „mesiniku kinnistu kõrval kasvaval suvinisu põllul teostati ettevõtte esindaja sõnul taimekaitsetöid öösel.“ Väide, et kaebajal ei ole mitte kuidagi võimalik kontrollida ega muuta teavet, mida PMA kontrollprotokolli märgib, ei ole õige. Kaebaja volitatud esindaja Triin Mägi, kes viibis kohapealse kontrolli juures, sai esitada omapoolseid selgitusi, mida ta ka tegi. Kontrollprotokoll nr KP_1814020 on digiallkirjastatud kaebaja esindaja Tõnis Hiielaid poolt 10.07.2018.. a Seega olid kaebajal kõik võimalused omapoolsete seisukohtade esitamiseks, täiendamiseks ja kontrollimiseks. Kui kaebaja ei kontrolli või ei soovi kontrollida ega muuta lahtris „kontrollitava selgitus“ märgitut, ei tähenda see, et kaebajal polnud võimalik kontrollida kontrollprotokollis märgitud teavet. Seega on kaebaja esitatud väide asjakohatu ja ebaõige.
26.12.PMA koostatud dokumentidest nähtub, et PMA-d teavitati mesilaste hukkumisest ja õitsvate taimede pritsimisest, mistõttu on kaebuses p 42 esitatud väide väär.
26.13.Vastustaja ei nõustu, et vaidlustatud otsused ei vasta HMS §56 sätestatud põhjendamiskohustusele ning on seetõttu õigusvastased ja tuleb tühistada. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsustes on välja toodud haldusaktide õiguslikud ja faktilised asjaolud, märgitud toetuste vähendamise põhimotiiv (nõuetele vastavuse nõuete rikkumine) ning ülejäänud osas viidatud kaebajale kättesaadavale dokumendile. Faktilisi asjaolusid, s.o seda, millised asjaolud tuvastati ning millist kohustuslikku majandamisnõuet rikuti, on üksikasjalikult käsitletud kaebajale teatavaks tehtud kontrollprotokollil nr KP_1814020. Faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sealhulgas seda, et nõuete rikkumine toob kaasa toetuste vähendamise vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640/2014, on käsitletud kaebajale edastatud PRIA 09.07.2018 teavituskirjas nr 12-1/18/3749 ja 15.08.2018 vastuskirjas nr 12-1/18/3749-2 ja 23.11.2018 vastuskirjas nr 12-1/18/37494. PRIA leiab, et kuna kaebajale on kätte toimetatud kontrolli protokoll, tagab see koostoimes vaidlustatud otsustega haldusakti motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse ära toomist ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise. Kontrolli protokolli nr KP_1814020 teatavakstegemisega on HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuded täidetud. Eeltoodust tulenevalt oli kaebajale täpselt teada millistel asjaoludel ja kuidas on kujunenud toetuste vähendamise otsustus. Kontrollprotokollist märgitud asjaolude kordamata jätmine vaidlustatud otsustes ei ole takistanud kaebajal õiguskaitsevahendite kasutamist oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks ega muutnud otsuseid kontrollimatuks.
PRIA selgitab, et pindalatoetuste valdkonnas toimub otsuste tegemine ja vastavalt haldusaktide andmine nii üksiku adressaadi suhtes, kui paljude adressaatide suhtes korraga. Vaidlustatud ühtse pindalatoetuse otsus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse otsus on tehtud vastavalt 900 ja 1049 taotleja suhtes korraga, mistõttu ei ole võimalik juhtudel, mil see ei ole tehtud üksiku adressaadi suhtes, otsustes kontrolliprotokolli numbreid konkretiseerida. Lisaks, arvestades PRIA-le esitatavate taotluste massilisust ning seaduses sätestatud tähtaegadest tulenevalt korraga tehtavate otsuste paljusust, on PRIA menetlused formaliseeritud ning PRIA otsuste põhjendamine piiratud, vastasel juhul muutuks PRIA töö ebamõistlikult keerukaks. Seda seisukohta toetab Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1579, p 27. Selline menetluskord muudab PRIA otsuste vaidlustamise küll keerulisemaks, kuid olukorda leevendab PRIA otsustele järgnev kohustuslik vaidemenetlus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-1614, p 18 ja otsus nr 3-3-1-77-12, p 18). Kuigi kaebaja hinnangul ei ole need Riigikohtu lahendid käesolevas asjas kohaldatavad, on kaebaja seisukoht ekslik. Neist lahendites käsitleti küll PRIA hindamisotsuse põhjendamisnõudeid, ent need põhimõtted on asjakohased ka teiste PRIA toetussummade määramise otsuste puhul. Ka seda seisukohta toetab kohtupraktika (nt Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1582, p 13 ja Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1579, p 27). Seega eelnevast tulenevalt ei pea PRIA otsuse põhjendused sisalduma täies mahus vaidlustatud haldusaktis, kuivõrd need võivad olla kajastatud ka vaideotsuses või otsuses viidatud kontrollide raames vormistatud kontrollprotokollides. Antud juhul on kaebaja vaidemenetluse läbinud, PRIA on vaideotsuses kaebajale toetuste osalist määramist põhjendanud ning otsuste ja vaideotsuse põhjendused ei ole kaebaja kohtulikku kaebeõigust takistanud. Kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et vaidlustatud otsused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale ja vaidlustatud haldusaktide motiveeritus on olnud piisavalt tagatud.
27.PRIA märgib 09.11.2020. a (III kd, tl 80–81) vastuseks kaebaja 02.11.2020. a seiskohtadele, et kaebaja on täiendavates seisukohtades keskendunud mesilaste hukkumisele ning mesinik V. Kasemetsa fotodele. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlusküsimuseks mesilaste hukkumisega seotud asjaolud, vaid see, kas kaebaja pritsis õitsvaid taimi või mitte. Kaebaja taotletud toetuste vähendamine ei ole seotud mesilaste hukkumisega vaid asjaoluga, et PMA tegi kohapealses kontrollis kindlaks, et taimekaitsevahendi kasutamisel ei ole kaebaja kinni pidanud taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest, kuivõrd on pritsitud suvinisu põllul õitsvaid põldsinepi taimi, mis on keelatud. Mesilaste hukkumine on nö kaasnev nähtus, mis viitab ohutusnõuete rikkumisele, ent selle tõttu ei ole kaebaja toetusi vähendatud. Mesinik V. Kasemetsa poolt esitatud fotodelt nähtub, et põld õitses juba 16.06.2018. a. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et PMA poolt kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolud ning 18.06.2018. a tehtud fotod tõendavad ilmekalt tegelikku olukorda põllul, kuivõrd lisaks põldsinepi ühtlasele õitsemisele üle kogu põllu on fotodelt (nt 208_6) näha ka põisrohu (kohati juba ära õitsenud taimed) ja karukeele õitsemine. Et fotodelt on tuvastatav nende õitsemine, ei ole usutav, et kõik põllul kasvanud umbrohud ühel päeval, s.o 18.06.2018. a õitsema hakkasid ja seda veel peale herbitsiididega pritsimist.
28.Vastustaja PMA vaidleb tuvastamiskaebusele täies mahus vastu (I kd, tl 33–35).
28.1.Vastustaja on käitunud riiklikku järelevalvet teostades õiguspäraselt ja kooskõlas kehtiva õigusega. Puudub vaidlus selle üle, et PMA on õigustatud teostama riiklikku järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise üle ja sellist järelevalvet on teostanud kohaste volitustega PMA ametiisik.
28.2.Taimekaitseseaduse (edaspidi TaimKS) § 88 lg 1 kohaselt Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Põllumajandusamet. TaimKS kohaselt võetakse riikliku järelevalve teostamise käigus taimsest materjalist proove ning uuritakse neid kohaselt. Taimekaitsevahendi kasutamist reguleerib muuhulgas põllumajandusministri 29.11.2011 määrus nr 90, mille kohaselt on taimekaitsevahendit keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
28.3.Tuvastamiskaebuse põhiväiteks on, et kaebaja poolt taimekaitsetööde teostamisel ei pritsitud õitsvaid taimi. PMA on kindlal veendumusel, et kaebaja õitsevate taimedega (õitsev põldsinep) põllul nr 208 kasutati selleks õitsvatel taimedel kasutamiseks keelatud taimekaitsevahendit, mis tõi kaasa lähedalasuvas mesilas mesilaste huku. Seda tõendavad analüütilised leiud ja järelevalve käigus tuvastatu vastuvaidlematult.
28.4.On tõendatud, et 17.06.2018 kl 16.20 helistas Väino Kasemets ja teavitas mesilaste hukkumisest taimekaitsetööde tõttu. Kirjeldus: TK tööd toimusid 17.06.2018 kl 01.45 naabruses asuval põllul, kus õitseb põldsinep. Tegijaks Laekvere PM; juhataja Tõnis Hiielaid. Kasemetsa sõnul helistas ta Hiielaidile, kuid keegi kohale ei tulnud. Kõne tehti PMA ametnikule Liivi-Aume Jänesele, kes sellest e-kirjaga teavitas PMA valdkonnas järelevalve korraldamise eest vastutavat taimekaitse ja väetiste osakonda. E-kirjas kajastatud andmetes pole kaebaja kunagi kahelnud ega neid vaidlustanud. Seega oli 17.06.2018. a kell 01:45 tuvastatud õitsva põldsinepiga põllul taimekaitsevahendite kasutamine. Kaebaja enese kinnitusel lõppesid taimekaitsetööd 17.06.2018. a kell 3:00. Puudub vaidlus, et 18.06 võeti kaebaja suvinisu põllult põllunumbriga 2018, milliselt samal ajal õitses ka põldsinep, proov tunnuskoodiga 1860051. Kaebaja osundatud põllul kasvatati kultuurina suvinisu. Põldsinep kasvas samal põllul mitte kultuuri vaid isekasvava umbrohuna. Põldsinepi õitsemine toimub looduslikes tingimustes maist kuni septembrini. Põldsinepi üksik taim õitseb järjest orienteeruvalt seitse kuni kümme päeva. Seega oli õitsemise tõenäosus väga suur. Et ristõielise õied õhtul sulguvad, ei ole välistatud, et tegemist ei olnud õiepungades põlluga, vaid õitsvate põldsinepi taimedega, mille avanenud õied olid hilisõhtuks kokku tõmbunud. Seega võib tõsikindlalt väita, et kaebaja põllul nr 208 oli juunis 2018. a igal ajal võimalik leida õitsvat põldsinepit ning seal kaebaja kasutatud taimekaitsevahendi kasutamine oli lubamatu. Seda kinnitavad ka kontrollitoimingute teostamisel tehtud fotod. Fotodel on tuvastatav erinevas õitsemisfaasis põldsinepi taimed.
28.5.Kaebaja heidab oma kaebuses kaudselt PMA-le ette kontrollitoimingute viibimist. PMA sellega ei nõustu. 16. juuni oli laupäev ja 17. juuni 2018 oli pühapäev. Seega oli
kaebaja oma taimekaitsetööd kavandanud puhkepäevadele, alustades nendega kell 22 laupäeval ja lõpetades need ööl vastu pühapäeva kell 3 (kaebustes väidetav tööde teostamise aeg). Kontrollitoimingud teostati ja vaidlustatud protokoll koostati 18.06.2018. a so esimesel tööpäeval peale puhkepäevi. Vastustaja hinnangul on kontrollitoimingud ja nende teostamist kajastav protokoll koostatud esimesel võimalusel.
28.6.Kontrollitoimingute teostamise juures viibis kaebaja esindajana Triin Mägi. T. Mägi on vastustajale teadaolevalt kaebaja ettevõtte eriharidusega agronoom. Kontrolliprotokollile ei tehtud tema poolt ühtegi tähelepanekut ega märkust protokollis fikseeritu osas. Triin Mägi osalemine on vaidlustatud protokollis selgelt kajastatud ning protokoll on hilisemate märkusteta allkirjastatud. O. Meltsase seletused on kirjalikult antud 06.07.2018. a, so vähemalt 20 päeva peale taimekaitsetööde teostamist kaebaja juures. Vastustaja osundab, et ei ole võimalik ega usutav, et O. Meltsas jõudis vahetult enne pritsimistöödega alustamist tuvastada 89,05 hektari suurusel põllul kogu selle ulatuses, kas seal esineb õitsvaid taimi või mitte. Kuna samal päeval, mil pritsimistöödega lõpetati, mesilaspered hukkusid kasutatud taimekaitsevahendis Danadim 40EC sisalduva toimeaine dimetoaat mõjul, on selge, et kaebaja poolt taimekaitsevahendi kasutamise nõudeid ei järgitud.
28.7.Eeltooduga on tuvastatud, et mesila kõrval asuval kaebaja suvinisu põllul nr 208 õitsesid põldsinepi taimed. Taimekaitsevahendite tuvastamiseks võeti kohapealses kontrollis proovid neljalt põllult, sealhulgas põllult nr 208. Kaebaja põllult nr 208 võetud proovid sisaldasid taimekaitsevahendi toimeainet dimetoaat, mida sisaldab põllul nr 208 pritsimiseks kasutatud taimekaitsevahend Danadim 40EC. Vastustaja selgitab tuginedes EFSA 30.10.2018. a avaldatud aruandele (EFSA Journal 2015;13(8):4210) selle aine toimet mesilastele. Dimetoaadi toimemehhanism põhineb neurotransmitter aine atsetüülkoliinesteraasi (AChE) toime pöördumatul inhibitsioonil. Atsetüülkoliinesteraasi inhibeerimine põhjustab pideva ja kõrgendatud atsetüülkoliini taseme närvirakkude sünapsides, mille tulemuseks on atsetüülkoliini retseptorite lakkamatu erutusseisund, mis ei võimalda normaalset närviimpulsi ülekannet. Mesilastel on mürgituse korral täheldatud järgnevaid sümptomeid: võimetus käia, oksendamine, tundlate ja jalgade vähene liikuvus või täielik halvatus ning surm. Viidatud põhjustel ongi selliste taimekaitsevahendite kasutamisele seatud piirangud, milliste järgimine on kohustuslik. Kohapealse kontrolli kohta koostati taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokoll nr KP_1814020, mille juurde kuuluvad fotod, põlluraamat ja kohustuslike majandamisnõuete rikkumise lisaleht. Seega on PMA teinud kohapealses kontrollis kindlaks, et taimekaitsevahendi kasutamisel ei ole kaebaja kinni pidanud taimekaitsetöö tegemise nõuetest, kuivõrd taimekaitsevahendiga on pritsitud suvinisu põllul õitsvaid põldsinepi taimi, mis viis mesilaste hukuni.
28.8.PMA viis V. Kasemetsa, kelle mesilaspered hukkusid, juures läbi kohapealse kontrolli, mille käigus võeti proovid surnud mesilastest ning koostati taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokoll nr KP_1813910. Labori analüüsi
tulemused näitavad dimetoaadi sisaldust hukkunud mesilastes. Nimetatud preparaadi kasutusjuhendi kohaselt ei tohi seda kasutada põllumajanduskultuuride ja umbrohtude (põldsinep Sinapis arvensis) õitsemise ajal ning mesilaste aktiivse lendluse ajal. Taimekaitsevahendite registris toodud info kohaselt on see taimekaitsevahend mesilastele ohtlik ja seal on märgitud, et mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada põllumajanduskultuuride ja umbrohtude õitsemise ajal ning mesilaste aktiivse lendluse ajal.
28.9.Sellest lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et PMA kontrolliprotokollis nr KP_1814020 kajastatu kirjeldab nõutava täpsusega kontrolltoimingute käiku kaebaja juures, olles koostatud toimingute kohta, millised on teinud kohaseid volitusi omav PMA ametnik. Protokollis kajastatu on tegelikkuses aset leidnu kirjalik fikseering ning õigusvastasuse tuvastamiseks vajalikud alused puuduvad. Tuvastamiskaebus tervikuna on rajatud kaebaja oletustele. Seega puuduvad alused tuvastamisnõude rahuldamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning tuvastamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. VII Kohtu seisukoht
29.Pooled vaidlevad, kas vastustaja PRIA on õigesti lahendanud kaebaja PM 18.05.2018. a taotluse (II kd, tl 35–167) ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (II kd, tl 35, punkt 1.1.), loomade heaolu toetuse (samas, punkt 2.2.) ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (II kd, tl 35p, punkt 2.4.1) saamiseks kokku 2 312,18 hektarile.
30.Kaebaja vaidlus vastustaja PRIA haldusaktide (II kd, tl 10p–11, 12p–13, I kd, tl 11p–12, tl 13p–14) tühistamise üle on ajendatud vastustaja PMA menetlustoimingust, milleks oli kaebaja poolt taimekaitsevahendi kasutamise õiguspärasuse kontrollimine 18.06– 19.06.2018. a, mille kohta koostas PMA 19.06.2018. a taimekaitsevahendi kasutamise protokolli (II kd, tl 6–9) ja tuvastas kaebaja poolt taimekaitsevahendi kasutamise õitsvate taimedega alal, mis on keelatud.
31.Vaidluse õigesti lahendamiseks tuleb halduskohtul hinnata, kas kaebaja on rikkunud ELÜPS § 32 lg 2 kohaseid kohustuslikke majandamisnõudeid toetuse taotlemise aastal, s.o 2018. aastal.
32.Nõuetele vastavus ELÜPS-i tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 93 lõikes 1 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmine.
33.Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 93 lõike 1 kohaselt on nõuetele vastavuse eeskirjad liidu õiguse kohased kohustuslikud majandamisnõuded, mis seonduvad keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundiga, rahva-, looma- ja taimetervise ja loomade heaoluga.
34.Kaebaja on kaebuste põhistamiseks kaebustega esitanud omapoolse väljavõtte haldusmenetluse toimiku materjalidest (II kd, tl 6–23, I kd, tl 7–26) ja Väino Kasemetsalt
saadud nõudekirja ja hagihoiatusega seonduvad tõendid (III kd, tl 78) ning PMA 25.06.2018. a pressiteate mesilaste hukkumise kohta esitatud kaebustest (III kd, tl 79).
35.Vastustajad on tõenditena esitanud haldusmenetluste toimikute materjalid (II kd, tl 35–177, 184–187, I kd, tl 36–39), kohtu nõudel esitatud tõendid (III kd, tl 41–47).
36.Halduskohus on asja juurde võtnud kohtu nõudel Väino Kasemetsa poolt 10.04.2018. a esitatud kirjalikud tõendid (III kd, tl 1–29).
37.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt halduskohtumenetluses esitatud tõendid ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks ning menetlustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kohtumenetluses lisaks haldusmenetlustele poolte väidete kontrollimiseks kogutud tõendid kinnitavad vastustajate läbiviidud menetluste õiguspärasust. Kaebaja õiguste rikkumine vastustajate poolt toimetatud haldusmenetluses ei ole tõendikogumiga tõendatud.
38.Vaidlustatud haldusaktidega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kaebaja taotletud toetuste vähendamise põhjustanud elusündmuseks oli kaebaja poolt põllumehele kohustuslike majapidamisnõuete rikkumine, mis seisnes 16.–17.06.2018. a öösel taimekaitsevahendite asjakohaste reeglite vastases kasutamises.
39.Kaebaja peamiseks väiteks kaebustes on, et taimekaitsetööde teostamisel (ajavahemikul 16.06.2018 kella 22.00-st kuni 17.06.2018 kella 3.00-ni) ei pritsitud õitsvaid taimi.
40.Kaebaja leiab, et PMA asus põhjendamatult kontrolli protokollis seisukohale, et kaebaja on suvinisu põllul pritsinud õitsvaid sinepitaimi ning ei ole seega taimekaitsevahendi kasutamisel kinni pidanud taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest. Kaebaja on seisukohal, et kaebajale süüks pandav taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuete rikkumine ei ole PMA poolt tõendatud (21.03.2019. a kaebuse p 29-30). Kaebaja on seisukohal, et PMA kontrolliprotokoll ei tõenda õitsvate põldsinepi taimede pritsimist, sest 18.06.2018 toimunud kohapealse kontrolli käigus ei olnud võimalik tõendada põldsinepi taimede õitsemist taimekaitsevahendi kasutamise ajal 16.06.2018-17.06.2018. Asjaolu, et põldsinepi taimed õitsesid 18.06 ei tähenda, et taimed õitsesid ka 16.06 või 17.06, sest sooja ja kuiva ilma korral võib olukord muutuda tundidega (05.06.2019. a kaebuse p 39).
41.Vastustaja PMA selgitab, et sai info keelatud taimekaitsetööde kohta nädalavahetusel ja viis esimese vaatluse ja proovivõtmise läbi koheselt järgmisel päeval.
42.Neil asjaoludel jääb halduskohus eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et V. Kasemetsa poolt 10.04.2020. a kohtule esitatud pildid on käesolevas asjas lubatavateks tõenditeks (HKMS § 62 lg 2 koostoimes HKMS § 56 lg-ga 2 ja TsMS § 272 lg-ga 1 ning § 279 lg-ga 1), sest PMA toimingu õiguspärasuse hindamisel tuleb mh kontrollida kaebaja vaidlusalusel põllul õitsvate taimede olemasolu nii taimekaitsetööde teostamise kui PMA vaatluse läbiviimise ajal.
43.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus.
44.Halduskohtu arusaamisel sisaldavad vaidlustatud haldusaktid kaebaja hinnangul kaalutlusvigu, mistõttu on õigusvastased ja on ebaproportsionaalsed toetuse vähendamise protsendi osas. Vastustaja vastuväidete kohaselt on haldusaktide andmise faktiline alus tõendatud ja toetust ei olnud võimalik vähem vähendada.
45.Vaidlustatud haldusaktide andmise faktilised ja õiguslikus alused ja nende alusel toimunud kaalutlemine on vastustaja poolt kokku võetud nii vaidlustatud otsustes kui vaideotsustes. Samuti on vastustaja kaalutlused esitatud PMA kontrolliaruande kohta kaebajale saadetud menetlusdokumentides. Vastustaja viitab vaidlustatud otsustes faktiliste põhjenduste osas läbivalt, et toetust vähendatakse kaebaja poolt nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu. Vaideotsustes (I kd, tl 15–179, II kd, tl 14–15) on vastustaja kohtule vastuvõetavalt lahti kirjutanud, milles seisnes nõuetele vastavuse tingimuste rikkumine sisuliselt.
46.Kaebaja on PMA kontrollakti saanud PRIA-lt viimase toimetatud haldusmenetluses, mis on tõendatud nt kaebaja 20.07.2018. a vastuväitega kontrolliprotokollile (I kd, tl 21–23 ja II kd, tl 21–23). Vastustaja on vaideotsuses, aga ka kaebajale saadetud vastuses (I kd, tl 18– 19) osundanud PMA kontrolliaruandele, viidates ka selle asjakohasele alajaotusele ja teistele PMA haldusmenetluses kogutud tõenditele, mistõttu ei saa vaidlustatud haldusakte pidada õigusvastaseks nende motiveerimatuse tõttu.
47.Haldusaktid on kontrollitavad nii kohtu kui aktide adressaadi poolt vaatamata kaebaja vastupidistele väidetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt ja väljakujunenud kohtupraktikast (vrdl RKHKo 3-3-1-90-14, p 17) tulenevalt on haldusaktis muule adressaadile kättesaadavale dokumendile viitamine õiguspärane, olukorras, kus haldusakti põhilised põhjendused sisalduvad haldusaktis endas. Praegusel juhul on see nõue kohtu hinnangul täidetud. Vaidlustatud otsused sisaldavad põhilisi vastustaja põhjendusi ja kaalutlusi, samuti õiguslikku alust (HMS § 56 lg 2). Alati võib diskuteerida haldusakti põhjenduste jälgitavuse ja selguse üle, kuid kohtu hinnangul on haldusakti andmise põhikaalutlused käesoleval juhul üheselt arusaadavad (HMS § 56 lg 3). Vaidlustatud otsustes on vastustaja ära näidanud selle andmise õiguslikud alused.
48.Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakte ei saa käsitleda diskretsiooniviga sisaldavate haldusaktidena juhul, kui asjas kogutud tõendikogum tõendab vaidlustatud otsustes tuvastatud faktiliste asjaolude vastavust haldusaktide õiguslikule alusele (materiaalõigusele).
49.Vaidlustatud otsuste kohaselt on vastustaja tuginenud määravalt maaeluministri määruste sätetele. Samuti eelpool viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 sätetele, ELÜPS-i sätetele, aga samuti vaidlustatud otsuste preambulis viidatud teiste õigusaktide sätetele.
50.Määrus nr 32 § 8 kohaselt peab taotleja täitma oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kalendriaasta vältel maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning ELÜPS § 32 lõike 2 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Samasisuline kohustus taotlejale tuleneb määruse nr 56 §-st 6 ja määruse nr 49 §-st 6.
51.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealusel aastal olid PRIA kodulehel avaldatud Maaeluministeeriumi 2018. a kohustuslikud majandamisnõuded, mis on kooskõlalised EL vastava määruse normiga, millele on eelnevalt viidatud.
52.Kohustuslike majandamisnõuete kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, TaimKS § 78 lg 1 ja määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, veeseaduses sätestatud erisusi arvestades. Määruse nr 90 § 4 lg 8 keelab taimekaitsevahendi pritsimise alal, millel on õitsvaid taimi ja toimub mesilaste lendlus.
53.Pooled ei väida, et kaebaja deklareeritud taimekaitsevahendite pakendi kohase märgistuse kohaselt võis neid kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal. Seega pole tegemist erijuhuga TaimKS ja vastava volitusnormi alusel kehtestatud määruse mõttes.
54.HMS § 54 ja HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.
55.Nähtuvalt käesolevas kohtuasjas esitatud kaebustes esitatud tuvastamisnõudest, ei olnud kaebaja vaidlustatud otsuste andmise ajaks suutnud murda PMA 19.06.2018. a taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli õigusjõudu.
56.Määruse nr 32 § 18 lg 1 kohustab PRIA-t otsustama ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
57.PRIA 30.11.2018. a otsusega nr 12-6/18/887 (II kd, tl 10p–11) määrati kaebajale ühtne pindalatoetus, mida aga vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu määruse nr 32 § 8 alusel.
58.PRIA 10.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/978 (II kd, tl 12p–13) määrati kaebajale kliima- ja keskkonnatoetus, mida aga vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu samal alusel.
59.Määruse nr 56 § 13 kohustab PRIA-t otsustama toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.06.2014, lk 48–73), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.
60.Sama kohustus PRIA-le tuleneb määruse nr 49 §-st 26.
61.PRIA 06.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/255 (I kd, tl 11p–12) määrati kaebajale loomade heaolu toetus, mida aga vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu määruse nr 56 § 6 alusel.
62.PRIA 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/356 (I kd, tl 13p–14) määrati kaebajale keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mida aga vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu määruse nr 49 § 4 alusel.
63.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et PRIA vaidlustatud otsused, millega lahendati kaebaja taotlus ühtse pindalatoetus, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse, loomade heaolu toetuse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks, vastavad otsuse andmise ajal kehtivale materiaalõigusele.
64.Kaebuste kohaselt ei ole vaidlustatud otsuste andmise faktilised asjaolud tõendatud. Vastustaja PRIA on jätnud arvestamata kaebaja kirjalike tõenditega, milleks on taimekaitsevahendit pritsinud Oliver Meltsase kaebajale 06.07.2018. a antud kirjalik seletus (I kd, tl 10p) ja Eesti Maaülikooli vanemteaduri Evelin Loidi 15.10.2018. a vastuskirjana (I kd, tl 24) vormistatud arvamus, samuti Riigi Ilmateenistuse andmetega.
65.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vaideotsustes (I kd, tl 15–17, II kd, tl 14–15) kaebaja nimetatud tõendeid korrakohaselt käsitlenud. HKMS § 165 lg-st 2 tulenevast volitusnormist tulenevalt, halduskohus vastustaja vaideotsuste põhjendusi ei korda ja kinnitab nendega nõustumist.
66.Vastuseks kaebustele märgib kohus järgmist. Oliver Meltsase seletuse kohaselt sai ta korralduse kaebaja nisupõllu taimekaitsevahendiga pritsimiseks 16.06.2018. a kella 10.00 paiku ja sama päeval kella 22.00 paiku tööle asudes veendus, et põllul ei olnud õitsvaid taimi. Õitsvate taimede puudumises veendus ta ka kella 03.00 paiku (17.06) tööd lõpetades. Kuna oli pime, ei olnud võimalik põldu fotografeerida.
67.Kohus on seisukohal, et O. Meltsase seletuses leiduv napp informatsioon ei võimalda kohtul vastustajast erinevale seisukohale asuda. On ilmselge, et traktoristist taimekaitsevahendi pritsija esmaseks tööülesandeks oma tööandja ees on tellitud töö teostamine. Kohus ei kahtle O. Meltsase pädevuses töid teostada ega ka selles, et taimekaitsevahendite litsentseeritud kasutajana oskab ta eristada õitsvaid taimi õienupu faasis olevatest taimedest. Sealhulgas põllul olevad umbrohu taimed, mille tõrjumiseks kohtule arusadavalt põldu pritsitigi.
68.Vaidluse lahendamisel on kohtu jaoks määrav, et toetuste taotlejana vastutab tööde korrakohasuse eest kaebaja mitte kaebajale teenuse osutaja. Vaieldamatult oli kaebajal enne põllu pritsimise tellimist (tunnistaja O. Meltsase kirjalikel ütlustel sama päeva, s.o 16. juuni hommikul) kohustus veenduda, et nisupõllul ei ole õitsvaid taimi, millega kaasneb mesilaste lendlus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja poolt selle kohustuse täitmise tõendamiseks.
69.Kaebaja tunnistaja O. Meltsase kirjalik seletus ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja põhiväidet nisupõllul 16.06.2018. a õhtul õitsvate umbrohu taimede asemel põllul umbrohuna õienupu faasis oleva põldsinepi leidumisest, mis peab kaebaja teise tunnistaja E. Loidi arvamuse (I kd, tl 24) kohaselt selles faasis olema aga märgatavalt kollane. O. Meltsas ei ole kaebajale antud seletuses õienupu faasis taimede olemasolu maininud, mis kohtu arusaamisel E. Loidi arvamuse kohaselt ei saaks pritsijale märkamata jääda.
70.Kaebaja on kohtumenetluses esitanud 12.06.2018. a vaidlusaluses piirkonnas tehtud pildi (III kd, tl 61) põldudel õitsvate taimede leidumisest. Kohus on seisukohal, et kaebaja esitatud Riigi Ilmateenistuse andmed koos 12.06.2018. a pildiga annavad aluse pigem jaatada õitsvate taimede olemasolu võimalust ja sellest tingitud mesilaste lendlust kaebaja põllul 16. juuni öösel vastu 17. juunit kui tõendavad vastupidist.
71.Kohtule esitatud tõendikogumis olevad O. Meltsase traktorist vaidlusalusel põllul vaidlusalusel ajal tehtud pildid tõendavad O. Meltsase juhitud traktoril taoliste esilaternate olemasolu, mille valguses on tänapäevaste telefonidega (rääkimata fotoaparaatidest) kahtlemata võimalik pildistada põldu ka suvisele pööripäevale vahetult eelneval perioodil öösel, kuna tõendikogumi kohaselt ei olnud sel ööl pilves ilm. Nii telefonid ka kaamerad on tänapäeval reeglina varustatud välklambi laadsete lisaseadmetega, mistõttu kaebaja väite traktoristil eritehnika puudumisest, mis takistas pildistamist, võib hinnata otsituks. Kaebaja ei ole tõendanud kaebuse väidet, et põllu seisukorra jäädvustamiseks pritsimise ajal puudus vajadus seal õitsevate taimede puudumise tõttu, sest kaebaja eriteadmistega isik on selgitanud, et kaebajalt saadud info kohaselt pidi põld olema 16. juuni õhtul õienuppudest kollane.
72.Kohus hindab taimekasvatuse vanemteadur Evelin Loidi vastuskirja kaebajale (I kd, tl 24) taimekasvatuses eriteadmisi omava isiku arvamusena. Vaatamata sellele, on kohus ka selle kirjaliku tõendi osas seisukohal, et vastustaja vaideotsuste seisukohtadest erinevale seisukohale asumiseks selle tõendi alusel alust ei ole.
73.Eriteadmistega isikule esitatud küsimust ei ole kaebaja esitanud vastustajale haldusmenetluses ega ka halduskohtule halduskohtumenetluses. Seega saab halduskohus lähtuda vastuskirja kohasest olukorra kirjeldusest, mille kohaselt pritsiti vaidlusalust põldu 16. juuni õhtul, mis oli seire ajal 16.06. õienupu faasis (õienupp märgatavalt kollane). 18. juunil seiras põldu inspektor, kes märkis 20% põldsinepi õitsemist. Küsimus: kui kiiresti võib põldsinep minna õitsema? Vastuseks küsimusele on eriteadmistega isik järeldanud, et kui 16.06.2018. a õhtul olid põllul kollaste õiepungadega põldsinepi taimed, siis on suur tõenäosus, et juba järgmisel päeval olid põllul esimesed õied avanenud.
74.Hinnates kaebaja nimetatud tõendeid kogumis teise tõenditega, tuleb esmalt märkida ebatäpsust eriteadmistega isikule kaebaja poolt esitatud olukorra kirjelduses. O. Meltsase seletuse kohaselt veendus ta kella 22.00 paiku, et põllul polnud õitsvaid taimi, kusjuures ta ei osunda ka õienuppudes taimede olemasolule. Eriteadmistega isikule esitatud olukorra kirjelduse kohaselt tehti põllu seire 16. juuni õhtul. Kes seire 16. juuni õhtul läbi viis, arvamusest ja kohtule kaebaja esitatud tõenditest ei selgu. Seega ei ole eriteadmistega isikule kaebaja poolt arvamuse andmiseks esitatud faktiliste asjaolude kirjeldus kontrollitav. Kirjelduse tõele vastavust ei kinnita ka kaebaja tunnistaja O. Meltsas.
75.PMA poolse taimekaitsevahendi kasutamise kontrollimise puhul on tegemist vaatluse tunnustele vastava menetlustoiminguga. Kaebaja on eelpool nimetatud tõendid esitanud vaatluse õiguspärasuse kõigutamiseks. KorS kohaselt on ajavahemik kella 23.00-st kuni 07.00-ni pigem öö kui õhtu, koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega (vt nt KorS § 50 lg 3). O. Meltsase seletuse kohaselt pritsis ta nisupõldu määravas osas öösel mitte õhtul ja
veendus seega ka öösel, kas põllul on õitsvaid taimi või mitte. Seega on kaebaja tõendid asja tehiolude osas pigem vasturääkivad ja seeläbi eksitavad kui usaldusväärsust tekitavad, sest arvamuse andja E. Loidile ei ole kaebaja poolt esitatud tegelikkusele vastavat olukorra kirjeldust. Kummastki kaebaja tõendist (kirjalikust seletusest) ei ilmne, kes seire teostajana veendus 16.06.2018. a õhtul nisupõllul õitsevate taimede asemel märgatavalt kollastes õienuppudes umbrohu taimede olemasolus.
76.Nimetatud vastuolu tõttu ei veena kohut kaebaja eriteadmistega isiku seisukoht, mille kohaselt metüültribenurooniga herbitsiidi pritsimine enne õite moodustumist lükkab õitsemise edasi maksimaalselt ühe päeva võrra, mille tõttu hindab arvamuse andja suureks tõenäosuse, et juba 17. juunil olid põllul esimesed õied avanenud.
77.Kaebaja ei ole tõendanud faktilist asjaolu, millele eriteadmistega isik arvamust andes toetus. Nimelt ei ole kohtule esitatud tõendeid eriteadmistega isikule faktilise olukorra kirjelduse tõele vastavuse kohta, millest arvamust andes lähtuti: “//...//, et kui 16.06.2018 õhtul olid põllul kollaste õiepungadega põldsinepi taimed, siis on suur tõenäosus, et juba järgmisel päeval olid põllul esimesed õied avanenud.“.
78.Kohtul puudub veendumus, et eriteadmistega isiku vastus oleks kaebajale samasisuline, kui talle oleks esitatud O. Meltsase seletuse kohane olukorra kirjeldus, mille kohaselt teostati pritsimist valdavalt 17. juuni öösel, mitte 16. juuni õhtul ja põllul polnud õitsvaid taimi. Kuna pritsimine teostati tõendikogumi kohaselt määravalt 17.06.2018. a, siis võis E. Loidi arvamuse kohaselt pritsimine õitsemist edasi lükata ka kuni 18. juunini, mil PMA teostas põllul esimese proovi võtmise ja tuvastas õitsvate taimede olemasolu.
79.Kaebaja tõendite käsitlemise lõpetuseks väärib märkimist, et kaebaja ei ole eriteadmistega isikule kohtule esitatud tõendite kohaselt teada andnud, et põllul kasutati 16.06–17.06.2018. a pritsimiseks selliseid herbitsiide, mis vastustaja PRIA kaebusele esitatud teise vastuse (II kd, tl 181p) kohaselt seiskavad koheselt umbrohu kasvu, mis välistab vastustaja teadmisel põllu 18.06.2018. a õitsema hakkamise võimaluse üldse.
80.Halduskohus saab Tartu Ringkonnakohtu 19.08.2020. a määrusest (III kd, tl 33–34) aru taoliselt, et ringkonnakohus ei ole tunnistanud lubamatuteks tõenditeks halduskohtu poolt varasemalt kogutud tõendeid (III kd, tl 3–29) ja sh Väino Kasemetsa teabekirja (III, kd tl 1–2).
81.Halduskohus on seisukohal, et nimetatud tõendid tõendavad PRIA haldusaktide ja PMA menetlustoimingu aluseks olnud faktilisi asjaolusid koostoimes vastustajate poolt haldusmenetlustes kogutud tõenditega.
82.V. Kasemetsa selgituse kohaselt oli Jaanirahva talu mesilastel kolm päeva enne 17.06.2018. a väga hea korje, sest juba siis õitsesid nisupõllul põldsinepitaimed. Halduskohus järeldab V. Kasmetsa selgituse alusel, et 16.06.2018. a seisuga esines kaebaja nisupõllul taimede õitsemine ja mesilaste lendlus, mille ajal on määrus nr 90 § 4 lg 8 kohaselt keelatud põllule taimekaitsevahendi pritsimine.
83.V. Kasemetsa piltidest omavad kohtu jaoks poolte vahelise vaidluse lahendamisel tõendamisväärtust pildid, millel talletatu on võimalik seostada kaebaja poolt nisupõllu taimekaitsevahenditega pritsimisega.
84.16.06.2018. a fotol, mis on kohtule saatmiseks omakorda pildistatud (II kd, tl 4, KIS-is foto 16.06.2(10).jpg) on 16. juunil tuvastav põld õitsvate taimedega, mis piirneb maantee ja elektriliiniga, mille taamal on mets, kusjuures põld piirneb pildistajast üle põllu jäävate taluhoonetega. Pilt on võetud kuuse ja raagus oksaga puu alt, kusjuures pildistaja ees on olnud raagus võsalaadne üksik lehtpuu taim.
85.17.06.2018. a kell 01:44, 01:46, 01:46, 01:47 pildid (III kd, tl 6, 7, 8, 9, KIS-is pildid 019.JPG, 021.JPG–023 JPG)) on pildistatud samas kohas kus foto 16.06.2(10).jpg. Nimetatud piltidel on tuvastatav põllul asukohta muutev traktor. Piltidel on tuvastatav sama pildistamise koht kuuse ja pildistaja peakohal oleva raagus puuoksa all. Piltidel olev metsareljeef on samakujuline 16.06.2018. a fotol olevaga. Seega saab tõsikindlalt järeldada, et põllul, millele O. Meltsas pritsis ööl vastu 17. juunit taimekaitsevahendeid, leidus 16. juunil õitsvaid taimi.
86.J. Kasemetsa selgituse kohaselt nägi ta oma talu mesilas viibides 17.07.2018. a öösel kella 1.40 ajal, et mesila vahetus läheduses asuval põllul sõidab traktor, millega tehakse pritsimistöid sest õues oli tunda mürgilõhna. O. Meltsase seletus, eelpool nimetatud pildid ja V. Kasemetsa selgitus tõendavad kohtu hinnangul, et kaebaja nisupõllul, millele ta taotles PRIA-lt toetusi, esines 16.–17.06.2018. a taimede õitsemine ja seetõttu mesilaste lendlus, mille esinemise ajal pritsiti aga põldu taimekaitsevahenditega, mis ei ole määruse nr 90 § 4 lg 8 kohaselt lubatud.
87.Halduskohus märgib vastuseks kaebaja väidetele piltide usaldusväärsuse küsimuses, et osa V. Kasemetsa piltidest on failiteabe kohaselt tehtud fotoaparaadiga Canon PowerShot SX130IS, millel ei pruugi üldse olla ja pigem ei ole GPS asukoha määramist võimaldavat funktsiooni{https://www.photographyblog.com/reviews/canon_powershot_sx130_is_revie w, 17.12.2020}. Osa piltidest on tehtud telefoniga Samsung Galaxy, millel peaks asukoha määramise kindlakstegemise funktsioon olema sisse lülitatud selleks, et oleks tuvastatav pildistamise koht. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kohtule teadaolevalt põhineb telefonides kasutatav vastav funktsioon Google Maps lahendusel, mis määratleb asukoha mõne Google Mapsis talletatud objekti asukoha järgi tehes seda suhteliselt suure veaprotsendiga. Arvestades piltide tegemise koha asumist hajaasustuses, Jaanirahva talu piirnemist kruusakattega teega (kaebaja 02.11.2020. a kohtule saadetud satelliidipildid), millede srteet view`d tavaliselt pole Google Mapsis talletatud, ei pea kohus tõenäoliseks, et telefonis vastava funktsiooni sisse lülitamine oleks andnud kaebaja soovitud eelist pildistamise asukoha tuvastamiseks.
88.Halduskohus on piltidel tuvastatavate loodusobjektide, rajatiste ja ehitiste võrdlemise alusel ning O. Meltsase kirjaliku seletuse ja V. Kasemetsa selgituse kui kirjaliku tõendi alusel veendumusel, et eelpool käsitletud tõendid tõendavad koos vastustajate poolt haldusmenetlustes kogutud tõenditega nii haldusaktide kui menetlustoimingu õiguspärasuse seisukohalt asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning kinnitavad vastustajate järelduste õigsust.
89.Arvestades kaebaja poolt koos 02.11.2020. a menetlusdokumendiga saadetud katastritunnuste numbritega satelliidipilte (III kd, tl 61, 62), on halduskohtu hinnangul tõenäoline, et satelliidipildid tõendavad, et V. Kasemets on kohtule saadetud pildid kaebaja põllust teinud Jaanirahva talu õueala ja kaebaja põllu vahelisel piiril kasvavate põlispuude all. V. Kasemetsa pildid tõendavad eeltoodud asjaoludel nisupõllul õitsvate taimede olemasolu vahetult PMA vaatlusele eelnenud päevadel.
90.PRIA vaidlustatud haldusaktid tuginevad PMA poolt juunis 2018 läbi viidud taimekaitsevahendi kasutamise kontrollimise käigus tuvastatud asjaoludele. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt kaebustes välja toodud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et kontrollimisel rikuti kaebaja õigusi. Kaebuste põhinõudeks on PRIA haldusaktide tühistamine ja PRIA-le esitatud taotluse rahuldamiseks kohustamine. Kaebuste kõrvalnõudeks on PMA toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine tõendamaks PRIA haldusaktide õigusvastasust.
91.Asja kirjalikus menetluses läbivaatamise määramise järgselt on kaebaja asunud sisuliselt kaebuse nõuet muutma, taotledes tuvastamiskaebuse rahuldamist sisuliselt selleks, et lahendada kaebaja ja V. Kasemetsa vahelised eraõiguslik küsimused seoses mesilaste hukkumisega. Avaliku õiguse kahju hüvitamise põhimõtete kohaselt peaks selleks tuvastama sisuliselt, kas kaebaja puhul on täidetud kahju hüvitamise eeldused. See ei ole aga tarvilik kaebustes esitatud nõuete lahendamiseks.
92.Kohus ei nõustu kaebuse 02.11.2020. a menetlusdokumendis toodud asjaoludega muutmisega ja keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest (HKMS § 49). Kohus kontrollib PMA menetlustoimingu õigusvastasust esialgsetes kaebustes soovitud ulatuses niipalju kui see on tarvilik primaarnõude ja seoses sellega esitatud kõrvalnõude lahendamiseks. Primaarnõude lahendamiseks tuleb kohtul kontrollida kaebaja poolt taimekaitsevahendite kasutamise õiguspärasust, mitte kaebaja nisupõlluga piirnevas mesilas mesilaste hukkumise tehiolusid, sest PRIA haldusaktid mesilaste hukkumisega seotud asjaoludele ei tugine.
93.Vastustaja PMA on kaebaja vaidlustatud menetlustoimingu teinud TaimKS § 78 lg 1 alusel teostades sisuliselt mesiniku kinnistul asunud tarude ja selle kõrval asuva kaebaja nisupõllu vaatluse koos proovide võtmisega kasutatud taimekaitsevahendite tuvastamiseks. Vaatluse vahetuks õiguslikuks aluseks on olnud määruse nr 90 § 4 lg 8, mis keelab taimekaitsevahendi pritsimise alal, mille on õitsvaid taimi. Ühegi kaebaja kasutatud taimekaitsevahendi pakendil ei olnud halduskohtule esitatud tõendite kohaselt märget, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
94.Lisaks haldusmenetlustes tuvastatud asjaoludele, on halduskohus eelpool käsitletud tõenditele tuginedes seisukohal, et kaebaja rikkus 16.-17.06.2018. a öösel keeldu taimekaitsevahendi pritsimiseks õitsvate taimedega alale, millel on ka mesilaste lendlus.
95.Kaebustes vaidlustatud PMA menetlustoiming on piirdunud halduskohtu käsutuses oleva tõendikogumi kohaselt PRIA teavitamisega kaebaja poolt toimepandud TaimKS § 78 lg-st 1 ja määruse nr 90 § 4 lg-st 8 tuleneva keelu rikkumisest.
96.Tõendikogum tõendab kaebaja poolt selle keelu rikkumist. Kuna PMA ei ole järelevalvet teostades kaebaja suhtes halduskohtule teadaolevalt haldussundi ega vastutust kohaldanud, siis puudub kaebajal seonduvalt PRIA vastu esitatud tühistamiskaebusega täiendav põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu vastu. Kohus konstateerib, et kaebaja on taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokollis kirjeldatud keelu rikkumise toime pannud, mille tõttu puudub kohtul alus tuvastamiskaebuse rahuldamiseks.
97.Halduskohus jätab kaebaja ülejäänud väited menetlustoiminguga tema õiguste rikkumisest tähelepanuta, kuna need ei puuduta kaebuste primaarnõuet ja seega puudub kaebajal nendele tuginedes põhjendatud huvi kohtult taotletavale konstateeringule. Teisisõnu konstateering ei saa anda kaebajale eelist vaidluses PRIA-lt toetuse saamise õiguse üle.
98.Menetlusõiguslikult on PMA vaidlustatud toimingu puhul tegemist vaatlusega, nagu eelpool markeeritud. KorS § 49 ja 50 sätestatud nõuete rikkumine vaatluse läbiviimisel ei ole vastustaja poolt täheldatav, meetme protokollimise kohustuslikkuse nõuet on järgitud, mida tõendab kaebaja vaidlustatud kontrolli protokoll. Ka kaebaja ei ole ühelegi seadusesättele, mida PMA oleks tema õiguste vastaselt rikkunud, viidanud. PRIA poolt toimetatud menetluses on kaebajale tagatud õigus ärakuulamisele ja muud võimalikud menetlusõigused, mille rikkumise korral oleks saanud tekkida abstraktne võimalus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks asja lõpplahenduse aspektist tähtsust omada võivate menetluslike minetuste tõttu.
99.Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 93 lõike 1 kohaselt on nõuetele vastavuse eeskirjad liidu õiguse kohased kohustuslikud majandamisnõuded, mis seonduvad keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandusseisundiga, rahva-, looma- ja taimetervise ja loomade heaoluga.
100.PRIA on kaebaja toetusi vähendanud, sest kaebaja rikkus kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslike majandamisnõuete kehtestamise eesmärgiks käesoleva vaidluse aspektist on halduskohtu arusaamisel keskkonna kaitse, aga ka kliimamuutuste ohu vähendamine. Käesoleval juhul on seda eesmärki järgitud, kuna kaebaja poolne taimekaitsevahendi kasutamise keelu rikkumine toimus mesilaste lendluse ajal. Tegemist ei ole formaalse keelu rikkumisega. PMA on tuvastanud kahjulikud mõjutused kaebaja põlluga piirneva mesila mesilastele.
101.Halduskohus on seisukohal, et toetuste vähendamine on toimunud korrektsel materiaalõiguslikul alusel. Kohtule ei ole vaidlustatud haldusaktide ebaproportsionaalsuse tõendamiseks tõendeid esitatud. Halduskohtul ei ole alust pidada toetuse vähendamist kaebaja toodud asjaoludel ebaproportsionaalseks. Vastustaja on proportsionaalsustesti teinud vastavale hindamismaatriksile tuginedes, mille usaldusväärsus ei ole sisulise kahtluse alla seatud. Nagu osundatud ei tähelda halduskohus 3%-lise toetuse vähendamisega kaebaja õiguste ebasobivat, mittevajalikku või ebamõõdukat riivamist. Seda olukorras, kus toetuse vähendamine on toimunud keskkonda ja kliimat kahjustava kohustusliku majandamisnõude rikkumise eest taotluse osas, mis on esitatud mh kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks. Kaebaja tegevus ei säästnud kohtu hinnangul kuidagi kliimat ja
keskkonda ega olnud ka asjas tuvastamist leidnud asjaoludel keskkonnasõbralik, sest viis mesilaste hukkumiseni.
102.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamiskaebused rahuldamata.
103.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kohtuotsuse tema kahjuks tegemisega (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole esitanud aga vastavat taotlust (HKMS § 109 lg 1), mistõttu jäävad ka vastustajate võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.